4-24-679/34 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-24-679 Otsuse kuupäev 12. 2025 märts Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kohtuasi Semjon Šutaki, Roman Goršanovi, K.A ja Riho Pärna väärteoasi kalapüügiseaduse § §

85 1 lg , 84 1, lg § § järgi

79 2 ja lg

77 2 lg

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 29. august 2024. otsus i a Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Menetlusaluste isikute kaitsja vandeadvokaat Allan Valk Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

29. jaanuar 2025, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. T

9. august 2024. a ühistada Viru Maakohtu 2 i otsus ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Rahuldada kassatsioon.

3. M

õista Eesti Vabariigilt menetlusaluste isikute kasuks välja 640 eurot 50 senti kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Kanda see summa Semjon Šutaki arvelduskontole nr X. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuvälise menetleja otsus

1. Keskkonnaameti 2. veebruar 2024. k t, i a otsusega karistati Semjon Šutak i, Roman Goršanovi K.A-d ja Riho Pärna kalapüügiseaduse (KPS) § 85 lg 1, § 84 lg 1, § 79 lg 2 ja § 77 lg 2 järgi KarS 63 lg-t 1 kohaldades

0 eurot. Otsuse kohaselt

§ rahatrahviga 250 trahviühikut ehk 100 püüdsid menetlusalused isikud ebaseadusliku

: lt kala ja rikkusid kalapüüginõudeid järgmiselt 1) 2023. nad

ga nr a septembris püüdsid Peipsi järvel avaveemõrra TA230109 rääbist rääbisepüügikeelu ajal § ja kalapüügieeskirja (KPE) § , rikkudes S KP

10 lg-t 2

33 p 1. Sellega panid nad toime S 85 1 ; väärteo KP § lg järgi 2) 28. septembril 2023 kallasid menetlusalused isikud üle kalalaeva parda kaks kasti eluvõime kaotanud ahvenaid ja rääbiseid. Nad rikkusid kalapüünise kontrollimise sageduse nõudeid (KPE § 19 lg 1)

S 10 , sest kala hukkus püünises, ja eluvõime kaotanud kala järve tagasiheitmise keeldu (KP § lg lg lg

4 p 2). Sellega panid nad toime S 84 KP §

1 ja 79 §

järgi kvalifitseeritava väärteo;

4-24-679

2(5) 3) 3., 7., 15. ja 28. septembril 2023 käisid menetlusalused isikud nõudmas mõrda nr TA230109. Püügi kohta esitasid nad Keskkonnaametile teise kalapüügiloa nr TA230110 andmed, varjates kalapüügiloa nr TA230109 alusel menetlusalused isikud toime KPS 77 püütud kalakoguseid. Sellega panid § lg järgi karistatava väärteo

. Kaebus

2. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas menetlusaluste isikute kaitsja, kes taotles väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 1 p 1 alusel. lg

Maakohtu otsus

3. Viru

29. augustil i

Maakohus tühistas 2024 kohtuvälise menetleja lahend ja lõpetas väärteomenetluse VTMS 29 § lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistis riigilt menetlusaluste isikute kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu. Maakohus märkis järgmist.

4. S.

S 85 Šutakile, R. Goršanovile ja R. Pärnale etteheidetav rääbisepüük ei täida KP § lg objektiivset koosseisu, kuna tegemist ei olnud lõpuleviidud kalapüügiga kalapüügiseaduse tähenduses. Riigikohus on selgitanud, et isikul ei ole kontrolli selle üle, millised kalad võrku ujuvad, ja seega tegutseb kalur vette heites laeva asetades lubatud riski piires. võrku , seda välja tõmmates ja Karistusõiguslik vastutus võib kõne alla tulla selle eest, kui püütud kalad jäetakse vette tagasi toimetamata. 28. septembril 2023 avastasid menetlusalused isikud mõrrast umbes pool kasti kala, mida nad püüda ei tohtinud, mõned rääbised. Nad tagasi järve. K.A sh heitsid need kalad aga

kala ei püüdnud, vaid oli teistega kaasas turistina.

5. Menetlusaluste isikute tegu ei vasta ka KPS 84

1 objektiivsetele tunnustele. K § lg alalaev käis avaveemõrda nr TA230109 nõudmas 3., 7., 15. ja 2 ril 2023. Kalapüügiseaduses ei sätestata

8. septemb kalapüügivahendi kontrollimise sagedust. Šutaki, Goršanovi ja Pärna mõrra

S.

R.

R. kinnitusel oli ülevaatamine normaalne, kala oli püügivahendis elus ja nad heitsid sellise sagedusega septembris vette tagasi elusa kala. Lisaks on kaheldav, kas kutselised kalurid laseksid kalal mõrras hukkuda. K.A oli kalala

eval üksnes turist ja tal ei olnud kohustust mõrda kontrollida.

6. T S 79 äidetud ei ole ka KP § lg objektiivne koosseis, kuna ei ole tõenda Šutak tud, et

S. , R. R.

Goršanov,

heitsid 28. septemb Pärn ja K.A ril 2023 järve tagasi eluvõime kaotanud kalu. Alust ei ole kahelda menetlusaluste isikute ütlustes, et vette tagasiheitmise hetkel oli kala veel elus ja kalu võis kukkuda vette ka mõrra nõudmisel.

K.A-le ei saa etteheiteid teha juba seetõttu, et olles teiste kaluritega üksnes kaasas, tema kala ei püüdnud

.

7. Kinnitust ei leidnud ka see, et menetlusalus isikud oleksid rikkunud ed kalapüügiga seotud andmete esitamise korda ehk pannud toime KPS 77 § lg 2 järgi karistatava väärteo. Tõendeid ei ole selle kohta, et 3., 7., 15. ja 28. septembril 2023 oleks mõrrast saadud kalu, millest Keskkonnaametit ei teavitatud. Ka ei leidnud kinnitust, et

S. Šutak, R. Goršanov, R. Pärn ja K.A käisid kõigil nendel päevadel koos mõrdasid kontrollimas. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Keskkonnaamet taotleb maakohtu otsuse enda tühistamist ja otsuse jõustamist või väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Kassaatori põhiväited on järgmised.

9. R

. S 3 lg 1 ääbise püüdmine keeluajal on tõendatud Menetlusalused isikud püüdsid kala KP § tähenduses, kuna tegevuse tagajärjel kaotasid rääbised eluvõime. nende

4-24-679

3(5)

10. Menetlusalused isikud rikkusid ka püügivahendi kontrollimise sageduse nõuet ja kala vette tagasiheitmise keeldu, sest 28. septembril 2023 heitsid kalu. nad vette eluvõime kaotanud Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks pidas kohus kaalukamaks menetlusaluste isikute ütlusi selle kohta, et vette lasti tagasi elus kala. Keskkonnaameti inspektorite ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi oli osa veepinnal hulpivaid kalu elus ja osa surnud.

11. Maakohus tõlgendas liiga kitsalt mõistet „kalapüük“, kui leidis, et tõendatud ei ole kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumine. sealhulgas Kõik toimingud püügivahenditega ( mõrra kontrollimine, kala mõrrast väljavõtmine, mõrra püügilt eemaldamine) on tegevused, mille kohta peab Keskkonnaametile andmed esitama.

12. Ekslik on ka maakohtu seisukoht, et ei

28. septembril 2023 kala. Tema nimel K.A püüdnud on sel kuupäeval tehtud kalateade, mille kohaselt püüti kalu le Intu Tööd kuuluva kalapüügiloa OÜ- nr IV2300144 alusel ja ta oli sellele loale märgitud kalurina. Seega osales ta kalurina püügireisil, mille käigus kontrolliti mõrdasid nr TA230109, TA230110 ja IV230144. Ta ei olnud kalalaeval turist, kes püügitegevusest osa ei võtnud. püügivahendite nr

abistas teisi K.A TA230109 ja TA230110 nõudmisel kaastäideviimise kvaliteediga teo. ja pani toime

13. Kaitsja nõustub kassatsioonivastuses maakohtu seisukohtadega ja palub jätta kassatsiooni rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. K leidis, et

panid toime ohtuväline menetleja

S. Šutak, R. Goršanov, R. Pärn ja K.A KPS 85 1, 84 1, 79

2 ja 77 § lg § lg § lg § lg järgi kvalifitseeritava väärteo. Maakohus asus vastupidisele seisukohale ja lõpetas väärteomenetluse.

15. Kolleegium nõustub, et menetlusaluste isikute tegu ei saa kvalifitseerida KPS 85 § lg 1 järgi. Kuna kalapüügiga tegeleval ei ole kontrolli selle üle, millised kalad võrku ujuvad, siis ei ole kala inimesel võrku ujumise ega püügivahendi veel tegemist lõpuleviidud kalapüü laeva asetamise hetkel giga KPS 3 lg 1 siis § tähenduses. Karistusõiguslik vastutus keelatud kalapüügi eest võib tulla kõne alla , kui toimepanija jätab püütud kalad vette tagasi toimetamata. (RKKK 21.03.2016, 3-1-1-3-16, p-d 12– 14) Järelikult saab käesoleval juhul olla rääbiste püüdmiseks ehk objektiivset koosseisu täitvaks teoks üksnes rääbised see, kui menetlusalus isikud ed jätsid vette tagasi laskmata. Vette tagasilaskmise kohustus kehtib aga kohta S 10 4 p 2 kohaselt on üksnes elusa kala . Seda eeskätt põhjusel, et KP § lg eluvõimetu kala vette tagasiheitmine keelatud. Väärteoasjas ütlusi andsid keskkonnainspektorid selle kohta, et kontrollimise ajal, 28. septemb kalalaeva juures ril 2023 nägid nad menetlusaluste isikute vees eluvõime kaotanud ja surnud rääbiseid.

16. L S 84 1, 79 2 ja 77 2 õpetades väärteomenetluse KP § lg § lg § lg järgi, ei analüüsinud maakohus kohaselt tõendeid ega täitnud otsuse põhistamise minimaalseid nõudeid. Need vead tingivad kohtuotsuse osalise esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise. tühistamise ja väärteoasja Väärteoetteheiteid järgemööda käsitledes märgib kolleegium järgmist.

17. S.

heidetakse KPS 84 ette Šutakile, R. Goršanovile, R. Pärnale ja K.A-le § lg järgi kalapüünise kontrollimise sageduse nõuete § rikkumist. Seda etteheidet sisustatakse KPE 19 lg-s 1 sätestatud täitmata jätmisega äärteoprotokolli kohaselt kohustuse . V avastasid keskkonnainspektorid

28. septemb . ril 2023 kontrolli ajal kalalaeva läheduses veest eluvõime kaotanud ja hukkunud kalad

18. KPE 19 § lg järgi peab kalur püüniseid kontrollima sellise sagedusega, et see väldiks saagi hukkumist. Maakohus leidis, et rikkumin ja menetlusalustele isikutele ei saa ette e ei ole tõendatud

4-24-679

4(5) heita, et nad kontrolli , kuna

sid mõrda liiga harva

S. Šutaki, R.

kinnitusel oli Goršanovi ja R. Pärna septembris . Samuti oli kala mõrra sellise sagedusega kontrollimine tavapärane nende väitel püügivahendis elus, s.o nad heitsid vette tagasi elusa kala. Kohtuotsuses peeti ka kaheldavaks, et kutselised . See oleks vastuolus nende huvidega, kuna surnud kalurid laseksid kalal mõrras hukkuda ja roiskunud kala ei ole võimalik realiseerida.

19. Kohus jättis aga andmata hinnangu tunnistajate R. ja I. V-i O. ütlustele selle kohta, et mõrra juurde viival liikumisteel oli veepinnal hulpimas elutuid kalu. Surnud kalade leidmine võib viidata KPE § 19 lg lg

1 rikkumisele. kalade hukkumisest KPE 19 Siiski ei saa üksnes §

1 rikkumist . Kalade järeldada hukkumise võisid põhjustada muud looduslikud või sõltunud inimtekkelised tegurid, mis ei menetlusalustest isikutest ega olnud ja millega nad ei saanud arvestada. Seega neile ettenähtavad pidanuks maakohus hindama, kas hoolimata hukkunud kalade leidmisest oli etteheidetava teo ajal valitsenud

- ja veeoludes - objektiivse ilma mõrra kontrollimine kolmeteistkümne päevase vahega ex ante-vaatleja seisukohalt (vt ka RKKK 04.10.2019, kalade hukkumise vältimiseks piisav 4-18-5832/18, p 21).

20. K kontrollimise sagedust siiski rikuti, tuleb ui maakohtus leiab tõendamist, et püügivahendi lahendada küsimus sellest, kes nõuetekohase kontrolli eest vastutas (kellel oli garandiseisund). Maakohtul tuleb kes ja millisest välja selgitada, õiguslikust alusest tulenevalt oli kohustatud püügivahendit piisava sagedusega kontrollima või sellist kontrolli korraldama. Kui garandiseisund oli mitmel isikul, siis tuleb hinnata millele tuginevalt (arvestades , kas nende vahel oli tööjaotus, usalduspõhimõtet) saab osa isikuid vabaneda vastutusest (vt ka RKKKo 13.12.2017, 4-17-1195/22, p-d 8 11). –

21. J on tute kalade heitmist ärgmiseks menetlusalustele isikutele ette heidetud eluvõime Peipsi järve . KPS 10

4 p 2 kohaselt on keelatud vette tagasi heita ise § lg eluvõime kaotanud kala ja vastutuse sell tegevuse eest kutselisel kalapüügil näeb ette KP § S 79

2. Maakohtu hinnangul ei vasta lg menetlusaluste isikute tegu kõnealuse väärteokoosseisu tunnustele, kuna tõendatud ei ole, et kalad olid , et

kinnitusel viskasid nad eluvõimetud. Kohus märkis

S. Šutaki, R. Goršanovi ja R. Pärna järve elusa kala ning väärteoasjas ei ole ühtegi tõendi põ t, mis kinnitaks vastupidist. Selline histus ei ole jälgitav ega rajane väärteoasjas esitatud tõenditel. Maakohus on selle väärteoetteheite käsitlemisel ise kajastanud keskkonnainspektorite V-i

, mille kohaselt hulpis kalalaeva liikumisteel I. ja R. O. ütlusi veepinnal umbes poole kasti või kasti jagu nii elus kui ka surnud kalu. Samuti on otsuses välja toodud, et sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt olid vee peal rääbised ja mõned ahvenad, kellest osa enam ei liigutanud. Lisaks on kohus kinud, et R.

mär

O. telefoniga sündmuskohal filmitud videol on näha veepinnal hõbedasi kalu. Asudes seisukohale, et puuduvad tõendid, mis viitaksid eluvõimetute kalade vette tagasiheitmisele, ei pööranud maakohus osutatud tõenditele tähelepanud ega põhjendanud nende kõrvalejätmist. Seega on menetlusaluste isikute ütlused kõrvutamata teiste tõenditega tõendeid ning on hinnatud valikuliselt ja ühekülgselt.

22. Viimaseks on menetlusalustele isikutele ette heidetud kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumist ( S 77 2). KP § lg Väärteoetteheites kirjeldatud teo ajal kehtis KPS 61 9 alusel antud Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. nr 1 § lg a määrus

55 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord (edaspidi kord). Selle 20 “ § lg sätestas, et kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi järvel toimuva kalapüügi korral tuleb Keskkonnaametile esitada sama lõike punktides

–4 loetletud andmed vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist.

23. Väärteoprotokolli kohaselt käisid menetlusalused isikud 3., 7., 15. ja 28. septembril 2023 nõudmas avaveemõrda märgistusega aga esitasid Keskkonnaametile teise kalapüügiloa nr TA230109, nr

TA230110 andmed ning varjasid kalapüügiloa nr TA2301 9 alusel püütud kalakoguseid. Põhjendades väärteomenetluse lõpetamist, märkis maakohus, et pole tõendeid, mis kinnitaksid, et

4-24-679

5(5) nimetatud kuupäevadel saadi mõrrast kala. Samas, maakohus ei selgitanud, millest ta järeldab, et korra § kui mõrras

20 1 kohast teadet ei tule Keskkonnaametile esitada, lg kala pole.

24. M neli aakohtule jäi arusaamatuks, kuidas on kindlaks tehtud, et kõik menetlusalust isikut käisid Peipsi järvel kala püüdmas süüdistuses märgitud kuupäevadel. Kohus selgitas, et menetlusaluste isikute ütlustest saab vaid järeldada, et 2 2023 püüdsid kala Šutak, Goršanov ja

8. septembril

S.

R.

R. R.

ning 3., 7. ja 15. septembril

ja arvatavasti Pärn käis järvel S. Šutak Goršanov. Sellest järeldas kohus, et isikute süü pole kinnitust leidnud. maakohus ka muid tõendeid, kuid Sealjuures refereeris jättis need sisuliselt analüüsimata. välistatud ka Šutaki Goršanovi Miks on

S.

ja R. vastutus, kohus ei põhjendanud.

25. Väärteoasja uuel arutamisel on maakohtul vaja tuvastada, kas Peipsi järvel kala püüdmisel peab Keskkonnaametile esitama püügiandmed ka juhul, kui saaki ei saadud. Sellele küsimusele jaatava vastuse andmisel tuleb ka kindlaks teha, kas andmete esitamise kohustuse täitmise eest vastutasid kõik mõrra nõudmisel osalenud isikud. KPS 77 § lg 2 etteheidet on sisustatud väärteoprotokollis korra § 20 lg-s 1 . Seega tuleb sarnaselt punktis 20 loetletud andmete esitamata jätmisega käesoleva otsuse tooduga ka selle etteheite osas selgitada, kellel oli andmete esitamise kohustus, ja kui selline välja kohustus oli mitmel isikul, siis kas

keegi võis vastutusest vabaneda usalduspõhimõttele tuginevalt.

26. M

aakohtu otsuses on läbivalt välistatud K.A vastutus ebaseadusliku kalapüügi ja kalapüüginõuete rikkumise eest paljasõnaliseks jääva väitega, et 28. septembril 2023 oli tema laevas turistina ning teda ei olnud kalurina kantud kalapüügiloale, mille alusel sel päeval püügivahendit kontrolliti. Väärteoasja uuesti arutades peab esimese astme kohtus kontrollima, kas siiski K.A osales koos teiste menetlusaluste isikutega kalapüügil. Samuti tuleb vastata küsimusele, kas kutseline kalur vastutab kalapüüginõuete rikkumise eest ka juhul, kui ta faktiliselt osaleb kala püüdmisel, kuid ei ole kantud kalurina

püügiloale.

27. K S 63 lg-t 1. Sellest ohtuväline menetleja kohaldas karistust mõistes Kar § võib järeldada, et ta pidas menetlusalustele isikutele etteheidetavat käitumist tervikuna ühe jätkuvaks teoks ks , mis vastab mitmele väärteokoosseisule. Uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata ka seda, kas praegusel juhul oli tegemist ühe või mitme teoga keelu põhimõtet . Arvestades - reformatio in peius , ei tohi sellise hinnangu tulemusel aga raskendada menetlusaluste isikute olukorda võrreldes kohtuvälise menetleja otsusega.

28. Kokkuvõtlikult on maakohtu vead tõendite hindamisel ja materiaalõiguse kohaldamisel viinud väärteomenetluse alusetu lõpetamiseni. See on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS 150 S 149 § lg mõttes ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena VTM § lg mõttes. Seetõttu ning juhindudes VTM § S 174 p- 7 ja st § 175 p- 1 ja st 2, tühistab kolleegium Viru Maakohtu

29. august 2024.

i a otsuse täielikult.

29. V S 38

1 ja kriminaalmenetluse seadustiku 186

1 alusel rahuldab kolleegium kaitsja TM § lg § lg taotluse mõista riigilt menetlusaluste isikute kasuks välja 640 eurot 50 senti valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Kaitsja taotluse alusel tuleb see summa tasuda S. Šutaki arvelduskontole X.

(allkirjastatud digitaalselt)