2-23-132289/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt S R (isikukood xxx) hageja Svea Finance aktsiaseltsi (registrikood Mõista kostjalt S R (isikukood xxx) hageja Svea Finance aktsiaseltsi (registrikood
Legislator headnote
AI generated2-23-132289/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt S R (isikukood xxx) hageja Svea Finance aktsiaseltsi (registrikood Mõista kostjalt S R (isikukood xxx) hageja Svea Finance aktsiaseltsi (registrikood
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. märts 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-132289
Tsiviilasi
Svea Finance AS hagi S R vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1192.81 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Svea Finance aktsiaselts (registrikood 11200943);
hageja lepinguline esindaja P P (Svea Inkasso osaühing, e-
post xxx);
kostja S R (isikukood xxx, e-post xxx).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Mõista kostjalt S R (isikukood xxx) hageja Svea Finance aktsiaseltsi (registrikood
11200943) kasuks välja põhivõlg 804.21 eurot.
3. Mõista kostjalt S R (isikukood xxx) hageja Svea Finance aktsiaseltsi (registrikood
11200943) kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
põhivõlgnevuselt
804.21 eurolt
alates hagi esitamisest 30.10.2023 kuni
põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
4. Jätta Svea Finance aktsiaseltsi hagi S R (isikukood xxx) vastu rahuldamata
põhinõude 137.50 eurot, intressi 57.50 eurot, viivise 35.54 eurot ja sissenõudmiskulu
45 eurot osas.
5. Jätta menetluskulud 26% ulatuses Svea Finance aktsiaseltsi (registrikood 11200943)
kanda ja 74% osas S R (isikukood xxx) kanda.
6. Mõista kostjalt S R (isikukood xxx) hageja Svea Finance aktsiaseltsi (registrikood
11200943) kasuks välja menetluskulud 74% ulatuses s.o summas 444.80 eurot.
2-23-132289
7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal S Rl (isikukood xxx)
tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni
täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord
Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel
lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud
apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult
teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1. Svea Finance AS esitas 09.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse
võla nõudes. Kohus tegi 11.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud
mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 12.10.2023 kohtumäärusega anti
nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus
12.10.2023 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda
hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139.
Hageja esitas 30.10.2023 hagiavalduse S R vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista
põhivõla 941.71 eurot, intressi 57.50 eurot, viivise 35.54 eurot, võla sissenõudmiskulu 45
eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagi
esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, riigilõivu 280 eurot, õigusabikulu
summas 325.24 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse
jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113
lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx vahel 15.08.2022 sõlmitud müügi- ja
järelmaksuleping nr xx. Lepingu alusel tegi Svea Finance AS (kui krediidiandja) müüjale
xxx-le väljamakse summas 1153 eurot. xxx loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded
Svea Finance AS-ile. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles
hageja lepingu 13.07.2023 üles.
Krediidivõimelisuse hindamise protsessis palus hageja taotleja regulaarsete sissetulekute ja
kohustuste kindlakstegemiseks kostjal esitada andmed oma sissetulekute ja kohustute kohta.
Kostja esitas oma igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot ning igakuisteks kohustusteks 60
eurot. Hageja kasutas laenuanalüüsi tegemisel lisaks ka Creditinfo Eesti AS poolt
genereeritud skoorimudelit, mis näitab võlgade tekkimise tõenäosust aasta jooksul
krediidiandjate sektoris. Nimetatud mudeli kohaselt oli taotleja krediidiskoor madal ehk
2-23-132289
1,30. Taotlejalt saadud andmete analüüsi kohaselt oli taotlejal vaba kuumakse krediidilimiit
540 eurot. Lepingu järgne igakuine planeeritav makse suurus oli 49.81 eurot, mis jäi lubatud
piiridesse ning millise summa osas hageja eeldas, et kostja suudab, tema igakuised
sissetulekuid ja kohustusi silmas pidades, oma kohustust täita. Hageja analüüsis lepingu
sõlmimise eelselt lisaks taotleja varasemate maksekohustuste täitmist, teostades selleks
kontrolli Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistris.
Tartu Maakohus saatis 14.11.2023 kohtumäärusega tsiviilasja menetlemiseks kohtualluvuse
järgi Harju Maakohtule.
Harju Maakohus jättis 20.05.2024 kohtumäärusega hagi käiguta.
04.06.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele koos VÕS § 4034 lg 7 kohase
ümberarvestusega. Hageja arvestab kõik kostja poolt lepingu kehtivuse ajal tehtud
tagasimaksed kogusummas 348.79 eurot põhiosa s.o finantseeritud summa 1153 euro
katteks. Tehtud arvestuse alusel on lepingu põhiosa võlgnevuse jääk summas 804.21 eurot.
Arvestust tehes ei ole hageja menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt arvestanud
seadusjärgse intressiga, mida VÕS § 4034 lg 7 tegelikult võimaldab. Hageja ei ole VÕS §
4034 lõikele tuginedes arvestanud lepingu kestel tasumisele kuuluvaid muid tasusid (s.o
lepingu sõlmimise tasu, järelmaksu lisatasu ja intress).
Harju Maakohus võttis 10.01.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas
kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide
kättetoimetamisest.
10.01.2025 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 alusel 15.02.2025.
Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
II Kohtu põhjendused
2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või
seadusele.
VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise
vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb
võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi
poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike
teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja
milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab
seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma
siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §
232 lg 1 kohaselt.
TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on
tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
2-23-132289
TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta
esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse
asutuse seisukoha.
TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta
kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on
rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §
405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest
kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku
või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus
täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale
apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata
jätmise tagajärgi.
Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale
esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised
asjaolud järgmiste eelduste osas:
krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);
krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);
leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi
andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist
krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui
kolm korda (VÕS § 4062);
tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus
on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja
eeldused (VÕS § 404 lg 21);
lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse
esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu
kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;
lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid
nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);
krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;
viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;
kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);
kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses
järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava
põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras
muude kohustuste katteks;
lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;
tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);
krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud
krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2-23-132289
Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja
veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,
mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses
märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.
Krediidivõimelisuse hindamise protsessis palus hageja taotleja regulaarsete sissetulekute ja
kohustuste kindlakstegemiseks kostjal esitada andmed oma sissetulekute ja kohustute kohta.
Kostja esitas oma igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot ning igakuisteks kohustusteks 60
eurot. Hageja kasutas laenuanalüüsi tegemisel lisaks ka Creditinfo Eesti AS poolt
genereeritud skoorimudelit, mis näitab võlgade tekkimise tõenäosust aasta jooksul
krediidiandjate sektoris. Nimetatud mudeli kohaselt oli taotleja krediidiskoor madal ehk
1,30. Taotlejalt saadud andmete analüüsi kohaselt oli taotlejal vaba kuumakse krediidilimiit
540 eurot. Lepingu järgne igakuine planeeritav makse suurus oli 49.81 eurot, mis jäi lubatud
piiridesse ning millise summa osas hageja eeldas, et kostja suudab, tema igakuised
sissetulekuid ja kohustusi silmas pidades, oma kohustust täita. Hageja analüüsis lepingu
sõlmimise eelselt lisaks taotleja varasemate maksekohustuste täitmist, teostades selleks
kontrolli Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistris.
Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud
ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda
piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks
maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada
vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised
kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv
(KAVS § 49 lg 1 p 1-7).
Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses
ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise
põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.
Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti
määrama.
Hageja on esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse. Hageja arvestab kõik kostja
poolt lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimaksed kogusummas 348.79 eurot põhiosa s.o
finantseeritud summa 1153 euro katteks. Tehtud arvestuse alusel on lepingu põhiosa
võlgnevuse jääk summas 804.21 eurot. Arvestust tehes ei ole hageja menetlusökonoomia
põhimõttest tulenevalt arvestanud seadusjärgse intressiga, mida VÕS § 4034 lg 7 tegelikult
võimaldab. Hageja ei ole VÕS § 4034 lõikele tuginedes arvestanud lepingu kestel tasumisele
kuuluvaid muid tasusid (s.o lepingu sõlmimise tasu, järelmaksu lisatasu ja intress).
Kohtu hinnangul ei ole hageja intressinõuded VÕS § 4034 lg 6 rikkumisest tulenevalt
märgitud ulatuses põhjendatud. Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte
esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja intressinõuded ei ole põhjendatud, jätab
kohus hageja intressi nõude rahuldamata.
Kohus on seisukohal, et VÕS § 416 lg 1 alusel ei ole leping kehtivalt üles öeldud. VÕS §
4034 lg 7 kohase ümberarvestuse ning lepingujärgse maksegraafiku kohaselt ei olnud kostja
lepingu ülesütlemise hetkel 13.07.2023 maksetega viivituses. Hageja nõue on aga
sissenõutavaks muutnud, kuna viimase osamakse tähtaeg oli 14.02.2025. Kuna hageja nõuab
viivist alates lepingu ülesütlemisest ja koos nõude ümberarvestusega uut viivise arvestust ei
2-23-132289
esitatud, ei ole hageja viivisenõue summas 35.54 eurot põhjendatud. Kuna leping ei ole
kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud ka hageja sissenõudmiskulude nõue summas 45
eurot.
6. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 804.21 eurot ja
viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagi
esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 137.50 eurot, intressi 57.50 eurot, viivise 35.54
eurot ja sissenõudmiskulu 45 eurot.
III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud
menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,
millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka
siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude
rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui
menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse
tegemist (TsMS § 174 lg 2).
8. Hageja nõude suurus kokku oli 1079.75 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja
põhivõla 804.21 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 74%. Menetluskulud tuleb
TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 26% ulatuses hageja kanda ning 74% ulatuses kostja kanda.
Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku
280 eurot ning õigusabikulu summas 325.24 eurot (sisaldab käibemaksu 86%).
Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste
esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud
riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 215
eurot, ehk kokku 280 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva
tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja
mõista.
Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu
määr on 90 eurot (km-ta), mida kohus peab põhjendatuks. Kohus peab lepingulise esindaja
ajakulu põhjendatuks 3 tunni ulatuses.
2-23-132289
Vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks
menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel
tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Svea Finance AS kinnitab, et ta ei saa
tekkinud kuludelt käibemaksu (antud juhul 36 eurot) täies ulatuses tagasi arvestada, sest
maksukohustuslasel Svea Finance AS-il on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive ning
toimub sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine kooskõlas käibemaksuseaduse §-ga 32 ja
33. 2024. aastal on Svea Finance AS-il õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 14%
sisendkäibemaksust. Seega peab Svea Finance AS kuludesse kandma 93% tasutud
käibemaksust. Juhindudes eeltoodust ja TsMS § 174 lg-s 10 sätestatust palub hageja
hüvitada arvel toodud käibemaksust 93%, so (59.40x93/100) 55.24 eurot. Kokku palub
hageja määrata hüvitatavate õigusabikulude rahaliseks suuruseks (55.24 + 270) 325.24
eurot.
Kohtu hinnangul pole hageja käibemaksu arvestus korrektne. Hageja toob välja, et ta saab
Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 14% sisendkäibemaksust ning tema õigusabikulud
sisaldavad käibemaksu 86%, kuid arvutuskäik on tehtud käibemaksuga 93%. Kuna õige
käibemaks, mille hageja peab kuludesse kandma on 86%, siis tuleb hüvitada käibemaksust
86% ehk (59.40x86/100) 51.08 eurot. Õigusabikulude rahaliseks suuruseks koos
käibemaksuga on (51.08 + 270) 321.08 eurot.
Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (280+321.08) 601.08 eurot, millest
kostja kanda jääb 74% ehk 444.80 eurot.
TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud
juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude
kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda
hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus
kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate
menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle
kohtulahendi peale edasi kaevates.
/digitaalselt allkirjastatud/
Merike Varusk
kohtunik