2-23-132289/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-132289

Tsiviilasi

Svea Finance AS hagi S R vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1192.81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Svea Finance aktsiaselts (registrikood 11200943);

hageja lepinguline esindaja P P (Svea Inkasso osaühing, e-

post xxx);

kostja S R (isikukood xxx, e-post xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt S R (isikukood xxx) hageja Svea Finance aktsiaseltsi (registrikood

11200943) kasuks välja põhivõlg 804.21 eurot.

3. Mõista kostjalt S R (isikukood xxx) hageja Svea Finance aktsiaseltsi (registrikood

11200943) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhivõlgnevuselt

804.21 eurolt

alates hagi esitamisest 30.10.2023 kuni

põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.

4. Jätta Svea Finance aktsiaseltsi hagi S R (isikukood xxx) vastu rahuldamata

põhinõude 137.50 eurot, intressi 57.50 eurot, viivise 35.54 eurot ja sissenõudmiskulu

45 eurot osas.

5. Jätta menetluskulud 26% ulatuses Svea Finance aktsiaseltsi (registrikood 11200943)

kanda ja 74% osas S R (isikukood xxx) kanda.

6. Mõista kostjalt S R (isikukood xxx) hageja Svea Finance aktsiaseltsi (registrikood

11200943) kasuks välja menetluskulud 74% ulatuses s.o summas 444.80 eurot.

2-23-132289

7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal S Rl (isikukood xxx)

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Svea Finance AS esitas 09.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võla nõudes. Kohus tegi 11.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 12.10.2023 kohtumäärusega anti

nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus

12.10.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.

Hageja esitas 30.10.2023 hagiavalduse S R vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõla 941.71 eurot, intressi 57.50 eurot, viivise 35.54 eurot, võla sissenõudmiskulu 45

eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagi

esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, riigilõivu 280 eurot, õigusabikulu

summas 325.24 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx vahel 15.08.2022 sõlmitud müügi- ja

järelmaksuleping nr xx. Lepingu alusel tegi Svea Finance AS (kui krediidiandja) müüjale

xxx-le väljamakse summas 1153 eurot. xxx loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded

Svea Finance AS-ile. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles

hageja lepingu 13.07.2023 üles.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis palus hageja taotleja regulaarsete sissetulekute ja

kohustuste kindlakstegemiseks kostjal esitada andmed oma sissetulekute ja kohustute kohta.

Kostja esitas oma igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot ning igakuisteks kohustusteks 60

eurot. Hageja kasutas laenuanalüüsi tegemisel lisaks ka Creditinfo Eesti AS poolt

genereeritud skoorimudelit, mis näitab võlgade tekkimise tõenäosust aasta jooksul

krediidiandjate sektoris. Nimetatud mudeli kohaselt oli taotleja krediidiskoor madal ehk

2-23-132289

1,30. Taotlejalt saadud andmete analüüsi kohaselt oli taotlejal vaba kuumakse krediidilimiit

540 eurot. Lepingu järgne igakuine planeeritav makse suurus oli 49.81 eurot, mis jäi lubatud

piiridesse ning millise summa osas hageja eeldas, et kostja suudab, tema igakuised

sissetulekuid ja kohustusi silmas pidades, oma kohustust täita. Hageja analüüsis lepingu

sõlmimise eelselt lisaks taotleja varasemate maksekohustuste täitmist, teostades selleks

kontrolli Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistris.

Tartu Maakohus saatis 14.11.2023 kohtumäärusega tsiviilasja menetlemiseks kohtualluvuse

järgi Harju Maakohtule.

Harju Maakohus jättis 20.05.2024 kohtumäärusega hagi käiguta.

04.06.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele koos VÕS § 4034 lg 7 kohase

ümberarvestusega. Hageja arvestab kõik kostja poolt lepingu kehtivuse ajal tehtud

tagasimaksed kogusummas 348.79 eurot põhiosa s.o finantseeritud summa 1153 euro

katteks. Tehtud arvestuse alusel on lepingu põhiosa võlgnevuse jääk summas 804.21 eurot.

Arvestust tehes ei ole hageja menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt arvestanud

seadusjärgse intressiga, mida VÕS § 4034 lg 7 tegelikult võimaldab. Hageja ei ole VÕS §

4034 lõikele tuginedes arvestanud lepingu kestel tasumisele kuuluvaid muid tasusid (s.o

lepingu sõlmimise tasu, järelmaksu lisatasu ja intress).

Harju Maakohus võttis 10.01.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

10.01.2025 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 alusel 15.02.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

2-23-132289

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

2-23-132289

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses

märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis palus hageja taotleja regulaarsete sissetulekute ja

kohustuste kindlakstegemiseks kostjal esitada andmed oma sissetulekute ja kohustute kohta.

Kostja esitas oma igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot ning igakuisteks kohustusteks 60

eurot. Hageja kasutas laenuanalüüsi tegemisel lisaks ka Creditinfo Eesti AS poolt

genereeritud skoorimudelit, mis näitab võlgade tekkimise tõenäosust aasta jooksul

krediidiandjate sektoris. Nimetatud mudeli kohaselt oli taotleja krediidiskoor madal ehk

1,30. Taotlejalt saadud andmete analüüsi kohaselt oli taotlejal vaba kuumakse krediidilimiit

540 eurot. Lepingu järgne igakuine planeeritav makse suurus oli 49.81 eurot, mis jäi lubatud

piiridesse ning millise summa osas hageja eeldas, et kostja suudab, tema igakuised

sissetulekuid ja kohustusi silmas pidades, oma kohustust täita. Hageja analüüsis lepingu

sõlmimise eelselt lisaks taotleja varasemate maksekohustuste täitmist, teostades selleks

kontrolli Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistris.

Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud

ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda

piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks

maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada

vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv

(KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

Hageja on esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse. Hageja arvestab kõik kostja

poolt lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimaksed kogusummas 348.79 eurot põhiosa s.o

finantseeritud summa 1153 euro katteks. Tehtud arvestuse alusel on lepingu põhiosa

võlgnevuse jääk summas 804.21 eurot. Arvestust tehes ei ole hageja menetlusökonoomia

põhimõttest tulenevalt arvestanud seadusjärgse intressiga, mida VÕS § 4034 lg 7 tegelikult

võimaldab. Hageja ei ole VÕS § 4034 lõikele tuginedes arvestanud lepingu kestel tasumisele

kuuluvaid muid tasusid (s.o lepingu sõlmimise tasu, järelmaksu lisatasu ja intress).

Kohtu hinnangul ei ole hageja intressinõuded VÕS § 4034 lg 6 rikkumisest tulenevalt

märgitud ulatuses põhjendatud. Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja intressinõuded ei ole põhjendatud, jätab

kohus hageja intressi nõude rahuldamata.

Kohus on seisukohal, et VÕS § 416 lg 1 alusel ei ole leping kehtivalt üles öeldud. VÕS §

4034 lg 7 kohase ümberarvestuse ning lepingujärgse maksegraafiku kohaselt ei olnud kostja

lepingu ülesütlemise hetkel 13.07.2023 maksetega viivituses. Hageja nõue on aga

sissenõutavaks muutnud, kuna viimase osamakse tähtaeg oli 14.02.2025. Kuna hageja nõuab

viivist alates lepingu ülesütlemisest ja koos nõude ümberarvestusega uut viivise arvestust ei

2-23-132289

esitatud, ei ole hageja viivisenõue summas 35.54 eurot põhjendatud. Kuna leping ei ole

kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud ka hageja sissenõudmiskulude nõue summas 45

eurot.

6. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 804.21 eurot ja

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagi

esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 137.50 eurot, intressi 57.50 eurot, viivise 35.54

eurot ja sissenõudmiskulu 45 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

8. Hageja nõude suurus kokku oli 1079.75 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

põhivõla 804.21 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 74%. Menetluskulud tuleb

TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 26% ulatuses hageja kanda ning 74% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

280 eurot ning õigusabikulu summas 325.24 eurot (sisaldab käibemaksu 86%).

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 215

eurot, ehk kokku 280 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva

tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja

mõista.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu

määr on 90 eurot (km-ta), mida kohus peab põhjendatuks. Kohus peab lepingulise esindaja

ajakulu põhjendatuks 3 tunni ulatuses.

2-23-132289

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Svea Finance AS kinnitab, et ta ei saa

tekkinud kuludelt käibemaksu (antud juhul 36 eurot) täies ulatuses tagasi arvestada, sest

maksukohustuslasel Svea Finance AS-il on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive ning

toimub sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine kooskõlas käibemaksuseaduse §-ga 32 ja

33. 2024. aastal on Svea Finance AS-il õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 14%

sisendkäibemaksust. Seega peab Svea Finance AS kuludesse kandma 93% tasutud

käibemaksust. Juhindudes eeltoodust ja TsMS § 174 lg-s 10 sätestatust palub hageja

hüvitada arvel toodud käibemaksust 93%, so (59.40x93/100) 55.24 eurot. Kokku palub

hageja määrata hüvitatavate õigusabikulude rahaliseks suuruseks (55.24 + 270) 325.24

eurot.

Kohtu hinnangul pole hageja käibemaksu arvestus korrektne. Hageja toob välja, et ta saab

Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 14% sisendkäibemaksust ning tema õigusabikulud

sisaldavad käibemaksu 86%, kuid arvutuskäik on tehtud käibemaksuga 93%. Kuna õige

käibemaks, mille hageja peab kuludesse kandma on 86%, siis tuleb hüvitada käibemaksust

86% ehk (59.40x86/100) 51.08 eurot. Õigusabikulude rahaliseks suuruseks koos

käibemaksuga on (51.08 + 270) 321.08 eurot.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (280+321.08) 601.08 eurot, millest

kostja kanda jääb 74% ehk 444.80 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik