3-24-2857/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2857

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses kambri ehitustolmu ja

pesukausi äravõtmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a määrus

muutmata osas, millega halduskohus tagastas kaebuse.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a määrus

muutmata osas, millega halduskohus keelas kaebajal tutvuda Tartu Vangla 24.

oktoobril 2024 esitatud videosalvestisega ja saada sellest koopiaid.

3. Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a määruse peale

osas, mis puudutab täiendavate tõendite kogumise ja tunnistajate ülekuulamise taotluste

läbi vaatamata jätmist.

4. Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a määruse peale

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel osas, millega riigi

õigusabi taotlus jäi rahuldamata.

5. Jätta Jüri X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

6. Jätta Jüri X.X.-i taotlused tunnistajate ülekuulamiseks, istungi korraldamiseks,

täiendavate tõendite kogumiseks ja toimikust koopiate saamiseks rahuldamata.

7. Tagastada X.X.-ile määruskaebuse lisana esitatud pildid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS §- d 88 lg 5, 119 lg 1, 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X.X. esitas 17. ja 22. juulil 2024 Tartu Vanglale taotlused

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja 4. juulil 2024 ühest hoonest teise

paigutamisega. Uues kohas ei olnud kaebajal enam pesukaussi, mis on vajalik kaebajale enda

eest hoolitsemiseks, riiete pesemiseks ja kambri koristamiseks. Lisaks oli kamber

ehitustolmune, mistõttu kaebaja asjad said mustaks. Eeltoodu põhjustas kaebajale kannatusi.

2. Tartu Vangla jättis 17. septembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/452-2 ja 4. oktoobri 2024. a

otsusega nr 1-13/24/457-2 kahjunõuded rahuldamata.

3. X.X. esitas 15. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja hinnangul põhjustas vangla talle mittevaralist

kahju, kuna 4. juulil 2024, kui kaebaja paigutati ühest hoonest teise, oli tema uues kambris

palju ehitustolmu ning seetõttu said ka kõik kaebaja asjad ehitustolmuga. Kambri ja asjade

puhastamine oli füüsiliselt raske. Samuti võeti kaebajalt 4. juulil 2024 ära õigusvastaselt

pesukauss. Kaebajale valetati, et teises majas on pesukausse. Kaebaja jaoks on pesukauss

abivahend. Kaebaja ei saa ennast pesta kraanikausis.

4. Halduskohus tagastas 30. oktoobri 2024. a määrusega kaebuse, jättis kaebaja taotluse riigi

õigusabi saamiseks rahuldamata ja taotlused riigilõivu tasumiseks vabastamiseks, täiendava

tõendite kogumiseks, tunnistajate ülekuulamiseks läbi vaatamata ning kuulutas menetluse

Tartu Vangla 24. oktoobril 2024 esitatud videosalvestise osas kinniseks ja keelas kaebajal

tutvuda Tartu Vangla 24. oktoobril 2024 esitatud videosalvestisega ja saada sellest koopiaid.

Halduskohtu põhjendused olid järgmised.

4.1. Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21). Asjaolu, et kaebaja väitel oli 4.

juulil 2024 tema S-hoone uus kamber ehitustolmune ning et seetõttu said tolmuseks ka

kaebaja asjad, ei saanud põhjustada kaebajale intensiivseid kannatusi. Kaebajal oli võimalik

soovi korral ise kambrit korrastada, et endale saabuvaid negatiivseid mõjutusi vähendada.

Pindade tolmust puhastamiseks on võimalik kasutada nii vangla võimaldatavaid

puhastusvahendeid kui ka erinevaid käepäraseid vahendeid. Samuti ei saa kaebajale

intensiivseid kannatusi põhjustada isikliku pesukausi puudumine. Kaebajal on võimalik

hügieenitoiminguteks, sh pesemisvahendite duširuumi viimiseks, ning oma kambri ja esemete

puhastamiseks kasutada teisi vahendeid, nt oma kambris olevat kraanikaussi, vangla

pakutavaid üldkasutatavaid abivahendeid jne. Samuti on kaebajal võimalik anda riideid

pesemiseks vangla pesumajja ning vangla kindlustab kinnipeetavale vangla poolt väljastatud

voodipesu, käterätiku ja saunalina vahetuse üldjuhul iga 14 päeva järel.

4.2. Kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kohtueelse menetluse

materjalidest selgub, et kaebaja paigutati 19. aprillil 2024 Tartu Vangla S-hoonest ümber E-

hoonesse, kuna S-hoones toimusid ulatuslikud remonttööd. 4. juulil 2024 paigutati kaebaja

tagasi S-hoone S8 eluosakonda kambrisse 470. Vangla ei välista, et S-hoones võis veel 4.

juulil 2024 vähesel määral ehitustolmu olla. Siiski ei saanud seda kaebaja kambris olla

ulatuses, mille tõttu oleks saanud kaebaja kambri olmetingimusi pidada ebakohaseks.

Kohtueelse menetluse materjalidest selgub, et pärast ehitustöid teostati kambrites eraldi

koristusmeeskondade poolt suurpuhastus. Lisaks väljastati kõikidele kinnipeetavatele

täiendavalt kambritesse puhastamiseks mõeldud lappe ning kinnipeetavatel oli võimalik ka

endal mõningast peent ehitustolmu vajadusel eemaldada.

4.3. Kaebaja soovis 4. juulil 2024 endaga ühest vangla hoonest teise kaasa võtta vanglale

kuuluva pesukausi, mille osas tal tegelikult käsutusõigus puudub ning mida vanglaametnikud

sel põhjusel õigustatult kaasa võtta ei lubanud. Kuna kaebajalt ei ole talle kuuluvat eset 4.

juulil 2024 ära võetud, siis ei ole vangla õigusvastaselt käitunud.

4.4. Kaebaja väide selle kohta, et tal ei ole võimalik pesemisvahendeid duširuumi viia ning

end duši all pesta, ei vasta tõele. Tartu Vangla esitatud videosalvestiselt nähtub, et 5. juulil

2024, s.o päev pärast kaebaja S-hoonesse paigutamist, liigub kaebaja kella 18.49 ajal

duširuumi pesema ning tema pesemistarbeid kannab ämbriga/pesukausiga duširuumi kaebaja

kaaskinnipeetav. Samuti ei nähtu videosalvestiselt, et kaebaja liikumine oleks niivõrd

vaevaline, et tal oleks erinevate hügieenitoimingute tegemine ilma isikliku pesukausita

võimatu või ülemääraselt raskendatud. Seega ei ole vangla tegevus olnud õigusvastane ega

kaebaja väärikust alandav.

4.5. Kaebuse tagastamisest tulenevalt puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi riigilõivu

tasumisest vabastamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks

ning need taotlused jäävad läbi vaatamata.

4.6. Põhjendatud on Tartu Vangla 24. oktoobril 2024 esitatud videosalvestise osas menetlus

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata

esitatud tõendile kaebaja ligipääsu. Videosalvestise kokkuvõtlik kirjeldus nähtub vangla 24.

oktoobri 2024. a vastusest kohtunõudele ja käesolevast määrusest ning kaebajal on sel viisil

võimalik videosalvestise sisuga tutvuda. Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik

tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse

piiramise kaudu. Kohus keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja saada sellest

koopiaid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. X.X. esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse. X.X. taotleb advokaati,

paberkandjal toimikut, lisade tagastamist, kohtuistungit, tunnistajate ülekuulamist ja tõendite

kogemust. X.X. selgitab, et tema esitatud kaebus seisneb selles, et kaebajal ei olnud

abivahendit ehk pesukaussi. Ühiskasutuseks mõeldud pesukausid puudusid. Samuti olid

kaebaja isiklikud asjad vangla tegevuse tõttu tolmused ja kaebaja ei saanud ise asju pesta.

Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et vangla esitatud tõenditele juurdepääsu võimaldamine

ohustab vangla julgeolekut, kuna kaebajal on erinevaid pilte vangla erinevatest ruumidest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eelmärgitule tuginedes ning lähtudes kaebaja

määruskaebuse põhjendustest leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu

Halduskohtu 30. oktoobri 2024. a määruse tühistamist osas, millega halduskohus tagastas

kaebuse, keelas kaebajal tutvuda Tartu Vangla 24. oktoobri 2024 esitatud videosalvestisega ja

saada sellest koopiaid, jättis taotlused täiendavate tõendite kogumiseks ja tunnistajate

ülekuulamiseks läbi vaatamata ning riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

7. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse kaebuse tagastamist (I), seejärel

videosalvestisega tutvumise ja sellest koopiate saamise keelamist (II) ja taotluste läbi

vaatamata jätmist puudutavas osas (III) ning lõpuks lahendab määruskaebemenetluses esitatud

taotlused (IV).

I

8. Määruskaebuse rahuldamiseks kaebuse tagastamist puudutavas ei ole alust.

9. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul tagastas halduskohus kaebaja kaebuse õiguspäraselt,

põhjendades ja selgitades piisavalt kaebuse tagastamise asjaolusid. Halduskohus on

põhjalikult selgitanud, miks kambris olev ehitutolm ja asjade tolmuseks saamine ei saanud

riivata kaebaja õigusi intensiivselt ning miks ei saa kaebajale intensiivseid kannatusi

põhjustada isikliku pesukausi puudumine. Samuti on halduskohus asjakohaselt selgitanud,

millest tulenevalt peab kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Määruskaebuses esitatud väited

ei anna alust jõuda halduskohtust teistsuguse järelduseni.

10. Kaebaja paigutati E-hoonest S-hoone kambrisse, kus oli eelnevalt teostatud suuremahulisi

ehitustöid. Vangla on 4. oktoobri 2024. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise

otsuses nr 1-13/24/457-2 andnud põhjaliku ülevaate, kuidas teostati ehitusjärgset puhastust.

Tartu Vangla 17. septembri 2024. a otsuses nr 1-13/24/452-2 on vangla selgitanud, et kaebaja

ümberpaigutamisega samal päeval käis kaebajale määratud kambrit koristamas koristaja.

Vangla selgistustest tulenevalt ei ole ringkonnakohtule usutav, et kambris oli ehitustolmu

määral, mis võiks alandada kaebaja inimväärikust. Kaebajal oli võimalus vangla pakutavate

vahenditega enda asju puhastada ja kambrit korrastada. Asjade korrastamine ja puhastamine

võis nõuda kaebajalt tavapärasest rohkem aega ja pingutamist, aga see ei anna alust lugeda

kaebaja õiguste riivet intensiivseks. On loomulik, et teataval määral on ehitustolmu ka pärast

remonttööde lõpetamist ja ehitusjärgset koristamist.

11. Kaebaja on seisukohal, et vangla on põhjustanud talle mittevaralist kahju tulenevalt

pesukausi puudumisest. Ringkonnakohus selgitab, et Tartu Vangla on 17. septembri 2024. a

otsuses märkinud, et menetluse käigus ei ole tuvastatud, nagu puuduksid pesukausid

osakondades täielikult ja kaebaja ei ole 17. juuli 2024. a seisuga esitanud pöördumisi seoses

pesukausside puudumisega. Vangla on samas ka lisanud, et kinnipeetaval on võimalik alati

otse valvurite poole pöörduda, kui osakonnas on midagi puudu. Ringkonnakohus leiab, et

isegi kui kaebajale ei jätkunud üldkasutatavat pesukaussi ja kaebajal tuli teha pesukausi

puudumisest tulenevalt E-hoones võrreldes S-hoones viibimisega rohkem pingutusi enda eest

hoolitsemiseks, ei ole tegemist kaebaja õiguste intensiivse riivega. Kaebaja määruskaebuses

esitatud väide, et teine kinnipeetav riskis karistuse saamisega ja andis kaebajale enda kaussi ja

aitas dušši alla minekuga, ei muuda kohtu seisukoha. Tartu Vangla poolt halduskohtule

esitatud 24. oktoobri 2024. a videosalvestisest on nähtav, et 5. juulil 2024 liigub kaebaja

duširuumi pesema ja pesemistarbeid kannab kausiga kaaskinnipeetav. Videost nähtub, et

kaebaja liikumine ei ole sedavõrd vaevaline, mis ei võimaldaks kaebajal ka pesukaussi

kasutamata enda asjade viimist ühest ruumist teise ja enda pesemist.

12. Eelnevast lähtuvalt ei ole määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse

muutmiseks alust osas, mis puudutab kaebuse tagastamist.

II

13. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust osas, milles kaebaja vaidlustab halduskohtu

määrust keelata tutvuda Tartu Vangla 24. oktoobril 2024 esitatud videosalvestisega ja saada

sellest koopiaid.

14. HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal

olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et lõikes 1 nimetatud õigust võib piirata HKMS

§ 79 lg-s 1 loetletud alustel. Käesoleval juhul on selleks HKMS § 79 lg 1 p 1 ehk riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamine, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

hoidmine või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitse. Lisaks tuleb

tutvumisõiguse piiramisel arvestada sellega, et vastavalt HKMS § 88 lg 2 ls-le 2 ei anta

menetlusosalisele luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on

kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde

kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Sama paragrahvi kolmas lõige näeb ette, et

menetlusosalisel võimaldatakse toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate

menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest

keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki

kahjustamata võimalik.

15. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus ei ole videosalvestisega tutvumise ja

sellest koopiate saamise õigust piirates eelnevalt nimetatud reeglite ja põhimõtete vastu

eksinud. Kohtupraktika kohaselt on taolistel juhtudel juurdepääsu piiramine tavapärane (vt nt

Tartu Ringkonnakohtu 30. aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-20-2109; 26. jaanuari 2021. a

määrus asjas nr 3-20-556; 19. veebruari 2020. a määrus asjas nr 3-19-2282; 6. aprilli 2016. a

määrus asjas nr 3-15-1780; 24. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-14-50481). Videosalvestisega

tutvumise õiguse piiramist on põhjendatud asjaoluga, et videosalvestisel olevale

informatsioonile ligipääsu võimaldamine ohustab olulisel määral vangla üldist julgeolekut,

kuna turvakaamera(te) paigutus ja vaatevälja ulatus ning muu taoline info võimaldab

kinnipeetavatel ja kõrvalistel isikutel planeerida vanglas õigusrikkumiste, korratuste vms

toimepanemist või sellele kaasa aidata. Taolistele andmetele ligipääsu võimaldamine toob

endaga kaasa julgeolekuohu. Lisaks kohustab avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9

teabevaldajat tunnistama teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete

kirjelduse kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.

16. Kaebaja väidab määruskaebuses, et videosalvestisega tutvumise ja koopiate saamise

õiguse piiramine ei ole põhjendatud, kuna temal on palju pilte vangla turvakaameratest.

Ringkonnakohtu arvates ei lükka kaebaja esitatud väited eelnevalt esitatud põhjendustest

tulenevat järeldust ümber. Ringkonnakohtul puudub teave, milliste juhtumeid kajastatakse

esitatud piltidel. Kaebajal puudub põhjendatud vajadus saada enda kätte täiendavat

informatsiooni vanglas olevatest turvakaameratest ja nende võimalikest asukohtadest.

Ringkonnakohus tagastab kaebajale määruskaebusele lisatud pildid valvekaamera

salvestistest, kuna need ei ole määruskaebuse lahendamiseks vajalikud.

III

17. Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu määrust osas, mis puudutab täiendavate tõendite

kogumise ja tunnistajate ülekuulamise taotluste läbi vaatamata jätmist. Ringkonnakohus

tagastab nimetatud osas määruskaebuse.

18. HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi

lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada

vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 203 lg 2 järgi

kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta

sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt

apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või

kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema

õigusi või kohustusi. Eeltoodust tulenevalt kuulub määruskaebus tagastamisele, kui selle

esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.

19. Halduskohus leidis, et kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada

taotlusi täiendavate tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks. Ringkonnakohus

selgitab, et täiendavate tõendite kogumata ja tunnistajate ülekuulamata jätmine ei ole

määruskaebe korras vaidlustatav. Seega tagastab ringkonnakohus osaliselt kaebaja

määruskaebuse HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel, kuna kaebajal ei ole määruskaebuse esitamise

õigust küsimuses, mis puudutab asjas tõendite kogumata ja tunnistajate ülekuulamata jätmist.

IV

20. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud taotlused.

21. Ringkonnakohus käsitleb määruskaebuses esitatud kaebaja taotlust anda talle advokaat

taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5

nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi

andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine

välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anda, kui seda taotletakse

mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku

huvi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate

jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates

kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates

kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse

kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi

kaitsma. Ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse sisu ja eesmärgid on arusaadavad.

Seega suudab kaebaja ise ennast kohtumenetluses esindada. Ringkonnakohtule ei nähtu

kaebaja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, et asjas esineks tungiv avalik

huvi. Eeltoodut arvestades ei ole riigi õigusabi andmine lubatud ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel.

Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi

korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1

p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.

22. Määruskaebusest saab aru, et kaebaja soovib koopiat haldusasja toimikust või toimikuga

tutvumise võimaldamist.

Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas haldusasjas on digitaalne toimik. Digitaalse

toimikuga asjades saab toimikuga tutvuda elektrooniliselt E-toimiku vahendusel.

Kinnipeetaval tuleb selleks pöörduda vangla poole.

Taotlus toimikust koopia saamiseks jääb rahuldamata. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on

taotlejale paberkandjal edastatud vaidlustatud halduskohtu 30. oktoobri 2024. a määrus, mis

sisaldab põhjalikku ülevaadet asjaoludest ja menetluse käigust. Menetlusdokumentidest

ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud

vajadus saada koopiat kogu haldusasja toimikust. Enda kohtule esitatud avalduste sisu on

isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest

endale vajadusel ärakiri.

23. Kaebaja palub asja arutamist kohtuistungil ja kutsuda istungile kaebaja nimetatud

tunnistajad. HKMS § 210 lg 4 ls 1 näeb ette, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus

menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea

vajalikuks korraldada kohtuistungit. Määruskaebus on võimalik lahendada kaebaja

määruskaebuse ja toimiku materjalide põhjal ning kaebaja märgitud tunnistajate ülekuulamine

ei ole vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Seega jääb kaebaja taotlus kohtuistungi

korraldamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.

24. Kaebaja taotleb kohtult tõendite kogumist. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda 4. juuli

2024 läbiotsimise ruumi ning rinnakaamera ning pesukausi ja asjade äravõtmise

videosalvestis, samuti 19. septembri 2024. a videosalvestis kinnipeetava ja ametniku

vestlusest dušširuumis puuduvate pesukausside teemal ning 24. septembril 2024

videosalvestis kaebajale kahe pesukausi toomisest. Samuti taotleb kaebaja meditsiinikaardi 4.

juuli 2024. a sissekande väljanõudmist seoses meediku kutsumisega. Kaebaja taotlus tõendite

väljanõudmiseks jääb rahuldamata HKMS § 62 lg 2 alusel, sest need ei ole määruskaebuste

lahendamiseks vajalikud ja ei mõjutaks lõppjäreldust, et kaebaja õiguste riive on

väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

(allkirjastatud digitaalselt)