2-24-18417/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-18417

Tsiviilasi

A. S. hagi J. S. vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A. S. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post XXX

Kostja J. S. (isikukood XXX), XXX, e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada A. S. ja J. S. abielu, mis on registreeritud 21.07.2007 Tallinnas.

3. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub.

4. Tagastada A. S.le pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot, ning

kanda see pangakontole nr ESXXX.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale

apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise

õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega.

Hageja nõue, nõude asjaolud ja kostja vastuväited

1. A. S. (hageja) esitas 04.12.2024 Harju Maakohtule hagi J. S. (kostja) vastu abielu

lahutamise nõudes. Rahvastikuregistri andmetel sõlmisid pooled abielu 21.07.2007 Tallinnas.

Hagiavalduse kohaselt lõppes poolte kooselu tõsiste erimeelsuste tõttu ning kooselu jätkamine

ei ole võimalik.

2. Kostja ei vaidle 06.02.2025 menetlusdokumendi kohaselt lahutusele vastu.

3. Kohus palus 10.02.2025 e-kirjas pooltel teatada, kas pooled loobuvad edasikaebeõigusest.

Hageja teatas 11.02.2025, et loobub edasikaebeõigusest.

4. Kohus palus 12.02.2025 e-kirjaga pooltel täpsustada kohtualluvuse kokkulepet, s.o kas

pooled on nõus käesolevas asjas kohaldama Eesti õigust.

5. Hageja on 12.02.2025 ja 25.02.2025 menetlusdokumendis märkinud, et soovib lahutusele

Eesti õiguse kohaldamist.

6. 27.02.2025 menetlusdokumendis teatas kostja, et soovib käesolevas menetluses kohaldada

Eesti õigust. Samuti kinnitas kostja, et on lahutusega nõus ning loobub edasikaebeõigusest.

7. Kohus kuulas pooled ära 11.03.2025 videoistungil. Hageja jäi hagi nõude juurde ja kostja

nõustus lahutusega. Pooled kinnitasid, et soovivad lahutusele Eesti õiguse kohaldamist ja

loobuvad otsuse edasikaebamise õigusest. Kohus selgitas, et käesolevas asjas tehtava

lahendiga otsustab kohus vaid abielu lahutamise, ühisvara jagamise ja laste hooldusõigust

puudutavad nõuded tuleb esitada eraldi. Laste hooldusõiguse vaidlust ei saa Euroopa Liidu

nõukogu määruse (EL) 2019/1111 artikli 7 kohaselt lahendada Eesti kohus, vaid selleks on

pädev laste elukohariigi kohus ning kuivõrd lapsed elavad Hispaanias, siis tuleb vastav

avaldus kohtualluvuse reeglite järgi esitada Hispaania kohtusse.

Kohtuotsuse põhjendused

8. TsMS § 70 lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada

pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui

seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub Harju

Maakohtule (TsMS § 75 lg 1).

9. Pooled on Eesti kodanikud, kes elavad Hispaania Kuningriigis. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 25.06.2019 määruse (EL) nr 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja

vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning

rahvusvahelisi lapserööve, artikli 3 punkti b kohaselt allub asi Eesti kohtule, kuivõrd

mõlemad abikaasad on Eesti kodanikud.

10. Nõukogu 20.12.2010 määruse (EL) nr 1259/2010 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta

abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas) artikli 5 kohaselt on

abikaasadel õigus leppida kokku abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse

määramises tingimusel, et selleks on üks järgmistest õigustest:

a) selle riigi õigus, kus on kokkuleppe sõlmimise ajal abikaasade peamine elukoht, või

b) selle riigi õigus, kus oli abikaasade viimane peamine elukoht, kui üks neist

kokkuleppe sõlmimise ajal endiselt seal elab, või

c) selle riigi õigus, mille kodanik üks abikaasadest on kokkuleppe sõlmimise ajal, või

d) kohtu asukohariigi õigus.

Kohalduva õiguse valik on võimalik ka kohtumenetluse käigus (viidatud määruse art 5 lõige

3, perekonnaseaduse (PKS) § 641 lg 3). Pooled on kohtumenetluses valinud Eesti õiguse

kohaldamise.

11. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1).

12. Poolte abielu sõlmiti 21.07.2007 Tallinnas (akt 1373). Hageja ja kostja on mõlemad esile

toonud, et poolte abieluline kooselu on lõppenud. Kostja on kinnitanud, et poolte vahel

puudub vaidlus abielu lahutamise küsimuses ning kostja on nõustunud abielu lahutamisega.

Kostja on võtnud hagi õigeks ning nõustunud abielu lahutamisega.

13. PKS § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on

alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad

on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

14. Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on pöördumatult

lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohus rahuldab

hagi.

15. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. TsMS § 150 lg 2 p-st 3

tuleneb, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne

esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse

esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid nii kirjalikes avaldustes kui ka kohtuistungil

kohtuotsusele edasikaebamise õigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv 50 eurot.

Kohus tagastab riigilõivu hageja märgitud arvelduskontole.

16. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik