1-24-5826/25 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2025, Viljandi kohtumaja, Viljandi, Posti 22

Kriminaalasja number

1-24-5826 (kohtueelses menetluses nr 24284050216)

Kriminaalasi

Kevin Kreedemann süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

üldmenetluses

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Prokurör

ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav

Kevin Kreedemann (isikukood: 50006116041; elukoht: ,

XXX-i ; töökoht: XXX ;

karistatus: varem kriminaalkorras karistatud: 1) Tartu

Maakohtu 11.11.2021.a. otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3

järgi tingimisi vangistusega 1 aasta 28 päeva, 2-aastase

katseajaga; 2) Tartu Maakohtu 16.11.2020 otsusega KarS §

4231

järgi tingimisi vangistusega 3 kuud, 1-aastase

katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud)

Kaitsja

vandeadvokaat Otto Preem (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, kohus

otsustas:

1. Tunnistada Kevin Kreedemann süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi ja

mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. Määrata Kevin Kreedemannile katseaeg 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud

ning mõistetud vangistust 2 aastat 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui Kevin Kreedemann ei

pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli

nõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX-i;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata Kevin Kreedemannile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal

kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille

eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

20.02.2025.

2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Kevin Kreedemannilt riigi tuludesse

menetluskuludena 2583,16 eurot: s.h sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 1254,16

eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse

kulud summas 2583,16 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava

menetluskulu osa 215,26 eurot tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Tähtaegselt kohtu

määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse

võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99925700004793 ning

selgituse „Kevin Kreedemann, otsus nr 1-24-5826, menetluskulu“. Ositi täitmiseks

määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad

tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

Rahuldada vandeadvokaat Otto Preemi kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega

seonduvate kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks

eraldatud vahenditest Valga Advokaadibüroo kasuks 1051,64 eurot (s.h käibemaks 189,64

eurot) vandeadvokaat Otto Preemi poolt Kevin Kreedemanni kaitsjana riigi õigusabi

korras osutatud õigusabi eest.

3. Asitõendid ja salvestised:

DVD-R plaat häirekeskuse kõnega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku

juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada

apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks

kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus

olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus

kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis 12. märts 2025.a.

Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata

ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada

apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Süüdistus ja kvalifikatsioon

Kevin Kreedemanni (Kreedemann) süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu

11.11.2021 kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, lõi 27.06.2024 kella 12.40 paiku XXX

talus B.X-ist korduvalt käte ja jalgadega näopiirkonda. Peale löömist viskas Kevin Kreedemann

kannatanu kasutuses oleva mopeedauto Ligier reg.märgiga XXXX vasakpoolse tagumise akna

kiviga katki. Seejärel võttis kannatanu katkise telliskivi enda kätte, mille peale võttis Kevin

Kreedemann vöö vahelt välja lahtikäiva noa ning tegi sellega kannatanu suunas kolm lööki. B.X-

il õnnestus noalöökide eest ära põigelda. Oma tegevusega põhjustas Kevin Kreedemann

kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o otsmikule marrastused ja turse ninale ning

varalist kahju auto akna lõhkumisega 200 eurot.

Seega pani Kevin Kreedemann toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise

inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud

korduvalt.

2. Menetluse käik, kohtus uuritud tõendid ja kohtumenetluse poolte seisukohad

2.1. Tartu Maakohtu 22.11.2024 määrusega nr 1-24-5826 jäeti kannatanu B.X-i tsiviilhagi Kevin

Kreedemanni vastu varalise kahjuhüvitise 200 eurot nõudes käiguta ja määrati tähtaeg

tsiviilhagis puuduste kõrvaldamiseks. Tartu Maakohtu 12.12.2024 määrusega nr 1-24-5826 jäeti

kannatanu B.X-i tsiviilhagi menetlusse võtmata ja läbi vaatamata, kuna kohtu määratud tähtajaks

kannatanu tsiviilhagis puudusi ei kõrvaldanud.

2.2. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi isikulisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle

kannatanu B.X ning süüdistatav Kevin Kreedemann.

Kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud kirjalikeks tõenditeks olid:

- nõudekiri SA Viljandi Haiglale ja vastus nõudekirjale - epikriis nr VH-EP24-33415, kannatanu

nõusolek terviseandmete avaldamiseks (tl 41-47);

- sõiduki vaatlusprotokoll koos fotodega (tl 48-52);

- asitõendi vaatlusprotokoll ja selle lisana salvestis DVD-R plaat (tl 55-58);

- õiend koos fototabeliga (tl 53-54);

- karistusregistri õiend ja kohtuotsused (tl 59-70);

- väljatrükk Maksu- ja Tolliameti maksukohuslaste registrist ja teatis keskmise päevasissetuleku

kohta (tl 71-72);

- tunnistaja E.S-i ülekuulamise protokollid (tl 77-80);

- taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ning

riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus (tl 73-76).

2.3. Poolte seisukohad:

Prokurör leidis, et Kevin Kreedemanni käitumises esinevad kuriteo koosseisu objektiivsed

tunnused ja subjektiivse külje osas pani Kevin Kreedemann kuriteo toime otsese tahtlusega.

Tema tegu on õigesti kvalifitseeritud ning teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Prokurör taotles Kevin Kreedemanni süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistamist

vangistusega 2 aastat 6 kuud. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult

täitmisele pööramata, kui Kevin Kreedemann ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid KarS § 75 lg 1 ja lg 2

p 8 alusel. Samuti taotles prokurör Kevin Kreedemannilt välja mõista menetluskuludena riigi

õigusabi tasu ning sundraha. Menetluskulude tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul.

Süüdistatav Kevin Kreedemann end temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

süüdi ei tunnistanud kinnitades, et ta ei ole seda tegu toime pannud. Ta lõi kannatanut ühel korral

nina ja otsmiku piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused, kuid

kannatanut lõi ta enesekaitseks, kuna kannatanu tahtis teda kividega visata. Kevin Kreedemann

eitas kohtuistungil kannatanu kasutuses olnud mopeedauto akna lõhkumist ning kannatanu

suunas noalöökide tegemist.

Süüdistatava kaitsja leidis avakõnes, et tema positsioon on piiritletud süüdistatava positsiooniga

ja kuna süüdistatav eitab süüdistust, siis kaitsja positsioon on seda seisukohta toetada.

Kohtuvaidluses märkis kaitsja, et kuigi süüdistatav kohtuistungil süüdi ei tunnistanud, siis

ristküsitlusel andis ta ütlusi, milles möönis konflikti alustamist kannatanuga ja viimase löömist

ühe korra rusikaga näkku ning löögi tagajärjel tervisekahjustuste tekkimist. Sisuliselt võttis

süüdistatav süüdistuse õigeks, samas on ta rääkinud seda, et ta lõi kannatanut sellepärast, et

kannatanu võttis eelnevalt kätte telliskivid ja seetõttu ta end süüdi ei tunnistanud. Objektiivselt

vaadates on koosseis ilmselt täidetud. Kaitsja hinnangul auto aknaklaasi purustamise ja noaga

löögiliigutuste tegemise osas esinevad põhjendatud kahtlused. Kaitsja ei nõustu prokuröri poolt

taotletud karistusega ja leiab, et kohaldatavat karistusmäära ja katseaega tuleks olulisel määral

vähendada.

3. Kohtu seisukoht süüdistuse osas

3.1. KarS § 121 lg 2 p 3 sätestab, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava

kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt karistatakse rahalise karistuse

või kuni viieaastase vangistusega. Seega on KarS § 121 lg 2 p 3 kohaselt kriminaalkorras

karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu tekitaval

viisil, kui see on toime pandud korduvalt.

3.2. Süüdistatavale Kevin Kreedemannile esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi seisneb nii

kannatanu tervise kahjustamises kui ka kannatanu suhtes valu tekitavas kehalises

väärkohtlemises, mis oli toime pandud korduvalt.

3.3. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt,

leiab, et Kevin Kreedemann tuleb KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses süüdi tunnistada.

Eeltoodud seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

3.4. Kohus märgib, et arutatava kriminaalasja keskne vaidlusküsimus seisneb selles, mitu korda

ja millega süüdistatav kannatanut lõi ja kas süüdistatava poolt kannatanu löömine toimus

enesekaitse eesmärgil ning kas kannatanu B.X-i ja süüdistatava Kevin Kreedemanni ütlusi saab

pidada usaldusväärseks tõendiks.

Kohtupraktikas on tõdetud (RKKK 21.12.2015 nr 3-1-1-100-15 p 16-17), et tõendi tunnistamine

usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo

tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses ka taas esitada. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostanud näiteks

ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise

usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud

ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest

tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub

teiste tõenditega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-

1-1-89-12, p 14 koos edasiste viidetega ja 28. mai 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 13).

3.5. Kannatanu B.X-i ütlustest (tl 29p-33) nähtub, et 2024.a. suvel ühel päeval ennelõunasel ajal

külastas ta oma tuttavat E.S-i tema talus XXX et kokku leppida muruniitmise teenuses. Sel ajal,

kui kannatanu vestles E.S-iga talus olevas paviljonis, tuli nende juurde süüdistatav Kevin

Kreedemann, kes ütles kannatanule, et kannatanu peab E.S-i talust varem ära minema kui

süüdistatav. Kuna kannatanu selle peale midagi ei öelnud, siis asus süüdistatav kannatanu suhtes

füüsilist vägivalda tarvitama, sealjuures peksis kannatanut rusikate ja jalgadega ning väänas

kannatanu jalgu. Kannatanu oli tema peksmise ajal diivanil pikali ja üritas end süüdistatava

löökide eest kaitsta. Süüdistatava löögid tabasid kannatanut näkku ja pähe ning kannatanu sai

marrastusi nina piirkonda, otsmikule ja pealaele. Löökide tagajärjel kaasnesid kannatanule

verejooks ninast ning tugevad peavalud, mis lõpptulemusena kestsid nädal aega. Pärast

kannatanu peksmist süüdistatav lahkus paviljonist võttis telliskivi ja ütles kannatanule, et lõhub

kannatanu mopeedauto ära. Kannatanu läks süüdistatavale järele võttes kumbagi kätte poolikud

telliskivid, et kaitsta ennast või autot. Seejärel nägi kannatanu, kuidas süüdistatav lõi

mopeedauto vasakpoolse tagumise küljeklaasi telliskiviga katki. Pärast seda lähenes süüdistatav

kannatanule, tal oli käes taskunuga, millega tegi kannatanu suunas kolm löögiliigutust.

Kannatanu viskas kivid käest maha ning taganedes kukkus viinamarjaistanduse traatidesse.

Seejärel jooksis kannatanu kiiruga mopeedauto juurde ja sõitis sündmuskohalt minema. Ta teatas

sündmusest politseile. Politsei ja kiirabiga kohtus kannatanu XXX.

Kohtu hinnangul on kannatanu B.X-i ütlused detailsed, selged ja eluliselt usutavad. Kannatanu

ütlused tema ründamise kohta süüdistatava Kevin Kreedemanni poolt süüdistuses märgitud ajal

ja kohas haakuvad kannatanu poolt häirekeskusele tehtud telefonikõne faili s.o asitõendi

vaatlusprotokollist 01.10.2024 ja kõne salvestisest nähtuvate asjaoludega (tl 55-58). Viidatud

tõenditest nähtub, et kannatanu helistas häirekeskusse 27.06.2024.a. kell 12.46 mobiiltelefonilt

XXX ja teatas, et teda ründas tema naaber XXX - Kevin Kreedemann. Kannatanu teatas

häirekeskusele, et läks XXX sõbrannaga juttu ajama ja siis ilmus Kevin Kreedemann nurga

tagant välja. Ta tuli kannatanule kallale ja lõhkus tema mopeedauto klaasi ära. Kannatanul on

nina vigastatud ja soovib kiirabi.

Süüdistuses märgitud ajal kannatanu kasutuses olnud mopeedautole tekitatud kahjustused on

tõendatud 27.06.2024.a. koostatud sõiduki vaatlusprotokolli ja lisatud fotodega, millest nähtub,

et mopeedauto Ligier registreerimisnumbriga XXXX vasakpoolne tagumine aken on purunenud

(tl 48-52). Ühtlasi kinnitab eelmärgitud tõend kannatanu ütluste usaldusväärsust, tema kasutuses

olnud mopeedauto küljeklaasi lõhkumise osas süüdistatava poolt.

Asjaolud, mis nähtuvad õiendist kriminaalasjas nr 24284050216 ja sellele lisatud fototabelist

kannatanu B.X-i näopiirkonnas olevate vigastuste kohta (tl 53-54) ning Viljandi Haiglas

koostatud B.X-i epikriisist (tl 45-47), riimuvad kannatanu ütlustega temale süüdistatava poolt

tekitatud tervisekahjustuste osas ja tõendavad B.X-il tuvastatud tervisekahjustusi s.h tuvastati

kannatanu otsmikul marrastused ja nina turse. Epikriisi sissekandes 27.06.2024 kell 15.16 on

märgitud, et tund tagasi tuldud kallale, löödud näkku. Fototabeli fotolt nr 1 nähtub, et kannatanul

on lisaks nina tursele ka nina vasakpoolsel küljel marrastus ning marrastused otsmiku erinevates

piirkondades s.h marrastused, mis on otsmikul kulmude lähedal ja marrastused otsmiku ülemises

osas juuste lähedal.

Samuti tõendavad süüdistuses märgitud ajal ja kohas süüdistatava poolt kannatanu suhtes

füüsilise vägivalla kasutamisega seonduvat rünnet tunnistaja E.S-i ütlused (tl 77-80). Tunnistaja

E.S keeldus kohtuistungil KrMS § 71 lg 1 p 5 alusel ütlusi andmast oma endise elukaaslase

Kevin Kreedemanni vastu, mistõttu kohus võttis KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel vastu ja

avaldas tunnistaja E.S-i kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtu hinnangul on tunnistaja

E.S-i kohtueelses menetlused antud ütlused lubatavad ja tõendi kogumise korda ei ole rikutud.

Tunnistaja E.S-i ütlustest nähtuvalt 27.06.2024 kell 12.00 tuli B.X XXX tallu ja nad arutasid

tunnistajaga paviljonis, millal B.X saab niitma tulla. Järsku ilmus paviljoni Kevin Kreedemann,

kes läks B.X-ile kallale. Ta tahtis B.X-ist lüüa, kuid tunnistaja läks vahele, seejärel rüselesid

Kevin Kreedemann ja B.X üle diivani serva. Tunnistaja püüdis Kevin Kreedemanni ära tirida.

B.X jooksis eemale ja Kevin Kreedemann kadus ära. Natukese aja pärast nägi tunnistaja, kuidas

B.X-il oli telliskivi käes ja ta seisis eemal põllu juures. Kevin Kreedemann võttis noa välja ja

nuga käes hoides tuli põllu poole. Seepeale tahtis B.X põgeneda, kuid viinapuu traatide vahel sai

Kevin Kreedemann ta kätte. Tunnistaja jooksis Kevin Kreedemannile järele ja tõmbas teda uuesti

ära, millega takistas teda B.X-ist löömast.

KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on

usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas

süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel

uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes

on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad

(RKKK nr 3-1-1-25-15 p 8).

Süüdistatav Kevin Kreedemann kinnitas kohtuistungil antud ütlustes (tl 34-37p) 27.06.2024.a.

XXX talus viibimist, kannatanu B.X-iga kohtumist, kannatanu lükkamist ja löömist ühel korral

rusikaga ning kannatanule füüsilise valu ja vigastuste tekitamist. Süüdistatava ütlustest tuleneb,

et ta oli E.S-il külas, sel hetkel kui B.X XXX tallu tuli. Süüdistatav soovis, et B.X XXX talust

ära läheks ja läks talu paviljoni ning ütles seda kannatanule. Seejärel läks ta kannatanu juurde ja

lükkas teda. Rüseluse käigus lõi süüdistatav kätega kannatanule mõlemale poole külgede peale.

Kannatanu oli diivanil ning kaitses end kätega, seejärel hakkas süüdistatav kannatanut jalast

sikutama. Seepeale tuli E.S vahele ja tõmbas süüdistatava eemale ning süüdistatav lõpetas

kannatanuga kakluse ära. Pärast seda lahkus süüdistatav paviljonist. Kui ta paviljoni tagasi

pöördus tuli kannatanu tema poole kahe telliskiviga. Süüdistatav kõndis kannatanule viinamarja

traatide juurde vastu. Kannatanu tõstis telliskivi üles ja tahtis sellega süüdistatava poole visata.

Seepeale võttis süüdistatav noa välja ning kannatanu viskas telliskivid maha. Järgnevalt viskas

süüdistatav samuti noa maha ning läks kannatanu juurde ja lõi kannatanut ühe korra rusikaga

nina ja otsmiku piirkonda. Süüdistatava löögi tagajärjel tekkisid kannatanule vigastused ning

kannatanu kukkus viinamarja istanduse traatide vahele. Noaga löögiliigutusi kannatanu suunas

süüdistatav ei teinud ning mopeedauto tagumist küljeakent ei ole tema lõhkunud, see oli juba

varem katki. Ta kõndis auto juurest ainult mööda. Süüdistatava väitel lõi ta kannatanut

enesekaitseks, kuna kannatanu tahtis teda telliskividega visata.

3.6. Süüdistatav on võtnud õigeks, et tema alustas vägivalla toimepanemisega kannatanu suhtes

XXX talus olevas paviljonis, lükates kannatanut ja lüües kannatanut kätega kummalegi poole.

Süüdistatava väitel tema poolt paviljonis sooritatud löögid kannatanut ei tabanud. Lisaks on

süüdistatav võtnud õigeks, et ta lõi kannatanut rusikaga (nn. althaagiga) ühel korral nina ja

otsmiku piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kannatanul tuvastatud

tervisekahjustused. See toimus XXX talu viinamarja istanduse traatide juures ja löömine toimus

enesekaitse eesmärgil.

Kuna ülalviidatud fototabeliga kannatanust ning Viljandi Haiglas koostatud kannatanu

epikriisiga on tõendatud, et kannatanul B.X-il tuvastati tervisekahjustusi näo erinevates

piirkondades (s.o otsmikul ja nina piirkonnas), siis kohtu hinnangul on põhjendatud asuda

seisukohale, et usaldusväärsemad on kannatanu ütlused, kelle ütlustest tuleneb, et süüdistatav lõi

teda näkku ja pähe korduvalt ja seda nii käte kui ka jalgadega. Kohus leiab, et ühe löögiga ei ole

võimalik näo erinevatesse piirkondadesse tervisekahjustusi tekitada. Arvestades kannatanul näol

tuvastatud vigastuste paiknemist näo erinevates piirkondades, tuleb lugeda tõendatuks, et

süüdistatav lõi kannatanut mitmel korral kannatanu poolt kirjeldatud viisil ja kohas. Löömise

tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja sai tervisekahjustused.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-8-10 p 11 sedastanud, et kuritegude

uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad

sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest,

oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi)

niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes

tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. Riigikohtu

praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval

kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku

poolt (6. mai 2005 otsuse nr 3-1-1-32-05 p 8 või 10. novembri 2009 otsuse nr 3-1-1-87-09 p 11).

Kevin Kreedemann on Tartu Maakohtu 11. novembri 2021.a. otsusega nr 1-21-4797 süüdi

tunnistatud KarS §-de 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Kevin Kreedemanni poolt toimepandud kehalise

väärkohtlemise episoodidest 13.03.2021-23.03.2021 nähtub, et Kevin Kreedemann on K.K.-d

m.h löönud nii käega kui ka jalaga, s.h on löönud K.K.-le näo piirkonda. Oma tegevusega

põhjustas Kevin Kreedemann kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjutusi (tl 62-66).

Kohus märgib, et võrreldes Kevin Kreedemanni poolt ülalmärgitud kohtuotsusega tuvastatud ja

toimepandud kehalise väärkohtlemise asjaolusid 27.06.2024.a. XXX talus toimunuga, siis võib

leida mõlema juhul kattuvaid spetsiifilisi asjaolusid Kevin Kreedemanni käitumises. Mõlemal

korral on Kevin Kreedemann kannatanute suhtes kehalise väärkohtlemise toimepannud viisil, et

on kannatanuid löönud nii käe kui ka jalaga, sealjuures on ta kannatanuid löönud ka

näopiirkonda. Seega eeltoodust lähtudes kohus leiab, et antud juhul esineb sarnasusi süüdistatava

poolt erinevatel aegadel toimepandud kehalise väärkohtlemise viisides ning varasemalt Kevin

Kreedemanni poolt teise inimese kehalise väärkohtlemise toimepanemise viis langeb suurel

määral kokku käesolevalt menetletava KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava süüteo

toimepanemise viisiga lähtuvalt objektiivse teokoosseisu üldpildi sarnasusest (modus operandi),

mis võimaldab teha järelduse, et käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuses märgitud ajal ja

kohas on Kevin Kreedemann isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

sätestatud kuriteo, oma tegevusega realiseerinud objektiivse teokoosseisu KarS § 121 lg 2 p 3

järgi tungides kallale B.X-ile, kellele lõi mitmel korral käte ja jalgadega näopiirkonda, tekitades

kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused.

3.7. Puutuvalt süüdistatava ütlusi selles, et ta lõi kannatanut ühe korra rusikaga enesekaitseks,

siis kohus antud juhul süüdistatava väitega ei nõustu. Esmalt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et

kannatanu ütlustest tuleneb, et tema löömine toimus XXX talu territooriumil olevas paviljonis,

mille tagajärjel sai ta tervisekahjustusi ja tundis füüsilist valu. Ka süüdistatav ei eita, et ta

viidatud kohas kannatanut ründas ja tegi paar-kolm lööki kannatanu suunas. Lisaks sellele on

süüdistatav rääkinud, et tema kaklus kannatanuga paviljonis toimus 1 minuti vältel. Kannatanu ja

süüdistatava vahelist rüselust paviljonis kinnitavad ka tunnistaja E.S-i ütlused. Seega kohus

leiab, et süüdistatav algatas ründe ja pani paviljonis kannatanu suhtes toime käte ja jalgadega

löömise näo piirkonda.

Tõendatud on, et kannatanu ja süüdistatava konflikt jätkus mõni hetk hiljem XXX talu

territooriumil asuva viinamarja istanduse lähistel (s.o viinapuu traatide vahel). Siinjuures on

oluline tähele panna, et kannatanu ei ole rääkinud, et teda oleks löödud süüdistatava poolt

viinamarja istanduse traatide juures, vaid kannatanu on rääkinud nimetatud kohas koos

süüdistatavaga kukkumisest. Süüdistatav vastupidi räägib kannatanu löömisest just eelmärgitud

kohas. Tunnistaja E.S-i ütlustest tuleneb, et tema takistas viinapuu traatide vahel Kevin

Kreedemanni kannatanut löömast. Tunnistaja E.S-i ütlustest nähtub, et süüdistatav ja kannatanu

seal lihtsalt maadlesid. Eeltoodud ütlusi kogumis hinnates kohus leiab, et kannatanu löömist

süüdistatava poolt XXX talu viinamarja istanduse traatide juures ei ole toimunud, süüdistatava

poolt rünne ja kannatanu löömine toimus enne seda paviljonis. Eelmärgitu on tõendatud nii

kannatanu kui ka tunnistaja E.S-i ütlustega ja fototabeli- ning epikriisiga tekitatud

tervisekahjustuste kohta.

3.8. Süüdistatav lõi oma ütluste kohaselt kannatanut viinamarja traatide vahel rusikaga põhjusel,

et kannatanu tahtis teda telliskiviga visata. Nii kannatanu, tunnistaja E.S-i kui ka süüdistatava

ütlustest nähtuvad antud juhul asjaolud, mis süüdistatava versiooni tegutsemisest hädakaitse

seisundis kummutavad. Nagu eelnevalt märgitud, siis kannatanu ja tunnistaja E.S-i ütluste

pinnalt järeldub, et kannatanu löömist viinamarja istanduse traatide juures ei toimunud. Antud

juhul on tegemist olukorraga, kui süüdistatav püüab leida põhjendust tema poolt kannatanu

suhtes vägivalla tarvitamisele ja enda süüd pisendada.

Süüdistatava ja kannatanu ütlustest tuleneb, et kui nad kohtusid viinamarja põllul, siis olid

kannatanul käes poolikud telliskivid ja süüdistatava väitel tõstis kannatanu käe, et teda kiviga

visata. Kannatanu ütlustest nähtub, et tal olid tõepoolest pooleks murtud telliskivid kummaski

käes ning need võttis kätte siis, kui süüdistatav suundus telliskiviga tema auto suunas, olles

eelnevalt lubanud auto ära lõhkuda. Samas on nii süüdistatava kui ka kannatanu ütlustega

tõendatud, et hiljem viinamarja istanduse juures viskas kannatanu kivid koheselt maha, kui

süüdistatav võttis pükste vöö vahelt noa välja ja lähenes kannatanule. Pärast kannatanu poolt

kivide mahaviskamist viskas süüdistatav omakorda tema käes olnud noa maha. Tunnistaja E.S-i

ütlustest tuleneb, et kannatanu, nähes süüdistataval käes nuga, tahtis põgeneda, kuid süüdistatav

sai kannatanu viinapuu traatide vahel kätte. Seega mingit rünnet kannatanu poolt süüdistatava

suhtes ei realiseerunud ja süüdistatava väide, et teda on kannatanu poolt rünnatud, ei ole

tõendamist leidnud.

KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat

õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid,

ületamata seejuures hädakaitse piiri.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-17-04 p 9-10 selgitanud, et hädakaitse jaguneb esmalt

hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise

isiku õigushüve vastu) ja teiseks hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine

sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele).

Seejuures ei tohi kaitsetegevuse eesmärgiks olla ründajale ilmselt liigse kahju tekitamine.

Õigusvastase ründe olemasolu on kõige olulisem tunnus, mis piiritleb hädakaitseseisundit

(KarS § 28) hädaseisundist (KarS § 29).

Selleks, et oleks võimalik üldse rääkida hädakaitsest ja/või selle piiride ületamisest, tuleb

kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu. Alles pärast hädakaitseseisundi tuvastamist

on võimalik hinnata, kas kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid.

Hädakaitseseisundi olemasoluks peab esinema õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku

õigushüvedele. Seejuures peab rünne olema vahetu või seisma vahetult ees (peab olema vahetu

oht ründeks). Seega võib hädakaitseseisund tekkida enne seda, kui ründaja tegevus jõuab katse

staadiumisse karistusõiguslikus mõttes ehk enne vahetu ründe algust. See aga tähendab, et

rünnatav isik ei pea ootama, et ta satuks ründajaga vahetusse võitlusolukorda, vaid ta võib enda

või teise isiku õigushüvede kaitseks hakata tegutsema hetkest, kui seda õigushüve ähvardab

reaalne oht vahetuks ründeks. Selleks, et määratleda, kas ründaja käitumine annab aluse

kartuseks, et nüüd võib järgneda vahetu rünne, tuleb igal konkreetsel juhul olukorda hinnata ja

tuvastada, kas oht kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele oli olemas või mitte. Ründest

tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et

olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses

osalejal (nn ex ante hindamine). Kui selline "objektiivne kõrvalseisja" leiab, et õigushüve

kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas.

Kohus leiab, et kuna antud juhul ei ole tõendatud XXX talu territooriumil kannatanu poolt

süüdistatava suhtes õigusvastase ründe toimumist, siis ei ole alust rääkida hädakaitseseisundist

ega ka süüdistatava hädakaitsetegevusest. Kannatanu poolt kivide kätte võtmine toimus pärast

seda, kui teda oli süüdistatava poolt käte ja jalgade löödud talu paviljonis. Kannatanu, nähes et

süüdistatav võtab vöö vahelt välja noa ja läheneb talle, tehes löögi liigutusi, viskas kivid maha ja

soovis sündmuskohalt lahkuda. Seega mingit rünnet kannatanu poolt süüdistatava suhtes ei

toimunud ja süüdistataval ei olnud end põhjust ka kaitsta.

3.9. Seega on kannatanu B.X-i, tunnistaja E.S-i ja süüdistatava K. Kreedemanni ütlustega,

Viljandi Haigla epikriisiga, õiendi- ja lisatud fototabeliga ning häirekeskusele tehtud kõnefaili

kui asitõendi vaatlusprotokolliga ja lisatud salvestisega usaldusväärselt tõendamist leidnud

süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas süüdistatava poolt kannatanu korduv löömine käte ja

jalgadega näopiirkonda, millega tekitati kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused.

Kohtu hinnangul on asjaolu, et süüdistatav vahetult pärast kannatanu löömist viskas kiviga katki

kannatanu kasutuses olnud mopeedauto akna, tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, mille

kohaselt pärast kannatanu peksmist süüdistatav lahkus paviljonist võttis telliskivi ja ütles

kannatanule, et lõhub kannatanu mopeedauto ära ning suundus mopeedauto poole. Kannatanu

kinnitas, et nägi, kuidas süüdistatav lõi katki mopeedautol, millega kannatanu tuli E.S-i tallu,

vasakpoolse tagumise aknaklaasi. Kannatanu eelviidatud ütlused riimuvad 27.06.2024.a.

häirekeskusele tehtud kõnefaili vaatlusprotokolli ja salvestisega, milles kannatanu on

häirekeskusele teatanud, et Kevin Kreedemann ründas teda ja lõhkus ära tema autoklaasi. Samal

kuupäeval koostatud sõiduki vaatlusprotokollist nähtuvalt on sõiduki vaatlusega tuvastatud, et

mopeedauto Ligier registrinumbriga XXXX vaskpoolne tagumine aken on purunenud. Vastavat

asjaolu tõendavad vaatlusprotokollile lisatud fotod. Süüdistatav on oma ütlustes kinnitanud tema

viibimist mopeedauto juures.

Kaitsja on viidanud tunnistaja E.S-i 03.09.2024.a. antud ütlustele, milles tunnistaja kinnitab, et

tema ei näinud süüdistatava poolt kannatanu autoakna purukslöömist. Kohus leiab, et tunnistajal

E.S-il ei olnudki võimalik näha eelmainitud sündmust, kuna tal puudus teadmine, kuhu K.

Kreedemann läks ja millega tegeles pärast kannatanuga rüselemise lõpetamist paviljonis. Samas

on teada kannatanu ütlustest, et tema mopeedauto asukoht paviljonist nähtav ei olnud.

Eelmärgitud asjaoludel ei saanudki tunnistaja E.S näha mopeedauto akna kahjustamist

süüdistatava poolt.

Kohtu hinnangul on süüdistatava Kevin Kreedemanni ütlused ennastõigustavad ning kantud

soovist oma süüd pisendada. Süüdistatava ütlusi saab arvestada üksnes nendes asjaoludes, mis

haakuvad muude tõenditega.

3.10. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab

tagajärjena valu. Riigikohtu Kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-50-13 p 12 on selgitanud,

et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat

ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on

subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

22. septembri 2010.a. otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 16). Siiski tuleb märkida, et KarS § 121

koosseisu kontekstis ei või piirsituatsioonides eelviidatud tõdemusega piirduda, vaid tuleb

täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema

teo tagajärjena objektiivselt omistatav.

3.11. Kohtul puudub kahtlus, et Kevin Kreedemann on löömisega süüdistuses märgitud ajal ja

kohas põhjustanud kannatanule tervisekahjustused ja tekitanud füüsilist valu. Eelmärgitu on

tõendamist leidnud nii kannatanu ütlustega, Viljandi Haigla epikriisi-, õiendi- ja sellele lisatud

fototabeliga. Samuti on Kevin Kreedemann on oma ütlustes möönnud, et tema tegu võis

põhjustada kanntanule füüsilist valu ja põhjustada tervisekahjustusi.

Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, kuivõrd kannatanu ütlused valu olemasolu kohta

seonduvad tema tervisekahjustusi tõendavate tõenditega. Ühtlasi kohus leiab, et kannatanul

valuaistingu tekkimine süüdistatava poolt korduvate löökide tagajärjel nii käte kui ka jalgadega

on teo tagajärjena objektiivselt omistatav, sest kannatanu on rääkinud, et süüdistatava teoga

kaasnes kannatanule tugev füüsiline valu ning peavalu kestis nädal aega pärast sündmust.

Eelmärgitu annab alust järelduseks, et süüdistatava löögid olid piisavalt tugevad, mille tagajärjel

tekkis kannatanul tervisekahjustus ning eeltoodud asjaoludel puudub kohtu hinnangul alus

kahelda füüsilise valu olemasolus kannatanul. Kohus leiab, et valuaistingu tekkimine kannatanul

pärast seda, kui süüdistatav oli teda korduvalt löönud ja sellise tegevusega tekitanud nina turse ja

marrastusi näo erinevates piirkondades, on süüdistatava teo tagajärjena objektiivselt omistatav,

kuna kannatanu ütluste kohaselt tundis füüsilist valu peavaluna veel pikemat aega (1 nädala

vältel) pärast süüdistatava poolt tema peksmist.

3.12. Kohus nõustub Kevin Kreedemanni süüdistuses toodud süüteo kvalifikatsiooniga KarS §

121 lg 2 p 3 järgi, kuna süüdistatav on kannatanu suhtes toime pannud tervise kahjustamise ja

valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud korduvalt.

Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu.

Objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervisekahjustamist ning valu tekitavat

kehalist väärkohtlemist (RKKK nr 1-17-105/35, p 11). Nii nagu teise inimese tervise

kahjustamisel (KarS § 121 lg 1 esimene alternatiiv), sekkutakse ka valu tekitava kehalise

väärkohtlemise korral (KarS § 121 lg 1 teine alternatiiv) olulisel määral inimese kehalisse

puutumatusesse ning häiritakse tema kehalist ja vaimset heaoluseisundit (RKKK nr 1-18-7833, p

24).

Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (KarS § 24 lg 1). KarS § 121 lg 2 p 3 kontekstis

peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema

spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb

uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on

kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline

retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda

varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. septembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-72-16, p 9).

Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue kehalise väärkohtlemise ebaõigus muu hulgas selles, et

varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost (RKKK nr 1-

19-5146, p 8).

Kevin Kreedemanni teos esineb korduvus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, kuna ta on varem

toimepannud kehalise väärkohtlemise ja teda on selle teo eest karistatud. Toimikus olevast

karistusregistriteatest ja Tartu Maakohtu 11.11.2021.a. kohtuotsusest nähtub, et Kevin

Kreedemann on viidatud kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi süüdi tunnistatud ja

karistatud tingimisi vangistusega 1 aasta 28 päeva, 2-aastase katseajaga.

3.13. Kohus leiab, et kehalise väärkohtlemise süüdistuses kirjeldatud asjaoludel pani süüdistatav

kannatanu suhtes toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese

tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt

möönab seda. Otsest tahtlust süütegu toime panna järeldab kohus süüdistatava löökide

korduvusest ja ründe intensiivsusest, tegemist on keskmise intensiivsusega kehalise

väärkohtlemisega, kuna süüdistatava teoga kaasnesid kannatanule tagajärjena nii

tervisekahjustused kui ka füüsiline valu.

3.14. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

4. Kohtu seisukoht karistuse osas

4.1. KarS § 56 lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2

sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega.

4.2. Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK nr 3-1-1-63-14, p 15.2) tuleb karistuse mõistmisel

lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb

tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille

põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr

võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava

karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

KarS § 121 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

4.3. Isikuandmetest nähtuvalt on süüdistataval olemas kindel töökoht. Karistusregistri andmete

kohaselt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, kusjuures Tartu

Maakohtu 11.11.2021.a. otsusega on K. Kreedemann süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 121

lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 1 aasta 28 päeva tingimisi, 2-aastase katseajaga ning Tartu

Maakohtu 16.11.2020 otsusega on K. Kreedemann süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 4231

järgi vangistusega 3 kuud tingimisi, 1-aastase katseajaga.

4.4. Lähtudes KarS § 56 lg 1 arvestab kohus Kevin Kreedemannile karistuse mõistmisel süü

suurust. Kannatanule põhjustatud tervisekahjustuste iseloomu ja kuriteo toimepanemise

asjaolusid hinnates tuleb Kevin Kreedemanni süüd kõnealuses kuriteos tuleb hinnata vähemalt

keskmiseks, kuna süüdistatav tekitas kannatanule oma teoga nii tervise kahjustusi kui ka füüsilist

valu. Tervisekahjustusi tekitas süüdistatav kannatanule näo piirkonda korduvate löökidega nii

käte kui ka jalgadega. Süüd suurendab seegi asjaolu, et süüteo pani Kevin Kreedemann toime

otsese tahtlusega. Süüteo asjaoludest nähtuvalt kasutas süüdistatav kannatanuga erimeelsuste

lahendamiseks füüsilist jõudu. Taoline käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav.

Kohus ei tuvastanud Kevin Kreedemanni käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi.

4.5. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust ning karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus

sanktsiooni keskmises määras.

4.6. Puutuvalt Kevin Kreedemannile mõistetavat karistuse liiki, siis antud juhul kohus lähtub

süüteo asjaoludest ning isiku varasemast käitumisest. Käesolevalt menetletatava kehalise

väärkohtlemisega põhjustas süüdistatav kannatanule nii tervisekahjustusi kui ka füüsilist valu.

Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole Kevin Kreedemannile põhjendatud, kuna

teda on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud ning rahaline karistus kui kergem

karistuse liik ei ole piisav, et mõjutada teda edaspidi seaduskuulekalt käituma. Siinjuures

osundab kohus asjaolule, et süüdistatavat on varem kriminaalkorras kahel korral karistatud

vangistusega ning üks varasemalt toimepandud süütegudest oli kehaline väärkohtlemine. See

näitab isiku kalduvust panna toime samalaadseid kuritegusid. Seega eeltoodud asjaolusid

kogumis hinnates on põhjendatud Kevin Kreedemannile teise inimese tervise kahjustamise ja

valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, mis oli toime pandud korduvalt, karistada KarS § 121

lg 2 p 3 järgi vangistusega sanktsiooni keskmises määras s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

4.7. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2009. a otsuse nr 3-1-1-10-09 p 30.2

sedastatakse, et kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi

vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised

iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb

isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid.

Antud juhul arvestab kohus asjaoluga, et Kevin Kreedemann käesoleval ajal omab kindlat

töökohta - ta töötab XXXX . Lisaks eeltoodule räägib karistusest tingimisi vabastamise kasuks

seegi, et viimasest kriminaalkorras süüdimõistmisest on möödunud pikem ajavahemik (ca üle

kolme aasta), seega on põhjendatud KarS § 74 lg-te 1 ja 3 sätteid kohaldades määrata, et

mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui Kevin Kreedemann 2 aasta ja 8

kuu pikkuse katseaja vältel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 p 8

sätestatud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi. Lähtudes kehtivast kohtupraktikast

peab katseaeg ajaliselt olema pikem mõistetavast vangistusest (RKKK nr 3-1-1-10-09 p 30.1).

5. Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja riigi õigusabi tasu.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 Töötasu

alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja poolt kohtueelses menetluses süüdistatavale

osutatud riigiõigusabi eest on määratud tasu 202,52 eurot, millele lisandub kohtumenetluses

kaitsja riigiõigusabi tasu ja kuludena 1051,64 eurot (s.h käibemaks 189,64 eurot) s.o kokku

1254,16 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel kuuluvad süüdimõistetult Kevin Kreedemannilt riigi tuludesse

väljamõistmisele menetluskuludena sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 1254,16 eurot s.o

kokku 2583,16 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades menetluskulude suurust määrab kohus

need hüvitamisele ositi maksetena 12 kuu jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik