3-25-344/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-344

Määruse kuupäev

12. märts 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada andmed

distsiplinaarkaristuste kohta

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Lugeda kaebus esitatuks tähtaega rikkudes ja jätta kaebetähtaeg ennistamata.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-25-344 menetlus.

3. Jätta X-i menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1–3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 71 lg 6, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 11. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles heidab Tartu Vanglale ette, et talle ei väljastata andmeid tema

distsiplinaarkaristuste kohta. Kaebaja palub kohustada vanglat väljastama talle andmed.

Kaebaja viitab numbriliselt kohtueelse menetluse dokumentidele ning leiab, et vaideotsuse

oleks pidanud tegema vangla direktor, mitte kontaktisik. Ta palub nõuda vanglalt välja

materjalid ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Vastuseks kohtunõudele teatas Tartu Vangla 20. veebruaril 2025 kohtule, et kaebaja on

pöördunud kaebuses toodud asjaoludel vangla poole. Vangla edastas kohtule kaebaja taotluse

12 distsiplinaarkaristuse kohta andmete väljastamiseks (registreeritud vanglas 10. septembril

2024 nr-ga 2-5/24/665-1), vangla 24. novembri 2024. a vastuse nr 2-5/24/665-2, kaebaja

vaidena pealkirjastatud pöördumise (registreeritud vanglas 31. detsembril 2024 nr-ga

1-1/24/284-1), vangla 14. jaanuari 2025. a otsuse nr 1-8/2-25/8-1 vaide nr 1-1/24/284-1

3-25-344

tagastamise kohta, kaebaja avalduse (registreeritud vanglas 27. novembril 2024 nr-ga

2-5/24/665-3) ja sellele 16. detsembril 2024 antud vastuse nr 2-5/24/665-4.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt (HKMS § 124 lg

1). HKMS § 124 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus

on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 3 näeb

ette, et kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse

võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.

4. Kohtu hinnangul ei ole X-i kaebus tähtaegne, kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus ning

menetlus tuleb lõpetada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

4.1. X esitas praeguses asjas kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 2), milles palub

kohustada Tartu Vanglat väljastama talle andmed distsiplinaarkaristuste kohta. HKMS § 46 lg

2 sätestab, et kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest

või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates.

4.2. Kaebaja esitas Tartu Vanglale 9. septembril 2024 teabenõudena pealkirjastatud

pöördumise, milles palus väljastada andmed tema distsiplinaarkaristuste kohta (dtl 10–11).

Tartu Vangla jättis 24. novembri 2024. a vastuses nr 2-5/24/665-2 kaebaja taotluse andmete

väljastamiseks rahuldamata (dtl 12). Kaebaja esitas seejärel 27. novembril 2024 Tartu Vanglale

pöördumise nr 2-5/24/665-3, milles väljendas rahulolematust vangla 24. novembri 2024. a

vastusega nr 2-5/24/665-2 ning pakkus eksimuse heastamiseks välja, et vangla siiski väljastaks

talle andmed (dtl 17–18). Tartu Vangla osutas 16. detsembri 2024. a vastuses nr 2-5/24/665-4,

et 24. novembri 2024. a otsuses oli märgitud, et otsusega mittenõustumise korral on kaebajal

õigus pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või halduskohtu poole (dtl 19). Kaebaja esitas

seejärel 27. detsembril 2024 vanglale vaide, nõudes jätkuvalt andmete väljastamist (dtl 13–14).

Tartu Vangla tagastas 14. jaanuari 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/8-1 kaebaja vaide

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 2 alusel pädevuse puudumise tõttu (dtl 15–16). Vangla

märkis otsuses, et vastavalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 46 lg-le 1 võib isik, kelle AvTS-s

sätestatud õigusi on rikutud, pöörduda vaidega AvTS §-s 44 nimetatud järelevalveorgani poole

või kaebusega halduskohtusse ning vanglal puudub antud juhul vaide menetlemise pädevus.

4.3. Kohtu hinnangul leidis vangla õigesti, et kaebajal tuli 24. novembri 2024. a vastusega

mittenõustumisel pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole või esitada kaebus otse

halduskohtule. Kaebaja pöördumise nr 2-5/24/665-1 puhul oli tegemist teabenõudega (AvTS §

6). AvTS § 46 lg 1 koosmõjus AvTS § 44 p-ga 1 ja § 45 lg 1 p-ga 1 sätestab teabenõuete

täitmist puudutavates küsimustes erandliku vaidealluvuse, nähes ette vaide esitamise

Andmekaitse Inspektsioonile (vt Riigikohtu 2. detsembri 2021. a määrus asjas nr 3-20-992, p

10). Tartu Vangla tagastas seega kaebaja vaide HMS § 79 lg 2 alusel õiguspäraselt. Kaebaja ei

saa kohtule kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tugineda HKMS § 47 lg-le 2, mis sätestab, et

kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle

nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset

menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Olukorras, kus vangla keeldus kaebajale

andmete väljastamisest 24. novembril 2024 ning kaebaja pöördus kaebusega kohtusse 11.

veebruaril 2025, on kaebaja oluliselt ületanud HKMS § 46 lg-s 2 sätestatud 30-päevast

kaebetähtaega. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja Tartu Vangla 24. novembri 2024. a

vastusest teadlik juba 25. novembril 2024 (dtl 17).

3-25-344

4.4. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamist peaksid

üldjuhul õigustama objektiivsed takistused, ehk siis asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik

ise mõjutada ei saanud ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kohus saab siiski

arvesse võtta ka menetlusosalise võimet asjadest aru saada ja oma käitumist juhtida. Vajaliku

hoolsuse hindamisel võtab kohus arvesse nii objektiivseid asjaolusid (nt protsessiõigusliku

küsimuse keerukust) kui ka subjektiivset külge (nt kaebaja isikut ja tema kogemusi). Mõjuva

põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus,

mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja

arvestamisest. Tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas,

et selgitada välja kaebuse esitamise kord, sh tähtaeg (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a määrus

asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16–17; 21.

juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p

13).

4.5. Kohtu hinnangul ei saa kaebajal praegusel juhul ilmselgelt esineda mõjuvat põhjust

kaebuse hilinenult esitamiseks ning kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Tartu Vangla

24. novembri 2024. a vastuses nr 2-5/24/665-2 on märgitud korrektne vaidlustamisviide, mis

suunas kaebajat otsusega mittenõustumisel pöörduma Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu

poole. Lisaks on vangla juhtinud kaebaja tähelepanu vaidlustamiskorrale täiendavalt 16.

detsembri 2024. a vastuskirjas nr 2-5/24/665-4. Ka sel ajal oli kaebajal võimalik esitada kohtule

tähtaegselt kaebus, kuid kaebaja otsustas esitada 27. detsembril 2024 vanglale vaide. Kaebajal

ei saanud olla asjakohaseid takistusi kaebusega kohtu poole pöördumisel, sest kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja ajavahemikul 27. november 2024 kuni 22. detsember 2024

esitanud Tartu Halduskohtule neli erinevat kaebust. Asja materjalidest ei nähtu ka asjaolusid,

mis võimaldaksid teha järelduse, et kaebaja oleks esitanud enne kohtusse pöördumist

Andmekaitse Inspektsioonile vaide ning selle osas oleks tehtud otsus.

Eeltoodust nähtuvalt ei olnud kaebajal objektiivseid ega subjektiivseid takistusi kaebuse

tähtaegseks esitamiseks. Seepärast ei pea kohus vajalikuks teha kaebajale ettepanekut

kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et kui kaebetähtaega

on oluliselt ületatud ja kohtu jaoks on selge, et tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus,

võib kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt lõpetada menetluse ilma ennistamise

avalduse esitamiseks ettepanekut tegemata (vt Tartu Ringkonnakohtu 24. novembri 2023. a

määrus asjas nr 3-22-2185, p 19 ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a määrus asjas

nr 3-21-2053, p 12).

5. Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab

kohus haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust

menetlusse võtmata.

Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal alusel

halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

6. Menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

7. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

3-25-344

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen