1-08-10218/7

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.

Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 27. oktooberr 2011 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-08-10218 (kohtueelses menetluses nr 08260102405) Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2008 otsus

S.G

süüdimõistmises KarS § 424 järgi ja karistamises rahalise

karistusega 200 päevamäära, s. o 10 000 krooni kohtulahendi täitmine Menetlus kohtus kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine M

ääruse tegija täitmiskohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja kohtutäitur Jane Rumjantseva Avalduse ese asenduskaristuse kohaldamine Süüdimõistetu S.G (isikukood xxx; elukoht xxx xxxx

xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku -st 145, tegi kohus otsustused. (KrMS) § Kohtu otsustused

lahendi täitmiseks a

mõistetud tasumata rahaline karistus päevamäära

200

132 üldkasuliku tööga ( 01. veebruar ükssada kolmkümmend kaks) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

2012; üldkasuliku töö tegemisel allutada S.G KarS § 1 sätestatud

talle pandud kohustusi hooldusametniku sellekohase ettekande alusel võib kohus kriminaal määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

2

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU

PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud 1.1.

Kohtulahend S.G on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu §

Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud Tasumata rahaline karistus on 200 o 10 000 krooni. päevamäära, s.

Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2008 otsusega on rahalise KarS 66 lg 1 alusel määratud karistuse tasumine ositi mitte vähem kui 850 krooni kuus tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2008.a novembri kuust.

Kohtutäitur on esitanud (TMS) § kohtule

täitemenetluse seadustiku 206 lg 2 kohaselt

avalduse

rahalise karistuse asendamise otsustamiseks S.G-le mõistetud

karistusseadustiku - (KarS) § des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 200 o 10 000 krooni ub päevamäära, s. . Kohtutäituri avaldusest näht ka, et on kohtule esitatud avalduse . kohtutäitur teatanud võlgnikule st 1.3.

Ärakuulamised kohtus Süüdimõistetu kohtutäituri taotluse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu taotluse lahendamisel avaldas, et nii palju kui raha jätkus maksis kohtukulud kinni ja siis lõppes töö otsa ja koondati ära. Kombainid müüdi ka maha ja ei ole tööd ja ei ole raha ka. On nõus tegema ühiskondlikku tööd.

2.

Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemisel

Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki

( ) 4. jaos ( Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 § 432). -

KrMS § 432 (Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 kohaselt

kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsum -st 3 ei tulene teisiti. ata, kui KrMS § 432 lg

KrMS §-des 425-4262

sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Täitmiskohtuniku juurde kutsutakse

prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Karistusjärgse

kinnipidamise küsimuse otsustamisel on kaitsja osavõtt kohustuslik. Süüdimõistetu haiguse tõttu

enne tähtaega karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel on arvamuse andnud

tervishoiutöötaja osavõtt kohustuslik. Karistusjärgse käitumiskontrolli või karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise küsimust otsustades võib kohus kaasata vajaduse korral muid isikuid või määrata ekspertiis (KrMS § 4 i 32 lg 3). 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada tasumata rahalises karistuses. kohtulahendi täitmine

TMS § 198 (Sissenõude pööramise järjekord) lg 1 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku

varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud

vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras.

TMS § 206 (Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed) lg 1

kohaselt, kui võlgnik ei ole tasunud rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud

rahasummat või rahalise karistuse osa määratud tähtaja jooksul, selgitab kohtutäitur võlgnikule

3

tema õigust taotleda kohtult rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise pikendamist § KrMS

424 kohaselt. Kohtutäitur teeb võlgnikule teatavaks rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud summa tasumata jätmise tagajärjed.

Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud

tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või

varalise karistuse asendamise otsustamiseks KarS - § des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule (TMS § 206 lg 2).

KrMS § 417 lg täitur on maakohtule saatnud avalduse, milles 3 kohaselt, kui kohtu

märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud

tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karist M - use tasumise tähtaega ei ole Kr S § s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise § des 70 ja 71 sätestatud KarS - korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine on sätestatud KarS 4 peatüki ( ) 3. jaos ( Karistuse kohaldamine Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine; § 70 § 72). -

KarS § 70 ( 1 kohaselt, Rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga) lg

kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. KarS § 69 ( ) lg 1 kohaselt kohus võib kuni kaheaastast vangistust mõistes või Üldkasulik töö

käesoleva seadustiku § s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele -

pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul.

Üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb

üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta (KarS § 69 lg 2)

Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada

kahtekümmend nelja kuud. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja

kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel (KarS § 69 lg 3)

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule (KarS § 69 lg 4). -

Üldkasulikule tööle rakendatud süüdimõistetule laienevad töö- ja tervisekaitset reguleerivad

õigusaktid. Vajaduse korral määrab kohus enne vangistuse asendamist süüdimõistetule

tervisekontrolli eesmärgiga selgitada, kas süüdimõistetu tervise seisund võimaldab tal teha üldkasulikku tööd (KarS § 69 lg 5) 2.3.

Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja

faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Asenduskaristusena

vangisuse kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara

olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku

menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine . üldkasuliku töö või vangistusega

4

Tulenevalt kohtutäituri avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu

avaldatust, leidis kohtuistungil usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et S.G on tasumata rahaline karistus 200

päevamäära. Vastavalt ™S 206 § lg-le 2 k

ui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita, teeb

kohtutäitur täitmiskohtunikule võlgnikul vara puudumise tõttu avalduse rahalise karistuse asendamise otsustamiseks KarS § des 70 ja 71 sätestatud korras. -

Vastavalt KarS § 70 lg le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistu - se summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. KarS §

Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 10 000 krooni, s. o 200 päevamäära, seega on põhjendatud määrata süüdimõistetule vangistuse kestuseks . 66 päeva

Kohtus

use asendamiseks S.G nõustus temale mõistetud rahalise karist üldkasuliku tööga, mida kinnitas kohtus antud allkirjaga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas ta kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga. KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasulik töö tundi võrdub ühe päeva vangistusega. kaks

KarS § 69 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui

süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta. KarS § 70 lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning KarS § 69 lg 6 kohaselt üldkasulik töö undi võrdub ühe päeva vangistusega. kaks t

Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 10 000 krooni, s. o 200 päevamäära, seega on põhjendatud määrata S.G-le üldkasuliku töö

ajaks 132 tundi. KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks tähtajaks

jõuab süüdimõistetu igal juhul üldkasuliku töö teha, s. o kolme tasumata rahalise karistuse päevamäära kohta üldkasuliku töö neli tundi. Kohus määra üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. veebruar 2012.

KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontroll- nõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt - on põhjendatud allutada S.G üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni

kuludes Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse Menetluskulusid ei esinenud. 2.5. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtu-

menetluse pooled, samuti menetlusväl määrusega on piiratud tema õigusi või ine isik, kui kohtu seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Toomas Lillsaar

Kohtunik