2-24-112688/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-112688

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-112688

Tsiviilasi

OÜ ENGEROS OTEPÄÄ hagi Martenord Logistics OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2318,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ ENGEROS OTEPÄÄ (registrikood 11318225,

aadress: XXX-i, 67301, XXX).

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ken Kaarel Gross

(Advokaadibüroo RASK OÜ, e-post: XXX).

Kostja: Martenord Logistics OÜ (registrikood 14640973, aadress:

Ranna tee 1-12, Tartu linn, Tartu linn, 51008, Tartu maakond, e-

post: XXX; seaduslik esindaja M.A.).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ ENGEROS OTEPÄÄ hagi Martenord Logistics OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Martenord Logistics OÜ-lt OÜ ENGEROS OTEPÄÄ kasuks 2083,48

eurot.

3. Välja mõista Martenord Logistics OÜ-lt OÜ ENGEROS OTEPÄÄ kasuks viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna

põhivõlgnevuselt 1920 eurolt alates 29.06.2024. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud Martenord Logistics OÜ kanda.

5. Välja mõista Martenord Logistics OÜ-lt OÜ ENGEROS OTEPÄÄ kasuks

menetluskulud 1401,20 eurot.

6. Välja mõista Martenord Logistics OÜ-lt OÜ ENGEROS OTEPÄÄ kasuks

menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 54-57, 85-87)

1. OÜ ENGEROS OTEPÄÄ (hageja) esitas 29.06.2024. a Tartu Maakohtule hagi Martenord

Logistics OÜ (kostja) vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus

1920 eurot ja viivised, mis hagi esitamise seisuga on 163,48 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejaga 14.09-15.09.2023. a peetud e-kirjavahtuse teel

tellimuse veose vedamiseks Eestist Rootsi ehitusobjektile aadressil Tallstignen 6, Tullinge.

E-kirjavahetuses lepiti kokku, et teenuse hinnaks on 1600 eurot + käibemaks, mis tasutakse

30 päeva jooksul alates arve ning CMR-i esitamisest meiliaadressile XXX . Hageja toimetas

veose kohale ja esitas 21.09.2023. a kostjale veoteenuse eest arve nr A826 maksetähtajaga

20.10.2023. a. Kostja ei vaidle arve tasumise kohustusele vastu, kuid arvet tasunud ei ole.

Hageja veotasu nõue 1920 eurot koos käibemaksuga on muutunud sissenõutavaks arvel

märgitud tähtajal 20.10.2023. a.

3. Kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt

viivist. Viivisemäära ei ole lepinguga kokkulepitud, mistõttu tuleb lugeda viivisemääraks

seadusjärgne viivisemäär. Kostja viivisevõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 163,48

eurot. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist TsMS §

367 alusel.

4. Vastuseks kostjale selgitab hageja, et viivisenõue on esitatud perioodi 21.10.2023. a kuni

28.06.2024. a eest summas 163,48 eurot. Kostja ei ole tasunõudele vastuväiteid esitanud

ning on tasunõuet tunnistanud paludes üksnes tasu maksmiseks täiendavalt aega.

KOSTJA VASTUS (dtl 70-72)

5. Kostja võtab hagi põhinõude osas õigeks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks

nõude sissenõutavaks muutumise kuupäev. Hageja ei ole välja toonud viivisearvestust ega

märkinud, mis kuupäevast arvates on viivist arvestanud.

6. Hageja on nõustunud maksetähtajaga „2 nädalat“, s.o hiljemalt 24.01.2024. Kostja arvates

tuleb viivisearvestusel lähtuda pikendatud maksetähtajast, mille kohaselt muutus nõue

sissenõutavaks ja saab arvestada viivist alates 25.01.2024. a.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus, arvestades poolte seisukohti ning hinnates esitatud tõendeid, on seisukohal, et hagi

kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

8. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ja vaidlust ei ole selles, et

-

pooled on sõlminud 15.09.2023. a lepingu, mille kohaselt pidi hageja vedama kostja

kauba Eestist Rootsi (dtl 58);

-

hageja on kauba kohale toimetanud 19.09.2023. a (dtl 61);

-

hageja on esitanud kostjale 21.09.2023. a arve nr A826 summas 1920 eurot (dtl 62), mis

on kostjal tasumata.

9. Kaupade vastuvõtmiseks ja üleandmiseks ettenähtud kohad on eri riikides, seega kuulub

kohaldamisele rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR). Riigikohus on

sedastanud, et CMR-is reguleerimata osas laienevad veolepingule siseriikliku õiguse sätted

(Riigikohtu 25.02.2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-09, p-d 12-13). Arvestades, et tellija

ja vedaja on Eesti ettevõtted, kelle peamine tegevuskoht on Eestis, kohaldub CMR-is

reguleerimata osas Eesti õigus ja võlaõigusseaduse (VÕS) veolepingut reguleerivad sätted.

2

10. CMR-is ei ole otseselt reguleeritud vedaja tasunõuet tellija vastu. Vedaja saab CMR art 13

lg 2 alusel nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud

maksete tasumist. VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi on tellijal

kohustus maksta vedajale veotasu.

11. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et

kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb

kohustus täita sellel tähtpäeval.

12. Esitatud arve järgi oli tasu maksmise tähtajaks 20.10.2023. a. Seega muutus tasunõue VÕS §

82 lg 7 järgi sissenõutavaks 21.10.2023. a.

13. Kuna kostja on nõustunud põhisummaga, milleks on 1920 eurot koos käibemaksuga ja ei

vaidle sellele vastu, ei võta kohus seisukohta kostja poolt omaksvõetud nõude põhjendatuse

üle. Seega kuulub hageja põhinõue 1920 eurot rahuldamisele.

14. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. CMR ei näe vedajale ette viivisenõuet

veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu

saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Veotasu maksmisega

viivitamisel saab vedaja nõuda saatjalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel (Riigikohtu 19.12.2012.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 43).

15. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

16. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna

1920 eurolt alates 21.10.2023. a ning on arvestanud viivist kuni hagi esitamiseni s.o

28.06.2024. a summas 163,48 eurot.

17. Kostja vastuväidete kohaselt tuleks viivist hakata arvestama asjast, mil möödus hageja antud

täiendav kahenädalane maksepikenduse tähtaeg s.o 24.01.2024. a. Kohus kostjaga ei nõustu.

Kuigi hageja on 10.01.2024. a (dtl 63) andnud kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks, oli

selleks hetkel juba tasunõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal õigus nõuda ka

maksetähtaja ületamisel viivist. Seetõttu ei ole põhjendatud hakata viivist arvestama ajast,

mil möödus kostja palutud täiendav tähtaeg võla tasumiseks. Esitatud kirjavahetusest ei

nähtu ka asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et hageja oleks sellel perioodil viivise

nõudmisest loobunud. Kuna kostja on viivitanud kohustuse täitmisega, on hageja

sissenõutavaks muutunud ja ka edaspidine viivisenõue kuni võlgnevuse tasumiseni

põhjendatud.

18. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 1920 eurot, viivise kuni hagi esitamiseni 163,48 eurot, kokku 2083,48 eurot

ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.06.2024. a kuni

võlgnevuse tasumiseni.

MENETLUSKULUD

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti.

20. Kuna kohus hagi rahuldas tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

21. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

22. Hageja menetluskuluks on nimekirja (dtl 86) kohaselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 350 eurot ning lepingulise esindaja kulu

1373 eurot (ilma käibemaksuta), mille hageja palub kostjalt välja mõista.

3

23. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mille § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt

tuleb hagilt hinnaga 2318,68 eurot tasuda riigilõivu 350 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt

menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv.

24. Arvestades nõude sisu, asja keerukust ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja

lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna

nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu asja

materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ja sellele

seisukoha esitamiseks ning lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirjade koostamiseks

on põhjendatud kokku 8 tunni ulatuses s.o summas 1051,20 eurot (8 x 131,20). Hageja on

kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane (TsMS § 174 lg 10) ning taotleb kulude

hüvitamist ilma käibemaksuta, seega kuuluvad kulud hüvitamisele ilma käibemaksuta.

25. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku

1401,20 eurot (350+1051,20).

26. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik

4