Legislator Case Law & Legislation
3-25-71/6 AI generated

3-25-71/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-25-71/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Albert Zonenberg (kaebaja) esitas 10. jaanuaril 2025 Tallinna Halduskohtule taotlusena inimesel õigus nõuda talle seadusevastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja on oma

Legislator headnote

AI generated

3-25-71/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: jaanuaril 2025 Tallinna Halduskohtule taotlusena inimesel õigus nõuda talle seadusevastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja on oma

Keywords

AI generated
violation of zoning regulations hardship grounds hazard zone authorisation requirement obstacles to development hotel zone
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-71

Määruse kuupäev

12. märts 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Albert Zonenbergi kaebus kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Albert Zonenbergi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Albert Zonenberg (kaebaja) esitas 10. jaanuaril 2025 Tallinna Halduskohtule taotlusena

pealkirjastatud avalduse, milles põhjendab, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 järgi on igal

inimesel õigus nõuda talle seadusevastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja on oma

esindajaks märkinud Alina Perepeljakova.

2. Tallinna Halduskohus andis 4. veebruari 2025. a määrusega kaebaja avalduse haldusasjas

nr 3-25-71 vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Haldusasi nr 3-25-71 saabus

Tartu Halduskohtusse 25. veebruaril 2025.

3. Tartu Halduskohus jättis 26. veebruari 2025. a määrusega Albert Zonenbergi kaebuse

käiguta. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et esitatud kaebuse üldsõnalisuse tõttu ei ole

arusaadav, millise nõude ja millisel alusel soovib kaebaja esitada. Kaebajal tuli määruses

märgitud tähtaja jooksul täpsustada nõudeid ning selgitada kohtule, millise haldusorgani vastu

ta kaebuse esitab. Kaebajal tuli selgelt välja tuua vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu,

nimetus, kuupäev ja number ning selgelt ja arusaadavalt põhjendada, milles haldusorgani

õigusvastane tegevus seisneb. Samuti tuli kaebajal tasuda kaebuselt riigilõiv lähtuvalt

esitatavast nõudest ning selgitada esindusõigust puudutavaid asjaolusid.

3-25-71

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

5. Tartu Halduskohus andis kaebajale 26. veebruari 2025. a määrusega kaebuse puuduste

kõrvaldamiseks aega 7 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai avaliku e-toimiku

kohaselt määruse kätte 28. veebruaril 2025, seega hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg

kulgema 1. märtsil 2025 ja lõppes 7. märtsil 2025. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole

kaebaja kohtule vastanud ega 26. veebruari 2025. a määruses kirjeldatud puudusi

kõrvaldanud.

6. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus

avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel.

HKMS § 41 lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks

kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust

nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei

ole kohtule vastanud, siis ei selgu kohtule tõsikindlalt, kas kaebaja on nõus kohtu

tõlgendusega kaebaja esitatud nõude osas või mitte. Esitatud sõnastusest lähtuvalt ei ole

kohtule selge isegi see, kelle tegevust kaebaja õigusvastaseks peab, rääkimata kaebuse aluse

selgusest. Kaebaja ei ole ilmutanud huvi haldusasja edasi menetlemise osas ning kohus ei saa

asuda kaebaja asemel vaidluse eset määratlema ning kaebuse alust iseseisvalt sisustama.

Samuti on asja läbivaatamist takistavaks puuduseks asjaolu, et kaebaja ei ole tasunud

riigilõivu ega esitanud kohtule taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigilõivu

tasumine või selle tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks

vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2). Eelnimetatud

kohtumääruses esile toodud puudused takistavad asja sisulist läbi vaatamist ning tingivad

kaebuse tagastamise.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Albert Zonenbergi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2

alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider