2-23-8941/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

11. märtsil 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-23-8941

Tsiviilasi

X ja Y hagi Kudahakapola Udammita OÜ (end. Superpeer

OÜ) vastu võlgnevuse nõudes

X hagihind

4064,13 eurot

Y hagihind

4064,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad: (1) X (isikukood XXX, elukoht xxx)

(2) Y (isikukood XXX, elukoht xxx)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks

(Advokaadibüroo TGS Baltic, Kaluri 2, Tartu; e-post

menetlus@tgsbaltic.com)

Kostja: Kudahakapola Udammita OÜ (registrikood 14865152,

asukoht Rävala pst 8, 10143 Tallinn; e-post info@xolo.io)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. X ja Y hagid rahuldada.

2. Välja mõista Kudahakapola Udammita OÜ-lt X kasuks võlgnevus 3346,40 eurot,

kahjuhüvitis 264 eurot ja viivis 74,64 eurot.

3. Välja mõista Kudahakapola Udammita OÜ-lt X kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 3610,46 eurot alates 20.06.2023 kuni

põhinõude ja kahjuhüvitise tasumiseni.

4. Välja mõista Kudahakapola Udammita OÜ-lt Y kasuks võlgnevus 3346,40 eurot,

kahjuhüvitis 264 eurot ja viivis 74,64 eurot.

5. Välja mõista Kudahakapola Udammita OÜ-lt Y kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 3610,46 eurot alates 20.06.2023 kuni

põhinõude ja kahjuhüvitise tasumiseni.

6. Jätta menetluskulud Kudahakapola Udammita OÜ kanda.

7. Välja mõista Kudahakapola Udammita OÜ-lt X ja Y kasuks menetluskulu summas

3758,54 eurot.

8. Välja mõista Kudahakapola Udammita OÜ-lt X ja Y kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3758,54 eurot) menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõuded ja põhjendused

1. X esitas Harju Maakohtule hagi Kudahakapola Udammita OÜ (end. Superpeer OÜ) vastu

võlgnevuse 3346,4 euro, kahjuhüvitise 264 euro, viivise 74,64 euro ja täiendava viivise

saamiseks ning Y esitas Harju Maakohtule hagi Kudahakapola Udammita OÜ (end.

Superpeer OÜ) vastu võlgnevuse 3346,46 euro, kahjuhüvitise 264 euro, viivise 74,64 euro

ja täiendava viivise saamiseks.

Kohus on 14.12.2023 kohtumäärusega liitnud eelnevalt märgitud nõude ühte menetlusse

(dtl 428-429).

1.1.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid X (hageja 1) ja Superpeer OÜ (kostja) 17.11.2020.a

lepingu teenuse osutamiseks N76JZp73. Pooled leppisid esialgses lepingus kokku töö

tegemise maksumuses. Lepingu lisas A on pooled kokku leppinud töö tegemises. Alates

17. novembrist 2020, X saab töö eest tasu igakuiselt fikseeritud summas USD1500.

Pooled leppisid kokku ka tasus, milleks oli USD1500 kuus. Tasu tasutakse kuu esimesel

päeval. Makse tehakse ülekandega, koos komisjonitasuga. Komisjonitasu maksab tellija.

Viimati uuendasid pooled lepingut 22.03.2022.a, kus pooled leppisid kokku igakuises

põhitasus fikseeritud summaga 1815 USD. Kostja jättis hagejale tasumata nii veebruaris

kui ka märtsis 2023.a osutatud teenuste eest kogusummas USD3655 ehk 3346,46 eurot.

Kostja teavitas hagejat 05.06.2023.a, et leping on lõppenud. Hageja nõuab viivise tasumist

alates hagiavalduse esitamisest.

Hagejale 1 on seoses kostjale esitatud nõudevalduse koostamisega osutanud õigusteenust

1h eest tunnihinnaga 220 eurot ehk kokku 264 euro eest (koos käibemaksuga). Tegemist

on turutingimustele vastava tunnihinnaga. Hageja soovib kahjult viiviseid alates

hagiavalduse esitamisest 20.06.2023.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni vastavalt VÕS

§ 113 lg-s sätestatud määras.

1.2.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Y (hageja 2) ja Superpeer OÜ 17.11.2020.a lepingu

teenuse osutamiseks nr 47o3537p. Pooled leppisid esialgses lepingus kokku töö tegemise

maksumuses. Lepingu lisas A on pooled kokku leppinud töö tegemises. Viimati

uuendasid pooled lepingut 22.03.2022.a, kus pooled leppisid kokku igakuises põhitasus

fikseeritud summaga 1815 USD. Kostja jättis hagejale tasumata nii veebruaris kui ka

märtsis 2023.a osutatud teenuste eest kogusummas USD 3655 ehk 3346,46 eurot.

Hagejale edastas kostja 28.03.2023.a teate selle kohta, et tema igakuise tasuga

kokkulepitud leping lõppes veebruaris ning ta peaks oma arved esitama tunnipõhise

arveldusega. Hageja ja kostja ei ole mitte kunagi kokku leppinud selles, et arveldatakse

tunnipõhiselt. Veebruaris osutatud teenuste tasunõue on kogusummas 1840 dollarit, mis

on 1684,67 eurot. Nimetatud summale lisanduvad viivised alates 01.04.2023 kuni

hagiavalduse esitamiseni 20.06.2023.a, kogusummas 39,26 eurot. Märtsis osutatud

teenuste tasunõue on kogusummas 1815 dollarit, mis on 1661,78 eurot. Nimetatud

summale lisanduvad viivised alates 8.04.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni ehk

20.06.2023, kogusummas 35,38 eurot. Kokku on viivisenõude summaks hagiavalduse

esitamise hetkel 74,64 eurot. Hageja palub kohtul kostjalt põhivõlgnevuselt summas 3655

dollarit ehk 3346,46 eurot välja mõista viivise kuni otsuse tegemiseni ja edasi kuni

põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagejale 2 on seoses kostjale esitatud nõudevalduse koostamisega osutanud õigusteenust

1h eest tunnihinnaga 220 eurot ehk kokku 264 euro eest (koos käibemaksuga). Tegemist

on turutingimustele vastava tunnihinnaga. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane,

saab nimetatud summat arvestada vaid koos käibemaksuga. Hageja soovib kahjult

viiviseid alates hagiavalduse esitamisest 20.06.2023.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni

vastavalt VÕS § 113 lg-s sätestatud määras.

1.3.

Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskulu summas

3758,54 eurot. Samuti paluvad hagejad välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagisid ei tunnista ning vaidleb nendele vastu.

2.1.

Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel on 17.11.2020 sõlmitud teenuse osutamise

leping, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostja äriühingus töötavatele isikutele

teenusena inglise keele õpet ning kostja maksma selle eest hagejale tasu. Hageja väidab,

et tasu teenuse osutamise eest oli fikseeritud sõltumatuna sellest, kui suures ulatuses ja mil

viisil hageja teenust kostjale osutas. Kostja sellega ei nõustu. Kostja hinnangul on

käesolevas vaidluses mh oluline, et leping poolte vahel on sõlmitud rahvusvahelise

deel.com veebiplatvormi vahendusel, mistõttu kohalduvad pooltevahelisele lepingule nii

lepingus eneses kokkulepitud sätted kui ka Deel-i platvormi üleüldised teenustingimused,

millele viitab ka leping. Kõik poolte vahel sõlmitud lisad (A, B, C) tõendavad, et tegemist

on Milestone Contract’iga, s.t et töövõtja tasu sissenõudmise eelduseks on teatud

eesmärgi saavutamine, mida kinnitab iga perioodi lõpus tellija. Töövõtja tasu

sissenõutavaks muutumise eelduseks on fakt, et tellija (kostja) pidi eelnevalt töövõtja

tehtud töö vastu võtma ja kinnitama, et see on täidetud vastavalt lepingule, ning alles

seejärel muutus tasu sissenõutavaks. Kuivõrd hageja esitas kostjale arveid tehtud töö eest

läbi Deel-i platvormi, eeldas töö tasunõude sissenõutavaks muutumine igal korral seda, et

kostja esmalt aktsepteeris töö ning seejärel selle eest esitatud arve. Hagiavaldusele lisatud

tõenditest nähtub, et arve veebruarikuise teenuse osutamise eest on hageja esitanud

kostjale 21.03.23, mida kostja ei ole aktsepteerinud, sest talle sai teatavaks, et hageja ei

olnud osutanud kostjale nimetatud kuus teenuseid kokkulepitud (ja praktikas

väljakujunenud) mahus. Seejuures juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et hagile

lisatud tõend nr 3 (arve märtsikuus osutatud teenuste eest) ei ole hagejaga üldse seotud

ega saa seega tõendada hageja nõudeid. Seega ei ole kostja hinnangul hageja tõendanud,

et ta on kostjale osutanud lepingujärgse töö ning, et ta on täitnud seda nõuetekohaselt, s.t

tõendanud tasu sissenõutavaks muutumise eelduseid. Kostja on 21.04.23 hageja

lepingulisele esindajale vastanud, et talle selleks hetkeks teadaoleva info kohaselt on

hageja osutanud veebruarikuus kokku 10 tundi inglise keele õpet (täistööaeg on 160 tundi

kuus) ning märtsis mitte ühtegi, mistõttu on hageja lepingulised kohustused sisuliselt

kostja ees täielikult täitmata. Ühtlasi palus kostja hagejat, et ta edastaks talle tõendid, mis

kinnitaksid vastupidist. 02.05.23 vastas hageja kostjale, edastades kostjale tegevuslogi

väljavõtte hageja tööaruandest, mis hageja hinnangul tõendas asjaolu, et ta on lepingu

täitnud ja arved on esitatud vastavalt osutatud teenustele. Tegevuslogi osutatud teenuste

kohta oli aga esitatud 2021. aasta sama perioodi, mitte 2023. aasta kohta, millele kostja

tähelepanu juhtis ning selgitas, et sellisel viisil tahtlik eksitamine on lugupidamatu ja

kinnitab üksnes fakti, et hageja nõuab kostjalt tasu maksmist teenuste eest, mida ta ei ole

reaalselt osutanud, mida ta ei ole suuteline tõendama ning mille suhtes seega kostjal kui

tellijal tasu maksmise kohustus ka puudub.

2.2.

Kostja selgitab kohtule, et kuivõrd hageja 2 esitas kostjale arveid tehtud töö eest läbi

Deel-i platvormi, eeldas töö tasunõude sissenõutavaks muutumine igal korral seda, et

kostja esmalt aktsepteeris töö ning seejärel selle eest esitatud arve. Hagiavaldusele lisatud

tõenditest nähtub, et arve veebruarikuise teenuse osutamise eest on hageja 2 esitanud

kostjale 20.03.23 ning arve märtsikuise teenuse osutamise eest 04.04.2023, mida kostja ei

ole aktsepteerinud, sest talle sai teatavaks, et hageja 2 ei olnud osutanud kostjale

nimetatud kuudel teenuseid kokkulepitud (ja praktikas väljakujunenud) mahus. Seega ei

ole kostja hinnangul hageja 2 tõendanud, et ta on kostjale osutanud lepingujärgse töö

ning, et ta on täitnud seda nõuetekohaselt, s.t tõendanud tasu sissenõutavaks muutumise

eelduseid. Kostja on 21.04.23 hageja 2 lepingulisele esindajale vastanud, et talle selleks

hetkeks teadaoleva info kohaselt on hageja osutanud veebruarikuus kokku 10 tundi inglise

keele õpet, märtsis mitte ühtegi, mistõttu on hageja 2 lepingulised kohustused sisuliselt

kostja ees täielikult täitmata. Ühtlasi palus kostja hagejat 2, et ta edastaks talle tõendid,

mis kinnitaksid vastupidist. 02.05.23 vastas hageja 2 kostjale, edastades kostjale

tegevuslogi väljavõtte hageja 2 tööaruandest, mis hageja 2 hinnangul tõendas asjaolu, et ta

on lepingu täitnud ja arved on esitatud vastavalt osutatud teenustele. Tegevuslogi

osutatud teenuste kohta oli aga esitatud 2021. aasta sama perioodi, mitte 2023. aasta

kohta, millele kostja tähelepanu juhtis ning selgitas, et sellisel viisil tahtlik eksitamine on

lugupidamatu ja kinnitab üksnes fakti, et hageja 2 nõuab kostjalt tasu maksmist teenuste

eest, mida ta ei ole reaalselt osutanud, mida ta ei ole suuteline tõendama ning mille suhtes

seega kostjal kui tellijal tasu maksmise kohustus ka puudub.

2.3.

22.03.22 töömäärangus (statement of work) nr C on üheselt sõnatud, et alates 22. maist

2022 saab X tehtud ja heakskiidetud töö eest iga kuu kindla summa, milleks on 1815 USA

dollarit. Lepingu p. 2.1. ei viita, et lepingu lisa peaks eraldi sätestama ka heakskiitmise

protsessi, vaid üksnes kinnitab fakti, et enne kui hageja tasunõue muutus kostja suhtes

sissenõutavaks, pidi kostja talle osutatud teenuse heaks kiitma. Kostja ei aktsepteerinud

hageja 1 poolt talle 21.03.23 ja 05.04.23 esitatud arveid Deel-i platvormil, sest kostjale

teadaolevalt ei osutanud hageja talle osutatud arvete aluseks olevaid teenuseid, s.t et

hageja tasunõue ei saanud muutuda sissenõutavaks.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 lg 1 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma

käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

5. Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

5.1.

Hageja X ja Superpeer OÜ vahel sõlmiti 17.11.2020 lepingu teenuse osutamiseks nr

N76JZp73 (dtl 6-32, 523-541).

5.2.

Hageja Y ja Superpeer OÜ vahel sõlmiti 17.11.2020 lepingu teenuse osutamiseks nr

47o3537p (dtl 55-81).

5.3.

Hagejad osutasid inglise keele õpetaja teenust.

5.4.

Kostja maksma selle eest hagejatele tasu (dtl 581 p 2.1.1).

6. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejatel on õigus saada kostjale osutatud teenuse eest

fikseeritud kuutasu sõltumata sellest, kas ja kui suures ulatuses nad kumbki teenuse on

täitnud või kas kostja on teenuse vastu võtnud või seda aktsepteerinud. Kuna hagejatega

sõlmitud lepingud on identse sisuga, siis, kui ei ole otseselt kirjutatud teisiti, käsitleb ja

analüüsib kohus neid ühtselt, ilma viiteta sellele, kas tegemist on hagejaga 1 või hagejaga 2

sõlmitud lepinguga.

7. VÕS § 627 lg 1 kohaselt kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu

maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui

käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui

käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta

vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine,

eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist.

8. Poolte vahel sõlmitud lepingute punkti 2.5 kohaselt tellija nõustub tegema kõik maksed

täitjale, kasutades üht Deeli platvormi poolt toetatavat maksemeetodit. Tellija ja täitja

avaldavad ja kinnitavad, et nad on hoolikalt lugenud, mõistnud ja aktsepteerinud Deeli

platvormi tingimusi (edaspidi „Deeli tingimused“), mis on kättesaadavad Deeli veebisaidil

(www.letsdeel.com/terms). Kui käesoleva lepingu ja Deeli tingimuste vahel esineb

vastuolu, kohaldatakse käesolevat lepingut. Mõlemad pooled tunnistavad, et käesoleva

lepingu sõlmimise eeltingimuseks on mõlema poole nõustumine Deeli tingimustega (dtl

524).

8.1.

Kostja on väitnud, et poolte vahel sõlmitud leping on sõlmitud rahvusvahelise

www.deel.com veebiplatvormi vahendusel, mistõttu kohalduvad pooltevahelisele

lepingule nii lepingus eneses kokkulepitud sätted kui ka Deel-i platvormi üleüldised

teenustingimused, millele viitab ka leping.

Kohus selle kostja seisukohaga ei nõustu. Eelnevalt viidatud lepingute punktist 2.5

tuleneb, et Deel platvorm on mõelduda maksete tegemiseks ning see ei loo poolte vahel

õigusi ega kohustusi. Samuti sätestab lepingu punkt 2.4, et „Tellija tunnistab, et täitja on

määranud Deel. Inc’i täitja piiratud makseagendiks, et hõlbustada tellija poolt käesoleva

lepingu ja iga töömääranguga seoses osutatud teenuste eest tehtud maksete vastuvõtmist,

kasutades Deeli või mõne Deeli makseteenuse pakkuja poolt toetatavat maksemeetodit,

ning nende maksete väljamaksmist täitjale“ (dtl 8 ja 200). Seega olid pooled kokku

leppinud selles, et Deeli roll on maksete liikumise hõlbustamine poolte vahel.

9. Hagejad on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingutes on lepitud kokku fikseeritud

tasu ning tasu maksmise ei sõltu kostja heakskiidust tehtule.

9.1.

Poolte vahel sõlmitud lepingute punkti 2.1. kohaselt tellija maksab täitjale ainukese

hüvitisena teenuste osutamise eest igas töömäärangus nimetatud tasu vastavalt selles

sätestatud tingimustele. Täitja tunnistab ja nõustub, et kui see on töömäärangus sätestatud,

sõltub tellija maksekohustus selgesõnaliselt sellest, kas täitja on selles sätestatud teenused

lõpule viinud või kas ta on saavutanud teatavad vahe-eesmärgid tellijat mõistlikult

rahuldaval viisil (dtl 524).

9.2.

Lepingul lisas A on hageja 1 ja kostja leppinud kokku töö tegemise maksmuse, töö

tegemise ning lepingu lõpetamises. Nimetatu kohaselt alates 12. oktoobrist 2020 saab X

tehtud ja heakskiidetud töö eest iga kuu kindla summa, milleks on 1500 USA dollarit.

Tasu makstakse välja kuu 1. kuupäeval. Kui makse tehakse pangaülekandega koos

komisjonitasuga, maksab komisjonitasu täitja. Käesoleva töömäärangu võib lõpetada

vastavalt töövõtulepingu punkti „Tähtajad ja lõpetamine“ sätetele või kümme (10) päeva

pärast lõpetamisteate esitamist (dtl 537).

9.3.

22.03.2022 on hageja 1 ja kostja sõlminud lisa C, millise kohaselt alates 22. maist 2022

saab X tehtud ja heakskiidetud töö eest iga kuu kindla summa, milleks on 1815 USA

dollarit. Tasu makstakse välja kuu 1. kuupäeval. Kui makse tehakse pangaülekandega

koos komisjonitasuga, maksab komisjonitasu täitja. Esimene palgapäev on 1. aprill 2022

ja see arvestatakse proportsionaalselt 1650 USA dollariga (dtl 539).

9.4.

Samuti on lepingu lisas A hageja 2 ja kostja leppinud kokku töö tegemise maksmuse, töö

tegemise ning lepingu lõpetamises. Nimetatu kohaselt alates 12. oktoobrist 2020 saab Y

tehtud ja heakskiidetud töö eest iga kuu kindla summa, milleks on 1500 USA dollarit.

Tasu makstakse välja kuu 1. kuupäeval. Kui makse tehakse pangaülekandega koos

komisjonitasuga, maksab komisjonitasu täitja. Käesoleva töömäärangu võib lõpetada

vastavalt töövõtulepingu punkti „Tähtajad ja lõpetamine“ sätetele või kümme (10) päeva

pärast lõpetamisteate esitamist (dtl 487).

9.5.

Hageja 2 ja kostja on sõlminud samuti lisa C, mille kohaselt 22. maist 2022 saab Y tehtud

ja heakskiidetud töö eest iga kuu kindla summa, milleks on 1815 USA dollarit. Tasu

makstakse välja kuu 1. kuupäeval. Kui makse tehakse pangaülekandega koos

komisjonitasuga, maksab komisjonitasu täitja. Esimene palgapäev on 1. aprill 2022 ja see

arvestatakse proportsionaalselt 1650 USA dollariga (dtl 491).

9.6.

Hageja 1 on esitanud kostjale 20.03.2023 arve nr 01, mille sisuks on õpetamise teenus

02.2023 (dtl 542) ja 05.04.2023 arve nr 02, mille sisuks on õpetamise teenus 02.2023 (dtl

544) ning hageja 2 on esitanud kostjale 20.03.2023 arve nr 01, mille sisuks on õpetamise

teenus 02.2023 (dtl 546) ja 04.04.2023 arve nr 03, mille sisuks on õpetamise teenus

03.2023 (dtl 548). Kohtule esitatud tõendite kohaselt kostja esitatud arveid tasunud ei ole.

9.7.

Hagejad on kostjat teavitanud 05.04.2023, et veebruaris osutatud teenuste eest esitatud

arved on tasumata ning et märtsis osutatud teenust eest esitatud arved tuleb tasuda

hiljemalt 07.04.2023 (dtl 551).

9.8.

Vaidlust ei ole, et kostja on teavitanud hagejat 1 05.06.2023, et pooltevaheline leping on

lõppenud (dlt 555). Hagejale 2 on kostja teatanud 28.03.2023, et pooltevaheline leping on

lõppenud veebruaris ning arved tuleb esitada tunnipõhise arvestusega (dtl 558).

9.9.

VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest,

on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist

tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 sätestab, et

lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada:

1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi;

2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud;

3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist;

4) lepingu olemust ja eesmärki;

5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust;

6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.

9.9.1.

Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et pooltevahelise

praktika kohaselt võttis kostja hagejate poolt teostatud töö vastu ja kiitis selle heaks.

Hagejad on kostjale esitanud teostatud õpetamise eest arveid ning kostja on neid

varasemalt aktsepteerinud ning tasunud. Samuti ei ole kostja millegagi ümber lükanud

hagejate seisukohta, et poolte vahel sõlmitud lepingutes oli määratud fikseeritud tasu.

Seega on hagejatel õigus nõuda kostjalt lepingute täitmist kuni märtsi lõpuni 2023.a

fikseeritud igakuise maksena 1815 USA dollarit kuus ning selles osas kuulub hagejate

poolt esitatud hagiavaldus rahuldamisele. Kohus osundab ka sellele, et hagejatega

sõlmitud lisad A, B ja C kasutavad tasu kokkuleppes sama terminit „milestones“ või

„vahe-eesmärgid“, mis lepingu punkt 2.1 „vahe-eesmärkide saavutamine“ või

„achievement of certain milestones“. Lepingu lisades A, B ja C ei ole vahe-

eesmärkidena seatud mingeid eraldi eesmärke, vaid ainult igakuise tasu kokkuleppe.

Lepingu punktis 2.3 kohaselt sätestatakse maksetingimused töömäärangus, mille pooled

ongi vormistanud lisadena A, B ja C. Seega ei ole lepingu punkti 2.1 alusel kokku

lepitud mingeid vahe-eesmärke, mille saavutamine pidi olema hagejal eelduseks tasu

saamisele, vaid ainult igakuine kindel tasu. Samuti ei olnud sätestatud mingit teenuse

osutamise tundide miinimumarvu. Kuna kostja ei ole tõendanud, et pooltevahelises

praktikas oleks toimunud mingit igakuist hagejate osutatud teenuste heakskiitmist või

aktsepteerimist kostja poolt, siis asub kohus seisukohale, et sellist kokkulepet poolte

vahel polnud.

9.9.2.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, hagejate nõuded igakuiste tasude saamiseks

kuni lepingute lõppemiseni, on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

10. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

10.1.

Nii hageja 1 kui ka hageja 2 veebruaris osutatud teenuste tasunõue on 1840 USA dollarit,

mis on 1684,67 eurot, millele lisandub viivis alates 01.04.2023 kuni algsete hagiavalduste

esitamiseni 20.06.2023.a, kogusummas 39,26 eurot. Hagejate märtsis osutatud teenuste

tasunõue on kummalgi kogusummas 1815 dollarit, mis on 1661,78 eurot, millele

lisanduvad viivised alates 08.04.2023 kuni hagiavalduste esitamiseni ehk 20.06.2023,

kogusummas 35,38 eurot. Kokku on viivisenõue kummalgi hagejal 74,64 eurot.

10.2.

Kostja nimetatud viivisenõude arvutuskäigule sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole ning

hagejate viivisenõuded kostja vastu on põhjendatud. Lisaks on põhjendatud hagejate

viivisenõue TsMS § 367 alusel.

11. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud

vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

11.1.

Hagejatele on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 220 eurot ehk kokku 264 eurot (koos

käibemaksuga). Kuivõrd hagejad ei ole käibemaksukohustuslased, saab nimetatud

summat arvestada vaid koos käibemaksuga. Enne algsete hagiavalduste esitamist on

kummalegi hagejale osutatud 1h õigusabiteenust seoses kostjale esitatud nõudeavalduste

koostamisega.

11.2.

Kohus leiab, et vastav hagejate nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd

kostja on jätnud omapoolse kohutuse tasuda hagejatele lepingus kokkulepitud tasu ning

viimased on pidanud pöörduma õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole.

11.3.

Lisaks on hagejad esitanud kostja vastu viivise nõude alates 20.06.2023.a vastavalt VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 367 kuulub vastav taotlus

rahuldamisele.

12. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

13. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on X tsiviilasja hinnaks 4064,13 eurot ja Y

tsiviilasja hinnaks 4064,13 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda.

15. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

15.1.

Hagejad paluvad kostjalt välja mõista riigilõivu summas 980 eurot, tõlkekulu 655,10 eurot

ja esindajakulu summas 2123,44 eurot.

15.2.

Hagejad on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu kokku summas 980 eurot. Kooskõlas

TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv kostja poolt hagejale hüvitamisele.

15.2.1. Hagejate esindaja tunnitasu määr on 220 eurot, millelel lisandub käibemaks. Kostja

antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 220

eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa sarnase õigusteenuse turu hinda ja on

kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas

nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-

14).

Hagejate esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on kokku 7 tundi.

Kohus leiab, et hagejate esindaja ajakulu on põhjendatud ning vastab esitatud

menetlusdokumentide mahule ning vaidluse keerukusele. Seega kuulub kostja poolt

hagejatele hüvitamisele esindajakulu summas 2123,44 eurot.

15.3.

Kooskõlas TsMS § 143 p 1 kuulub kostja poolt hagejatele hüvitamisega tõlkimisega

tekkinud kulu summas 655,10 eurot.

15.4.

Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejatele hüvitamisele menetluskulu

kogusummas 3758,54 eurot, s.o riigilõiv summas 980 eurot, tõlkekulu summas 655,10

eurot ja esindajakulu summas 2123,44 eurot.

16. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hagejate taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik