2-24-116704/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2025 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-116704

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ hagi SkyUp MT Limited vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

5354,54 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Lennuabi OÜ (registrikood 14065010),

lepinguline esindaja N M

Kostja SkyUp MT Limited (välismaa registrikood

C 103645), lepinguline esindaja H T

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 21.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista SkyUp MT Limited`lt Lennuabi OÜ kasuks põhivõlgnevus 4800

eurot; viivis perioodi 03.05.2024 kuni 08.07.2024 eest 109,57 eurot ja

sissenõudmiskulud 320 eurot, kokku 5229,57 eurot.

3. Välja mõista SkyUp MT Limited`lt Lennuabi OÜ kasuks viivis põhinõudelt

4800 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.07.2024

kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud SkyUp MT Limited kanda.

5. Välja mõista SkyUp MT Limited`lt Lennuabi OÜ kasuks menetluskulu 1615

eurot.

6. Välja mõista SkyUp MT Limited`lt Lennuabi OÜ kasuks hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (1615 eurot) viivis alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt reisisid I L, A L, S L,| L L, H L (broneering xxx), S P, G H, S H

(broneering xxx) 03.01.2024 SkyUp MT Limited (edaspidi kostja) opereeritaval lennul

XXX suunaga Tallinn-Hurghada. Lend pidi saabuma 03.01.2024 kell 08.15, lend maandus

Varssarvis ja saabus sihtkohta hilinemisega 04.01.2024 kell 00.08, seega hilines lend üle 12

tunni. Lennu vahemaa Tallinn- Hurghada vahel on 3 654 km. Reisijad hilinesid sihtpunkti

üle 12 tunni ja reisijatel tekkis tulenevalt EU 261/2004 määrusest õigus nõuda artikkel 7

lõige

1 punkti c) alusel hüvitist 600 eurot reisija kohta. Kõik 10 eelnimetud reisijat loovutasid

oma hüvitise nõuded hagejale.

2. Hageja esitas 03.05.2024 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kostja esitas

07.06.2024 vastuväite maksekäsu kiirmenetluses kogu nõudele. Kostja oli enda sõnul

valmis tasuma hüvitist kohtuväliselt ja pole sellest keeldunud. Kostja leidis, et kuna

hageja ei esitanud kostjale enne kohtusse pöördumist korrektseid hüvitise taotlusi, st

koos nõutud dokumentidega (passid, piletid, pardakaardid), siis ei pea kostja hagejale

kõrvalnõudeid (sissenõudekulu juriidiliselt isikult, riigilõiv, menetluskulu ja viivist)

hüvitama.

3. Kostja pöördus hageja poole 20.05.2024 paludes hagejal esitada koopiad reisijate

isikutunnistusest, lennupiletid ja pardakaardid. Hageja esitas 04.06.2024 kostjale

reisijate nõuete loovutamise lepingud, mis olid kõik allkirjastatud digitaalset ja

vastavate lendude kinnitatud broneeringud.

4. Kostjal peab olema endal võimekus kontrollida, kas reisijad lennubroneeringute alusel

ka lennule registreerusid ja lennul olid. Vastavalt EU 261/2004 määrus artikkel 3 lõige

2 punktile a) peab reisijal olema kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta

peab ilmub registreerimisele. EU 261/2004 määruse artikkel 2 punktide f ja g kohaselt

võib reisija poolt esitatavaks tõendiks asjaomasel lennul viibimise kohta olla pilet või

broneering, millest hageja on käesolevas hagis esitanud reisijate kinnitatud

broneeringud.

5. Kostja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada eelnevalt

välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid. Kostja ei ole selgitanud ega

tõendanud, et kuupäeval 03.01.2024 toimunud lennu XXX suunaga Tallinn-Hurghada

hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud. Seega puuduvad erakorralised asjaolud,

mis välistaks hüvitise maksmise EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel.

Vastavalt EU 261/2004 artikkel 7 lõige 1 punktile c) saavad reisijad hüvitist 600 euro

ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide

muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Seega on hageja nõue kostja

vastu 12 loovutatud nõude alusel käesoleva hagi esitamise hetkel EU 261/2004 artikkel

7 lõige 1 punkti c) alusel 4800 eurot (8x600).

6. Hageja palub kostjalt mõista välja hageja kasuks võlgnevus kokku summas 4800 eurot;

mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest 03.05.2024 kuni hagi esitamiseni 08.07.2024 summas 109,57 eurot; mõista

välja kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulud summas 320 eurot; mõista välja kostjalt

hageja kasuks viivis põhisummalt 4800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses

2(9)

sätestatud määras alates 09.07.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning mõista välja

kostjalt hageja kasuks viivis põhisummalt 4800 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni nõude

täieliku täitmiseni ning jätta menetluskulud täielikult SkyUp MT Limited kanda.

7. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kostja sai esitatud nõudeavaldusest ja

hagiavaldusest piisava info, et kontrollida lennu broneeringut, reisija nime, lennule

registreerimist ja seda kas reisija(te)l on õigus hüvitisele ning ei vaja ei isikut tõendava

dokumendi koopiad ega pardapasse hüvitise välja maksmiseks. Hageja möönab, et EU

määruse 261/2004 artikkel 3 lõige 2 punkt a) sätestab tõesti, et reisijal peab olema

kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele. EU

261/2004 määrus artikkel 2 kohaselt võib reisija poolt esitatavaks tõendiks asjaomasel

lennul viibimise kohta olla pilet või broneering, millest hageja on käesolevas asjas

esitanud reisijate kinnitatud broneeringud, millelt kõigilt nähtub vastav ainulaadne

vastate isikute ja broneeringutega seotud broneeringu number.

8. Hageja ei nõustu hageja kostja meelevaldse tõlgendusega nagu tõendaks

pardakaart/pass seda, et reisija ilmub registreerimisele, nimelt saab lennule

registreeruda veebis/võrgus (online pardakaart) või pardakaarti lennujaamas välja

võttes, nimetatu aga ei tähenda et reisija lennukisse siseneb ja lennule jõuab, st ilmub

registreerumisele. Veebis/võrgus (ing k. online) registreerudes ei pruugi reisija kunagi

jõuda lennujaama, lennujaamas olles ei pruugi reisija jõuda lennukile ning jääb ikkagi

lennust maha.

9. Seadusandja on EU määruse 261/2004 artikkel 3 lõige 2 punkt a) „ilmub

registreerimisele“ all pidanud silmas seda, et reisija jõuab punkti, kus reisijad lähevad

lennuki pardale ja vahetult enne lennukisse sisenemist toimub lennule pardapasside

kontroll ehk registreerumine. Nimetatu kohta ei ole ühelgi reisijal esitada tõendit, sest

valdavalt toimub registreerumine elektrooniliselt, kus vastav masin loeb QR koodi,

pardapassikonts tõmmatakse ära või pardapass/kaart tõmmatakse masinast läbi ja

registreerumise kohta jääb märge ainult lennuettevõtja andmebaasi. Hageja leiab, et

kostja nõuab alusetult pardapasse/kaarte, mis ei tõenda seda, et reisija ilmus asjaomase

lennu registreerimisele vahetult enne pardale minekut. Lennufirmal endal on olemas

andmebaas, millest nähtub kas reisija registreeris padapassi ja kas ta ka lennule

registreeris ning seda kõike on võimalik lennufirmana kontrollida. EU määruse

261/2004 ei sätesta, et reisija peab esitama tõendina pardapassi/kaardi (ing k.

boardingpass), määrusest tuleneb, et reisijal peab olema kinnitatud broneering

asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

10. Kostja on valmis tunnistama põhinõuet summas 4 800 eurot kui hageja esitab EU

261/2004 määruse artikkel 7 c) alusel hüvitise taotlemiseks kõik nõutud dokumendid ja

nende kontrollimisel selgub, et reisijatel on õigust hüvitisele.

11. Kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so sissenõudmiskulu, menetluskulu ja viivist.

Kostja ei tasunud hüvitist kohtuväliselt, kuna hageja ei olnud kohtuväliselt tõendanud,

et tal on õigus esindada reisijaid ja reisijad olid õigeaegselt registreerunud lennule.

Euroopa Komisjon on 09.03.2017 andnud juhise määrus nr 261/2004 alusel hüvitise

nõudmiseks. Viidatud juhise punktis 2 on toodud nõue, et juhul kui reisijat esindab

hüvitise nõudmisel kolmas isik, siis peab ta olema suuteline esitama selge volikirja

koos ID-kaardi või passi koopiaga (allkirja kontrollimiseks).

3(9)

12. Hageja esitas alles pärast nõudega kohtusse pöördumist kostjale reisijate poolt

digitaalselt allkirjastatud volikirjad, millega on kohtumenetluse ajal tõendatud, et tal on

õigus esindada antud reisijaid. Hageja ei ole esitanud kostjale kohtuväliselt ka teist

olulist dokumenti (pardakaarti), mis tõendaks, et reisija oli end registreerunud lennule

õigeaegselt. Hageja esitas kostjale kohtuvälise nõude tasuda hüvitis, kuid ei lisanud

selle juurde digitaalselt allkirjastatud volikirju või nõude loovutamise lepinguid

tõendamaks, et tal on õigus esindada. Kuna hageja ei ole siiani esitanud esindatavate

isikute pardakaarti, siis ei ole kostja saanud veenduda, et reisijal oli õigus hüvitisele ja

määrus nr 261/2004 kuulub kohaldamisele.

13. Kuna hageja ei olnud täitnud määruse nr 261/2004 alusel hüvitise nõudmiseks

vajalikke tingimusi, siis ei saa lugeda kostjat rahalise kohustuse täitmisega viivituses

olevaks VÕS § 113 mõttes ning seetõttu ei ole hagejal ka tekkinud õigust

sissenõudmiskulude hüvitamisele VÕS § 113¹ lg 1 alusel.

14. 05.01.2025 seisukohas leiab kostja, et Euroopa Kohus on muutnud oma seisukohta EÜ

määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkti a tõlgendamise osas peale 24.10.2019

tehtud otsust ning on 25.01.2024 avaldatud lahendis kohtuasjas C-474/22

Laudamotion GmbH versus flightright GmbH, leidnud, et määruse nr 261/2004 artikli

3 lõike 2 punktist a tuleneb, et seda määrust kohaldatakse reisijate suhtes tingimusel,

et esiteks on neil reisijatel kinnitatud broneering asjaomasele lennule ja et ilmuvad nad

õigeks ajaks registreerimisele. Kuna need kaks tingimust on kumulatiivsed, ei saa

reisija ilmumist registreerimisele eeldada sellest, et tal on kinnitatud broneering

asjaomasele lennule.

15. Artikli 3 lõike 2 punkti a soovitav toime nõuab, et reisijad ilmuksid õigeks ajaks

lennujaama, täpsemalt tegutseva lennuettevõtja esindaja juurde, eesmärgiga lennata

ette nähtud sihtkohta, isegi juhul, kui nad on enne lennujaama tulekut ennast juba

veebis registreerinud. Seega ei ole määruse nr 261/2004 kohaldamiseks piisav ainult

broneeringu omamine, millele keskendub hageja oma 2.12.2024 seisukoha p 2.3.- 2.6.

16. Hageja poolt esindatavate reisijate lennud toimusid reisikorraldaja SIA JoinUp Baltic

poolt korraldatud pakettreisi raames. Vastavalt reisikorraldaja SIA JoinUp Baltic

tingimustele toimub lennule registreerumine vaid lennujaamas, kuhu reisijad peavad

saabuma hiljemalt 2 tundi enne lendu, mistõttu ei ole hageja viide veebis lennule

registreerumise võimaluse kohta asjakohane. Kostja lennule registreerumise aega saab

tuvastada kõige lihtsamalt pardakaardi järgi, mille esitamist on kostja taotlenud.

Lennule registreerumise tingimused on toodud reisikorraldaja veebilehel. Kuna

lennule registreerumise aeg on EÜ määruse nr 261/2004 artikli 3 lõike 2 punkti a

kohaselt selle määruse kohaldamise aluseks, siis on põhjendatud lennuettevõtte poolne

nõue reisijal tõestada oma õigeaegset registreerumist, mida ülalviidatud kohtulahendi

C-474/22 punkti 16 kohaselt saab teha pardakaardiga.

17. Hageja eksib oma 2.12.2024 seisukoha p 2.5. viimases lõigus väites, et määruse

261/2004 artikkel 3 lõige 2 punkt a „ilmub registreerimisele“ all on peetud silmas seda,

et reisija jõuab punkti, kus reisijad lähevad lennuki pardale ja vahetult enne lennukisse

sisenemist toimub lennule pardapasside kontroll ehk registreerumine.

18. Määruses 261/2004 ei ole toodud mõiste „lennule registreerumine“ definitsiooni kuid

seda terminit on selgitatud muuhulgas Euroopa Kohtu lahendis C-751/21. Antud

lahendis eristatakse lennule registreerimist, mis võib toimuda veebis või lennuvälja

registreerimislauas. Registreerimislaud asub lennujaamas enne turvakontrolli.

4(9)

Lennule registreerumisel väljastatakse reisijale pardakaart, kas digitaalne või paberkandjal.

Lennuki pardale minek toimub lähteväravas, kus kontrollitakse pardakaardi olemasolu, ehk

reisija õigust minna antud lennule.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

19. Kohus rahuldab hagi.

20. Vaidlus puudub järgmiste asjaolude osas. I L, A L, S L,| L L, H L (broneering xxx), S P,

G H, S H (broneering xxx) reisisid 03.01.2024 kostja opereeritaval lennul XXX

suunaga Tallinn-Hurghada (dtl 45-62). Lend tegi maandumise Varssavis ja lend hilines

sihtkohta üle 12 tunni (dtl 63). EU 261/2004 määruse artikkel 7 lõige 1 punkti c) alusel

on reisijatel õigus hüvitisele 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b

nimetatud lendude puhul. Kostja on valmis tunnistama põhinõuet summas 4 200 eurot

juhul kui hageja esitab EU 261/2004 määruse artikkel 7 c) alusel hüvitise taotlemiseks

kõik nõutud dokumendid ja nende kontrollimisel selgub, et reisijatel on õigust

hüvitisele. Kostja ei tunnista hageja kõrvalnõudeid, so sissenõudmiskulu ja viivist.

21. Võlausaldaja võib oma nõude loovutada sõltumata võlgniku nõusolekust (VÕS § 164

lg 1 ls 1). Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale andma nõuet

tõendavad dokumendid ja nõude esitamiseks vajalikku teavet (VÕS § 168 lg 1 ls 1).

Nõude loovutamine on võlgniku suhtes kehtiv, kui uus võlausaldaja esitas võlgnikule

dokumendi loovutamise kohta (VÕS § 170 ls 2). Võlgnik võib esitada nõudele

vastuväiteid, mis tal olid esialgse võlausaldaja vastu loovutamise ajal ja mis tal on uue

võlausaldaja vastu (VÕS § 171 lg 1). Reisijad on loovutanud oma nõuded kostja vastu

hagejale. Seega on hageja õigustatud esitama kostja vastu hüvitisenõude.

22. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11.02.2014

määrus (EU) nr 261/2004 (määrus), millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele

lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise

eest antava hüvitise ja abi kohta. Määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad

välja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on

kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu

tühistamise korral (määruse artikkel 3(1)(a) ja (2)(a)). Lennu hilinemise korral on

reisijatel õigus hüvitisele 600 euro ulatuses üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul

hüvitist (määruse 261/2004 art 7(1)(c)). Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse

sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või

kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.

23. Kostja ei vaidlusta, et reisijatel oli broneering kostja opereeritavale lennule. Lennu

vahemaa Tallinn-Hurghada vahel on 3 654 km. Vaidlus puudub, et 03.01.2024 lend

XXX suunaga Tallinn-Hurghada hilines sihtkohta üle 3 tunni. Kostja ei vaidlusta

asjaolu, et kõik reisijad olid lennul.

24. Vaidluse põhisisu on selles, kas hagejal tuleb esitada hüvitise saamiseks reisijate kohta

pardakaardid. Kostja on seisukohal, et lennule õigeaegset registreerumist saab

tõendada pardakaardiga. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei ole siiani esitanud

esindatavate isikute pardakaarti ning kostja ei ole saanud veenduda, et reisijatel oli

õigus hüvitisele ja määrus nr 261/2004 kuulub kohaldamisele. Euroopa Kohtu

25.01.2024 lahendi C-474/22 p-is 21 on öeldud, et määrust kohaldatakse reisijate

suhtes tingimusel, et 1) reisijatel on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ja 2) et

nad ilmuvad õigeks ajaks registreerimisele või kui ta on ennast juba veebis

registreerinud, peab ta olema ilmunud õigeks ajaks tegutseva lennuettevõtja esindaja

juurde lennujaama.

5(9)

25. EU 261/2004 määrus artikkel 2 punkt f kohaselt on pilet reisimisõigust andev kehtiv

dokument või muul kujul kui paberina esinev samaväärne dokument, sealhulgas

elektrooniline dokument, mille on välja andnud või heakskiitnud lennuettevõtja või

tema volitatud esindaja ning punkt g kohaselt on broneering tõsiasi, et reisijal on pilet

või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut

tunnustanud ja selle registreerinud. Seega võib reisija poolt esitatavaks tõendiks

asjaomasel lennul viibimise kohta olla pilet või broneering, millest hageja on

käesolevas asjas esitanud reisijate kinnitatud broneeringud, millelt kõigilt nähtub

vastav ainulaadne vastate isikute ja broneeringutega seotud broneeringu number.

26. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et pardakaart/pass ei tõenda seda, et reisija ilmub

õigeaegselt registreerimisele. Kostja märkis 21.02.2025 toimunud kohtuistungil, et

käesoleva lennufirma puhul ei saa lennule registreeruda veebis/võrgus, pardakaardi

saab välja võtta üksnes lennujaamas. Samuti selgitas kostja, et check-in nad pidid ära

tegema, muidu nad ei oleks saanud lennule minna ja küsimus on aja tõendamises.

27. Seadusandja on EU määruse 261/2004 artikkel 3 lõige 2 punkt a) „ilmub

registreerimisele“ all pidanud silmas seda, et reisija jõuab punkti, kus reisijad lähevad

lennuki pardale ja vahetult enne lennukisse sisenemist toimub lennule pardapasside

kontroll ehk registreerumine. Nimetatu kohta ei ole ühelgi reisijal esitada tõendit, sest

valdavalt toimub registreerumine elektrooniliselt, kus vastav masin loeb QR koodi,

pardapassikonts tõmmatakse ära või pardapass/kaart tõmmatakse masinast läbi ja

registreerumise kohta jääb märge ainult lennuettevõtja andmebaasi.

28. Kohus on seisukohal, et pardapassid ei tõenda seda, et reisija ilmus asjaomase lennu

registreerimisele vahetult enne pardale minekut. Kohus leiab, et pardakaardi välja

võtmine ei tähenda seda, et reisija lennukisse siseneb ja lennule jõuab, sh ilmub

õigeaegselt, so 45 minutit enne väljumisaega registreerumisele. Kohus veendus

21.02.2025 kohtuistungil (uurides pooltega hageja näidatud pardakaardi), et

pardakaardilt nähtub mis kellaajal lend läheb, aga pardakaardilt ei nähtu kellaaega

millal pardakaart välja võeti. St pardakaardilt ei nähtu, et see võeti välja 45 minutit

enne lennu väljumist (protokolli lk 4). Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei jõudnud

õigeaegselt registreerimisele. Samuti märkis hageja, et lennufirmal endal on olemas

andmebaas, millest nähtub kas reisija registreeris padapassi ja kas ta ka lennule

registreeris ning seda kõike on võimalik lennufirmana kontrollida. EU määrus

261/2004 ei sätesta, et reisija peab esitama tõendina pardapassi/kaardi, määrusest

tuleneb, et reisijal peab kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub

registreerimisele.

29. Euroopa Kohus on leidnud 24.10.2019 kohtuasjas c-756/18 LC and MD v easyJet

Airline Co. Ltd., et kui on tegemist olukorraga, kus lubab teatud lennuettevõtja

lennukisse isikud, kellel on kinnitatud broneering lennule, ning transpordib nad

sihtkohta, siis tuleb asuda seisukohale, et reisijad on täitnud tingimuse ilmuda enne

lendu registreerimisele. Neil asjaoludel ei pea nad järelikult registreerimisele ilmumist

tõendama, kui nad esitavad hüvitisnõude. Sellest järeldub, et selliseid reisijaid kellel on

kinnitatud broneering lennule ja kes on lennu sooritanud, tuleb pidada registreerimisele

ilmumise nõude korrektselt täitnuks.

30. Seega, kuna nimetatud reisijad saabusid sihtkohta vähemalt kolmetunnise

hilinemisega, on neil määruse nr 261/2004 aluse õigus hüvitisele selle hilinemise eest,

ilma et nad peaksid seejuures esitama pardakaardi või muu dokumendi, mis tõendaks

nende ilmumist hilinenud lennu registreerimisele ettenähtud ajal. Määrust nr 261/2004

ja eelkõige selle artikli 3 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada nii, et hilinenud lennu

6(9)

reisijatele, kellel on sellele lennule kinnitatud broneering, ei või keelduda määruse

alusel hüvitist maksmast ainuüksi põhjusel, et nad ei ole hüvitisnõuet esitades

tõendanud – eeskätt pardakaardiga – selle lennu registreerimisele ilmumist, välja

arvatud juhul, kui tõendatakse, et neid reisijaid ei transporditud kõnealuse hilinenud

lennuga, ning seda peab kontrollima liikmesriigi kohus. Vaidlus puudub, et reisijad ei

läinud lennule. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue pardakaartide esitamise osas

põhjendamatu.

31. Kohus leiab, et kostja sai hageja poolt esitatud nõudeavaldusest piisava info, et

kontrollida lendude broneeringut, reisijate nime, lennule registreerimist ja seda kas

reisijatel on õigus hüvitisele. Kohtu hinnangul ei ole vaja pardapasse hüvitise välja

maksmiseks. Kohus märgib, et eelnimetatud Euroopa Kohtu 25.01.2024 lahend

C474/22 oli ajendatud sellest, et reisija otsustas mitte minna hilineva lennu pardale,

mis hilines sihtkohta 3 tundi ja

32 minutit, kuid soovis siiski saada hüvitist lennu eest mille pardale ta ei läinud. Kohus

leidis, et lennureisija peab määruse artikli 5 lõikes 1 ja artikli 7 lõikes 1 ettenähtud hüvitise

saamiseks juhul, kui lend hilineb lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisajaga

võrreldes kolm tundi või rohkem, olema ilmunud õigeks ajaks registreerimisele, või kui ta

on ennast juba veebis registreerinud, peab ta olema ilmunud õigeks ajaks tegutseva ettevõtja

esindaja juurde lennujaama.

32. Kohus nõustub hagejaga, et Euroopa Kohtu 25.01.2024 lahend C474/22 ei käsitle

pardapasse ning otsus ütleb üheselt ja selgelt, et reisija peab ilmuma lennu registreerimisele

ja olema hilineval lennul ja selline registreering tehakse vahetult enne pardale minekut

väravas ja selle kohta ei saa reisijad esitada tõendeid. Kostja ei ole tõendanud, et

hagiavalduses toodud reisijad ei ilmunud õigeks ajaks pardale mineku registreerimisele.

Vastupidi, kostja on omaks võtnud, et kõik reisijad läksid lennule. Seega on kostja

etteheited hagejale seoses pardakaartide esitamata jätmisega alusetud. Eeltoodust tulenevalt

on lennu hilinemisest tuleneva hüvituse välja nõudmise eeldused täidetud, so 1) reisijatel on

kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning 2) nad on ilmunud registreerimisele.

33. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist

(VÕS § 108 lg 1). Eeltoodust tulenevalt kuulub reisijale hüvitamisele 4800 eurot. Hüvitise

maksmist välistavad asjaolud puuduvad. Kuna nõue on loovutatud hagejale, siis kuulub

eurot hüvitamisele hagejale.

34. Kohus leiab, et

samuti kuuluvad

rahuldamisele hageja kõrvalnõuded,

so sissenõudmiskulu, menetluskulu ja viivis. Hageja pöördus 03.01.2024 lennu XXX

suunaga Tallinn - Hurghada 8 reisija nõudega kostja poole veebruaris 2024. Kõikidele

nõudekirjadele olid lisatud ka volikirjad. Kuivõrd kostja nõuetele ei reageerinud, siis

pöördus hageja kohtusse. Hageja on selgitanud, et täiendavad dokumendi (broneeringu fail,

isikut tõendava dokumendi koopia) esitab hageja alati juurde lennuettevõtetelt vastava

taotluse saamisel. Kostja pöördus hageja poole 20.05.2024 paludes hagejal esitada koopiad

reisijate isikutunnistusest, lennupiletid, pardakaardid. Hageja on tõendanud, et esitas

04.06.2024 kostjale reisijate nõuete loovutamise lepingud ja vastavate lendude kinnitatud

broneeringud. Kostjal peab olema endal võimekus kontrollida, kas reisijad

lennubroneeringute alusel ka lennule registreerusid ja lennul olid.

35. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise

kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul,

7(9)

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest (VÕS § 113 lg 2). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest (TsMS § 367).

36. Kohus leiab, et viivisenõue 109,57 euro osas on põhjendatud. Hagejal on õigus VÕS

§ 113 lg 2 alusel arvestada viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest

03.05.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.07.2024. Kuna nõue on loovutatud hagejale,

siis kuulub viivis 109,57 eurot väljamõistmisele hagejale. Alates 09.07.2024 tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 4800 eurot kuni põhinõude 4800 euro täitmiseni.

37. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 113¹ lg 1). Käesolevas asjas on

hagejal õigus nõuda kostjalt viivist, mistõttu on täidetud eeldused sissenõudmiskulude

hüvitamise nõude esitamiseks. Seega tuleb sissenõudmiskulud summas 40 eurot iga reisija

kasuks kostjalt välja mõista, kokku 320 eurot (8 reisijat x 40 eurot). Kuna nõue on

loovutatud hagejale, siis kuulub 320 eurot hüvitamisele hagejale. 38. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista võlgnevus 4800 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 03.05.2024

kuni 08.07.2024 eest summas 109,57 eurot ja sissenõudmiskulu 320 eurot. Samuti tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 09.07.2024 põhisummalt eurot

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises sätestatud määras kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

MENETLUSKULUD

39. Asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).

Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Eeltoodust

tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

40. Hageja on kandnud menetluskulusid kokku 2380 eurot. Hageja menetluskuludeks on

hagi esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 1785 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja esindaja on osutanud õigusabi 12 tundi ja 45 minutit tunnitasuga 140 eurot tund.

Hageja ei ole käibemaksukohuslane. Hageja kinnitab et kõik kulud on kantud seoses

käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt.

41. Kostja leiab, et hageja menetluskulud on ebamõistlikult suured, põhjendamatud ning

ülepaisutatud. Hageja on soovinud menetluskulude hüvitamist 55 minuti osas ka maksekäsu

kiirmenetluses, kuigi TsMS § 4842 kohaselt on menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses

piiratud 20 euroga ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata. Kostja arvates on põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusabi osutamisel olnud

vähemalt 2 tunni võrra väiksem.

42. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning seega on tegemist põhjendatud

kuluga. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 595 eurot.

8(9)

43. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. TsMS §

484² kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu

rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja

kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Maksekäsu kiirmenetluse

üleminekul hagimenetluseks arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg

9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista maksekäsu kiirmenetluses kantud kuluks 20 eurot. Seega vähendab kohus ajakulu 55

minuti võrra.

44. Kohus vähendab kohtuistungiks ettevalmistamise ja materjalide ülevaatamise,

kohtuistungile tuleku ja mineku ning osalemise kulu (hageja on arvestanud nimetatud

kuluks kokku 2 tundi 50 minutit). Kohus peab nimetatud põhjendatud kuludeks kokku 1

tund, kuna tegemist ei ole keeruka ega mahuka asjaga. Samuti arvestab kohus sellega, et

hageja esindaja on spetsialiseerunud nimetatud vaidlustele. Kohus leiab, et arvestades

käesolevat vaidlust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on hageja

lepingulise esindaja kulud ülejäänud osas põhjendatud. Kõik hageja esindaja toimingud on

menetluskulude nimekirjades esitatud ulatuses vajalikud ning seotud käesoleva

kohtumenetlusega. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 10

tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) on juristist esindaja

kohta liiga kõrge. Kohtupraktikas arvestatakse juristist esindaja puhul mõistlikuks

tunnitasuks 100 eurot. Arvestada tuleb ka seda, et tegemist ei ole õiguslikult keerulise

vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud õigusabi kulu kokku 1000 eurot (10 x 100 eurot)

ilma käibemaksuta.

45. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1615 eurot

(maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot, õigusabikulud 1000 + riigilõiv 595), mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

46. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

47. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

48. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280,00 eurot (TsMS § 178 lg 2).

49. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere kohtunik

9(9)