3-25-324/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

10.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-324

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Määrata X riigi õigusabi isiku esindamiseks

haldusmenetluses esitamaks kahju hüvitamise nõue seoses

Tallinna Vanglas nõuetekohase ravi saamata jäämisega.

2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi

tasu ja riigi õigusabi kulud.

3. Esindajal kontakteeruda viivitamatult esindatavaga

pärast riigi õigusabi osutaja määramist.

4. Sekretäril saata määruse ärakiri riigi õigusabi osutaja

määramiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks taotlejale.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1-2 peale võib esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul,

arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Muus osas ei ole

määrus edasikaevatav.

KOHTU SEISUKOHT

1. 07.02.2025 saabus (täpsustatud 09.03.2025) Tallinna Halduskohtule X riigi õigusabi taotlus.

Taotlusest nähtub, et X soovib esitada Tallinna Vanglale/Vanglale tervisehoiuteenust osutavale

ametile (Tervisekassale) kahju hüvitamise nõude seoses vanglas kaebajal sügeliste diagnoosimata

ja ravimata jätmisega (mille tulemusel nakatus mh ka kaebaja vanaema) ja millega on kahjustatud

X vaimset ja füüsilist tervist.

Taotluse esitaja on esitanud kohtule enda ja enda perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku

seisundi teatise ja konto väljavõtted ja riigi õigusabi taotluse blanketi (vt dtl 20-44). Taotluse

esitaja palub riigi õigusabi korras määrata endale esindaja haldusmenetluseks.

KOHTU SEISUKOHT

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina

isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud

advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel HKMS 12.

peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

Tulenevalt RÕS § 6 lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse

eest tasumist lihtsat toimetulekut.

RÕS § 10 lg 1 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas

menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses

oleks asja menetleda.

3. Taotleja on esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse (dtl 30-32), majandusliku seisundi teatise

(dtl 20-29), riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise (dtl 33-25) ja pangakontode

väljavõtted (dtl 36-44).

Taotleja on riigi õigusabi taotluse kohaselt töötu endine kinnipeetav, kes jäeti taotluse kohaselt

vanglas kohase ravita. Kohtule on esitatud taotleja poolt andmed, mille kohaselt taotleja ja tema

perekonnaliikmete kogu sissetulek ühes kuus on 810.46 eurot.

Kohus leiab, et esitatud andmetest nähtub, et taotluse esitajal puuduvad sellised piisavad

sissetulekud ja muud vabad vahendid, mille arvel saaks taotleja õigusteenustega kaasnevad kulud

kanda. Seega leiab kohus, et taotleja on maksejõuetu ning talle tuleb anda menetlusabi riigi

õigusabi korras määratud advokaadi õigusabi kulude kandmiseks. Eeltoodust tulenevalt määrab

kohus käesolevaga taotlejale riigi õigusabi korras esindaja.

4. Arvestades taotleja isikut ja asjaolu, et isik ei oma juriidilisi teadmisi, on tõenäoline, et isik ei

suuda ise, ilma professionaalse õigusabita esitada haldusorganile nõuetekohast taotlust kahju

hüvitamiseks. Seega selleks, et taotleja olulised õigused ja huvid ei jääks kaitseta, leiab kohus, et

on põhjendatud taotlejale riigi õigusabi andmine haldusmenetluseks.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei kohaldu RÕS § 7 lg 1 p 6, mis sätestab, et riigi õigusabi ei

anta kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine

tungivat avalikku huvi. Kohus leiab, et avalikes huvides on mh see, et isikud saaksid vanglas

nõuetekohast tervisehoiuteenust ja ravi ning juhul kui see on jäetud tagamata, siis saaksid

hüvitatud isikule tekitatud võimalikud kahjud.

Kohus määrab anda taotlejale tema majanduslikku seisundit arvestades riigi õigusabi kohustuseta

hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 p 1).

5. Kohus edastab määruse ärakirja Eesti Advokatuurile riigi õigusabi osutaja määramiseks (RÕS

§ 15 lg 5).

Riigi õigusabi korras määratud advokaadil tuleb esmalt võtta ühendust taotlejaga ja selgitada talle

õiguslikku olukorda ning seejärel esitada nõuetekohane taotlus haldusorganile (juhul kui taotluse

esitamine on õiguslikult põhjendatud) ning kui taotlus peaks jäetama rahuldamata, siis ka

nõuetekohane kaebus halduskohtule (vt RÕS § 17 lg 1).

Kohus selgitab veel, et kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või

kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus

kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat

põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale (vt RÕS § 19 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik