2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Ärakiri

VAHI ST AMIS MÄÄ RUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 11240103548 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlgid Svetlana HAMAZA Olga NÕMMEMEES Prokurör Margus KURM Kaitsja vandeadvokaat Küllike NAMM Taotluse läbivaatamise kuupäev 27.10.2011 Taotlus

Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus KURMI vahistamistaotlus Kahtlustatav M.O

sünd. XXX, isikukood

XXX,

kodakondsuseta, elukoht xxx xxx xxx, valvur, varem kriminaalkorras karistatud

- Kohtla-

Järve Linna Rahvakohtu 11.04.1990

otsusega

KrK §139 lg.3

järgi

vabadusekaotusega 3 aastat kohtuotsuse täitmise edasilükkamisega 2 aastat

- Ida-Viru Maakohtu 15.10.1990 otsusega KrK

§195 lg.2 ja §15 lg.2 -

§115 lg.1 järgi vabadusekaotusega 3 aastat

- Viljandi Maakohtu 04.06.1992 otsusega KrK

§176 lg.1 järgi vabadusekaotusega 3 kuud

- Kohtla-Järve Linnakohtu 10.1

2.1996 otsusega KrK §115 lg.2 p.1, 2 ja §142 lg.2 p.3, 4 järgi vabadusekaotusega 4 aastat 6 kuud Kahtlustatavana kinni peetud 26.10.2011 RESOLUTSIOON

Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör

Margus

KURMI

taotlus

kriminaalasjas nr.11240103548 rahuldada.

2

Kahtlustatav M.O

(isikukood XXX, elukoht xxx

Vahistamise

algust

arvestada

M.O kinnipidamisest 26.10.2011. Käesoleva määruse ärakiri edastada vahistatule.

Kohtueelses menetluses ei

või kahtlustatav või süüdistatav olla vahistatud üle 6 kuu. Vahistatu või tema kaitsja võib vahistamisest kahe kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule või

kohtule

taotluse

kontrollida

vahistamise põhjendatust. Vahistamise peale võib prokuratuur, vahistatu või

tema kaitsja esitada määruskaebuse 10 päeva

jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Vahistamistaotlus

Ida Prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talitus menetleb alates 18.07.2011 kriminaalasja nr 11240103548 KarS §118 p.1 ja §136 lg.1 tunnustel selles, et 14.07.2011 peksti xxx L.B Bxxx (isikukood xxx) pähe ja kehasse ning viidi sõiduautoga tema tahte vastaselt minema.

26.10.2011 kell 09.00 peeti antud kriminaalasjas kinni M.O , keda

kahtlustatakse KarS §22 lg.3 - §136 lg.1 ja §22 lg.3 - §113 järgi selles, et tema aitas

korraldada L.B vägivalla abil kinnivõtmise ja tapmise. Nimelt osales M.O

kohtumistel, kus planeeriti L.B Bxxx vastast rünnet. Samuti tegi M.O

S.U Kxxx ülesandeks osaleda 14.07.2011 L.B Bxxxi peksmises ja jõuga kinnivõtmises.

Kahtlustuse aluseks on ütlused, mis otseselt viitavad M.O-le kui isikule, kes

aitas kaasa kahtlustuse sisuks olevate kuritegude toimepanemisele. Seega on olemas põhjendatud kuriteokahtlus, mis tagab kohtuliku arutamise. 26.10.2011 toimus M.O ülekuulamine, kus ta oma süüd eitas. KrMS §130 lg.2 alusel vahistatakse kahtlustatav, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale

hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Prokurör on seisukohal, et M.O tuleb vahistada ning selleks esinevad ka KrMS §130 lg.2 sätestatud alused. M.O puhul on olemas tõsine oht, et ta jätkab kuritegude toimepanemist, s.h.

paneb toime õigusemõistmise vastaseid kuritegusid (KarS §322) ja hakkab kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma. Kõigepealt tuleb arvestada seda, et kahtluseks olev kuritegu ei ole ajendatud äkkvihast, joobeseisundist vm. juhuslikkusele viitavast asjaolust,

vaid on ette planeeritud, täpselt läbimõeldud ja grupiviisiliselt toimepandud isikuvastane

rünne. See annab alust arvata, et M.O on suuteline sarnase kuriteo toime panema ka selleks, et mõjutada kaasosalisi, nende lähedasi ja tunnistajaid. Seda arvamust

süvendab veelgi asjaolu, et M.O on varem karistatud KrK §176 lg.1 järgi

kinnipidamiskohast põgenemise eest. Samuti on ta korduvalt karistatud

vägivallakuritegude eest (KrK §115 lg.2 p.1,2, §142 lg.2 p.3, 4 §195 lg.2). Antud kriminaalasjas tuleb arvestada ka seda, et üks kahtlustuseks oleva kuriteo toimepanijatest

on tänaseks juba pakku läinud. Nimelt lahkus tapmises kahtlustatav M.O L.B

ootamatult Venemaale 20.09.2011 õhtul, s.o. samal päeval, kui üks kuriteo kaastäideviijatest oli oma kaitsjale avaldanud, et kavatseb järgmisel päeval tunnistada oma süüd ning anda uurijatele kuriteo toimepanemise kohta üksikasjalikke ütlusi.

3

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi juhtivprokurör Margus Kurm oma vahistamistaotluse ja selles toodud põhjenduste juurde. Juhtivprokurör kinnitas, et käesolevas asjas esinevad nii põhjendatud kuriteokahtlus, kui ka KrMS §130 lg.2 ettenähtud mõlemad vahistamise alused.

Kahtlustatav M.O seletas maakohtu istungil, et ta ei kavatse pakku minna, tal on pere ja töökoht.

Kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm palus maakohtu istungil jätta vahistamistaotlus

rahuldamata, kuna leidis, et kuriteokahtlus ja vahistamisalused ei ole antud juhul põhjendatud.

Vahistamismääruse põhjendused

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis eeluurimiskohtunik, et ringkonnaprokuröri taotlus KarS §22 lg.3 - §136 lg.1 ja §22 lg.3 - §113 järgi kahtlustatava M.O vahistamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt KrMS §130 lg.2 võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.

Vastavalt Riigikohtu 11.12.2006 määrusele nr.3-1-1-103-06 peab asjas üheselt

nähtuma, et kohus loeb tuvastatuks nii põhjendatud kuriteokahtluse kui vahistamisaluse olemasolu.

Põhjendatud kuriteokahtluse kui vahistamise eeltingimuse olemasolu on seaduslikult fikseeritud siis, kui kohus on kriminaaltoimiku konkreetsetele materjalidele tuginedes leidnud, et justnimelt vahistatav võib olla suure tõenäosusega toime pannud kuriteo

kas täideviijana või osavõtjana. Samas jääb selline suurele tõenäosusele tuginev

kuriteokahtluseks ega tähenda vahistatava süüküsimuse lõplikku otsustamist. Seega võib kuriteokahtluse põhjendamisel olla tõendamisstandard madalam, kui süüküsimuse lõplikul otsustamisel.

Maakohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud kuriteokahtlus olemas. M.O on alus kahtlustada KarS §22 lg.3 - §136 lg.1 ja §22 lg.3 - §113 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Nii nähtub kriminaalasja materjalides asuvatest ülekuulamise protokollidest ning

ütluste ja olustku seostamise protokollist, et isik kirjeldab üksikasjalikult M.O

seost antud kuritegudega ja tema tegevust kahtlustuses märgitud ajal.

Seega on olmas tõendid, mis viitavad otseselt ja üheselt mõistetavalt M.O-le kui kuriteos osalejale.

Eeltoodust nähtuvalt tuleneb põhjendatud kuriteokahtlus kriminaalasja raamides kogutud tõenditest.

4

M.O vahistamise alusteks on KrMS §130 lg.2 alusel põhjendatud

kahtlus, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist ja hakata kriminaalasja uurimisest kõrvale hoiduma.

Vastavalt Riigikohtu 11.12.2006 määrusele nr.3-1-1-103-06 on kuritegude jätkuva

toimepanemise tõenäosus olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva

toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud. M.O suhtes taolised kriteeriumid esinevad. Karistusregistri andmetel on ta varem kriminaalkorras neli korda ja väärteo korras kümme korda karistatud. Maakohus peab siinjuures oluliseks märkida, et ka

varasemad kriminaalkaristused olid samamoodi seotud raskete kuritegude

toimepanemisega, sealhulgas isikuvastaste kuritegude toimepanemisega. Seega on

tegemist raskete kuritegude jätkuva toimepanemisega. Kuritegude toimepanemine grupis ei ole kahtlustatavale võõras. Maakohus nõustub küll kaitsjaga selles osas, et kahtlustatava poolt olid kuriteod toime pandud ammu, kuid leiab, et korduvkaristatus

on siiski kahtlustatavat iseloomustav asjaolu. Väärteo korras on kahtlustatavat viimasel korral karistatud 19.06.2011.

Riigikohtu praktika kohaselt tähendab uute kuritegude kui vahistamisaluse olemasolu

sedastamine vahistatava käitumise kohta sellise negatiivse tulevikuprognoosi

esitamist, mida vahistamisega on võimalik vältida. Vahistatava käitumise kohta

tulevikuprognoosi esitamisel tuleb arvestada kuriteokahtlusega seonduvaid minevikusündmusi, kuriteokahtlusega hõlmatava teo raskust ja kuriteoliiki ning muid teadaolevaid isiku käitumist iseloomustavaid andmeid.

Muuhulgas arvestab maakohus siinkohal ka kahtlustatava poolt varasemat KrK §176

lg.1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemist, samuti asjaolu, et üks kuriteos

osalejatest on käesolevaks ajaks läinud pakku. Asja materjalidest nähtub ka, et

vähemalt üks kuriteos osalejatest on asunud kaastäideviijaid kallutama, et asjas antaks valeütlusi, samuti on mõjutatud ühe kaasosalise abikaasat.

Eeluurimiskohtunik leiab, et isiku suhtes, kes pärast kriminaalkorras korduvat

karistamist annab jätkuvalt oma tegevusega alust esitada talle kahtlustuse uute

raskete kuritegude toimepanemises, on olemas põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides võib ta jätkata uute kuritegude toimepanemist. Seega on vahistamine vajalik uute kuritegude toimepanemise tõkestamiseks, s.h. ka uute õigusemõistmise vastaste kuritegude takistamiseks. Asja materjalidest nähtub, et tegemist on kuritegudega, mis ei ole toime pandud hetkeajel, vaid on hoolikalt ette planeeritud, kokku lepitud, läbi mõeldud ja toime pandud grupis.

M.O vahistamise aluseks on KrMS §130 lg.2 alusel ka põhjendatud kahtlus, et ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et M.O on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. See tähendab, et peale karistuse kandmist on ta taas

jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevas asjas kahtlustatakse teda rasketes kuritegudes.

5

Eeluurimiskohtunik leiab, et eeltoodu annab alust arvata, et leebema tõkendi

kohaldamine ei ole käesolevas kriminaalasjas põhjendatud, kuna M.O

suhtes on alust arvata, et vabaduses viibides hakkab ta uurimisest ja kohtumenetlusest kõrvale hoiduma. Kohtueelse uurimise ja kohtumenetluse toimumise kindlustamiseks on vajalik M.O vahistamine.

Maakohus arvestab siinkohal ka seda, et asja materjalidest nähtub, et M.O

kutsuti menetleja juurde kutsega 18.10.2011, kuid ettenähtud ajal ta ei ilmunud.

Kahtlustatava seletused selle kohta, et tal on pere ja töökoht, ei anna alust taotluse rahuldamata jätmiseks.

Kaitsja viited kuriteokahtluse ja vahistamisaluste puudumisele ei anna samuti alust vahistamistaotluse rahuldamata jätmiseks. Maakohus viitas käesolevas kohtumääruses juba eespool, et kuriteokahtluse põhjendamisel võib tõendamisstandard olla madalam, kui süüküsimuse lõplikul otsustamisel.

Eeltuumiskohtunik nõustub juhtivprokuröri vahistamistaotluses toodud põhjenduste ja alustega ning leiab, et M.O tuleb vahistada.

Eeluurimiskohtunik juhindus vahistamismääruse tegemisel eeltoodust ja KrMS §130 lg.2.

Anne PALMISTE Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2011. kohtumäärusega

Ärakiri õige Liivi Õun

№oremreferent

Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 06.12.2011

№oremreferent

Liivi Õun