4-11-2683/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-11-2683

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. oktoober 2011.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-11-2683 Kohtunik Indrek Nummert Väärteoasi

L.T kaebus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo

Pärnu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Anni Tuulmägi poolt 19.06.2011.a tehtud kiirmenetluse otsusele

nr 10220102594938 väärteoasjas nr 2670,11,007925 Liiklusseaduse § 747 järgi

Kaebuse esitaja

Kohtuväline menetleja

L.T ik xxx elukoht: xxxxxxxxxxxx

Lääne Prefektuur r/k 70008776 aadress Pikk 18 Pärnu linn

RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7435 lg 1 (alates 01.07.2011.a

vastab see LS § 242 lg 1) ja KarS § 47, § 56 lg 1 ning V™S § 2, § 120, § 132 p 2, § 133-135, § 202 lg 3 kohus otsustas

Jätta L.T kaebus rahuldamata.

Tühistada Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna

piirkonnapolitseinik Anni Tuulmägi` poolt 19.06.2011.a tehtud kiirmenetluse otsus nr 10220102594938 väärteoasjas nr 2670,11,007925 osaliselt Liiklusseaduse § 747 osas ja teha uus otsus. Süüdi tunnistada L.T väärteoasjas nr 2670,11,007925 Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi (al. 01.07.2011.a vastab see LS § 242 lg 1). Karistuse osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Rahatrahv 32.00 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank, a/a-le 221023778606 Swedbank, a/a 333416110002 Danske Bank või a/a 17001577198 №rdea

Pank (viitenumber 10220102594938. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik

tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

4-11-2683 2 / 5

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päev a jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 28.10.2011.a kell 16:00.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

19.06.2011.a on koostatud Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Anni Tuulmägi poolt kiirmenetluse otsus nr 10220102594938 selle kohta, et 19.06.2011.a kella 17:10 ajal Pärnu maakonnas, Saarde vallas, Tõitoja-Häädemeeste tee 4. kilomeetril liiklusega Tõitoja suunas, juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz 164G, mille haakes oli haagis reg nr 028DX ei olnud läbinud tehnoülevaatust (läbimata alates 09.2008). Nimetatud teoga rikuti mootorsõiduki

ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja § 3 lg 2 nõudeid ning tegu on

kvalifitseeritud liiklusseaduse § 747

järgi. Karistuseks on määratud rahatrahv kaheksa

trahviühikut so 32 eurot. Karistuse määramisel on kergendava asjaoluna arvestatud menetlusaluse isiku kahetsust.

Kaebuse sisu

05.07.2011.a laekus Pärnu Maakohtule L.T kaebus (täiendatud kaeb

us 26.08.2011.a)

Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Anni Tuulmägi` poolt 19.06.2011.a tehtud kiirmenetluse otsuse nr 10220102594938 väärteoasjas nr 2670,11,007925 tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks.

Sündmust kirjeldab kaebaja järgmiselt: nimetatud haagis on seisnud alates 2008.a kevadest kaebuse esitajale kuuluval kinnistul Kabli külas L.T talus. 19.06.2011.a soovis kaebuse esitaja võtta järelhaagist uuesti kasutusele ning sõitis sellega Kabli külast Tartusse, et läbida tehniline ülevaatus. Saarde vallas Tõitoja-Häädemeeste vahelisel maanteel peatas piirkonnapolitseinik A. Tuulmägi kaebuse esitaja kasutuses oleva sõiduki ja haagise, millel puudus tehniline ülevaatus. Kohapeal koostati kiirmenetluse otsus ning määrati trahv.

Eelnevat arvestades ei ole L.T nõus temale määratud karistusega ja palub Lääne Politseiprefektuuri poolt tehtud otsuse nr 2670,11,007925 tühistamist täies ulatuses ning välja mõista kaebuse esitaja poolt tasutud rahatrahv 32 eurot kaebuse esitaja arveldusarvele.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

14.09.2011.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega

ja seda järgmistel põhjustel: 19.06.2011. a on koostatud kiirmenetluse otsus nr

10220102594938 selle kohta, et L.T 19.06.2011. a kella 17.10 ajal Pärnu maakonnas,

Saarde vallas, Tõitoja-Häädemeeste tee 4. kilomeetril liiklusega Tõitoja suunas, juhtis mootorsõidukit Mercedes-Benz 164G, mille haakes oli haagis reg nr 028DX ei olnud läbinud

tehnoülevaatust (läbimata alates 09.2008). Nimetatud teoga rikuti mootorsõiduki ja selle

haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja § 3 lg 2 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritud

4-11-2683 3 / 5

liiklusseaduse § 747 järgi. Karistuseks on määratud rahatrahv kaheksa trahviühikut so 32 eurot. Karistuse määramisel on kergendava asjaoluna arvestatud menetlusaluse isiku kahetsust. Kohtuväline menetleja märgib, et alates 01.07.2011. a kehtima hakanud liiklusseadus näeb ette

samuti nimetatud teo eest karistuse (LS § 73; § 242; Majandus-ja kommunikatsiooniministri

18.07.2011. a määrus nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord" § 3 lg 2). Vaidlust ei ole antud asjas selles, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki haakes olnud haagis ei olnud läbinud tehnoülevaatust. Kuid kaebuses on tõusetunud küsimus, kas on lubatud sellise haagise liikluses osalemine. Kaebusele

on lisatud nii politsei; kui ka Maanteeameti seisukoht. Kuni 30.06.2011. a kehtinud

liiklusseaduse alusel antud majandus-ja kommunikatsiooniministri 10.08.2004. a määruse nr 170 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri" § 3 lg 7 kohaselt: kui kehtiva ülevaatuseta sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistavad omal jõul sõitmise, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks sõidul ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti või Maanteeameti kohalikku asutusse või neist tagasi sõiduki hoidmiskohta.

Antud juhul menetlusaluse isiku elukoht on Pärnumaal Häädemeeste vald, ta juhtis sõidukit

Pärnumaal Saarde vallas, kuid kohapeal kiirmenetluses antud ütluste kohaselt soovis ta alles järgmisel päeval viia haagise tehnoülevaatusele Tartusse. Seega pole tegemist mööda lühimat teed lähimasse ülevaatuspunkti sõiduga ning eelnimetatud soodustav säte menetlusaluse isiku puhul ei kehtinud ning puudub alus kiirmenetluse otsuse tühistamiseks. Pärnumaal on samuti

ülevaatuspunkte ja selle kohta saab infot näiteks Maanteeameti infotelefonilt või veebilehelt. Üks lähimatest ülevaatuspunktidest on Saarde vallas, Lävi Autoteenindus OÜ. Menetlusalune isik ei ole põhjendanud, miks ta just Tartusse ülevaatusele siirdus. Samuti ei ole menetlusalune isik esitanud koos kaebusega ülevaatuse läbimise kohta tõendit, kas ja millal haagise ülevaatus toimus.

Kohtuväline menetleja tunnistab kiirmenetluse otsusel tehtud viga. Nimelt on kvalifitseeritud väärtegu LS § 74-7 alusel, mis sätestab karistuse tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest, kuid antud juhul oli ülevaatus läbimata haagisel. Haagis liiklusseaduse mõistes

on sõiduk (liikluseeskirja § 2 lg 44), mitte mootorsõiduk (liikluseeskirja § 2 p 27). Seega tulnuks karistus määrata LS § 74-35 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja tunnistab kiirmenetluse otsusel tehtud viga. Nimelt on kvalifitseeritud väärtegu LS § 74-7 alusel, mis sätestab karistuse

tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest, kuid antud juhul oli ülevaatus

läbimata haagisel. Haagis liiklusseaduse mõistes on sõiduk (liikluseeskirja § 2 lg 44), mitte mootorsõiduk (liikluseeskirja § 2 p 27). Seega tulnuks karistus määrata LS § 74-35 lg 1 järgi.

Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 taotleb

kohtuväline menetleja kohtu poolt kvalifikatsiooni muutmist ning menetlusaluse isiku karistamist LS § 74-7 asemel LS § 74-35 lg 1 järgi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

V™S § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

4-11-2683 4 / 5

V™S § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks ol nud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus

välja kaebuse lahendamisel. V™S §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et L.T

kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Samas kuulub väärtegu ümberkvalifitseerimisele vastavalt kohtuvälise menetleja taotlusele.

LS § 747

kohaselt tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

LS § 7435 lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui

puudub käesoleva seaduse §-des 741–7427 , 7430–7432

või 7464

sätestatud väärteokoosseis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja1 (edaspidi eeskiri) § -s 3 on

sätestatud ülevaatuse korraldamise üldnõuded. 7. lõike kohaselt kui kehtiva ülevaatuseta

sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistavad omal jõul sõitmise, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks sõidul ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti või Maanteeameti kohalikku asutusse või neist tagasi sõiduki hoidmiskohta.

Vaidlust ei ole antud asjas selles, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki haakes olnud haagis ei olnud läbinud tehnoülevaatust. Kuid kaebuses on tõusetunud küsimus, kas on

lubatud sellise haagise liikluses osalemine. Kaebusele on lisatud nii politsei kui ka

Maanteeameti seisukoht (tlk 3 ja 4), mida kaebuse esitaja küsis pärast rikkumise toime panemist. Kohus leiab, et küsitud seisukohad politsei ja Maanteeameti praktikast on kooskõlas õigusaktidega ja ei õigusta kuidagi antud rikkumise toimepanemist.

Kuni 30.06.2011. a kehtinud liiklusseaduse alusel antud majandus-ja kommunikatsiooniministri

10.08.2004. a määruse nr 170 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise

eeskiri" § 3 lg 7 kohaselt: kui kehtiva ülevaatuseta sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid või

puudusi, mis välistavad omal jõul sõitmise, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks sõidul

ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti või Maanteeameti kohalikku asutusse või neist tagasi sõiduki hoidmiskohta. Antud eeskirja muudatused jõustusid 25.07.2011.a, kuid nimetatud sätet ei ole muudetud.

Antud juhul on menetlusaluse isiku elukoht Pärnumaal Häädemeeste vald ja sõitu alustas ta

Kabli külast Häädemeeste vallast, ta juhtis kinnipidamisel sõidukit Pärnumaal Saarde vallas, kuid kohapeal kiirmenetluses antud ütluste kohaselt soovis ta alles järgmisel päeval viia haagise

tehnoülevaatusele Tartusse (tlk 2). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist pole mööda lühimat teed lähimasse ülevaatuspunkti sõiduga ja eelnimetatud soodustav säte menetlusaluse isiku puhul ei kehtinud ning puudub alus kiirmenetluse otsuse tühistamiseks. Antud eeskirja kohaselt loetakse sellisel juhul sõiduk tehnonõuetele mittevastavaks. Sõit algas

Kabli külast (tlk 2) pühapäevasel päeval. On üldteada ja samas vaidluski puudub selles, et

Pärnumaal on samuti ülevaatuspunkte, seega lähimaid ülevaatuspunkte antud eeskirja mõttes. Menetlusalune isik ei ole põhjendanud, miks ta just Tartusse ülevaatusele siirdus.

L.T-le on ette heidetud väärtegu LS § 74-7 alusel, mis sätestab karistuse tehnoülevaatust

mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest, kuid antud juhul oli ülevaatus läbimata haagisel.

Haagis liiklusseaduse mõistes on sõiduk (liikluseeskirja § 2 lg 44), mitte mootorsõiduk

4-11-2683 5 / 5

(liikluseeskirja § 2 p 27). Seega tulnuks karistus määrata LS § 74-35 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja tunnistab kiirmenetluse otsusel tehtud viga ja taotleb selle korrigeerimist. Nimelt on kvalifitseeritud väärtegu LS § 74-7 alusel, mis sätestab karistuse tehnoülevaatust mitteläbinud

mootorsõiduki juhtimise eest, kuid antud juhul oli ülevaatus läbimata haagisel. Haagis liiklusseaduse mõistes on sõiduk (liikluseeskirja § 2 lg 44), mitte mootorsõiduk (liikluseeskirja

§ 2 p 27). Seega tuleb tegu kvalifitseerida LS § 74-35 lg 1 järgi, kuivõrd L.T on

realiseerinud antud nõutavad objektiivse koosseisu tunnused, sealhulgas nimetatud eeskirja järgi ja seda hooletusest. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, järelikult on L.T esitatud süüdistuse järgi süüdi LS § 74-35 lg 1 alusel toime pandud väärteos.

Antud väärteo eest on seadusandja ette näinud karistusena kuni 50 trahviühikut. KarS § 56 lg 1

kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. L.T puhul karistust

raskendavad asjaolud puuduvad. Samas on kohtuväline menetleja märkinud otsusesse kergendava asjaoluna kahetsuse (tlk 1, 2).

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra

järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kõnesolev koosseis näeb ette karistusena kuni 50 trahviühikut. Käesoleval juhul on mõistetud karistuseks aga üksnes 8 trahviühikut. Kohus leiab, et ka mõistetud karistus on kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab ka seda, et esineb kergendav asjaolu – kahetsus.

Eeltoodu alusel on tuvastamist leidnud esitatud süüdistuses toodud asjaolud, samas kuulub

süüdistus ümberkvalifitseerimisele LS § 74-35 lg 1 alusel. Muus osas tuleb jätta otsus muutmata ja sisulisel kaebus rahuldamata.

Indrek Nummert Kohtunik