1-11-9347/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-9347

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Aare Koitu KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Aare Koitu KarS § 120 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista Aare Koitule üksikkaristustest raskema suurendamise teel liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 8 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui Aare Koitu 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 28.oktoober 2011.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-9347, kohtueelses menetluses 11260103029 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Kaija Sõster Kriminaalasi

Aare Koitu süüdistuses KarS § 121 ja KarS § 120 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ruti Kilg Süüdistatav

Kaitsja määratud korras AARE KOITU elukoht XXXX XX isikukood 36303132724 kriminaalkorras karistamata tõkendiks elukohast lahkumise keeld

Mare Laur

2 2 • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Aare Koitu suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Aare Koitu esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aare Koitult riigituludesse menetluskuludena: • 76 eurot 71 eurosenti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 21,22,33; KrMS § 175 lg 1 p 4), • 19 eurot 18 eurosenti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4), • 417 eurot 03 eurosenti sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2).

Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-11-9347, menetluskulu 28.10.2011.a kohtuotsuse alusel“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-11-9347, menetluskulu 28.10.2011.a kohtuotsuse alusel“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-11-9347, menetluskulu 28.10.2011.a kohtuotsuse alusel“. Kui süüdimõistetu ei ole menetluskulusid täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2, KrMS § 412 lg 3).

Advokaat Mare Lauri kaitsjatasutaotlus rahuldada ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks 19 eurot 18 eurosenti (summa on koos käibemaksuga) advokaat Mare Lauri süüdistatav Aare Koitu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord, punktid 17,18,2).

KOHTUOTSUSE KOOPIA KÄTTEANDMINE KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia.

3 3 KrMS § 317 lg 2 alusel antakse vahistatud süüdistatavale kohtuotsuse koopia viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist. KrMS § 417 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse jõustumise järgselt kohtuotsuse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulude osas).

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus, karistus ja seisukoht tsiviilhagi ning konfiskeerimise osas Aare Koitu’t süüdistatakse selles, et tema - 05.06.2011 kella 21.00 paiku Tartu linnas XXX XX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda S.K. suhtes, mis seisnes selles, et lõi kaks korda käega, milles hoidis nupuga nuga, S.K. ’le kõhtu. Sellise tegevusega tekitas Aare Koitu S.K. ’le füüsilist valu ja tervisekahjustused - kõhu piirkonda verevalumid. - 08.07.2011 kella 17.00 paiku Tartu linnas XXX XX asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda S.K. suhtes, mis seisnes selles, et haaras S.K. ’t käsivartest kinni ja näpistas kannatanu käsivarsi. Sellise tegevusega tekitas Aare Koitu S.K. ’le füüsilist valu ja tervisekahjustused - käsivartele verevalumid. Sellega pani Aare Koitu toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Samuti süüdistatakse Aare Koitu’t selles, et tema 07.07.2011 kella 17.00 paiku Tartu linnas XXX XX asuvas korteris ähvardas kirvest käes hoides S.K. ’t tapmisega, öeldes S.K. ’le: „Kas sa arvad, et ma ei saa sind tappa?“. Seda kuuldes tunnetas S.K. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani Aare Koitu toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Kuriteoga tekitas Aare Koitu kannatanule S.K. le füüsilist valu ja tervisekahjustusi - kõhu piirkonda ja käsivartele verevalumid. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

4 4 KarS §-s 120 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm (3) kuud vangistust. KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kuus (6) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks kaheksa (8) kuud vangistust mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel. Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus Aare Koitu suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Aare Koitu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Konfiskeerimist ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 eurot 03 eurosenti (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2) ning määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 76 eurot 71 eurosenti (lk 21,22,33) ja kohtumenetluses makstud tasu 19 eurot 18 eurosenti.

Kuna kriminaalasjas puuduvad küllaldased tõendid, millistel oleks kohtul alust jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda, siis alust menetluskuludest osa riigi kanda jätmiseks ei ole. Pealegi on süüdistatav töövõimeline isik ning tal on olemas kindel sissetulekuallikas ja töökoht ning tal puuduvad ka ülalpeetavad ning elab ajutiselt lahutatud abikaasale kuuluval elamispinnal, mille kulud kannab endine abikaasa. Aare Koitu avaldatu kohaselt töötab ta AS-s Tartu Maja ja ta viidi seal madalamalt töölt üle kõrgemalt tasustatavale tööle.

5 5

Kuna kriminaalasjas puuduvad küllaldased tõendid, millistel oleks kohtul alust järeldada, et alalist töökohta ja sissetulekuallikat omav ning ilma ülalpeetavateta ja alaealiste lasteta Aare Koitu sissetulek ei võimalda tal menetluskulusid ära tasuda, siis alust menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks ei ole.

Juhul kui Aare Koitu soovib siiski edasiselt taotleda menetluskulude ositi tasumise võimaldamist, tuleb tal selleks esitada kohtule enda põhistatud taotlus koos sellele lisatud tõenditega – näiteks töölepinguga jmt. Taotluses tuleb ka märkida, kui suures summas igakuuliselt ollakse võimeline menetluskulusid tasuma. Taotluse kohtule esitamise korral lähtub kohus täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatust. Täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatu on järgmine:

§ 45. § 45. § 45. § 45. Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel Kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kajastatud seadusesättest tulenevalt tuleb Aare Koitul enda taotluses menetluskulude ajatamiseks ehk ositi tasumise võimaldamiseks kajastada enda perekondlik ja majanduslik olukord ning kohtule selgitada, millest lähtudes on täitmine ilma võlgnevuse ajatamiseta tema suhtes ebaõiglane.

Heli Sillaots kohtunik