2-24-16926/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

12.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-16926

Tsiviilasi

X.D kaebus Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti

28.10.2024 otsusele täiteasjas nr 176/2024/1522 ning

avaldus täitemenetluse nr 176/2024/1522 peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 14.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X.D määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik) X.D (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar

Puudutatud isik I kohtutäitur Rocki Albert

Puudutatud isik II (sissenõudja) Tori Vallavalitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 14.01.2025 määrus ja tsiviilasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada X.D määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 372 lg 5 ja TsMS § 477 lg 1).

Asjaolud

1. X.D (võlgnik) esitas 07.11.2024 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Rocki Alberti

(kohtutäitur) 28.10.2024 otsuse peale täiteasjas nr 176/2024/1522, milles palus 24.09.2024

korduva sunniraha määramise otsus tühistada ning kohustada kohtutäiturit võlgniku kaebus

uuesti läbi vaatama. Lisaks palus võlgnik kohtul täitemenetlus peatada.

Kaebuse asjaolude kohaselt algatas kohtutäitur Tori Vallavalitsuse (sissenõudja) 16.04.2024

täitmisavalduse alusel täiteasjas nr 176/2024/1522 võlgniku suhtes täitemenetluse.

Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 25.01.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13565, millega

kohustati võlgnikku taastama endisel kujul Tori Vallavalitsuse kaasomandis oleva Pärnu mnt

25, Sindi linnas, Tori vallas, Pärnumaal asuva kinnistu (registriosa nr 2517606) juurde kuuluv

maatükk.

Kohtutäitur edastas 24.09.2024 võlgnikule sunniraha määramise otsuse, millega määras

korduva sunniraha 576 eurot. Võlgnik esitas 04.10.2024 kaebuse kohtutäituri tegevusele ja

taotluse täitemenetluse peatamiseks.

Kohtutäitur tegi kaebuse kohta 28.10.2024 otsuse, millega jättis võlgniku kaebuse

rahuldamata ja täitemenetluse peatamata.

Võlgnik taotles täitemenetluse peatamist kohtutäiturile esitatud töövõimetuslehtede alusel.

Võlgnik on pensionär ning hetkeseisuga töövõimetuslehel ja ootamas operatsiooni. Selle

kohta esitas ta ka tõendeid. Võlgnikul ei ole võimalik tervislikel põhjustel nõutavat toimingut

(monumendi eemaldamine kinnisasjalt) teha. Võlgnik selgitas täiturile, et viimase

töövõimetuslehe lõpukuupäevaks on küll 11.09.2024, kuid korraline operatsioon pidi

toimuma 12.09.2024, mis omakorda lükati edasi võlgniku halbade tervisenäitajate tõttu.

Kohtutäitur leidis, et võlgniku vanus ja tervislik seisund ei takista toimingu tegemist ega ole

automaatselt põhjus täitemenetluse peatamiseks, lisaks on vastavad asjaolud tõendamata.

Võlgnik ei ole selgitanud, miks ta ei saa lasta kohtulahendis märgitud töid teha mõnel

ettevõttel. Kõne alla võiks tulla kohtu poolt täitemenetluse peatamine TMS § 45 alusel.

Kohtule kaebuse esitamise seisuga viibib võlgnik jätkuvalt haiglas, ootab operatsiooni ning

tema ravi kestab. Haiglas olles ei ole tal juurdepääsu arvutile tõendite saatmiseks.

Kohtutäituril seevastu on õigus ja kohustus küsida teavet nii võlgnikult kui ka kolmandatelt

isikutelt. Seetõttu tuleks täitemenetlus peatada, et võlgnikule ei põhjustataks rohkem kahju.

Täitedokumendi täitmine on ka võimatu, sest kinnisasjal asuv monument on sellega püsivalt

ühendatud vundamendi kaudu. Seetõttu on sellest saanud kinnisasja oluline osa. Võlgnik on

korduvalt välja toonud, et tal puudub teiste kaasomanike nõusolek monumendi kinnistult

eemaldamiseks. Kohtutäitur on jätnud täitemenetluses kaasamata monumendi ehk eseme

kaasomanikud.

2. Maakohus jättis 08.11.2024 määrusega hagi käiguta ning kohustas avaldajat kõrvaldama

puudused 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Maakohus kohustas avaldajat selgitama, miks ei ole tal olnud võimalik koheselt asuda

kohtuotsust täitma või kui ta on seda täitma asunud, siis mida ta on selleks teinud. Võlgnikul

tuleb esitada selgitused ja tõendid selle kohta, mida on ta teinud kaasomanikelt nõusolekute

saamiseks ning tõendid nõusoleku andmisest keeldumiste kohta. Samuti selgitada, millest

järeldub, et korralduse mittetäitmine on tingitud just kaebaja haigusest ja et vastava asjaolu

äralangemisel hakkaks kaebaja korraldusi täitma. Võlgnikul tuleb täpsustada, milline on

prognoositud aeg tema tervise paranemise osas ja esitada tõendid haiglas viibimise ja

haiguslehel olemise kohta; samuti kohtutäiturile esitatud kaebus koos lisadega; selgitus ja

tõend selle kohta, kuidas ja millal on kohtutäitur saatnud avaldajale kohtutäituri otsuse ning

kuidas avaldaja sai otsuse kätte.

3. Avaldaja tõi 29.11.2024 avalduses välja, et tal ei ole olnud võimalik täitedokumendis

nõutavat kohustust täita, kuna on olnud haiguslehel ja viibinud haiglas. Selle tõendamiseks

esitas avaldaja töövõimetuslehed. Avaldaja selgitas ka, et kohtutäitur edastas avaldajale otsuse

e-kirja teel 28.10.2024. Avaldaja esitas tõenditena täiturile esitatud kaebuse koos lisadega.

Avaldaja kinnitas, et tugineb kaebuses nii oma tervislikule olukorrale kui ka teiste

kaasomanike nõusolekute puudumisele. Avaldajal oli operatsioon 05.11.2024 ning

paranemine kulges rahuldavalt. Paraku ilmnes pärast haiglast väljumist, et avaldaja vajab ka

kohest vähivastast ravi ning selleks on ta kutsutud 04.12.2024 täiendavale uuringule. Raviarsti

esmasel hinnangul võib otsene ravi kesta 4-8 nädalat. Ülejäänud maakohtu poolt nõutud

asjaolude täpsustamiseks palus avaldaja tähtaja pikendamist kahe nädala võrra.

4. Maakohus pikendas 03.12.2024 puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 17.12.2024.

5. Avaldaja esitas 17.12.2024 korduva taotluse tähtaja pikendamiseks tervislike põhjuste tõttu.

6. Maakohus pikendas 17.12.2024 puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni 10.01.2025.

Maakohtu määrus

7. Maakohus keeldus 14.01.2025 avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel,

kuna leidis, et avalduses esitatud asjaoludel ei ole avalduse rahuldamine võimalik.

Menetluskulud jäid TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Avaldaja ei ole puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 10.01.2025, ega ka

hiljem kõrvaldanud. Samuti ei ole avaldaja taotlenud täiendavalt puuduste kõrvaldamise

tähtaja pikendamist.

TsMS § 487 lg 3 sätestab, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus

määrusega hagi menetlusse võtmast. Kohus on 08.11.2024 määrusega kohustanud avaldajal

täpsustada kaebuse põhjendusi ning esitada täiendavaid tõendeid. Avaldaja on esitanud

kohtule vastuse ja tõendid osaliselt. Samuti on avaldaja esindaja möönnud, et avaldaja ei ole

andnud esindajale vajaliku infot kohtu määratud puuduste kõrvaldamiseks. Kaebus ja avaldus

on endiselt selliste puudustega, mis ei võimalda nende menetlusse võtmist. Kuna avaldaja ei

ole nõude põhjendust ning kohtu nõutud selgitusi tähtaegselt, sh korduvalt antud täiendava

tähtaja jooksul esitanud, tuleb kaebuse menetlusse võtmisest keelduda.

Määruskaebus

8. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

Asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ega lahendada asja

sisuliselt. Isegi kui esitatud asjaoludel tundub, et hageja ei suuda tõenäoliselt oma nõuet

tõendada, ei anna see alust keelduda hagi menetlemast. Viimane on lubatud, kui hagi alusena

esitatud asjaolud välistavad haginõude rahuldamise. Järelikult saab hagi jätta perspektiivituse

tõttu läbi vaatamata, kui nõude eelduseks olevaid asjaolusid üldse ei esine. Maakohus ei

põhjendanud, milles seisneb avaldusega taotletava eesmärgi saavutamise võimatus, seega on

avaldajal ka keeruline esitada täpsemaid põhjendusi ja argumente.

Tegemist on hagita menetlusega, kus kohaldub uurimispõhimõte ning kohus ei ole seotud

poolte esitatud taotluste, asjaolude ega hinnangutega. Avaldaja on esitanud kohtule

töövõimetuslehed ning tõendid selle kohta, millal ta kohtutäituri otsuse kätte sai. Lisaks

täpsustas avaldaja asjaolusid ning kinnitas, et tugineb nii tervislikele põhjustele kui ka teiste

kaasomanike nõusoleku puudumisele. Avaldaja põhjendas avaldust piisavalt ning esitas ka

piisavalt tõendeid, et avalduse saaks menetlusse võtta. Täiendavad tõendid saab kohus koguda

menetluse käigus.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

11. Maakohtu põhjendustest ei nähtu, millised on need menetlusse võtmist takistavad

puudused ning miks on avalduse menetlusse võtmine TsMS § 371 lg 2 p 2-st tulenevalt

perspektiivitu. Maakohus on rikkunud sellega TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud lahendi

põhjendamise kohustust. Lisaks on maakohus asjakohatult viidanud TsMS § 487 lg-le 3, mis

reguleerib maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud nõude põhjendamisega seonduvat.

12. Maakohus keeldus põhjendamatult TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse

võtmisest.

Võlgnik on esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri otsusele TMS § 218 alusel ning lisaks

avalduse täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 ja

TsMS § 475 lg-st 2 on mõlema avalduse näol tegemist hagita menetluses menetletava asjaga.

Esitatud asjaolude pinnalt ei saa asuda seisukohale, et kummagi esitatud avaldusega ei ole

võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Võlgnik on kaebuses selgitanud, et tal ei ole olnud

võimalik oma tervisliku seisundi tõttu täitedokumendist tulenevat kohustust täita ning lisaks

puudub tal täitedokumendis nõutava kohustuse täitmiseks teiste kaasomanike nõusolek.

Samuti on võlgnik põhjendanud, miks täitemenetlus tuleks TMS § 45 alusel peatada ning

miks on täitemenetluse jätkamine tema suhtes ebaõiglane.

Maakohus ei saa menetlusse võtmise staadiumis hinnata tõendeid ega avalduses esitanud

väidete põhjendatust. Seisukoht kohtutäituri otsuse õiguspärasusele ning TMS §-s 45

nimetatud eelduste olemasolule tuleb anda kaebuse sisulisel lahendamisel. Avaldust ei saa

jätta menetlusse võtmata ka seetõttu, et sellele ei ole lisatud kõiki kohtu poolt vajalikuks

peetavaid tõendeid. Tulenevalt TsMS § 477 lg-test 5 ja 7 ei ole kohus hagita menetluses

seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele

ning vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

Seega kui maakohus leiab asja lahendamise käigus, et esineb vajadus menetlusosalistelt või

muudelt isikutelt täiendavate tõendite küsimiseks, saab ta seda menetluse kestel teha.

12. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

13. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)