2-24-6194/32 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

13.märts 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-6194;

M.K. hagi T.K. vastu;

AxxxxMxxxxxxxxxxxxxxxxxxomakäelise koduse testamendi

puudumise tuvastamiseks tühistamiseks või alternatiivselt

koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks;

tsiviilasja hind 3500 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

M.K. (isikukood: XXX; aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Hageja esindaja

vandeadvokaat Olavi Järve (e-post: )

Kostja

T.K. (isikukood: XXX; aadress xxxxxxxxxx xxxxxxxxx,

xxxxxxxx vald, xxxxxxxx maakond, xxxxxx e-post: )

Kostja esindaja

Andrus Reidi (e-post andrus.reidi@hugo.legal)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täielikult ja tuvastada, et AxxxxMxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) ei ole

07.01.2024 kodust testamenti teinud.

2. Seoses ülalmärgituga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda;

2.2 välja mõista T.K.-lt M.K. kasuks menetluskulu 2219,35 eurot;

2.3 välja mõista T.K.-lt M.K. kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 2219,35 eurot) alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku

viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2);

3.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630);

3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil;

3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu

1. Hageja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Axxx Mxxxxxx (suri xxxxxxxxxx)

pärandajana on hageja vend. Kostja ja Axxx Mxxxxxx esitasid 12.03.2024 avalduse

pärimismenetluse algatamiseks. Pärimismenetluses ilmnes, nagu oleks pärandaja 07.01.2024

teinud omakäelise testamendi ning määranud enda pärijaks kostja. Pärandajale kuulub

vähemalt kaks kinnisasja: xxxxxxxxx kinnistu asukohaga xxxxxxxx maakond, xxxxxxxx

vald, xxxxxxxxx, xxxxxxxxx, registriosa number 441639 ja xxxxxxxxxxxxxx kinnistu

asukohaga xxxxxxxx maakond, xxxxxxxxxvald, xxxxxxxx küla, xxxxxxxxxxxxxx, registriosa

number 1363039. Pärandaja ei ole testamenti kirjutanud ega allkirjastanud. Hageja palub

tuvastada, et AxxxxMxxxxxxxei ole 07.01.2024 kodust testamenti teinud. Alternatiivselt

tuvastada Axxx Mxxxxxxx 07.01.2024 koduse testamendi tühisus. Vastavalt esitatud

menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena

2219,35 eurot, mille koosseisus on riigilõiv 490 eurot ja õigusabikulud 1729,35 eurot.

Kostja põhjendused

2. Kostja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja oli

algselt seisukohal, et esitatud hagiavaldus on tõendamata ning tuleks jätta läbi vaatamata,

alternatiivselt rahuldamata. Pärast ekspertiisi tegemist leiab kostja, et ekspertiisi tulemus oli

talle üllatuslik. Kostjal puudus teadmine Axxx Mxxxxxxx koduse testamendi koostamise

asjaolude ja aja kohta. Kostja ei ole viibinud selle koostamise juures. Kostja sai selle

olemasolust teadlikuks pärast Axxx Mxxxxxxxxsurma. Koos AxxxxMxxxxxxx abikaasa

AxxxxMxxxxxxxxxxesitasid nad avalduse pärimismenetluse algatamiseks notarile. Tegemist

on tuvastushagiga, millega hageja taotleb faktilise asjaolu tuvastamist, et saaks astuda pärijate

ringi. Arvestades seda asjaolu kui ka eeltoodut, et kostjale ei olnud teada vaidlusaluse

testamendi koostamise asjaolud, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda.

Eeltoodust tulenevalt palub kostja juhul kui kohus rahuldab hagi, jätta menetluskulud hageja

kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on

kostja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena 569,50 eurot.

Kohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult.

4. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle. Axxx Mxxxxxxxsurixxxxxxxxxxx; kostja ja

xxxx Mxxxxxxxxabikaasa Axxx Mxxxxxx esitasid 12.03.2024 avalduse pärimismenetluse

algatamiseks Viljandi notarile Kersti Kullale; notarile esitati vaidlusalune 07.01.2024 kodune

testament (dtl 10); notar Kersti Kulla on 13.03.2024 algatanud pärimismenetluse (dtl 9).

5. Pärimisseaduse (PärS) § 19 lg 1 kohaselt on testament ühepoolne tehing, millega

pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. PärS § 19 lg 2 kohaselt

testamendi teeb testaator isiklikult. PärS PärS § 20 lg 1 kohaselt testament võib olla

notariaalne või kodune. PärS § 20 lg 3 kohaselt kodune testament võib olla tunnistajate

juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. PärS § 24 (omakäeliselt

kirjutatud testament) lg 1 kohaselt testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle

algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta.

Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. PärS § 88 lg 7 sätestab, et kui

testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele

(TsÜS) aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka

isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi

tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Lisaks võimalusele tühistada testament pärast

pärandaja surma, on võimalik tuvastada testamendi tühisus. Testament võib olla tühine TsÜS-

s sätestatud alustel. TsÜS § 10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt ilma seadusliku

esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine. Tehingu hindamisel tuleb

eristada tehingu sisu ja kehtivust.

6. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-14-53722 kohtuotsuse punktis 15 (millele hageja on

viidanud, sest seal märgitud seisukohad korreleeruvad osaliselt käesoleva tsiviilasja

asjaoludega) selgitanud. et TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud

toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud

tahteavaldus. Tehingud on TsÜS § 67 lg 2 kohaselt ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne

on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Testament on PärS § 19 lg-te 1

ja 2 järgi ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks isiklikult pärandi kohta

korraldusi. Testament kui kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub TsÜS § 69 lg 1

teise lause kohaselt kehtivaks tahte väljendamisega. Seega on pärandaja tahteavalduse kaudu

soovitud tagajärje saabumise esmaseks eelduseks asjaolu, et pärandaja on teinud

tahteavalduse pärandi kohta. Testamendi tühisuse saab kohus tuvastada nt juhul, kui pärandaja

tegi oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi, kuid ei kirjutanud testamendile alla. Sellisel

juhul oleks testament tühine vormipuuduse tõttu (TsÜS § 83 lg 1). Pärija võib testamendi

tühistada, kui pärandaja tegi tahteavalduse, allkirjastades selle eksimuse, pettuse, ähvarduse

või vägivalla mõjul (TsÜS § 90 lg 1, PärS § 88 lg 7).

7. Hageja on palunud tuvastada, et Axxx Mxxxxxxxei ole 07.01.2024 kodust testamenti

(dtl 10) teinud ja alternatiivselt tuvastada Axxx Mäxxxxxx 07.01.2024 koduse testamendi

tühisus.

8. Hageja leiab, et pärandaja ei ole testamenti kirjutanud ega ise allkirjastanud. Selle

hageja seisukohaga kohus nõustub, kuivõrd selles asjaolus puudub alus kahelda.

9. Kohus määras hageja taotlusel käekirjaekspertiisi, mille aktis nr 24E-DK00026-01 (dtl

116-127) antud eksperdiarvamuse kohaselt 07.01.2024 kuupäevaga xxxx Mxxxxxxx kodune

testament väga tõenäoliselt ei ole Axxx Mxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; surnud

xxxxxxxxxx) kirjutatud (arvamuste skaalal aste -3). Testament väga tõenäoliselt ei ole xxxx

Mxxxxxxx allkirjastatud (arvamuste skaalal aste -3). Ei ole tõenäoline, et testamendi tekstis ja

allkirjas esinevad lahkuminekud võrdlusmaterjali kirjatunnustest on põhjustatud Axxx

Mxxxxxxx vanusest tulenevatest ealistest muutustest.

10. Kohus hindab tõendeid oma siseveendumuse kohaselt. Ühelgi tõendil ei ole kohtu

jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2). Tõendiks on igasugune teave, mille

alusel kohus teeb kindlaks asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud (TsMS § 229 lg 1).

Eksperdiarvamus on üks tõend (TsMS § 229 lg 2). Eksperdiarvamuse puhul hindab kohus ka

järelduste usaldusväärsust.

11. Tõenäosuse aste (dtl 127), millele ekspert osundab, on piisavalt kõrge, et jaatada

eksperdiarvamuse järelduste paikapidavust ja asjas neile tuginemist.

12. Kuivõrd ekspert avaldas küsimustele vastates arvamuse vaidlusaluse 07.01.2024

koduse testamenti teksti ja allkirja kohta eraldi, ja need seisukohad on sisuliselt kattuvad, siis

saab kogumina hinnates lugeda eksperdiarvamuse järeldusi ka selle tõttu usaldusväärseks.

13. Käekirjaekspertiisi käigus antud eksperdiarvamust hinnates võib tõsikindlalt järeldada,

et pärandaja Axxx Mxxxxxx ei ole vaidlusalust 07.01.2024 kodust testamenti teinud, seega

hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Samuti saab järeldada, et testamendina

pealkirjastatud teksti on koostanud keegi teine isik.

14. Kostja mitteteadlikkus vaidlusaluse 07.01.2024 koduse testamendi olemasolust, sisust

ja ka võltsitusest ei ole hagi rahuldamist välistavad asjaolud.

15. Kuivõrd pärandaja ei ole vaidlusalust 07.01.2024 kodust testamenti teinud ega oma

viimset tahet avaldanud, siis ei ole kohtul alust testamendi tühisust tuvastada ega testamenti

tühistada. Kui pärandaja ei ole testamendi tegemiseks tahet avaldanud, siis ei ole testamenti

olemas, mistõttu ei saa tuvastada selle tühisust ega seda tühistada (vt ülalviidatud Riigikohtu

kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-14-53722 punkt 15). Kuivõrd kohus rahuldab hageja esimese

nõude, siis kohus ei käsitle hageja alternatiivset nõuet, sh testamendi tühisuse tuvastamise

nõude aluseks olevaid asjaolusid, põhjalikumalt.

16. Õige on ka hageja seisukoht, mille kohaselt alternatiivse nõude esitamine ei muuda

menetluslikku olukorda, kaasa arvatud menetluskulude jaotuse osas, juhul kui saab sedastada

hagi eesmärgi täielikku saavutamist.

17. Tartu Maakohtu 19. aprilli 2024 määrusega on asjas kohaldatud hagi tagamise

abinõuna peatada Viljandi notar Kersti Kulla menetluses olevas Axxx Mxxxxxxx pärimisasjas

pärimistunnistuse väljaandmine kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava

lahendi jõustumiseni. TsMS § 386 lg kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega,

kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas

menetlus lõpetatakse. Seoses hagi rahuldamisega tuleb hagi tagamine käesoleva otsusega jätta

tühistamata.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

19. Kostja poolt nimetatud väidetav äärmine ebaõiglus (TsMS § 162 lg 4) seoses

menetluskulude kandmisega tema poolt ei ole selgelt avalduv olukorras, kus kohtule ei ole

teada testamendina pealkirjastatud teksti koostaja isik.

20. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

21. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

22. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt.

23. Kostja palub kohtul hinnata hageja kulusid õigusabile. Kostja arvates on need

põhjendamatult suured. Testamendi vaidlustamiseks piisanuks faktiliste asjaolude ja nõude

esitamisest, ekspertiisi taotlusest ning õiguslikest põhjendustest. Viitamine erinevatele

riigikohtu lahenditele ja nende tsiteerimine menetlusdokumentides ei ole kostja hinnangul

põhjendatud. Õigusabikulude suurendamine selle arvelt ei ole põhjendatud, kuna tegemist on

keskmisest lihtsama vaidlusega. Hageja on taotlenud faktilise asjaolu tuvastamist ja selleks on

ta esitanud taotluse ekspertiisi määramiseks.

24. Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud õigusabi tunni hind 135 eurot (ilma

käibemaksuta.

25. Õigusdokumentide koostamisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks:

konsultatsioon, tõendite komplekteerimine ja hagiavalduse koostamine 5 tundi so 823 eurot

koos käibemaksuga (dtl 31); kohtumäärusega tutvumine, menetluskulude nimekirja

koostamine ja esitamine (dtl 32) 0,5 h, so 82,35 eurot (koos käibemaksuga); ekspertiisiaktiga

tutvumine, konsultatsioon kliendiga, kostja menetlusdokumendiga tutvumine, vastuse

koostamine ja esitamine 3 h, so 494,10 eurot; kliendiga konsulteerimine, 20.02.2025

menetlusdokumendi koostamine ja esitamine 2 h, so 329,40 eurot ja riigilõivud 420 eurot ja

hagi tagamise riigilõiv 70 eurot, kokku 490 eurot.

26. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ajakuluks kokku 10,5 tundi.

Põhjendatud esindajatasu suuruseks on seega kokku 1729,35 eurot (10,5 tundi x 135 eurot +

käibemaks 22%). Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõivud 490 eurot ja

esindajatasu 1729,35 eurot (koos käibemaksuga), kokku 2219,35 eurot.

27. Kohus mõistab T.K.-lt M.K. kasuks välja menetluskuludena 2219,35 eurot.

28. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

29. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik