1-09-13302/40 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-09-13302

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 28. oktoober 2011 Kriminaalasja number 1-09-13302 (09240100503) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Viivi Tomson, Mati Kartau Kohtuistungi sekretär Helin Jõgi Kriminaalasi V.H süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,8 ja § 200 lg 2 p 7,9 järgi;

E.H süüdistus KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi lühimenetluses. Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 17. mai 2011 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav V.H ja süüdistatav E.H Prokurör ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav V.H

isikukood: XXX; XXX; varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina Süüdistatav E.H

isikukood: XXX; XXX; varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Kaitsja vandeadvokaat Galina Tšelnokova Tõlk Lehte Jürjan Kohtuistungi aeg ja koht 30. september 2011, Tartus

2 RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 17. mai 2011 kohtuotsus muutmata, esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Narva Esimene

Advokaadibüroo OÜ kaudu 337,36 eurot (kolmsada kolmkümmend seitse eurot

kolmkümmend kuus senti), sealhulgas käibemaks 56,22 eurot, vandeadvokaat Tatjana

Massalinale tema poolt V.H-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista V.H-lt menetluskulu, so kaitsjatasu

vandeadvokaat Tatjana Massalina poolt osutatud õigusabi eest 337,36 eurot riigituludesse.

Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Galina Tšelnokova kaudu 393,92 eurot (kolmsada üheksakümmend kolm eurot üheksakümmend kaks senti), sealhulgas käibemaks 65,65 eurot, vandeadvokaat Galina

Tšelnokovale tema poolt E. -le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi H osutamise eest.

KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista E. -lt menetluskulu, so kaitsjatasu H

vandeadvokaat Galina Tšelnokova poolt osutatud õigusabi eest 393,92 eurot riigituludesse.

V.H

ja E.

tasuda väljamõistetud summa H

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr 333416110002.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „ees-ja perekonnanimi 1-09-13302 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 28. oktoobril 2011.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 29. oktoobrist 2011. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 29. oktoobrist 2011.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Viru Maakohtu 17.05.2011 otsusega mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi V.H

mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, ning KarS § 200 lg 2 p 7, 9

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel

mõisteti V.H-le liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2

alusel ühe kolmandiku võrra, mõistes V.H-le karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

3

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud karistusele Viru Maakohtu 11.08.2010

kohtuotsuse alusel mõistetud karistus ning mõisteti V.H-le liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.

Sama maakohtu otsusega mõisteti süüdi ka KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9 järgi, mille E.H eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes E.H-le karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg

2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.12.2008 kohtuotsuse järgi

ärakandmata karistuse osa võrra (2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust) ning mõisteti E.H-le

liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha

Viru Maakohtu 12.12.2008 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus – 2 aastat 1 kuu 6

päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks loeti 3 aastat 6 kuud 22 päeva vangistust .

Lisaks esitatud süüdistusele KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi, esitati

V.H-le V.H-le

süüdistus ning , kes on Viru Maakohtu 12.12.2008 KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi E. -le H

otsusega süüdi mõistetud KarS § 200 lg 2 p 4 järgi,

KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et nemad 02.04.2009 kella 20.15 paiku, olles joobes, tegutsesid koos võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil ning tungisid ilma loata tuppa aadressil XXX, Narva ja omastasid avalikult V.D. kuuluva MP3-mängija maksumusega 700 krooni, raha summas 550 krooni, kokku vara summas 1250 krooni. Kui V.D. üritas takistada nende tegusid, hoidis E.H kannatanu käsi kinni ja J. Kuzutov lõi V.D. i rusikaga vastu pead.

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav V.H end täielikult süüdi varguses. Röövimises end V.H ja E.H süüdi ei tunnistanud.

Kuulanud ära süüdistatavate, prokuröri ja kaitsjate seisukohad, uurinud ja avaldanud kõik

kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis maakohus

järeldusele, et V.H ja E.H süü on neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises leidnud tõendamist ning on õigesti kvalifitseeritud. Seoses kannatanu V.D. i vara röövimisega leidis maakohus, et antud kuriteo toimepanemine V.H

ja E.H poolt on tõendatud kannatanu V.D. i ütlustega, kannatanule

äratundmiseks esitamise protokolliga, tunnistaja D.S. ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kannatanu V.D. i ja süüdistatava E.H vastastamise protokolliga.

Maakohus leidis, et vaatamata sellele, et V.H ja E.H ei tunnistanud ennast süüdi KarS § 200 järgi, on nende süü antud kuriteo toimepanemises tõendatud ülalnimetatud asja materjalidega. Maakohus, analüüsides V.D. i ütlusi, leidis, et V.H ja E.H käitusid kooskõlas

teineteisega. Nad mõlemad sisenesid kannatanu tuppa ilma kannatanu loata, mille järel lukustas E.H välisukse. Pärast seda seisis E.H V.H ettepanekul, nii, et välistada kannatanu lahkumist toast ning abi kutsumist. Kui kannatanu hakkas osutama vastupanu (mis seisnes selles, et kannatanu püüdis saada tagasi varastatud vara), kasutasid nii

E.H kui ka V.H kannatanu suhtes vägivalda, mis E.H puhul seisnes

selles, et ta hoidis kannatanu kätt ning V.H lõi samal ajal kannatanut. Maakohus on

seisukohal, et sel hetkel läks E.H ja V.H poolt toimepandud avalik vargus röövimisele üle. Maakohus leidis, et antud asja materjalidega on tõendatud, et V.H ja E.H oli üks ja ühine kuritegelik eesmärk – omastada kannatanule kuuluv vara ning

nad mõlemad käitusid nii, et seda eesmärki ellu viia. Sellega on nii E.H kui ka V.H käitumises olemas röövimise subjektiivsed ja objektiivsed küljed. Lisaks märkis maakohus, et V.H poolt kohtus antud ütlused on olulises osas vastuolus

tema poolt eeluurimisel antud ütlustega, mis annab kohtule alust arvata, et ütluste muutmise

4

eesmärgiks on enda ja E.H vastutuse leevendamine. Samuti puudub maakohtul alus

arvata, et kannatanuna ülekuulatud V.D. andis valeütlusi. V.H ise selgitas, et tema ja kannatanu V.D. i omavahelised suhted olid normaalsed ja isegi sõbralikud. Maakohus leidis, et objektiivne olukord – korralagedus V.D. i eluruumides (kapid on avatud,

asjad lamavad põrandal), mis on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis – on kooskõlas just kannatanu V.D. i, kuid mitte V.H või E.H ütlustega. Maakohus on seisukohal, et V.H ja E.H ei tunnistanud ennast röövimises süüdi eesmärgiga leevendada oma vastutust toimepandud raske kuriteo eest.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitse huvisid.

Süüdistatav on varem kohtu poolt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude V.H eest, sh ka reaalse vangistusega – pani toime ühe teise astme kuriteo ning ühe esimese astme

kuriteo. Sellega seoses asus maakohus seisukohale, et V.H on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Süüdistatava V.H karistuse kergendavaks asjaoluks pidas maakohus KarS § 57 mõttes

süü puhtsüdamlikku ülestunnistust ja kahetsust (varguse kuriteoepisoodis). V.H

karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Varastatud vara on omanikule osaliselt tagastatud ning varaline kahju pole suur. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus ka

V.H terviseseisundit ning väikelapsega pere olemasolu. Seoses sellega määras maakohus V.H-le vangistuse alla keskmise määra.

Maakohus tuvastas, et süüdistatav on varem korduvalt kohtu poolt karistatud E.H

varavastaste kuritegude eest (sh korduvalt röövimiste eest) ning pani toime uue röövimise, st esimese astme kuriteo, katseajal. Sellega seoses oli maakohus seisukohal, et E.H on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega.

Süüdistatava E.H karistuse kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes maakohus ei tuvastanud. Vara maksumus, mille E.H grupis V.H-ga röövis, pole suur. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus E.H terviseseisundit.

Seoses sellega määras maakohus E.H-le vangistuse alla keskmise sanktsioonimäära,

kuid rohkem kui tema kaasosalisele V.H-le, sest E.H pani röövimise toime katseaja jooksul, olles isik, keda on varem röövimiste eest karistatud.

Apellatsioonides esitatud taotluste sisu

V.H apellatsioon

Süüdistatav V.H taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist talle mõistetud karistuse osas ning palub uue otsuse tegemist, millega kergendada talle mõistetud karistust ja jätta see tingimisi täitmisele pööramata.

V.H leiab, et temale mõistetud karistus on liiga range. V.H on naine ning 1

aasta 6 kuune poeg, mistõttu palub ta endale määratud karistust kergendada ning määrata karistus tingimisi. V.H sõnul kahetseb ta toimepandud tegusid.

E. apellatsioon H

Süüdistatav E.H taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega ta esitatud süüdistuses õigeks mõista.

E.H leiab, et tema süü ei ole tõendatud. E.H märgib, et ta ei ole kannatanu

korteris sees käinud. Korteri peremees avas ukse ning laskis süüdistatavad koridori. V.H

läks koos peremehega tuppa, E.H jäi koridori. Umbes 15-20 minuti pärast tulid nad toast välja ning E.H koos V.H-ga lahkusid. See, mis toas toimus, ei ole E.H-le teada.

5

E.H ei nõustu maakohtu otsusega ning leiab, et maakohus ei ole kontrollinud

vastuolusid V.H ja kannatanu ütlustes. E.H väidab, et ta ei saanud olla

alkoholijoobes, kuna seoses tervisliku seisundiga ei saa ta alkoholi tarvitada ning ta ei ole

kunagi elus suitsetanud, mistõttu ei teinud ta seda sel korral koos V.H-ga . Samuti märgib E.H, et tol korral ta kannatanu tuppa ei sisenenud, mingit raha talle V.H ei andnud ning mingeid tegusid ta kannatanu suhtes ei ole teinud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtus jäid süüdistatavad esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud motiividel. Kaitsja T. Massalina palus V.H apellatsioon rahuldada, vähendada mõistetud karistust

ning mõista talle vangistus tingimisi. Kaitsja oli seisukohal, et kohus on küll arvestanud kergendavate asjaoludega, kuid karistuse mõistmises see ei kajastu. E.H kaitsja toetas samuti oma kaitsealuse apellatsiooni märkides, et kogutud tõendid ei tõenda E.H süüd röövimises. Sellest tulenevalt tuleks E.H õigeks mõista.

Prokurör palus süüdistatavate apellatsioonid jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasja materjale, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad

ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud ja rahuldamisele ei kuulu ning

maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1.

E.H taotleb enda õigeksmõistmist röövimise toimepanemises. Sisuliselt taotleb

süüdistatav kogutud tõenditele uue, maakohtust erineva hinnangu andmist. Ringkonnakohus

leiab, et alused tõendite ümberhindamiseks puuduvad, mistõttu esitatud apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. Käesolevat kriminaalasja vaatas maakohus läbi lühimenetluses, st kohtuotsuse tegemisel võeti

aluseks kogu toimiku materjal. Asjas kogutud tõendite kogumist lähtuvalt jõudis maakohus

järeldusele, et V.H koos E.H-ga panid kannatanu V.D. i suhtes toime röövimise. Kannatanu on oma ütlustes selgitanud, millal ja millistel asjaoludel süüdistatavad

tema koju sisenesid. Kannatanu kirjeldas, kuidas E.H takistas tal toast väljumast ja

abi kutsumast. V.H otsis raha ning võttis aknalaualt MP-3 mängija ning võttis ära ka leitud 500 krooni. Samuti kirjeldas V.D. vägivalla kasutamist tema suhtes (tl 49-51, 60-62). Äratundmiseks esitamisel tundis V.D. E.H ära isiku, kes koos V.H-ga,

kasutades vägivalda, võtsid ära tema vara. Tunnistaja D.S. i ütlused kinnitavad kannatanu

ütlusi sellest, et süüdistatavad hõivasid tema vara (tl 64-66). Võttes arvesse eelnimetatud

tõendid, samuti hinnates süüdistatavate ütlusi, kannatanu ja süüdistatava E.H

vastastamisel antud ütlusi ning sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvat, jõudis maakohus

põhjendatud järeldusele nii V.H kui ka E.H käitumises röövimise teokoosseisu olemasolust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud vastavasisuliste põhjendustega (kohtuotsuse lk 7-8) ning jätab maakohtu otsuse E.H süüdimõistmises muutmata.

V.H taotleb talle mõistetud karistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Ringkonnakohus

leiab, et V.H-le mõistetud karistuse vähendamiseks ning selle tingimisi kohaldamata jätmiseks puuduvad alused. Kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus õigesti juhindunud KarS §- s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest. KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi toime pandud kuriteo eest on maakohus V.H-le mõistnud 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse ning KarS § 200

6 lg 2 p 7, 9 järgi mõistnud 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse. Seega on mõistetud vangistus alla

nimetatud süüteokoosseisude sanktsioonides ettenähtud vangistuse keskmise määra.

Põhjendatult on arvesse võetud KarS § 57 mõttes karistust kergendavad asjaolud (süü

tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus varguse episoodis). Samuti on arvesse võetud V.H

perekondlikku olukorda ning varalise kahju suurust. Lisaks eeltoodule, ei ole

vähetähtis ka võtta aluseks V.H isikut, keda on varem korduvalt varavastaste

kuritegude (sealhulgas ka röövimise) toimepanemise eest karistatud, kusjuures on ta olnud mõistetud karistustest ka tingimisi vabastatud. Ringkonnakohus ei tuvastanud ühtegi sellist

asjaolu, mis käesoleval juhul võimaldaks V.H-le mõistetud karistust vähendada ja mõistetud vangistusest teda tingimisi vabastada. Ringkonnakohtul ei kujunenud veendumust,

et olles allutatud kriminaalhooldusele suudaks V.H vabaduses ilma õigusrikkumisi

toime panemata karistust kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb V.H apellatsioon jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab Viru Maakohtu otsuse muutmata, mistõttu jäävad õigusabi kulud süüdistatavate kanda.

Maarika Kuusk Viivi Tomson Mati Kartau