2-18-11120/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-11120

Kohtuasi

OÜ Telliskivi Maja hagi OÜ Esplan vastu kahju

hüvitamiseks ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.01.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing Esplan apellatsioonkaebus

OÜ Telliskivi Maja vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Osaühing Esplan apellatsioonkaebuse hind 22 248 eurot

OÜ Telliskivi Maja vastuapellatsioonkaebuse hind 1648

eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): OÜ Telliskivi Maja (registrikood

11164934), lepingulised esindajad vandeadvokaat Anton

Sigal ja advokaat Kristi Traagel

Kostja (apellant):

osaühing Esplan

(registrikood

10458912), lepinguline esindaja Tuulikki Laesson

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Salva

Kindlustuse AS (registrikood 10284984), volitatud

esindaja Liine Johannes

Asja läbivaatamine

13.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23.01.2024 otsus 475 euro ja sellelt viivise kostjalt

hageja kasuks välja mõistmise osas ning lõpetada 475 euro ja sellelt viivise nõudes

hageja hagist loobumise tõttu menetlus. Samuti tühistada maakohtu otsus osas,

milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise fikseeritud määras

(8%) ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis

alates 24.07.2018 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja

menetluskulude kindlaksmääramise osas ning jaotada menetluskulud vastavalt

2-18-11120

tervikresolutsioonis märgitule. Muus osas jätta Harju Maakohtu 23.01.2024 otsuse

resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

2.1. Võtta vastu hageja loobumine kostja vastu 475 euro ja sellelt viivise nõudes

ning lõpetada vastavas osas menetlus.

2.2. Rahuldada hagi.

2.3. Mõista OÜ-lt Esplan OÜ Telliskivi Maja kasuks välja kahju hüvitisena 20 125

eurot.

2.4. Mõista OÜ-lt Esplan OÜ Telliskivi Maja kasuks välja viivis alates 24.07.2018

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.5. Jätta maakohtu menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses

hageja kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jätta 3% ulatuses hageja kanda

ja 97% ulatuses kolmanda isiku enda kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Vastuapellatsioonkaebus rahuldada täielikult.

5. Apellatsioonkaebusega seotud kulud jätta 97% ulatuses kostja kanda ja 3%

ulatuses hageja kanda.

6. Vastuapellatsioonkaebusega seotud kulud jätta kostja kanda.

7. Kolmanda isiku menetluskulud ringkonnakohtus jätta 3% ulatuses hageja kanda

ja 97% ulatuses kolmanda isiku enda kanda.

8. Jätta rahuldamata kostja 20.02.2025 taotlus 13.02.2025 kohtuistungi protokolli

parandamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Telliskivi Maja esitas 24.07.2018 Harju Maakohtule hagi osaühing Esplan vastu, milles

palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitisena 20 600 eurot ja sellelt viivise VÕS

§ 113 lg 1 kohaselt 8% aastas. 31.01.2022 loobus hageja 475 euro ja sellelt viivise nõudes

hagist ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 125 eurot ja sellelt viivise.

2. Pooled sõlmisid 27.06.2016 töövõtulepingu Tallinnas XXX asuva Lift99 (dokumentides on

kasutatud ka nime Garage48) ruumide ümber- ja juurdeehitustööde eskiis-, eel- ja

põhiprojekti koostamiseks. Töö pidi sisaldama ka ventilatsiooniprojekti. Kostja andis eel- ja

2-18-11120

põhiprojekti hagejale üle ning hageja tasus selle eest kostjale 20 600 eurot (ilma

käibemaksuta).

3. Kostja projekti alusel tehtud ehitustööd valmisid 2016. a novembris ja 18.09.2017 teatas

ruume kasutav üürnik, et ürituste alal ei varusta ventilatsioon ruumi piisava õhukogusega, et

sellest jätkuks ürituste alal viibivale 72-le inimesele. Hageja esitas kostjale kohtuväliselt

lepingu täitmise ja kahju hüvitamise nõude, aga kostja vaidles sellele vastu põhjusel, et

puudus kokkulepe ventilatsiooni projekteerimiseks ürituste alal 72-le inimesele.

4. Kostja on töövõtulepingut rikkunud. Kostja pidi projekteerima ürituste alale õhuvahetuse

vähemalt 75-le inimesele. Lift99 ruumide sisearhitektuuri eskiisilt nähtuvalt on ürituste alale

(kaardil event area) planeeritud 90 istekohta. Arhitektuurse lahenduse aruteludel otsustati

inimeste arvu vähendada nii, nagu protokollist nähtub ehk ca 100+75 inimeseni. Valitav

ventilatsiooniseade pidi mahtuma ära ventilatsiooniruumi ning arvestama inimkoormustega –

tagama 100 + 75-le inimesele õhuvahetuse. Pärast esimest koosolekut pakkus kostja

16.06.2016 hagejale välja kaks ventilatsiooniseadet – Flaktwoods eQ Prime 018 ja Swegon

Gold RX 20, mis olid kostja väitel suutelised pakkuma õhuvahetust vastavalt 220-le ja 210-le

inimesele. Pakutud ventilatsiooniseadmete võimsus lähtus 14.06.2016 nõupidamisel

otsustatust, kuna võimaldas kontoris varuga viibida ca 100+75-l inimesel. Hageja valis

21.06.2016 pakutud seadmetest võimsama ehk esimese. Hageja soovis 27.07.2016 asendada

valitud ventilatsiooniseadme odavama variandiga, mis oleks aga analoogne ehk samasuguse

inimkoormusega (s.t ca 220-le inimesele). Kostja pakkuski 28.07.2016 hagejale

ventilatsiooniseadme Komfort Verso, millega hageja ka nõustus. Ka eelprojekti seletuskirjas

on ühemõtteliselt märgitud, et ürituste alale on ette nähtud 75 inimest. Kostja andis hagejale

2016. a septembrikuus üle Lift99 ruumide põhiprojekti, mille seletuskirja kohaselt viibib

bürooruumides samuti 180 inimest. Kostja andis hagejale 2016. a septembrikuus üle ka

ventilatsiooniprojekti, mille seletuskirjas on märgitud, et see peab mh vastama hageja

lähteülesandele. Hageja lähteülesande lisaks olnud arhitektuurse eskiisi kohaselt nähti ürituste

alale ette kuni 90 inimest, mida pooled hiljem vähendasid 75 inimeseni.

5. Projektid ei vasta nõuetele ka seetõttu, et 75 inimese korral ei vasta õhukvaliteet

õhupuhtuse nõuetele, kuna ürituste ala süsihappegaasi kontsentratsioon on üle lubatud määra.

6. Töövõtulepingu p 5.1.22 kohaselt vastutab kostja töö eest kuni töövõtulepingu alusel

kavandatud tööde järgi ehitatud ehitusobjekt on käiku antud ja sellele järgneva kokkulepitud

garantiiaja jooksul kasutuses olnud. Projekteerimise Töövõtulepingu Üldtingimuste (PTÜ) p-i

3.2.11 kohaselt vastutab kostja puuduste eest 24 kuu jooksul alates projektide

eesmärgipärasest kasutuselevõtust. Kuna kostja andis hagejale eelprojekti üle alles 05.08.2016

ja põhiprojekti 2016. a septembrikuus, ei ole igal juhul möödunud viidatud 24 kuuline

tähtaeg. Hageja sai puudustest teada 18.09.2017, kui ürituste ala õhuvahetuse probleemidest

teavitas teda Lift99 ruumide üürnik. Hageja teavitas kostjat samadest probleemidest juba

järgmisel päeval ehk 19.09.2017 ning antud teavitus sisaldas ka täpset probleemi kirjeldust.

Seega puuduvad kostja vastutust välistavad asjaolud.

7. Algse (aladimensioneeritud) ventilatsioonilahenduse maksumus oli 41 865 eurot+km.

Ümberehitus, millega viidi ventilatsioonilahendus kooskõlla tellija nõuetega, läks maksma 26

095 eurot + km. Nõuetekohase ventilatsiooni kahes osas rajamise kuluks kujunes seega kokku

67 960 eurot + km. Kui ventilatsioon oleks algusest peale (ühe korraga) ehitatud

nõuetekohaselt, olnuks selle maksumus 50 542 eurot + km. Seega on hageja kandnud

ehituskulusid kokku 17 418 eurot rohkem, võrreldes sellega, kui ventilatsioon oleks ehitatud

ühe korraga. Hagejale on tekkinud kahju ka ümberprojekteerimisega seoses (A&G Solution

2-18-11120

OÜ arve nr 18007) 950 eurot ning kohtueelse õigusabiteenusega seoses 1757 eurot. Kokku on

hagejale põhjustatud kahju 20 125 eurot.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.

9. Ehitusseadustiku (EhS) § 13 lg 3 annab delegatsiooninormi majandus- ja taristuministri

17.07.2015 määrusele nr 97, mille kohaselt koosneb ehitusprojekt eelprojektist, põhiprojektist

ja tööprojektist. Kostja pidi poolte vahel sõlmitud lepingu alusel tegema eel- ja põhiprojekti.

Ehitamise aluseks oleva tööprojekti loomise kohustust kostjal ei olnud. Ehitustööde

peatöövõtjaks oli Ehita OÜ kes kasutas erinevateks etappideks alltöövõtjaid.

Ventilatsioonitööde teostajaks oli Fresh-Est OÜ. Ventilatsioonitööde tööprojekti pidi

koostama kas peatöövõtja Ehita OÜ või ventilatsioonitööde teostaja Fresh-Est OÜ. Hageja ei

ole tööprojekti tellinud.

10. Hageja on faktiliste asjaoludena välja toomata jätnud oma nõude odavama

ventilatsiooniseadme kasutamiseks ja ventilatsiooniseadme mõõtudele seatud piirangud, mis

mõjutavad ventilatsiooniseadme tootlikkust.

11. Kostja ei pidanud sõlmitud lepingu alusel projekteerima ürituste alale õhuvahetust

vähemalt 75-le inimesele. Lähteülesande kohaselt pidi kostja projekteerima muu hulgas

avatud bürooruumid, avatud köögi ja ürituste ala, kusjuures bürooruumid olid inimestega

koormatud pidevalt ning teised ruumid mitte.

12. Hageja esindaja vaidlusaluse projekteerimise juures omas erialateadmisi ning tellija ise

vähendas teadlikult ventilatsiooniseadme võimekust seoses ette antud eelarvega. Tellija

(hageja) on ise peale probleemi ilmnemist kinnitanud, et ventilatsiooniseade on piisav.

13. Kostja ei vastuta lepingutingimustele mittevastavuse eest, sest hageja ei ole tähtaegselt

puudusest kostjat teavitanud. Töövõtulepingu p 5.1.22 ei kohaldu, kuna pooled ei ole

garantiiajas kokku leppinud.

14. Kostja võimaliku vastutuse ülempiir saab olla ainult ventilatsiooniprojekti koostamise

maksumus 2100 eurot, mitte kogu projekti maksumus.

Kolmanda isiku seisukohad

15. Töövõtulepingu lisas sisalduvast lähteülesandest ei tule otseselt välja kus ja kui palju

inimesi ning kui pika perioodi jooksul projekteeritavates ruumides viibima hakkab. Kolmas

isik nõustub kostjaga, et hageja teadis või pidi teadma ja mõistma tööd vastu võttes, et

ehitusprojektis toodud ruumide õhuvahetuse määr on 3 l/s m2. Nimetatu aga vastab standardis

kehtestatud büroopinna ja saali õhuvahetuse määrale. Hageja on seadnud piirangud

ventilatsiooniseadme välistele mõõtudele ning hinnale.

Maakohtu otsus ja põhjendused

16. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitisena 20 600

eurot ja sellelt viivise 8% aastas. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras

hageja menetluskulud kindlaks ning mõistis need kostjalt hageja kasuks välja.

2-18-11120

17. Pooled ei vaidle, et: pooled sõlmisid 27.06.2016 töövõtulepingu Tallinnas XXX asuvate

ruumide ümber- ja juurdeehituse eel- ja põhiprojekti koostamiseks; kostja andis eelprojekti

hagejale üle 05.08.2016; kostja andis põhiprojekti hagejale üleandmise-vastuvõtmise aktiga

üle 01.09.2016.

18. Töövõtulepinguga leppisid pooled kokku, et ürituste alal viibib vähemalt 75 inimest.

Nimetatu nähtub töövõtulepingu lisaks nr 1 olevast lähteülesande joonisest,

projekteerimisnõupidamistel arutatust ning eel- ja põhiprojekti seletuskirjadest. Kostjale kui

majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule pidi olema aru saadav, et ürituste alale on

tellija ette näinud vähemalt 75 inimese kohalolu ning see arv oli läbiv poolte nõupidamistel ja

muudes dokumentides. Isegi kui mingil joonisel oli kujutatud ürituste alale lauatennise lauda,

siis järgnevates tegevustes lähtuti sellest, et ürituste alal viibib 75 inimest. Tuleohutuse osas

on kostja poolt märgitud, et hoones võib viibida kuni 180 inimest. Arv 180 vastab hoone

kahel korrusel olevale töökohtade arvule ning ürituste alal viibiva 75 inimese arvule. Kostja ei

ole oma vastuväidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks kokkuleppe

puudumine ürituste alal 75 inimese mahutamise kohta või mõne muu inimeste arvu suuruse

kohta.

19. EhS § 13 lg 3 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse „Nõuded

ehitusprojektile“ § 5 lg 1 kohaselt on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja

tööprojekt. Sama paragrahvi 3. lõike järgi on eelnevas staadiumis koostatud ja tellijaga

kooskõlastatud ehitusprojekt koos võimalike lisatingimustega siduvaks lähteülesandeks

järgneva ehitusprojekti staadiumi koostamiseks. Seega oli kostja poolt koostatud eel- ja

põhiprojekt siduvaks lähteülesandeks järgnevale tööprojektile. Käesoleval juhul ei oma

tähtsust, kas ja milline isik koostas ventilatsiooni tööprojekti, sest selle koostamise

kohustuslikuks aluseks oli kostja poolt koostatud põhiprojekt.

20. Kuna kostja projekteeris evakuatsiooniteed 180 inimese jaoks, siis pidi ka

ventilatsioonisüsteem tagama nõutava õhuvahetuse nii suure hulga inimeste jaoks. Kuna

lauaga töökohti oli 111, siis evakuatsioonilahenduses nimetatud 180 inimese kokkusaamiseks

pidi järelikult viibima ca 75 inimest ürituste alal. Seega oli ette nähtud, et suvalisel ajahetkel

võis ruumides viibida ca 180 inimest. Järelikult pidi ka ventilatsiooniseade vastama nii suure

hulga inimeste teenindamise võimekusele. Projekteerimisnõupidamiste protokollidega nr 1 ja

2 on tõendatud, et pooled leppisid kokku, et ventilatsiooniagregaat tuleb valida selline (ja

vastavad inimkoormused), et ta mahuks ventilatsiooniruumi kahe ribi vahele. Kostja

16.06.2016 e-kirjaga hagejale on tõendatud, et kostja tegi hagejale ettepaneku konkreetse

ventilatsiooniseadme kohta, mis oli ette nähtud maksimaalselt 210 inimese jaoks. Talavik OÜ

28.07.2016 e-kirja ning selle lisaga on tõendatud ventilatsiooniagregaadi Komfovent

pakkumise saatmine hagejale ja kostjale koos seadme spetsifikatsiooniga.

21. Asjaolu, et kostja poolt koostatud ventilatsiooniprojektid ei vasta lähteülesandele,

õigusaktidele, heale tavale ja asjakohastele standarditele on tõendatud asjatundja arvamusega.

Kostja pidi majandus- ja kutsetegevuses tegutsejana lähtuma vaikimisi sisekliima II klassi

nõuetest, millest tulenevalt on õhuvahetusmäära nõue 10 l/s inimese kohta, mitte 3 l/s

ruutmeetri kohta. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et poolte vahel oleks olnud

teistsugune kokkulepe õhuvahetuse nõuete kohta. Kuna büroo 2 korrust on omavahel suurte

õhuruumidega ühendatud, siis pidi ventilatsiooniseade tagama õhuvahetuse kogu pinnale

sõltumata sellest, kas tegu on ajutiselt kasutatava ürituste alaga või pidevalt kasutatava

bürooruumina.

2-18-11120

22. Kostja pidi majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna eelnimetatud lähteandmetest ja

piirangutest tegema järelduse, kas tema poolt välja pakutud ventilatsiooniseade on võimeline

ülesande täitma või mitte. Juhul kui kostjale kui asjatundjale selgus, et see ei ole võimalik,

oleks kostja pidanud sellest hagejat teavitama. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejat

teavitanud, et ventilatsiooni ei ole ette antud nõuete ja piirangute raames võimalik teostada

või et ventilatsioon tuleks lahendada õigusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks teisiti.

23. Kostja ei ole tõendanud, et hageja esindajad/projektijuhid omaks eriteadmisi ventilatsiooni

küsimustes. Asjaolu, et tellija esindaja kinnitas e-kirjas, et õhuhulki võib arvutada nii

ruutmeetrite kui inimeste arvu järgi, ei tõenda, et tegemist oleks erialaspetsialistiga. Hageja

võis tellijana eeldada, et kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutsejana kasutab õigeid

arvutusmetoodikaid ning valmistab töö, mis vastab lähteülesandele ja õigusaktidest

tulenevatele nõuetele. Isegi kui hageja teadis standardi sisu ja seda, et õhuhulkasid on

võimalik arvutada kahe eri näitaja alusel, nõudis õige õhuvahetuse määra väljaarvutamine

ventilatsioonile ja kütteseadmetele spetsialiseerunud inseneri teadmisi, mida hagejal ei pea

olema.

24. Puudus ventilatsiooniseadme võimekuses ei ole selline asjaolu, mis peaks avalduma kohe

ruumide kasutamise esimesel päeval. Käesolevas asjas on selgunud, et ventilatsiooniseadme

võimekus või võimetus ilmneb eelkõige siis, kui ruumides on palju inimesi. Käesolevas asjas

ei ole esile toodud ega tõendatud, et ruumid oleks nende kasutamise algusest alates olnud

pidevalt maksimaalselt inimestega koormatud ja puudus ventilatsioonis oleks selle tõttu

selgunud koheselt. 9-kuuline periood on mõistliku pikkusega probleemi avastamiseks ja selle

iseloomust aru saamiseks. Tõendamata on ka see, et hageja oleks olnud probleemi

olemasolust teadlik varasemast ajast ja hoidnud seda informatsiooni enda teada.

25. Kostja poolt projekteeritud ventilatsioonilahendus ei vasta projekteerimise ajal kehtinud

standardi EVS 906:2010 nõuetele kuna ventilatsiooniagregaat ei suutnud vajalikul määral (10

l/s inimese kohta) tagada ruumides õhuvahetust. Kohus luges hageja esitatud

hinnapakkumistega tõendatuks hagejale tekkinud kahju 20 600 eurot. Kohus ei nõustunud

kostja seisukohaga, et kostja vastutus on piiratud üksnes ventilatsiooniprojekti maksumusega.

Apellatsioonkaebus

26. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

27. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja on oma 31.01.2022 menetlusdokumendi

punktis 14 loobunud nõudest 475 euro ulatuses ning on loobunud ka sellelt arvestatud viivise

nõudest. Maakohus on hageja nõude kostja vastu rahuldanud seega suuremas osas, kui hageja

seda üldse nõudnud on. Hageja väited ja seisukohad menetluse kestel talle tekkinud kahju

osas olnud vastuolulised.

28. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud EhS § 13 lg-t 1 ning majandus- ja taristuministri

17.07.2015 määruse nr 97 § 10 lg-t 1. Nendest järeldub üheselt, et ehitustööd saavad toimuda

üksnes tööprojekti staadiumis oleva ehitusprojekti alusel. Ei eelprojekti staadiumis ega

põhiprojekti staadiumis oleva ehitusprojekti alusel ei ole õigusaktidest tulenevalt võimalik

ehitustöid läbi viia. Üksnes asjaolust, et ehitusprojekti varasem staadium on siduvaks

lähteülesandeks ehitusprojekti järgmisele staadiumile, ei ole õiguspärane järeldada, et eel- ja

põhiprojekti alusel oleks lubatud ehitada. Tööprojekti koostamise eesmärgiks ongi sellise

ehitusprojekti staadiumi loomine, mille alusel oleks ehitajal võimalik töid teostada ehk

2-18-11120

reaalselt projektis ettenähtud lahendus välja ehitada. Sõltumata sellest, millised lahendused on

eel- või põhiprojekti staadiumiga ette nähtud, tuleb enne väljaehitamist tööprojekti koostamise

raames alati üle kontrollida ja hinnata nende lahenduste sobivust konkreetsesse asukohta ning

ehitatavate lahenduste toimivust, sh kavandatavate lahenduste parameetreid. Hageja ei ole

maakohtus eitanud, et ehitustööde aluseks olevat tööprojekti ta kulude kokkuhoiu eesmärgil

tellida ei lasknudki. Kui hageja oleks järginud seaduses ettenähtud nõudeid ja tellinud

tööprojekti staadiumis oleva ehitusprojekti koostamise, ei oleks hagejale saanud täiendavat

kulu tekkida, sest oleks selgunud, et ventilatsioonisüsteem ei ole võimeline samaaegselt

hageja poolt soovitud inimeste arvu ruumides teenindama. Kuna hiljem on selgunud, et hageja

rikkus õigusaktides ettenähtud nõudeid ning tööprojekti staadiumis olevat ehitusprojekti

ehitustööde teostajalt ega ka kelleltki teiselt üldse ei tellinudki, siis on hageja teadlikult kostjat

eksitanud.

29. Maakohus on asjas esitatud tõendeid vääralt hinnanud ning leidnud ebaõigesti, et kostja

töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele ning et kostjal tuli tagada õhuvahetus ürituste alal

vähemalt 75-le inimesele. Maakohus on jätnud arvestamata, et kostja täitis hagejaga sõlmitud

töövõtulepingut olukorras, kus hageja osales aktiivselt töö koostamise juures läbi majandus-

ja kutsetegevuses tegutsevate professionaalsete isikute. Ruumide omanik ehk hageja ja

ruumide lõppkasutaja ehk hageja rentnik on erinevad isikud. Seega võiski erineda ruumide

kasutamisel hageja kui tellija nägemus ning rentniku ehk ruumide kasutaja nägemus. Kostja ei

saa aga vastutada selle eest, kui hageja lubas rentnikule ruumide vastavust sellistele

tingimustele (sh ventilatsioonilahenduse vastavust), mis ei olnud hageja ja kostja vahel

sõlmitud töövõtulepingu esemeks.

30. Evakuatsioonilahendusest ei saa seega teha mingeid järeldusi ruumide

ventilatsioonilahenduse poolt teenindatavate inimeste arvu osas, sest evakuatsioonilahendus

arvestab ruumide (väljapääsude) läbilaskevõimet, mitte ruumides töötavaid inimesi.

31. Maakohus on jätnud tõendite hindamisel arvestamata asjaolu, et hageja poolt olid kostjale

ette antud töömaapiirid, millest kostja ei tohtinud tööde teostamisel väljuda. Vaidlust ei ole

selles, et ventilatsiooniseade, mille mittekasutamist hageja kostjale ette heidab, ei oleks

mahtunud hagejale kuuluvale renditavale pinnale B-hoones. Ei ole vaidlust, et hoone katus ei

kuulunud hageja renditava pinna koosseisu ning hoone katus oli väljapool kostjale etteantud

töömaa piire.

32. Maakohus on jätnud arvestamata ka kostja vastuväite, mis baseerub asjaolul, et hageja

nõuab tegelikkuses kostjalt kahjuna uute ruumide laienduse tarbeks rajatud

ventilatsioonisüsteemi ning uute ruumide teenindamiseks vajaliku ventilatsiooniseadme

maksumust. Hageja on ühest küljest tuginenud väitele, nagu kostja projekteerimisviga oleks

seisnenud ebapiisava ventilatsiooniseadme kavandamisel, kuid samal ajal kasutab hageja

kostja poolt projekteeritud ventilatsiooniseadet edasi. Maakohus ei ole tuvastanud esitatud

tõendite alusel, milline pidi olema ürituste ala õhuvahetus, milline on see tänasel päeval ning

kuidas on ürituste ala õhuvahetus tagatud. Hageja on nõudnud väidetava kahjuna kostjalt

hinnavahe hüvitamist kallima ventilatsiooniseadme ja kostja poolt kavandatud

ventilatsiooniseadme vahel, kuid hageja ei ole tõendanud, et hageja poolt kahjuna nõutav

ventilatsiooniseade oleks hageja ruumidesse üleüldse paigaldatud. Ekspert on hagejale

väidetavalt tekkinud kahjuks lugenud ka selliste ehitustööde teostamise ja nende maksumuse,

mis oleks hageja poolt soovitava lahenduse realiseerimisel ehk välja ehitamisel igal juhul

tulnud hagejal teha.

2-18-11120

33. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS §-i 643 ja § 644 lg-t 1. Hageja sõlmis

projekteerimise töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja on praegusel juhul

teatanud kostjale töö väidetavast mittevastavusest ligi aasta pärast kostja poolt töö üleandmist

hagejale. Kui hageja oleks õigeaegselt, s.o enne ehitustööde teostamist (mis toimusid 2016

novembris) lasknud koostada tööprojekti staadiumis oleva ehitusprojekti, oleks väidetavad

võimalikud puudused kostja poolt koostatud eelprojekti ja põhiprojekti staadiumis ilmnenud

koheselt pärast tööde üleandmist hagejale 2016. a septembris ehk tööprojekti koostamisel.

Olukorras, kus hageja teadlikult tööprojekti koostada ei lasknud, kuigi tööprojekti koostamise

korral oleks väidetavad võimalikud puudused töös olnud tuvastatavad, on hageja rikkunud

VÕS §-s 643 ja § 644 lg-s 1 sätestatut.

34. Lisaks on arusaamatu maakohtu seisukoht, nagu oleks 9-kuuline periood mõistliku

pikkusega väidetava probleemi avastamiseks ja selle iseloomust aru saamiseks. Ruumid olid

hageja poolt tema majandus- ja kutsetegevuses kasutatavad juba alates 2016. a novembrist.

Ruumide eesmärgipäraseks kasutamiseks on toimiv ventilatsioonisüsteem hädavajalik. Seega

ei olnud ligi 9 kuu jooksul ruumide kasutamisega seonduvalt ei hagejal ega hageja üürnikul

mingeid probleeme ega etteheiteid. Samuti ei ole eluliselt usutav, et 9 kuu jooksul ei olnud

kordagi ürituste ala kasutuses. Väidetavate puuduste ilmnemine oleks pidanud selguma varem

ning 9 kuu pikkune periood ei ole VÕS § 644 lg 1 mõttes mõistlik aeg.

35. Maakohus on jätnud otsuses hindamata, kas esineb alus VÕS § 127 lõike 2, § 127 lõike 3

ja § 139 lõike 1 kohaldamiseks, samuti on jätnud maakohus tuvastamata, kas kahju ja kostja

väidetava rikkumise vahel esineb põhjuslik seos.

35.1. Olukorras, kus eelprojekti ja/või põhiprojekti staadiumi järgi on ehitustööde teostamine

keelatud, ei saanud töövõtulepingu nõuetekohase täitmise eesmärgiks olla ära hoida

tööprojekti alusel ning ehitustööde tulemusel tekkivat kahju. Seega saab hageja ja kostja

vahelise töövõtulepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiks olla üksnes selline kahju, mis võib

hagejale tekkida selle tõttu, et tekib vajadus muuta või täiendada tööprojekti.

35.2. Kostja ei saanud eelprojekti ja põhiprojekti staadiumis oleva ehitusprojekti koostamise

töövõtulepingus näha kuidagi ette seda, et hageja asub teadlikult rikkuma õigusaktides

sätestatud nõudeid ning teostab ehitustöid õigusvastaselt ilma tööprojekti staadiumis oleva

ehitusprojekti koostamiseta. Seega ei saanud antud juhul kostjale olla ettenähtav, et

eelprojekti ja põhiprojekti staadiumis koostatavas ehitusprojektis tehtud võimalik

projekteerimisviga saaks kaasa tuua kahju, mille sisuks on ümberehitustööde teostamine.

35.3. Kui hageja oleks järginud seaduses ettenähtud nõudeid ja oleks ehitustöid teostanud

tööprojekti staadiumis oleva ehitusprojekti alusel, ei oleks hagejale kahju tekkinud ulatuses,

milles väidetav tekkinud kahju seisneb ehitustööde teostamises, sh juba valmis ehitatud

lahenduste muudatustes, vaid väidetav kahju oleks olnud üksnes ehitusprojekti muutmise ja

täiendamisega seotud kulu. Maakohus on seega alusetult jätnud kontrollimata ja seejärel ka

kohaldamata VÕS § 139 lõike 1.

35.4. Kui antud juhul väidetav kostja projekteerimisviga (mille esinemisele kostja vastu

vaidleb) mõtteliselt eemaldada ja hinnata, kas hagejale oleks väidetav kahju tekkinud või

mitte, ilmneb selgelt, et hagejal oleks tema poolt soovitava ventilatsioonilahenduse

väljaehitamiseks tulnud kanda sama kulu, mida ta praegusel hetkel on kandnud. Seega ei esine

hagejale väidetavalt tekkinud kahju ja kostja väidetava lepingurikkumise vahel põhjuslikku

seost. Põhjuslikku seost saab jaatada üksnes selle kulu osas, mis hagejal kulus põhiprojekti

muutmisele (150 eurot).

2-18-11120

36. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, määrates hageja

menetluskuludena kindlaks sellise kulu, mis ei ole põhjendatud ega vajalik. Hageja

menetluskulu ületab hagihinda. Hageja esindaja tunnihind on käesoleva vaidluse mahtu ja sisu

silmas pidades ebaproportsionaalselt kõrge. Arvestades kahe ekspertarvamuse sisu ja mahtu,

on antud kulu selgelt mittevajalik ja põhjendamatu. Lisaks ei olnud ekspertarvamused

tõenditena ka asjakohased ega vajalikud.

Vastuapellatsioonkaebus

37. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas,

milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise fikseeritud määras (8%) ja teha

selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates hagiavalduse

esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub hageja märkida, et

hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses nimetatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

38. Maakohus on tähelepanuta jätnud, et hageja palus hagiavalduses viivise arvestamist

seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 ja on selle asemel mõistnud välja

viivise 8% aastas.

39. Hageja palus menetluskuludelt viivise väljamõistmist alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus on otsuses mõistnud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses

nimetatud määras.

Poolte seisukohad

40. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

41. Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

42. Kolmas isik toetab kostja apellatsioonkaebust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

43. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada 475 euro ja sellelt viivise välja mõistmise osas ning teha

tühistatud osas uus otsus, millega lõpetada 475 euro ja sellelt viivise nõude osas menetlus

hageja loobumise tõttu hagist. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise fikseeritud määras (8%) ja teha selles osas uus

otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 24.07.2018 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud tuleb uuesti jaotada, võttes arvesse hageja

osalist loobumist nõudest. Menetluskulude kindlaks määramise osas tuleb otsus samuti

tühistada. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, muutes osaliselt

kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 kohtuotsuse põhjendusi. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab

ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada täielikult.

2-18-11120

44. Kostja esitas 20.02.2025 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks vastavalt taotluse

lisaks olevale kohtuistungi protokollile koos parandustega. Hageja vaidleb taotlusele vastu ja

leiab, et kohtuistungi protokoll ei pea olema stenogramm. Ringkonnakohus nõustub hagejaga

ja jätab kostja taotluse rahuldamata. Kostja esitatud taotluse lisast nähtub, et kostja soovib

lisada protokolli täiendavaid lauseid. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu

protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku

edasikaebamise seisukohalt olulist. Seadus ei näe ette, et kohtuistungi protokoll peab olema

stenogramm. Kohtuistungi protokollis on vajalik kajastada üksnes asja lahendamise

seisukohalt olulist. Ringkonnakohtu hinnangul on 13.02.2025 kohtuistungi protokollis asja

lahendamise seisukohalt oluline kajastatud ning selle täiendamiseks vajadus puudub. Lisaks

sätestab TsMS § 53, et taotluse saab kohtule esitada protokolli parandamiseks, mitte selle

täiendamiseks. Antud juhul ei ole kostja oma taotluses märkinud, et 13.02.2025 kohtuistungi

protokollis oleks midagi ebaõigesti kirja pandud ja see vajaks parandamist.

45. Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus on

jätnud tähelepanuta hageja loobumise nõudest 475 euro ja sellelt arvestatava viivise ulatuses.

Maakohus on hageja nõude kostja vastu rahuldanud seega suuremas osas, kui hageja seda on

nõudnud. Hageja esitas 31.01.2022 menetlusdokumendi, mille p-s 14 loobus nõudest 475 euro

ja sellelt arvestatud viivise ulatuses. Ringkonnakohus võtab hageja loobumise vastu ning

lõpetab 475 euro ja sellelt arvestatud viivise nõudes menetluse.

46. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ka selles, et puudustest teavitamisel ei ole 9 kuu

pikkune periood VÕS § 644 lg 1 mõttes üldjuhul mõistlik aeg. Samas ei too selline

materiaalõiguse ebaõige kohaldamine kaasa maakohtu otsuse tühistamist, vaid

ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada ja muuta maakohtu otsuse põhjendusi.

Samuti on vajalik maakohtu otsuse põhjendusi täiendada kohtueelsete õigusabikulude nõude

rahuldamise osas. Ülejäänud ulatuses ei ole maakohus otsuse tegemisel materiaalõigust

ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab

selles osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ning ringkonnakohus nõustub nende maakohtu

otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Järgnevalt

vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele ning esitab parandatud ja puuduolevad

põhjendused.

47. Pooled vaidlevad, kas hageja pidi tellima lisaks eel- ja põhiprojektile ka tööprojekti ning

kas põhiprojekti alusel tohtis ehitustöid teha. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

tööprojekti koostamata jätmine ei välista kostja vastutust.

47.1. Kostja viitab majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 (edaspidi määrus) §

10 lg-le 1, mille kohaselt on tööprojekt ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise

arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis

võimaldab nõuetekohaselt ehitada. Kostja järeldab sellest, et ehitamine saab toimuda üksnes

tööprojekti alusel, mistõttu on tööprojekti koostamine kohustuslik. Alles tööprojekti

koostamisel ilmneb kostja arvates, kas eel- ja põhiprojektis ettenähtud lahendus on teostatav

ning kas see lahendus toimib ning seejuures kontrollitakse üle eel- ja põhiprojekti sobivus.

Kuna hageja tööprojekti ei tellinud, siis ei saa kostjale olla etteheidetav eel- ja põhiprojektis

kavandatud ventilatsioonilahenduste väidetav mittevastavus hageja soovidele.

Ringkonnakohus ei nõustu, et kostjale ei saa ette heita puuduseid eel- ja põhiprojektis.

47.2. EhS § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja

ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. EhS § 13 lg 1 kohaselt peab ehitusprojekt olema selline, et

selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust,

2-18-11120

kasutatavust ja korrashoiu vajadust. Määruse § 5 lg 1 kohaselt on ehitusprojekti staadiumiteks

eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Seega ei näe EhS ega määrus ette, et ilma tööprojektita

oleks ehitamine keelatud. Määrus ja seadus selgitavad ainult ehitusprojekti staadiumeid ning

nii nagu EhS § 13 lg-st 1 tuleneb, peab ehitamise jaoks olema koostatud ehitusprojekt,

sealhulgas eel- ja põhiprojekt. EhS § 14 lg-s 1 sätestatud nõuded kehtivad seega ka eel- ja

põhiprojektile. Samuti ei saa seadusest ega määrusest järeldada, et ehitamine on võimalik

üksnes tööprojekti alusel.

47.3. Määruse § 5 lg 3 sätestab, et eelnevas ehitusprojekti staadiumis koostatud ja tellijaga

kooskõlastatud ehitusprojekt on koos võimalike lisatingimustega siduvaks lähteülesandeks

järgneva ehitusprojekti staadiumi koostamiseks. Seega põhiprojektis ette nähtud

ventilatsiooniseadme tehnilised parameetrid on tööprojekti koostajale siduvad ning isegi kui

tööprojekt oleks koostatud, ei saa teha järeldust, et sellega oleks kostja ebaõige

ventilatsioonilahendus kõrvaldatud. Põhiprojektis ja ventilatsiooni projektis oli märgitud,

millist seadet kasutada (I kd tl 80-90 ja tl 93-102). Seega, kui tööprojekt oleks koostatud,

tulnuks selles lähtuda põhiprojektis

märgitud ventilatsiooniseadmest ja

ventilatsioonilahendusest.

47.4. Kostja leiab, et kui hageja oleks järginud seaduses ettenähtud nõudeid ja tellinud

tööprojekti, ei oleks hagejale saanud täiendavat kulu tekkida, sest siis oleks selgunud, et

ventilatsioonisüsteem ei ole võimeline teenindama hageja poolt soovitud arvu samaaegselt

ruumides viibivaid inimesi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tööprojekti koostamata

jätmisest järeldada, et eel- ja põhiprojekti koostaja millegi eest vastutada ei saa. Nii nagu

ringkonnakohus eelnevalt märkis, peab ka eel- ja põhiprojekt vastama EhS § 14 lg-s 1

sätestatud nõuetele ning seega peab ka põhiprojekti alusel olema võimalik ehitada. Samuti

looks põhiprojekti koostaja vastutuse lükkamine tööprojekti koostajale ebamõistliku olukorra,

kus põhiprojekti koostaja sisuliselt ei vastutaks.

47.5. Eelnevast tulenevalt ei ole asjakohane kostja väide, et hageja eksitas kostjat, kui teatas

kostjale tööprojekti tellimisest, kuid hiljem seda siiski ei teinud. Kostja pidi ka sellisel juhul

arvestama, et põhiprojekt tuleb koostada nõuetekohaselt, arvestades hageja lähteülesannet ja

poolte kokkuleppeid ventilatsioonilahenduse osas.

48. Pooled vaidlevad, kas kostja on lepingut rikkunud – teinud eel- ja põhiprojektis

ventilatsiooni lahenduse, mis ei vasta ruumide kasutamise otstarbele. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et kostja poolt projekteeritud ventilatsioonilahendus ei vastanud

projekteerimise ajal kehtinud standardi EVS 906:2010 nõuetele, kuna ventilatsiooniagregaat

ei suutnud vajalikul määral (10 l/s inimese kohta) tagada ruumides õhuvahetust.

48.1. Lift99 ruumide sisearhitektuuri eskiisilt nähtuvalt on ürituste alale (kaardil event area)

planeeritud 90 istekohta (I kd tl 12). Projekteerimisnõupidamise 14.06.2016 protokollis on

märgitud, et „üheaegselt kontorihoones võivad viibida ca 100+75 inimest“ (I kd tl 44-47) ning

21.06.2016 ja 12.07.2016 protokollides on märgitud seade, mis vastab 220 inimesele (I kd tl

50-51 ja II kd tl 132-134). Nii eel- kui ka põhiprojekti seletuskirja p-s 3.3.5 on märgitud, et

ürituste ala on ettenähtud kuni 75 inimese kasutuseks (I kd tl 58-77 ja tl 80-90). Seega pidi

kostja ventilatsiooniseadme valikul arvestama sellega, et projekteeritavates ruumides on

ürituste alal vähemalt 75 inimest. Asjakohatu on kostja viide sellele, et ruumide omanik ehk

hageja ja ruumide lõppkasutaja ehk hageja üürnik on erinevad isikud, mistõttu võis erineda

ruumide kasutamisel hageja kui tellija nägemus ning üürniku ehk ruumide kasutaja nägemus.

Olukorras, kus poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja arvestama ürituste alal 75 inimesega, ei

oma tähtsust, milline oli üürniku nägemus sellest.

2-18-11120

48.2. Kostja koostatud 31.07.2016 eelprojekti seletuskirjast nähtub, et kostja lähtus ruumide

projekteerimisel ürituste alal õhuvahetuse määrast 3 l/s m2 kohta. Põhiprojekti ventilatsiooni-

projekti seletuskirjas on märgitud samuti 3 l/s m2 kohta. Kostja viitas standardile, mis näeb

kontori saali osas ette alternatiivselt kas 3 l/s m2 kohta või 10 l/s inimese kohta (I kd tl 41).

Ventilatsiooniseadmeks oli selle järgi põhiprojektis valitud Komfovent Verso-R-40-XL-H-

EC. Pooled ei vaidle, et see seade ka paigaldati. Ekspert leidis, et ventilatsiooniprojekt ei

vasta lähteülesandele, õigusaktidele ega standardile (mis näeb ette 10 l/s inimese kohta).

Ekspert selgitas, et projekteerija oleks pidanud lähtuma mitte põrandapinnast (see on lubatud

siis, kui tegemist on inimeste viibimiseks mitte ette nähtud ruumiga - laoruumiga), vaid

inimeste arvust. Õhuvahetuseks projekteeriti 230 l/s, kuid lähtudes inimeste hulgast (75) oleks

pidanud olema 750 l/s. Ekspert selgitas ka lisaks, et antud juhul pole tagatud õhupuhtus –

ürituste ruumi CO2 tase on 2500 ppm-i (lubatud on 1200 ppm-i) (I kd tl 104-110).

Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus eksperdi järeldustes kahelda. Kostja ei ole esitanud

tõendeid, mis kinnitaks, et antud juhul oleks olnud õige lähtuda üksnes põrandapinnast. Lisaks

kinnitab kostja esitatud eksperthinnang seda, et paigaldatud seade ei olnud võimeline tagama

projektijärgset võimekust (tagab üksnes siis, kui töötab 100% võimsusega) (I kd tl 136-137).

Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kostja etteheide, et maakohus ei ole tuvastanud

esitatud tõendite alusel, milline pidi olema ürituste ala õhuvahetus.

48.3. Asjakohatu on kostja etteheide, et maakohus ei ole tuvastanud, milline on õhuvahetus

vaidlusalustes ruumides tänasel päeval ning kuidas on ürituste ala õhuvahetus tagatud.

Ürituste ala õhuvahetuse ebapiisavus kostja poolt projekteeritud seadme puhul on tõendatud

eksperdiarvamusega ja tähtsust ei oma, milline on õhuvahetus tänasel päeval.

48.4. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et üksnes evakuatsioonilahendusest ei saa teha

järeldusi ruumide ventilatsioonilahenduse poolt teenindatavate inimeste arvu kohta. Samas ei

ole maakohus lähtunud üksnes sellest, vaid on evakuatsiooni norme arvestanud lisaks

muudele tõenditele – poolte kokkulepped projekteerimisnõupidamistel ja projektide

seletuskirjades märgitu. Evakuatsioonilahendus 180 inimesele kinnitab seda, et ruumide

kasutamist planeeriti 100+75 inimesele (I kd tl 44-47).

49. Kostja väitel on maakohus jätnud tõendite hindamisel arvestamata asjaolu, et hageja poolt

olid kostjale ette antud töömaapiirid, millest kostja ei tohtinud tööde teostamisel väljuda.

Ventilatsiooniseade, mille mittekasutamist hageja kostjale ette heidab, ei oleks kostja väitel

mahtunud hagejale kuuluvale pinnale B-hoones ning hageja valis kostja pakutud

ventilatsiooniseadmetest välja just selle, mis lõpuks paigaldati (hinna ja mõõtmete järgi).

Lisaks märgib kostja, et eksperdi poolt soovitatud seade poleks ruumi mahtunud.

Ringkonnakohus kostja etteheitega ei nõustu. Etteantud töömaa piirid ei ole ainukeseks

asjaoluks, millest kostja pidi lähtuma. Kostja oli töövõtja ja asjatundja muuhulgas ka

ventilatsiooni lahenduse osas. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud

materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid

piisavalt kontrollis. Ringkonnakohtu hinnangul oleks kostja projekteerijana, sealhulgas

ventilatsiooni asjatundjana pidanud hagejale selgitama, et hinna ja mõõtmete järgi valitud

seade ei vasta hageja soovidele ruumi kasutamise osas – et oleks tagatud õhuvahetus 75

inimese ruumis viibimisele. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks hagejale

seda selgitanud.

50. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja pidi ise aru saama, et hinna ja mõõtmete järgi

valitud seade ei vasta hageja soovidele ruumi kasutamise osas, st selleks, et oleks tagatud

õhuvahetus 75 inimese ruumis viibimisele. Riigikohus on selgitanud, et ehitusprojektis

2-18-11120

esinevad projekteerimisvead ei pruugi ilmneda enne ehitise valmimist, kui tegemist on

varjatud projekteerimisvigadega. Ehitise projekteerimislepingu puhul peab tellija, kes on

sõlminud projekteerimise töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses, tellitud projekti

VÕS § 643 kohaselt viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Töö ülevaatamise

kohustus VÕS § 643 mõttes ei sisalda endas üldjuhul tellija kohustust teha tehtud tööle

ekspertiis, kui see väljub tavapärase hoolsuskohustuse raamest (RKTKo 25.03.2020, 2-16-

14644/50, p 18; RKTKo 27.03.2020, 2-17-3860, p 17). Seega on käesoleval juhul oluline

selgitada välja, kas tegemist on varjatud projekteerimisveaga ning kas tellija pidi tavapärast

hoolsust arvestades avastama, et projektis on ebaõigele inimeste hulgale ettenähtud

ventilatsiooniseade. Hageja tugineb sellele, et hageja ei pidanud tegema kontrollarvutusi ja

kostja ise kinnitas, et ventilatsioon on tagatud 220-le inimesele. Ventilatsiooniseadmena oli

põhiprojektis ette nähtud Komfovent Verso-R-40-XL-H-EC (hagi lisa 26, I kd tl 98).

Lähtudes selle seadme tehnilisest kirjeldusest (I kd tl 55-57), ei pidanud ringkonnakohtu

hinnangul hageja aru saama, et õhuvahetus jääb ruumis viibivale 75-le inimesele

ebapiisavaks. Seda saab selgitada üksnes vastava ala spetsialist, kelleks hageja ei olnud.

Samuti ei saa kostja esitatud kirjavahetusest hagejaga järeldada hageja erialateadmisi

ventilatsiooni osas (I kd tl 139-145). Seega ei pidanud hageja tavapärast hoolsust rakendades

projektis ettenähtud seadme puudust ise avastama. Pealegi on kostja ise kinnitanud, et

ventilatsioon on tagatud 220-le inimesele (kostja 16.06.2016 kiri, I kd tl 49).

51. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja teavitas kostjat seadme puudusest mõistliku aja

jooksul.

51.1. Kostja väidab, et kui hageja oleks õigeaegselt, s.o enne ehitustööde teostamist (mis

toimusid 2016. a novembris) lasknud koostada tööprojekti, oleks väidetavad puudused kostja

poolt koostatud eelprojekti ja põhiprojekti staadiumis ilmnenud koheselt pärast tööde

üleandmist hagejale 2016. a septembris ehk tööprojekti koostamisel. Kuna tööprojekti

koostamine ei ole kohustuslik ning ei saa ka eeldada, et tööprojekti koostamine tooks esile

vead põhiprojektis, siis on ringkonnakohtu hinnangul kostja eeltoodud väide asjakohatu.

51.2. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja andis ruumid üürile 2016. a novembris ja üürnik

teatas 9 kuu möödudes (18.09.2017) hagejale, et ürituste ruumi ei saa puuduliku ventilatsiooni

tõttu kasutada. Samuti ei ole vaidlust selles, et järgneval päeval teavitas hageja puudusest

kostjat. Maakohus leidis, et 9-kuuline periood on mõistliku pikkusega probleemi avastamiseks

ja selle iseloomust aru saamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et 9 kuud on

praegusel juhul mõistliku pikkusega aeg töövõtjale puudustest teatamiseks. VÕS § 644 lg 1

kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada

saama. Ringkonnakohus leiab, et üldjuhul ei saa 9 kuu pikkust aega pidada mõistlikuks ning

see põhjendus tuleb maakohtu otsusest välja jätta.

51.3. Riigikohus on selgitanud, et teavitamise mõistlik tähtaeg ei hakka kulgema töö

ülevaatamisest juhul, kui tegemist on varjatud puudustega (RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-60-15,

p 13). Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist varjatud puudusega, mistõttu

sellest teavitamise mõistlik aeg hakkas kulgema alles sellest ajast, kui ventilatsioonisüsteemi

puudused pidid ilmnema. Hageja on esile toonud, et probleem ventilatsiooniga ruumide

ürituste alal ei pruukinud koheselt ilmneda, kuna see sõltub ürituste korraldamisest ja

arvestada tuleb ka vahepealset suveperioodi, kus kontoris on vähem inimesi ja toimub vähem

üritusi. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et need asjaolud mõjutavad seda, millal hageja

(üürniku kaudu) pidi varjatud puudusest teada saama. Lähtudes üürniku poolt hagejale

saadetud 18.09.2017 kirjast saab järeldada, et tegemist ei olnud puudusega, mille olemus

2-18-11120

oleks avaldunud koheselt ning üürnik on üritanud enne hageja teavitamist saada aru, milles

probleem õhuvahetusega seisneb (I kd tl 21). Seega ei saanud käesoleval juhul teavitamise

mõistliku tähtaja kulgemise alguseks lugeda mitte üürniku poolt ruumide kasutamisele

asumist 2016. a novembris, vaid hilisemat aega. Esile toodud asjaoludest tulenevalt ei saa

järeldada, et üürnik oleks ventilatsiooni puudusest teada saamisel hageja teavitamisega

ebamõistlikult viivitanud. Hageja omakorda teavitas kostjat koheselt pärast seda, kui oli oma

üürnikult probleemist kuulnud. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et asja materjalid ei anna

alust järeldada, et hageja ei oleks teavitanud kostjat projekteeritud ventilatsiooni puudustest

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui tema või tema üürnik puudusest teada sai või pidi teda

saama.

52. Pooled vaidlevad ka hagejale tekkinud kahju üle. Kostja väitel saab kahju seisneda üksnes

põhiprojekti ümbertegemise kuludes. Kostja väitel ei saanud kostja kuidagi ette näha, et

põhiprojektis tehtud väidetav viga tooks kaasa hagejale praegusel hetkel väidetavalt tekkinud

kahju sellises suuruses. Hageja ja kostja vahelise töövõtulepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiks saab kostja hinnangul olla üksnes ja ainult selline kahju, mis võib hagejale tekkida

selle tõttu, et tekib vajadus muuta või täiendada tööprojekti. Ringkonnakohus kostjaga ei

nõustu.

52.1. Ekspert tuvastas, et hageja paigaldas ümberehitustööde käigus juurde ühe täiendava

ventilatsiooniseadme ning et kogumis on kaks seadet ekvivalentsed ühe nõuetekohase

seadmega, mis tulnuks juba algses projektis ette näha (II kd tl 55-62). Ekspertiisiaktist

nähtuvalt oli ventilatsioonitööde maksumus lepingujärgselt 41 865 eurot (seade maksis 9200

eurot). Kui oleks kohe pandud nõuetekohane seade (11 500 eurot) oleks maksumus olnud 50

542 eurot, kuid täiendava seadme paigaldamise tõttu tekkis kulu kokku 67 690 eurot, mistõttu

hageja kahju on nende summade vahe 17 418 eurot. Seetõttu ei ole asjakohane kostja väide, et

hageja oleks pidanud need kulud nagunii kandma ja hageja kahju saab seisneda ainult

ümberprojekteerimise kulus. Kui kostja oleks kohe projektis ette näinud õige seadme, ei oleks

hagejal olnud vajalik kanda täiendavat kulu 17 418 eurot.

52.2. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine

ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise

kohustus tekkis. Ringkonnakohtu hinnangul on lepingulise kohustuse rikkumise kaitse-

eesmärgiks kahju ärahoidmine, mis tekib eel- ja põhiprojektis ebaõige ventilatsiooniseadme ja

ventilatsioonilahenduse projekteerimisest. Selline kahju on ka kostjale ettenähtav, kuna kostja

pidi eel- ja põhiprojekti koostades arvestama ventilatsiooni lahendusega, mis vastaks ruumide

kasutamise otstarbele. Kostja ei saanud eeldada, et hageja koostab tööprojekti ja puudus saab

tööprojekti koostamise staadiumis kõrvaldatud. Nii nagu ringikonnakohus eelnevalt märkis,

siis põhiprojektis ette nähtud ventilatsiooniseadme tehnilised parameetrid on tööprojekti

koostajale siduvad.

52.3. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et hageja poolt kahjuna nõutav ventilatsiooniseade

oleks hageja ruumidesse üleüldse paigaldatud. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et hageja ei

nõua kahjuna mitte täiendava ventilatsiooniseadme maksumust, vaid täiendava seadme

paigaldamise kulu ja kostja poolt projekteeritud seadme paigaldamise kulu vahet. Hageja on

siiski ka tõendanud täiendava seadme paigaldamise (II kd tl 55-62).

2-18-11120

53. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on jätnud alusetult kohaldamata VÕS §

139 lõike 1. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, millest saaks järeldada, et kahju oleks

osaliselt tekkinud hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab.

54. Hageja väitel lisandub ventilatsiooniseadme ja selle paigaldamise kulule täiendavalt

ümberprojekteerimise kulu 950 eurot ja kohtueelse õigusabi kulu 1757 eurot. Kokku on seega

hagejale tekkinud kahju suuruseks 20 125 eurot. Maakohus on nii ümberprojekteerimise kulu

950 eurot kui ka kohtueelse õigusabi kulu 1757 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistnud.

Selles osas ei ole kostja esile toonud, et maakohus oleks menetlusnorme rikkunud või

materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Samas ei ole maakohus esitanud põhjendusi

kohtueelse õigusabi kulude välja mõistmisel ja maakohtu otsus ei vasta selles osas TsMS §

442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohus parandab selles osas maakohtu eksimuse ja esitab

puuduolevad põhjendused järgmiselt.

54.1. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamise tõttu kantud

või tulevikus kantavaid mõistlikke kulutusi, sealhulgas mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Lepingu rikkumine, mis seisneb töö nõuetele mittevastavuses, on tellijale kõigi

töövõtulepingust tulenevate õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks ning selle

tuvastamisega seotud tellijale kohtueelselt tekkivad kulud on käsitatavad otsese varalise

kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 12). Samamoodi on

otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses käsitatavad ka lepingu rikkumise tõttu

kantud kohtueelsed õigusabikulud. Hageja eelnimetatud kulude hüvitamise nõude

rahuldamise esmase eeldusena peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg

1) eeldused (RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-79-08, p 18). Kuna kahju hüvitamise nõude eeldused

on käesoleval juhul täidetud, saab hagejal kostja vastu olla ka kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamise nõue.

54.2. Lisaks peavad kohtueelsed õigusabikulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku

suurusega (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Hagejale on kohtueelselt osutatud

õigusteenust 12,55 tundi tunnihinnaga 140 eurot, s.o kokku 1757 euro ulatuses. Hageja poolt

esile toodud toimingud (kirjavahetus ja suhtlus kliendiga ning kostjale nõudekirjade

esitamine, I kd tl 115) on, arvestades asja keerukust, vajalikud ja põhjendatud. Samuti on

põhjendatud hageja esindaja tunnitasu määr. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista ka kohtueelse õigusabi kulu 1757 eurot.

55. Maakohus on eksinud hageja viivisenõude lahendamisel. Kõigepealt ei ole maakohus

otsuse resolutsioonis märkinud viivise arvestamise alguskuupäeva. Teiseks on maakohus

ebaõigesti märkinud viivise määraks 8%. Hageja 24.07.2028 hagiavaldusest nähtuvalt on

hageja soovinud viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Asjaolu, et hageja märkis ära ka konkreetse protsendi, ei viita hageja soovile mõista viivis

välja fikseeritud määras, vaid üksnes sellele, et hagi esitamise ajal oligi VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määr 8% aastas. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus viivise määra ja

viivise algusaja märkimata jätmise osas tühistada ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt

hageja kasuks välja viivis alates 24.07.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

56. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse 475 euro ja sellelt viivise välja mõistmise

osas ning lõpetab selles osas menetluse, tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust

(TsMS § 173 lg 3). TsMS § 168 lg 4 ja TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud

maakohtus jätta 3% ulatuses hageja kanda ja 97% ulatuses kostja kanda.

2-18-11120

57. Kuna maakohtul tuleb menetluskulud uuesti kindlaks määrata, siis ringkonnakohus kostja

sellekohaseid etteheiteid siinses otsuses ei hinda.

58. Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt 475 euro ja sellelt viivise välja

mõistmise osas, tuleb apellatsioonkaebusega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 ja analoogia

korras § 163 lg 1 alusel jätta 3% ulatuses hageja kanda ja 97% ulatuses kostja kanda. Kuna

vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse täielikult, tuleb vastuapellatsioonkaebusega seotud

kulud jätta kostja kanda.

59. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad TsMS § 167 lõike 1 alusel mõlemas kohtuastmes

3% ulatuses hageja kanda ning ülejäänud ulatuses kolmanda isiku enda kanda.

60. Kuna ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust ja maakohus ei ole kostja

menetluskulusid kindlaks määranud, siis määrab maakohus menetluskulud tervikuna uuesti

kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras

(RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 19 jj).

Allkirjastatud digitaalselt