2-24-113063/22 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-113063

Tsiviilasi

Primero Finance OÜ hagi V.J. vastu põhivõla 5632 euro 09

sendi, intressi ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 335 eurot 52 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Primero Finance OÜ (registrikood 12401448),

lepinguline esindaja Cärolin Markus

Kostja: V.J. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

6. jaanuar 2025; edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista V.J.-ilt Primero Finance OÜ kasuks välja 7273 eurot 34 senti (s.o põhinõue 5632

eurot 09 senti, intress 308 eurot 47 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 1332 eurot 78

senti).

3. Mõista V.J.-ilt Primero Finance OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (s.o 5632 eurolt 09

sendilt) alates 12. juunist 2024 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,087% päevas.

4. Jätta menetluskulud V.J. kanda.

5. Mõista V.J.-ilt Primero Finance OÜ kasuks välja menetluskulud 860 eurot.

6. Mõista V.J.-ilt Primero Finance OÜ kasuks välja välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (860 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Primero Finance OÜ (hageja) esitas 8. aprillil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse V.J.-ilt (kostjalt) 7044 euro 65 sendi saamiseks. Kuivõrd kostja esitas

vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja nõude üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 11. juunil 2024 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt

enda kasuks välja põhivõla 5632 eurot 09 senti, intressi 308 eurot 47 senti ning sissenõutavaks

muutunud viivise 1332 eurot 78 senti. Samuti palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

viivise põhivõlalt alates 12. juunist 2024 kuni selle tasumiseni määras 0,087% päevas.

Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõla 543 eurot 55 senti, intressi 1722 eurot 85 senti, ning

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed 5088 eurot 54 senti ja intressimaksed 3980

eurot 58 senti. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29. augustil 2019 laenulepingu nr L29082019/0148

(edaspidi leping). Lepingu alusel sai kostja laenu 3463 eurot 95 senti ja kostja kohustus

tagastama laenu osamaksetena (107 eurot 77 senti kuus).

Koos lepinguga sõlmiti tagatisomandamise leping, mille alusel omandas hageja lepingust

tulenevate nõuete tagamiseks mootorsõiduki Volkswagen Jetta (reg nr 342MKK). Sõiduki

otsene valdus jäi kostjale. Lepingu nõuetekohase täitmise korral kohustus hageja sõiduki

omandi kostjale üle andma.

Pooled sõlmisid 27. jaanuaril 2021 lepingu lisa nr L29082019/0148-G1, millega suurendati

laenu 1200 euro võtta (edaspidi lepingu lisa I). Kogu laenu tagastamata osa oli 4167 eurot 34

senti. Laenu suurendamisega pikenes tagasimaksete aeg kuni 10. jaanuarini 2027 ning igakuine

makse 130 euro 57 sendini.

Pooled sõlmisid 10. mail 2022 lepingu lisa nr L29082019/0148-G2, millega suurendati laenu

2250 euro võrra (edaspidi lepingu lisa II). Kogu laenu tagastamata osa oli 6030 eurot 28 senti.

Laenu suurendamisega pikenes tagasimaksete aeg kuni 11. maini 2028 ja igakuine makse 188

euro 94 sendini.

Pooled sõlmisid 19. aprillil 2023 lepingu lisa nr L29082019/0148-G2-E1 (edaspidi lepingu lisa

III), millega hageja võimaldas kostjale maksepuhkust kaheks kuuks (märts ja aprill 2023).

Sellega pikenes laenu periood kuni 11. juulini 2028.

Kostja tasus põhi- ja intressimakseid veel kolm kuud. Pärast seda ei ole kostja makseid teinud.

Hageja saatis kostjale 31. augustil 2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, kuivõrd sõidukile ei

olnud tehnoülevaatust tehtud. Täiendava tähtaja jooksul kostja sõidukile ülevaatust ei teinud.

Hageja ütles lepingu 12. septembril 2023 erakorraliselt üles. Kostja ei tagastanud hagejale

sõidukit. Kostja väitis, et sõiduk on katki ja on asukohas, mida ta ei olnud nõus avaldama.

Hageja ei leidnud sõidukit, ilmselt asub see Soomes.

3. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märkis, et kohtule esitatud lepingud ei ole õiged. Kostjal

on leping paberkandjal. Kostjale öeldi, et lepingut ei muudeta, vaid lisatakse lepingu lisad.

Kostjat ei ole teavitatud, et Mogost sai Primera. Äkki hakkas Primera ähvarduskirju saatma.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 29. augustil

2019 sõlmitud laenulepingust nr L29082019/0148 (dtl 37 – 45; Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht dtl 47 – 49) ning selle lisadest: 1) 27. jaanuaril 2021 sõlmitud lisast nr

L29082019/0148-G1 (dtl 77 – 85; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 86 – 88); 2)

10. mail 2022 sõlmitud lisast nr L29082019/0148-G2; dtl 116 – 124; Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabeleht dtl 125 – 127); 3) 21. aprillil 2023 sõlmitud lisast nr L29082019/0148-

G2-E1 (dtl 141 – 149; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 150 – 153). Lepingu

lisa II järgselt oli laenu tagastamata osa 6030 eurot 28 senti. Lepingu lisaga III sai kostja

maksepuhkust ning laenu periood pikenes kuni 11. juulini 2028.

Koos lepinguga sõlmisid pooled 29. augustil 2019 ka tagatisomandamise kokkuleppe (dtl 37 –

45), mille alusel omandas hageja lepingust tulenevate nõuete tagamiseks sõiduki Volkswagen

Jetta (reg nr xxxxxx). Sõiduki valdus jäi kostjale (lepingu p 1.4) ning pärast lepingu täitmist pidi

hageja sõiduku omandi kostjale üle andma (lepingu p 1.5).

6. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja vastuväited ei ole menetluses olnud üheselt

arusaavad. Kostja on 9. juuli 2024 vastuses märkinud, et kohus ei ole asja korrektselt

kontrollinud. Kohus selgitas 10. juuli 2024 e-kirjas seda, mida peab kostja vastus hagile

sisaldama. Kostja ei ole korrektset vastust hagile esitanud. Kohus määras asja arutamiseks

kohtuistungi ning selgitas korduvalt (nii 5. novembri 2024 kui ka 31. detsembri 2024 e-

kirjades), et kohtuistung ongi määratud selleks, et kohus saaks vastuväidetest aru. Kostja on

saatnud kohtule 1. novembril 2024 ja 30. detsembril 2024 e-kirju, mille sisu jäi kohtule

arusaamatuks. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud mõjuvast põhjusest, mis takistas

tal kohtuistungile ilmuda. Seega ei saanud kohus ka kohtuistungil täpsustada, millised

vastuväited on kostjal.

7. Kohus saab kostja vastusest aru selliselt, et kostjal on vastuväiteid seoses hageja isikuga.

Selliselt on kostja märkinud, et tema on sõlminud lepingud Mogo OÜ-ga. Kohus selgitab, et

Primero Finance OÜ on Mogo OÜ uus ärinimi. Tegemist on sama äriühinguga, kes on oma

ärinime muutnud. Samas märgib kohus, et 10. mai 2022 ja 21. aprilli 2023 lepingu lisades on

laenuandjaks märgitud Primero Finance OÜ. Need lisad on kostja allkirjastanud ning seega oli

juba lisade allkirjastamisel kostjale teada, et laenuandja on oma ärinime muutnud. Samuti on

kostja teinud makseid Primero Finance OÜ-le (dtl 191 – 192).

8. Küll ei saa aga kohus aru kostja vastuväitest selle kohta, et kohtule ei ole esitatud õiged

lepingud. Kohtule esitatud leping ja selle lisad on allkirjastatud (leping on allkirjastatud käsitsi

ning lisad on allkirjastatud digitaalselt). Kostja ei ole selgitanud, millised on õiged lepingud, ega

ole kohtule ka ühtegi lepingut esitanud. Eelneva tõttu jätab kohus tähelepanuta kostja väite selle

kohta, et kohtule ei ole esitatud õiged lepingud.

9. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS

§ 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud

tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul

kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu

ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui

kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral

öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

10. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

Krediidi kulukuse määra kujunemist on hageja selgitanud hagi p-s 1.6. Lepingu kohaselt on

krediidi kulukuse määr 34,15% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (29. augustil 2019) oli Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% (kolmekordne määr on seega 58,11%). Lepingu lisa I

kohaselt on krediidi kulukuse määr 37,96% aastas. Lepingu lisa I sõlmimise ajal (27. jaanuaril

2021) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% aastas (kolmekordne määr seega

60,27%). Lepingu lisa II kohaselt on krediidi kulukuse määr 37,03% aastas. Lepingu lisa II

sõlmimise ajal (10. mail 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne

määr seega 50,85%). Lepingu lisa III kohaselt on krediidi kulukuse määr 35,44% aastas.

Lepingu lisa III sõlmimise ajal (21. aprillil 2023) oli oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr

15,31% (kolmekordne määr seega 45,93%).

Seega ei üle lepingu ja selle lisade järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

11. Tarbijakrediidilepingu puhul peab kohus kontrollima ka seda, kas esialgne võlausaldaja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS §

4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise

kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49

lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

· tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

· tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

· tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

· tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-

13098, p 18).

12. Hageja on hagi p-s 1.8 selgitanud, et sai kostja krediidiivõimelisuse hindamiseks andmeid

kostjalt endalt, andmebaasidest (Creditinfo, rahvastikuregister, Ametlikud Teadaanded).

Lepingu ja selle lisa II sõlmimisel kontrollis hageja kostja konto väljavõtteid. Vastavad

väljavõtted on kohtule ka esitatud (dtl 53 – 58; 109 – 114). Lepingu sõlmimisel arvestas hageja

kostja sissetulekuna 934 eurot (osamakse suurus 107 eurot kuus). Lepingu lisa II sõlmimisel

arvestas hageja kostja sissetulekuna 469 eurot.

Lepingu lisa I sõlmimisel ei ole hageja kostja konto väljavõtet kontrollinud. Üldjuhul tuleks

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise jaatamiseks hageja tõendama, et ta nõudis

laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Praeguses asjas tuleb

aga kohtu hinnangul arvestada seda, et kostja täitis 29. augusti 2021 lepingut korrektselt (tegi

16 graafikujärgset makset tähtaegselt) ning seda 1,5 aasta jooksul. Kostja täitis ka lepingu lisast

I tulenevaid kohustusi korrektselt (tegi 17 graafikujärgset makset tähtaegselt). Lepingu lisa II

sõlmimisel (mais 2022) kontrollis hageja kostja konto väljavõtteid. Kostjal tekkisid probleemid

tasumisega alles 2023. aastal. Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et kostja oli ka lepingu

lisa I sõlmimisel krediidivõimeline.

Eelneva tõttu ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

13. Järgnevalt käsitleb kohus lepingu ülesütlemist. Lepingu p 10.2.10 kohaselt on laenuandjal

õigus leping mõjuval põhjusel erakorraliselt üles öelda, mis tahes muu laenulepingust tuleneva

laenusaaja kohustuse rikkumise tõttu, kui laenuandja on pärast rikkumisest teadasaamist

andnud laenusaajale mõistliku tähtaja rikkumise heastamiseks või kõrvaldamiseks ja rikkumist

ei ole selleks määratud tähtaja jooksul heastatud või kõrvaldatud. Tagatislepingu p 4.1.7

kohaselt kohustus laenusaaja (kostja) tagama, et kogu tagatislepingu kehtivuse ajal vastab

tagatis õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning on läbinud tähtaegselt riikliku

tehnonõuetele vastavuse kontrolli ehk tehnoülevaatuse.

Kuivõrd kostja ei taganud, et sõidukil oleks kehtiv tehnoülevaatus, saatis hageja kostjale

31. augustil 2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja

tehnoülevaatuse läbimiseks (dtl 165). Kostja ei teinud täiendava tähtaja jooksul sõidukile

tehnoülevaatust ning seega ütles hageja lepingu 12. septembril 2023 erakorraliselt üles. Lepingu

ülesütlemise avalduse saatis hageja kostja e-posti aadressile kuriviiu@gmail.com, mida kostja

kasutab ka praeguses menetluses (dtl 166). Kostja ei ole menetluses väitnud, et sõidukil oleks

tehnoülevaatus olnud, või et ta poleks ülesütlemise avaldust kätte saanud.

Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hageja on lepingu kehtivalt üles öelnud.

14. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Hageja on hagi p-s 1.23 toonud välja põhivõla arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda

hageja toodud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 5632 eurot

09 senti.

15. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Hageja on hagi p-s 1.1 toonud välja intressi arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja

esitatud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja intress 308 eurot 47 senti.

16. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja on hagi p-s 1.4 toonud välja viivise arvestuse. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja

esitatud arvestusest. Seega tuleb kostja mõista hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 1332 eurot 78 senti ja viivis põhivõlalt (5632 eurolt 92 sendilt)

alates 11. juunist 2024 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,087% päevas.

17. Seega rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja välja 7273 eurot 34 senti (s.o põhinõue

5632 eurot 09 senti, intress 308 eurot 47 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 1332 eurot 78

senti). Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (s.o 5632 eurolt

09 sendilt 12. juunist 2024 kuni põhivõla tasumiseni määras 0,087% päevas.

18. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

19. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 860 eurot (maksekäsu

kiirmenetluse kulud 20 eurot ja riigilõiv 840 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb

seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuludega. TsMS § 4842 järgi on maksekäsu

kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja

menetluskulud 860 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (860 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik