2-24-10067/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 12.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-10067 Kohtuasi Märjamaa valla (Märjamaa Vallavalitsuse kaudu) avaldus alaealisele isikule erieestkoste seadmiseks ühe toimingu tegemiseks (sünni registreerimiseks ja nime panemiseks) Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 30.08.2024 määrus Kaebuse esitaja ja liik H.N-i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja (eestkosteasutus): Märjamaa vald (Märjamaa Vallavalitsuse kaudu) Puudutatud isik I: laps isikukoodiga XXXXXXXXXXX, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik II (lapse ema): H.N (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta H.N-i määruskaebus Pärnu Maakohtu 30.08.2024 määruse peale läbi vaatamata. 2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud H.N-i kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Märjamaa vallal ei ole kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-24-10067 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Märjamaa vald (vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 02.07.2024 Pärnu Maakohtule avalduse alaealisele isikule (laps, puudutatud isik I) erieestkoste seadmiseks ühe toimingu tegemiseks (sünni registreerimiseks ja nime panemiseks) ning palus ennast määrata erieestkostjaks. Avalduse kohaselt sünnitas H.N (lapse ema, puudutatud isik II) XX.XX.XXXX Ida-Tallinna Keskhaiglas lapse. Lapse sündi ei ole jätkuvalt lapse ema poolt registreeritud. Avaldaja ametnikud on välja selgitanud, et lapsevanem soovib lapsele eesnimeks XXX ja perekonnanimeks H.N. 2. Lapsele määratud esindaja toetas avalduse rahuldamist. 3. Pärnu Maakohtu 30.08.2024 määrusega rahuldati avaldus, seati alaealise lapse (isikukood XXXXXXXXXX) üle erieestkoste toimingu tegemiseks (s.o lapse sünni registreerimiseks ja nime panemiseks) ning piirati selles osas lapse ema hooldusõigust. Maakohus määras eeltoodud toimingu tegemiseks erieestkostjaks avaldaja, kelle ülesandeks on lapse sünni registreerimine ja nime panemine. Maakohus määras, et lapse sünniakti tuleks lapse eesnimena kanda XXX ja perekonnanimena ema perekonnanimi H.N. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. 3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vastab lapse huvidele avalduse rahuldamine ja lapsele erieestkostja määramine, kes lapse sünni registreeriks ja lapsele nime paneks, kuivõrd pere usulised veendumused ei luba neil endil seda teha (vt perekonnaseaduse § 209 lg 1, perekonnaseisutoimingute seaduse § 23 lg 1). 4. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 30.08.2024 määruse tühistada. 5. Lapsele määratud esindaja ja avaldaja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. 6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud. 8. TsMS § 664 lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas kaebus on õigesti menetlusse võetud. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. 9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebust ei ole esitatud selleks ettenähtud tähtaja jooksul. TsMS § 661 lg 2 esimene lause järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 62 lg 2 esimese lause järgi menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel 2

2-24-10067 päeval kuni kella 24.00-ni. Praegusel juhul sai lapse ema Kohtute Infosüsteemi andmetel Pärnu Maakohtu 30.08.2024 määruse kätte 08.10.2024. Seega oli määruskaebuse esitamise tähtpäevaks 23.10.2024. 23.10.2024 on saadetud kohtule e-kiri, millest võib järeldada, et lapse ema annab teada, et saadab 23.10.2024 Rapla postkontorist postiga kohtule määruskaebuse. Lapse ema posti teel esitatud määruskaebus jõudis kohtusse 28.10.2024. 10. Ringkonnakohus selgitab, et tähtaja järgimiseks on oluline dokumendi kohtusse jõudmise aeg, mitte menetlusdokumendi postitamise aeg, st menetlusdokument peab olema jõudnud kohtusse tähtaja viimasel päeval. Menetlusdokumenti ei saa lugeda tähtajal esitatuks, kui see on postiasutusele edastatud kohtu määratud tähtaja jooksul. Menetlusdokument peab jõudma kohtusse kohtu määratud tähtpäeva jooksul, st kuni kella 24.00-ni (vt ka RKTKm 16.05.2011, 3-2-1-40-11, p 12; RKÜKm 21.04.2015, 3-2-1-75-14, p 56). Praegusel juhul ei saa määruskaebuse esitamise tähtaega lugeda järgituks juhul, kui on saadetud e-kiri (st 23.10.2024 e-kiri), milles teavitatakse üksnes määruskaebuse postitamisest, kuid millele määruskaebust lisatud ei ole (vt ka RKTKm 26.02.2025, 2-23-9103, p 8). 11. Kui menetlusosaline laseb mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, võimaldab TsMS § 67 lg 1 taotleda menetlustähtaja ennistamist, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Praegusel juhul ei ole lapse ema määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud ega ole toonud esile ennistamist võimaldavaid asjaolusid. 12. Kuna lapse ema on esitanud määruskaebuse hilinenult, on maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud ning kaebus tuleb TsMS § 664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. 13. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud lapse ema kanda (TsMS § 172 lg 1 ja § 168 lg 2), v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt avaldajal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 14. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 643 lg 4 koosmõjus TsMS §-iga 659). TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 3