3-24-1884/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1884

Haldusasi

M.P ja E.V kaebus Tallinna Haridusameti otsuse peale

määrata M.P elukohajärgseks kooliks Kalamaja

Põhikool

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebajad M.P ja E.V , esindaja Ervin Nurmela

Vastustaja Tallinna linn, esindaja Liisa Feldmann

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.08.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.P ja E.V apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.P ja E.V apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

09.08.2024 otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed ning nende elukoha aadress ja

kaugus koolidest tähemärgiga.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.04.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Haridusamet määras 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199 M.P

elukohajärgseks kooliks Kalamaja Põhikooli. Lähim eesti õppekeelega kool lapse elukohale

3-24-1884

on Gustav Adolfi Gümnaasium (GAG, XXX m). GAG on 2024/2025. õppeaastal, arvestades

kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu, elukohajärgne

kool 96 lapsele. GAGi on soovinud oma lapse elukohajärgseks kooliks 207 lapsevanemat.

Arvestades õppekohtade arvu GAGi esimestes klassides ning laste arvu, kellele see kool on

lähim, samuti GAGi määramiseks esitatud taotluste arvu, ei ole võimalik määrata GAGi

kõigile lastele elukohajärgseks kooliks. Seepärast tegi elukohajärgse munitsipaalkooli

taotluste läbivaatamise komisjon ettepaneku määrata GAG elukohajärgseks kooliks lastele,

kellele see kool on elukoha lähedal ja kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud

enne 20.02.2020. M.P elukoht on rahvastikuregistri andmetel YYY, Tallinn alates

21.05.2021. Tema elukohale järgmine lähim kool, mida määratakse elukohajärgseks kooliks,

on Kalamaja Põhikool (XXX m). Kalamaja Põhikool asub tema elukohast mõistlikus

kauguses.

2. Tallinna Linnavalitsus jättis 18.06.2024 korraldusega nr 637 kaebajate vaide rahuldamata.

3. M.P ning tema isa E.V esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti

20.05.2024 käskkirja nr T-7-1/24/199 osaliseks tühistamiseks ja linna kohustamiseks määrata

lapse elukohajärgseks kooliks GAG.

M.P elab sünnist saati Kalamajas ja praegusel aadressil alates 21.05.2021. Kooli määramine

mõjutab teda oluliselt järgmised 9 aastat. M.P-le on sobivaim kool GAG, kus on teistsugused

õpivõimalused kui Kalamaja Põhikoolis. GAG on tema elukohale lähemal.

GAGi koolikoha saanud laste nimekiri on vastuolus käskkirja põhjendustega ning nimekirja

koostamisel on tehtud kaalutlusvigu. GAGi 1. klassi võeti lapsi, kelle rahvastikuregistris olev

elukoha kanne oli tehtud hiljem kui 20.02.2020 ning vastu võeti ka lapsi, kelle jaoks ei ole

GAG lähim elukohajärgne kool (õed-vennad). Enne nendele koha pakkumist oleks pidanud

kohta pakkuma M.P-le. Linn ei arvestatud, kas õed-vennad õpivad samas õppehoones, ei

kontrollinud, kas õed-vennad elavad samal aadressil ega teinud vahet, kas nad on saanud

GAGi katsetega. Käskkirjas ei ole põhjendatud, miks Tallinna linn automaatselt eelistas

koolikoha määramisel neid lapsi, kelle õde-vend juba õpib GAGis. Linn rikkus reeglit, et

koolilähedus ja õe-venna kriteeriumid on üldjuhul võrdse kaaluga. Põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg 1 uues redaktsioonis rõhutatakse elukoha läheduse

esmasust.

GAGi senises praktikas on klassides olnud alati üle 24 õpilase. Eelmisel õppeaastal alustas 1.

klassis 112 õpilast (28+27+29+28). See on olnud tervisekaitse- ja ohutusnõuete tingimustes

võimalik ja on vastanud kooli mahutavusele.

Vastuvõtu pingerea koostamine ei ole kontrollitav ning andmetes on vastuolusid. Käskkirja

kohaselt oli tingimustele vastavaid soovijaid 207, kohtumenetluses esitatud tõendite kohaselt

aga 161 (96 vastuvõetut ja 65 väljajäänut). Võeti vastu 10 last, kelle elukoha kande aeg on

hilisem kui 20.02.2020. Kaebajale on esitatud erinevaid andmeid, millisel järjekohal on

kaebaja väljajäänute hulgas.

Kaugust koolist tuleb mõõta mitte linnulennul, vaid jalgsi tee järgi. Kaebajal puuduvad

andmed, kui pikk on teiste laste reaalne koolitee, kuid on võimalik, et osade laste puhul ei ole

GAGi ja Kalamaja Põhikooli kauguse erinevus kodust 5-kordne nagu kaebaja puhul, vaid

väiksem. Eelistama peaks lapsi, kelle jaoks GAG on kõige lähem kool ning GAGi ja

Kalamaja Põhikooli koolide kauguse erinevus lapse kodust on suurem.

4. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Esmajoones pakutakse koolikohti neile lastele, kellele on GAG elukohale kõige lähemal asuv

kool ning kelle õde-vend juba õpib selles koolis. Nende rahvastikuregistri kande aeg võiski

olla hilisem kui kaebajal. Ülejäänud kohtade jaotamisel laste vahel, kellele GAG oli lähim

2(10)

3-24-1884

kool (kuid kellel ei õppinud GAGis õde-venda), võeti arvesse rahvastikuregistri kande aeg

vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse nr 132 „Elukohajärgse munitsipaalkooli

määramise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 132) § 6 kolmandale lausele. See on

objektiivne ning läbipaistev kriteerium. Tallinna linn kontrollis ka laste eelmisi

rahvastikuregistri kandeid ning võttis neid arvesse, kui GAG oli varasemale elukohale lähim

kool. Kõigi koolikoha saanud laste jaoks oli GAG lähim kool, mistõttu on olukord teistsugune

kui Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2020 otsuses nr 3-20-926. PGS § 10 lg 1 sõnastus sama

pere teiste laste õppimine samas koolis ei sea tingimuseks sama koolihoonet ega seda, kas

sama pere lapsed on vastu võetud katsetega või elukohajärgselt.

Kuigi Kalamaja Põhikool asub kaebaja elukohast XXX m võrra kaugemal kui GAG, on see

läheduselt järgmine kool, mis asub elukohast mõistlikul kaugusel. Tallinna linn ei arvesta

eraldi iga elukohajärgse kooli määramise puhul, mitu meetrit pikeneks lapse koolitee. Õpilase

jalgsi käidav koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km. M.P-l ei ole vaja kasutada ühistransporti

Kalamaja Põhikooli jõudmiseks, kuid tal on selleks võimalus.

Käskkirjaga nr T-7-1/24/199 elukohajärgseks kooliks määratud laste nimekiri ja GAGi vastu

võetud laste nimekiri ei ole identne, sest erinevatel põhjustel loobus õppekohast 5 last. Üks

laps sai õppekoha vaidemenetluses, kuna tema puhul oli kaugust koolist valesti mõõdetud

(GAGi mõõtepunkt ei olnud tsentris). Ükski kaardirakendus ei ole täiuslik ning ebatäpsuste

ilmnemisel kontrollitakse faktilised andmed üle, et teha õiguspärane kaalutlusotsus. Ka

Google Maps ei arvesta kaugust õigesti, kui maja välisuks on sisehoovis või kortermajal on

mitu trepikoda või kui õpilane saab siseneda kooli territooriumile kolmest erinevast väravast

vms. 4 õpilase puhul tegi süsteem alguses vea, ehkki GAG oli neile lähim kool ja koolis õpib

õde-vend.

Eelmisel aastal Tallinna Haridusameti määratud 1. klassi koolikohtade arvu ei suurendatud.

Koolikohtasid ei määrata iga aasta täpselt sama palju, kuna õppekohtade arv sõltub 1.

klassidele mõeldud klassiruumide suurustest ja selle info annab kool iga aasta sõltuvalt

õppekorraldusest. GAGi direktor kinnitas 22.07.2024, et praeguse teadmise juures ei ole

GAGil plaanis tekitada 1. klassidesse juurde õppekohti.

Kõikide Tallinna üldhariduskoolide (sh Kalamaja Põhikool) õppekavad vastavad põhikooli

riikliku õppekava tingimustele, s.t kehtestatud põhiharidusstandardile. 2023/2024. õppeaastal

sai Kalamaja Põhikoolis õppida valikainena prantsuse keelt.

5. Tallinna Halduskohus jättis 09.08.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Ehkki PGS-ist tuleneb linnale kohustus tagada igale koolikohustuslikule lapsele kvaliteetne ja

kättesaadav põhiharidus, ei tähenda see üldjuhul siiski lapse ega lapsevanema subjektiivset

õigust nõuda kohta teatud kindlas koolis. Õigus haridusele ei tähenda, et isik saaks nõuda

hariduse andmist kindlas koolis või koolikeskkonnas, mida ta eelistab lähtuvalt

subjektiivsetest kaalutlustest, sh kooli eripäradest või pakutavatest õppeainetest või -

suundadest.

Kaebajate õigust olla ära kuulatud ei ole rikutud. Lapse elukoht ning pere teise lapse käimine

samas koolis oli võimalik välja selgitada ilma vanemat ära kuulamata. Sisuliselt on tegemist

massmenetlusega.

Kaebajatel on õigus nõuda, et elukohajärgse kooli määramine toimuks õigusaktides

kehtestatud korda, sh seaduse eesmärgiga kooskõlas olevaid valikukriteeriume järgides ning

neid õigesti ja mittediskrimineerivalt rakendades.

PGS § 10 lg 1 ja määruse nr 132 § 6 kohaselt tuleb elukohajärgse kooli määramisel Tallinnas

kindlasti arvestada kahte kriteeriumi: lapse elukoha lähedust koolile ja pere teiste laste

õppimist samas koolis. Mõlema kriteeriumiga on maksimaalselt arvestatud siis, kui koolis

3(10)

3-24-1884

saavad koha need lapsed, kellele see on lähim kool ning kelle õde-vend juba käib samas

koolis. Linn võib elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamisel otsustada,

et peale seaduses nimetatud asjaolude tuleb kaaluda ka muid asjaolusid (vt Riigikohtu

31.03.2017 otsus nr 3-4-1-16-16, p 21). Määruse nr 132 § 6 näeb sellise seaduses sätestamata

lisaargumendina ette elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aja arvestamist,

eelistades lapsi, kelle elukoha registrikanne on varasem. Sellist täiendavat argumenti ei ole

alust pidada meelevaldseks.

Kuigi mitme GAGi õppekoha saanud lapse puhul saab möönda, et neile läheduselt järgmiseks

kooliks olev Kalamaja Põhikool asub neist vaid vähesel määral (alla 100 m) kaugemal kui

GAG (23.07.2024 tabeli read nr 48, 51, 81, 82, 87, 88, 89, 93, 95), ei saa pidada

meelevaldseks või ebaõiglaseks ka vastustaja valitud lahendust, kus eelistatakse äsja kooli

lähedusse kolinud lastele neid, kes on piirkonnas elanud kauem. Seejuures ei lähtu vastustaja

rahvastikuregistri kandest formaalselt, vaid arvestab ka seda, kui laps on piirkonnas kolinud,

kuid talle lähim kool on kogu aeg jäänud samaks. PGS ei nõua laste vahel valiku tegemisel

alternatiivse koolitee kaalumist ning selle arvesse võtmist, mitu korda pikeneb lähimast

koolist välja jäämise korral lapse koolitee, vaid tegu on linna kaalumisruumi jäetud

küsimusega. Ei ole alust hinnata ümber vastustaja tehtud valikut, mis põhineb selgetel ja

läbipaistvatel kriteeriumitel.

Lähtepunktiks peaks olema lapsekeskne käsitlus, st elukohajärgseks kooliks tuleks määrata

kool, mis asub lapse elukohale võimalikult lähedal. PGS sõnastust arvestades ei pruugi see

alati tähendada kõige lähemat kooli, küll aga elukoha läheduses asuvat kooli. Käskkirja

kohaselt arvestas vastustaja, et Kalamaja Põhikool asub kaebaja elukohast mõistlikus

kauguses (XXX m). Seda seisukohta ei saa pidada põhjendamatuks. Kuigi käskkirjast ei selgu

otsesõnu, millise metoodika alusel kujunes nimekiri, on linn kohtumenetluses selgitanud, et

kõigepealt reastati kõik lapsed lähima kooli alusel, mille tulemusel tekkis iga kooli kohta

nimistu lastest, kellele see kool on lähim; seejärel määrati GAG elukohajärgseks neile

nimekirjas olevatele lastele, kelle sama pere teine laps õpib selles koolis, arvestades seega ka

nende puhul esmajärjekorras seda, et tegu oleks elukohale lähima kooliga; seejärel määrati

GAG elukohajärgseks kooliks lastele, kelle elukohale see kool oli lähim, eelistades neid, kelle

rahvastikuregistri kanne oli varasem. Seega arvestati rahvastikuregistri kande aega kaalumise

viimases etapis. Kohus on üle kontrollinud, et kõigi vastu võetud laste puhul oli GAG kõige

kodulähedasemaks kooliks. Kuna kõikide vastu võetud laste elukohtadele on GAG lähim

kool, ei saa sisulist tähtsust omada see, kas õde-vend on GAGi vastu võetud katsetega või

mitte. Sama pere teiste laste eelistamise ainsa ega peamise eesmärgina ei saa näha pelgalt pere

mugavust laste kooli transportimisel. Laste tundide algus- ja lõpuajad ei pruugi ka samas

koolis käies ühtida ning õpilase elukoha lähedus koolile peaks toetama seda, et õpilastel on

võimalik kooli ja koju liikuda iseseisvalt. Oluline on ka vanemate parem kaasatus kooli

asjadesse. Seetõttu ei ole alust väita, et õe-venna kriteeriumi rakendamine on põhjendatud

ainult juhul, kui on kontrollitud, et tegemist on samas leibkonnas elavate ja samas õppehoones

õppivate lastega.

Täiendava õppekoha loomine PGS § 26 lg-s 3 sätestatud erandjuhu alusel on kooli pidaja,

kooli direktori ja hoolekogu kaalutlusotsus, mis peab arvesse võtma kõiki asjassepuutuvaid

väärtusi ja huve. Kellelgi pole subjektiivset õigust nõuda piirnormi suurendamist. Sellist

subjektiivset õigust ei tulene asjaolust, et piirnormi on varasematel aastatel tavapäraselt

suurendatud, ega ka kaebajate viidatud halduseeskirjast. Iseenesest õige on kaebajate viide, et

kooli direktori kirjast ei järeldu, et piirnormi suurendamist kindlasti ei toimu. Samas ei nähtu,

et juhul kui kooli pidaja peaks direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul siiski otsustama

õpilaste arvu üle piirnormi suurendada, saaks niiviisi tekkivaid õppekohti õiguspäraselt täita

4(10)

3-24-1884

muul viisil kui õppekohta soovinud õpilaste nimekirja alusel ning lapse elukoha kauguse ja

rahvastikuregistri kande alusel moodustatud järjekorrast lähtudes.

Vastustaja on selgitanud erinevusi arvandmetes. Kohtul puudub võimalus kontrollida, mida

väideti lapse järjekoha kohta telefonivestluses. Kohtumenetluses on linn selgitanud, et laps oli

tolle hetke seisuga 8. positsioonil ja sama nähtub ka 23.07.2024 esitatud tabelist. Seejuures

olid kaks kaebajast algselt eespool paiknenud last juba saanud õppekohad eelnevas punktis

viidatud 05.06.2024 käskkirjadega. Vastustaja esitatud andmetest nähtuvalt puudub alus

kahtlustada, et õppekoht GAGi võidi määrata mõnele lapsele, kelle vanem selleks taotlust ei

esitanud.

Seoses Maa-ameti kaardirakenduse kasutamisega on vastustaja põhjendatult selgitanud, et

ükski kaardirakendus ei ole täiuslik. Kaebaja koolitee Kalamaja Põhikooli ei ole tema jaoks

ebaproportsionaalselt koormav või ebaturvaline.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. M.P ja E.V paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega rahuldada kaebus.

Tulenevalt Kalamajas valitsevast koolikohtade nappusest on varasematel aastatel suurendatud

GAGis 1. klassi õppekohtade ülempiiri. Sellel aastal väitis linn alguses, et ülempiiri

suurendada ei ole ruumipuuduse tõttu füüsiliselt võimalik, kuid kooliaasta alguses selgus, et

GAGi ühte 1. klassi on juurde tehtud 4 õppekohta ning sinna võeti vastu 5 last nimekirja

väliselt, sh ei olnud GAG nende elukohajärgne kool. Teisalt on linna esindaja meedias ka ise

möönnud, et Kalamaja Põhikooli täituvus on kaks korda ületatud. Esimesed klassid loodi seal

26 õppekohaga ning üks klass käib teises vahetuses. Tallinna linn ei ole GAG ja Kalamaja

Põhikooli 1. klasside õpilaste arvu paika pannes arvestanud kõigi asjasse puutuvate asjaolude,

väärtuste ja huvidega ning on ühte kooli ja selle õpilasi ja lapsevanemaid eeliskohelnud.

Käskkirjast ei nähtu kaalutlusi, miks kohad niiviisi jaotati.

Halduskohus on jätnud välja nõudmata olulist tähtsust omavad tõendid ning kohtuotsusest ei

nähtu, et halduskohus oleks otsuse tegemisel sisuliselt kontrollinud vastustaja poolt

menetluses esitatud tõendeid (tabeleid) ega hinnanud kaebaja väidet, et andmed tabelites ei

klapi. Lisaks piiras halduskohus põhjendamatult kaebajate õigust tutvuda asja lahendamisel

tähtsust omavate tõenditega. Kohus ei ole kohtuotsuse põhjendavas osas märkinud, millistel

tõenditel põhinevad kohtu järeldused.

Halduskohus asus ise sisustama õdede-vendade eelistamist elukohajärgse kooli määramisel,

vastustaja käskkiri selliseid põhjendusi ei sisaldanud. Vastustaja on asunud kohtumenetluses

oma käskkirja tagantjärele põhjendama, mis on lubamatu. Kooli läheduse hindamisel ei tohi

lähtuda kauguse linnulennult mõõtmisest, vaid peab arvestama teekonda. Seadusandja tahte

kohaselt on prioriteetseks kriteeriumiks kodulähedus, mitte õdede-vendade õppimine samas

koolis. Elukoha registreerimise kuupäeva arvestamine võimaldab küll vältida kuritarvitusi

elukohajärgse kooli määramisel (et vanemad ei registreeriks elukohta piirkonda vahetult enne

lapse kooli minekut), kuid elukoha registreerimise kande aeg ei saa olla ainsaks „muuks

asjaoluks“, mida arvesse võtta. Kui soovijaid on rohkem kui koolikohti, peaks iga lapse puhul

kaaluma, milline on alternatiivne kool ning millist mõju alternatiivne kool lapsele ja lapse

kooliteele avaldaks. Üheksa GAGi õppekoha saanud lapse puhul oleks nende koolitee

Kalamaja Põhikooli olnud üksnes vähesel määral pikem (alla 100 m). M.P koolitee on nüüd

aga 5 korda pikem kui GAGi ning ta oli vastustaja väitel 8. väljajääja. Seejuures ei ole ta

asunud elama GAGi läheduses „vahetult enne“ elukohajärgse kooli määramist, vaid on elanud

GAGi vahetus läheduses juba alates 21.05.2021 (elades ka varem Kalamajas).

5(10)

3-24-1884

7. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata,

nõustudes halduskohtu põhjendustega ja jäädes halduskohtule esitatud seisukohtade juurde.

Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda koolikohta konkreetses koolis või kooli rajamist

konkreetsesse kohta. Vastustaja määras GAGi 2024/2025. õppeaastal elukohajärgseks kooliks

96 lapsele, arvestades kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide

üldarvu. Kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust, et kui eelnevatel aastatel on komplekteeritud

ühte klassi rohkem kui 24 õpilast, siis see praktika peab jätkuma. Kool võib ruumiressurssi ja

õppekorraldust arvesse võttes hoolekogu nõusolekul tulevikus praktikat muuta, kui suuremate

klasside õpilased on kooli lõpetanud või kui õpe tehakse kahes vahetuses, avatakse

hariduslike erivajadustega laste rühmasid või klasse jms. Kalamaja Põhikooli esimeste

klasside suurus on hoolekoguga kooskõlastatud ja õiguspärane. GAGi direktor rikkus seadust

ja oma töölepingut, võttes vastu rohkem õpilasi. Seda ebaõiget praktikat ei saa jätkata ka

kaebaja suhtes.

Halduskohus ei eksinud uurimispõhimõtte vastu. Vastustaja esitas kohtule nimekirjad, kus oli

välja toodud kõigi laste elukoha kaugus koolist, pere teiste laste õppimine samas koolis ning

rahvastikuregistri kannetega seonduv informatsioon (kehtiv ja eelnev kanne, kui laps oli sama

kooli läheduses kolinud). Seega sai halduskohus kontrollida valikukriteeriumite rakendamise

õiguspärasust (ning teha ka päringuid rahvastikuregistrist). Kohus ei pidanud märkima, mis

infosüsteemidest või registritest ta kontrollimisel lähtus. Kohus on kontrollinud ka mitme

GAGi õppekoha saanud lapsele läheduselt järgmiseks kooliks oleva Kalamaja Põhikooli

kaugust lapse elukohast ja arvestanud mõõtepunkti tsentreerimise mõju elukoha kaugusele

(tehes kindlaks, et kõik eelnimetatud lapsed elavad samal suunal, kuhu mõõtepunkti nihutati).

Halduskohus jättis õiguspäraselt rahuldamata taotlused tõendite väljanõudmiseks, eeskätt

teiste menetlusväliste alaealiste laste eraeluliste andmete kaitseks. Kaebajal oli võimalik

esitada enda vastuväited kohtumenetluses esitatud isikuandmetest puhastatud nimekirjade

põhjal. Ekslik on kaebaja väide, et vastustaja esitatud andmed ei klapi. Tõepoolest oli

nimekirjades vigu, kuid vastustaja selgitas kohtule põhjalikult, mis vead tingis ning esitas ka

korrektsed andmed ja vastas kõikidele kohtu esitatud küsimustele.

Käskkirjas on selgelt märgitud, et olulise asjaoluna arvestatakse sama pere teiste laste

õppimist samas koolis. See kriteerium tuleneb ka otse seadusest. Elukoha kaugus ja õdede-

vendade samas koolis õppimine on kaalumisel võrdsed. Vastustajal ei ole võimalik koolikohti

jagada selliselt, et rivistab taotlejad lähtuvalt nende elukoha kaugusest koolimajast, kuna lapsi

peab kohtlema võrdselt (sõltumata sellest, kas see lähim kool asub lapse elukohast 40 või

3000 meetri kaugusel). Nüüdseks on ilmnenud, et GAGi direktor võttis kooli vastu veel sama

kooli õpetajate 5 last. Kuigi tegu on väga kahetsusväärse juhtumiga ning vabade õppekohtade

tekkimisel oleks neid tohtinud pakkuda vaid järgmistele õppekohast ilmajäänud laste

nimekirjas olevatele lastele, ei anna see siiski alust korrata kaebaja kasuks sama viga ja anda

talle õppekoht, suurendades veelgi klasside suurust ja seeläbi riivates 1. klassi juba määratud

ning ka 1. klassi õppekohast ilma jäänud laste õigusi. Puudub õiguslik alus need 5 last koolist

välja arvata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus jääb muutmata. Ringkonnakohus käsitleb esimesena kaebaja väiteid

menetlusnormide rikkumise kohta (I) ning lahendab seejärel apellatsioonkaebuse sisuliselt ja

jagab menetluskulud (II).

I

6(10)

3-24-1884

9. Kaebajate väitel rikkus halduskohus oluliselt menetlusnorme, kui jättis välja nõudmata

vaidlustatud 20.05.2024 käskkirja nr T-7-1/24/199 koos lisadega (kaebajatele esitati ainult

käskkirja väljavõte) ning 05.06.2024 käskkirjad nr T-7-1/24/217, T-7-1/24/218, T-7-1/24/219,

T-7-1/24/220 ja T-7-1/24/221 koos lisadega. Vaidlustatud käskkirja ja selle lisadeta ei olnud

kaebajate väitel võimalik kontrollida isegi seda, kas käskkirjas nimetatud andmed vastavad

vastustaja hiljem esitatud tabelites olevatele andmetele ning kas igale õppekoha saanud

lapsele oli GAG elukohale kõige lähemal asuv kool.

Kaebajad esitasid 08.07.2024 taotluse nõuda vaidlustatud käskkiri koos lisadega vastustajalt

välja. Kaebajad tuginesid sellele, et ilma tervikliku käskkirjata ei ole võimalik kontrollida, et

väljavõte kajastab käskkirjas esitatud põhjendusi ning vastab käskkirjas toodule (p 3.8; dtl

70). Kaebajad lisasid 15.07.2024, et puuduvad andmed, kas selle aja seisuga vastu võetud

laste nimekiri klapib käskkirja alusel vastu võetud laste nimekirjaga (dtl 87). Halduskohus

jättis käskkirja väljanõudmise taotluse 16.07.2024 määrusega rahuldamata, leides, et kohus

hindab kaebajatele esitatud põhjendusi, mistõttu ei ole vaja eraldiseisvalt tuvastada, kas

kaebajatele esitatud põhjendused kattuvad käskkirja põhjendustega (määruse p 4.2; dtl 96).

Kaebajad esitasid 23.07.2024 vastuväite kohtu tegevusele, mille halduskohus jättis

26.07.2024 määrusega rahuldamata. Kuigi halduskohus ei käsitlenud kaebajate väidet, et ilma

tervikliku käskkirjata ei ole võimalik kontrollida, kas vastu võetud laste nimekiri klapib

käskkirja alusel vastu võetud nimekirjaga, ei ole see minetus ringkonnakohtu hinnangul

oluline. Vastuvõetud laste nimekiri on võrreldes algse käskkirjaga erinevatel põhjustel

muutunud ja vastustaja on neid muutusi selgitanud. Neid põhjuseid käsitles ka halduskohus

kohtuotsuse punktis 29 ja ringkonnakohtule ei nähtu, et vastuvõetud laste nimekirja

mõningane muutumine ja muutmise põhjused rikuksid kaebajate õigusi.

Kaebajad esitasid vaidlustatud käskkirja tervikversiooni ning 05.06.2024 käskkirjade nr T-7-

1/24/217, T-7-1/24/218, T-7-1/24/219, T-7-1/24/220 ja T-7-1/24/221 väljanõudmiseks

halduskohtule taotluse 24.07.2024. Halduskohus jättis 26.07.2024 määrusega taotluse

rahuldamata, kuna see esitati hilinenult ja kohtu hinnangul ei olnud käskkirjade

väljanõudmine vaidluse lahendamiseks vajalik. Vastustaja on esitanud GAG-i määratud laste

andmestiku puhastatud ja puhastamata kujul ning selgitanud õppekohtade vabanemisel

toimunud liikumisi (p 15; dtl 199). Kaebajad esitasid halduskohtu tegevusele vastuväite, mille

halduskohus jättis 09.08.2024 otsuses rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub ka nende

halduskohtu põhjendustega.

10. Kaebajate väitel kohtles halduskohus neid võrreldes vastustajaga ebavõrdselt, kui jättis

kaebajate 24.07.2024 esitatud tõendite kogumise taotluse tähtaja ületamise tõttu rahuldamata,

kuid lubas samas vastustajal esitada 01.08.2024 uued tabelid taotluse esitanud ja vastuvõetud

õpilaste kohta. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Halduskohus avastas vastustaja 23.07.2024

esitatud puhastamata tabelis vigu ning küsis vastustajalt selle kohta 26.07.2024 määrusega

selgitusi. Vastustaja selgitas 01.08.2024 ebakõlade ja vigade tekkimist ning esitas tabeli uuesti

nii isikuandmetest puhastatud kui ka puhastamata kujul. Kaebajad on vastustaja 01.08.2024

seisukohta oma 02.08.2024 vastuses käsitlenud, sh nimetanud ka 01.08.2024 esitatud tabeleid

(nt p 1.4). Seega on kaebajad olenemata korrektsete tabelite hilisest esitamisest saanud

avaldada kaebajatele avaldatud osas tabeli kohta seisukohta (vt ka halduskohtu 09.08.2024

otsuse p 6).

11. Halduskohus märkis otsuse punktis 24, et on üle kontrollinud, et kõigi vastu võetud laste

puhul oli GAG kõige kodulähedasemaks kooliks. Seejuures viitas halduskohus vastustaja

23.07.2024 esitatud tabeli reale 48 (dtl 115-132; kaebajate eest varjatud). Kuigi halduskohtu

otsusest ei nähtu, mille alusel kohus kontrolli teostas ja eelnimetatud 23.07.2024 esitatud

tabeli nimetamine viitab, et halduskohus võis kontrolli teostada vigaste andmetega tabeli

alusel, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist menetlusveaga, mis tooks kaasa otsuse

7(10)

3-24-1884

tühistamise. Vastustaja kinnitas 01.08.2024 seisukohas, et kontrollis kaardirakenduse1 alusel

uuesti üle, et kõik GAGi vastuvõetud laste jaoks oli GAG kõige lähemaks kooliks.

Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et halduskohus sai GAGi kodulähedust kontrollida

23.07.2024 tabeli „Määratud“ tabeliosa, kus on andmed GAG-i vastu võetud õpilaste kohta,

alusel ja vastustaja 01.08.2024 seisukohast tulenevalt ei esinenud „Määratud“ tabelis vigu.

Ringkonnakohus kontrollis vastustaja 01.08.2024 esitatud isikuandmetest puhastamata tabeli

(dtl 163-180; kaebajate eest varjatud) ja kaardirakenduse alusel veelkord üle, et kõigi GAGi

vastuvõetud laste jaoks oli GAG kõige elukohalähedasemaks kooliks.

12. Kaebajate väitel ei olnud neil võimalik kohtumenetluses osadele dokumentidele

juurdepääsu piiramise tõttu oma õigusi tõhusalt kaitsta. Halduskohus piiras kaebajate

juurdepääsu kahele vastustaja esitatud tabelile: 23.07.2024 esitatud isikuandmetega tabel (dtl

115-132) ja 01.08.2024 esitatud isikuandmetega tabel (dtl 163-180). Halduskohus piiras

mõlemale dokumendile kaebajate juurdepääsu HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 3 alusel.

Juurdepääsu piiramine on vajalik menetlusväliste alaealiste andmete kaitsmiseks ning

kaebajate õigusi aitab tagada see, et andmetega tutvub ja neid kontrollib kohus (halduskohtu

26.07.2024 määruse p 12-13 ja 09.08.2024 otsuse p 7). Seejuures viitas halduskohus

01.08.2024 esitatud tabelile juurdepääsu piiramisel tagasi 26.07.2024 määruse vastavatele

põhjendustele (09.08.2024 otsuse p 7) ja kaebajad ei ole 26.07.2024 määrust juurdepääsu

piiramise osas vaidlustanud. Ringkonnakohtu hinnangul oli kaebajate juurdepääsu piiramine

põhjendatud ja nõustub halduskohtu põhjendustega.

13. Kaebajate väitel asus halduskohus käskkirja ise õdede-vendade eelistamise osas

sisustama. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Halduskohtul tuli praegusel juhul

kontrollida, kas vastustaja on kaebajale elukohajärgse kooli määramisel järginud PGS § 10 lg-

s 1 ja määruse nr 132 §-s 6 sätestatut. Seda on halduskohus teinud. Halduskohtul on seejuure

kohustus kaebajatega mittenõustumist põhjendada (HKMS § 165 lg 1 p 4). Kohtumenetluses

esitatud väidetest lähtuvad sisukamad halduskohtu põhjendused ei tähenda, et halduskohus on

asunud vastustaja eest haldusakti sisustama.

14. Eelnevale tuginedes leiab ringkonnakohus, et halduskohus ei ole oluliselt rikkunud

menetlusnorme.

II

15. Enamikule apellatsioonkaebuses esitatud sisulistele väidetele on halduskohus oma otsuses

juba vastanud. Asjaolu, et kaebajad ei nõustu nendega, ei tähenda, et halduskohus oleks

kohaldanud materiaalõigust vääralt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega

korda neid täies ulatuses (HKMS § 201 lg 4).

16. Apellatsioonimenetluses selgus, et 2024/2025. õppeaastal suurendati GAG-is esimesse

klassi vastu võetavate õpilaste arvu koolikohta soovinud õpilaste nimekirja väliselt.

Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et vastustaja korraldas sisejuurdluse

ning tegi kindlaks, et GAG võttis lisaks Tallinna Haridusameti poolt juba GAG-i määratud 1.

klassi lastele veel vastu viie koolis töötava töötaja last. Tallinna Haridusamet tegi tööandjana

17.09.2024 GAG-i direktorile hoiatuse, kuna direktor rikkus selliselt toimides töölepingust ja

ametijuhendist tulenevaid tööülesandeid (dtl 294). Eelnimetatud asjaolu ei anna aga alust

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks, kuna kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda sama

õigusvastase praktika kohaldamist ka nende suhtes (RKHKo 3-3-1-53-04, p 13 ja 3-3-1-19-

04, p 18). PGS § 26 lg-st 3 tulenevalt on klassis õppekohtade suurendamine erandlik.

Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda enda suhtes erandlike otsuste tegemist olenemata

sellest, kas konkreetses koolis on seda varasemalt tehtud või mitte.

1 https://gis.tallinn.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=0659424e440340e3b50f8de344a294b7

8(10)

3-24-1884

17. Kaebajate väitel on Kalamaja Põhikool ülerahvastatud, mistõttu on õpitingimused

ebainimlikud ega vasta tervisekaitse nõuetele. Kaebajad tuginevad seejuures ühele artiklile

meedias. Samas asjakohaseid tõendeid, mis kinnitaks, et Kalamaja Põhikoolis õppima

asumine rikuks kaebaja õigust tervise kaitsele, ei ole esitatud. See, et Kalamaja Põhikoolis ei

oleks õpilaste tervisekaitse nõuded täidetud, pole üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu.

Kuigi õppimine tavapärasest hiljem algavas õppevahetuses võib mõjutada pere elukorraldust,

ei nähtu siinse kaasuse asjaoludest, et tegemist oleks intensiivse riivega.

18. Halduskohus märkis otsuse punktis 21 õigesti, et PGS §-s 10 ja Tallinna Linnavalitsuse

määruse nr 132 §-s 6 kasutatud väljend „õpilase elukoha lähedus koolile“ ei ole sisustatav

selliselt, et kool tuleks elukohajärgseks kooliks määrata neile lastele, kes elavad sellele kõige

lähemal. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et esmalt tuleb välja selgitada lapse elukohale

kõige lähem kool ja arvestada juba koolis ees õppivate õdede/vendadega ning alles seejärel

võtta arvesse rahvastikuregistrisse elukohakande tegemise aega. Kui kool on kõigile lastele,

kes on avaldanud soovi õppida selles koolis, elukohale kõige lähem kool, puudub alus

eelistada lapsi ainuüksi põhjusel, et nad elavad koolile meetrite poolest kõige lähemal.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega ka selles, et vastustaja on elukohajärgse kooli

määramise metoodikat asunud selgitama ja sisustama alles kohtumenetluses, sh et esmalt

määrati GAG elukohajärgseks kooliks neile lastele, kelle elukohale oli GAG kõige lähemaks

kooliks ja kelle õde-vend juba seal õppis. Ringkonnakohtule on käskkirjast arusaadav, et

kaebajale elukohajärgse kooli määramisel lähtuti PGS § 10 lg 1 nõuetest ja lisaks määruse nr

132 §-s 6 nimetatud elukoha registreerimise ajast. Ka nendele lastele, kelle õde-vend õpib

juba samas koolis, oli GAG elukohale lähimaks kooliks. Ka vaideotsuse punktidest 7.1 ja 7.3

(dtl 27-28) on mõistetav, et rahvastikuregistri elukohakande tegemise aega arvestati alles

pärast PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses nimetatud kriteeriume.

19. Kaebajad leiavad, et kooli kaugus kodust tuleb määrata sisuliselt õigesti, s.o arvestada

tuleb tegelikku teekonda kooli, mitte mõõta vahemaid linnulennult. Ringkonnakohus

kaebajate seisukohaga ei nõustu.

Seadus ei sätesta kriteeriume, mille alusel tuleb kooli lähedust lapse elukohale mõõta ja on

jätnud elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra kohaliku omavalitsuse

otsustada (PGS § 10 lg 1 teine lause). Määruse nr 132 § 6 kohaselt arvestatakse Tallinna

õpilase elukoha lähedust koolile, mida praktikas mõõdetakse n-ö linnulennult. Kaebajate

kirjeldatud tegeliku koolitee pikkuse arvestamine sarnaneb näiteks Tartus kasutusel olevale

mudelile, kus elukoha lähedus koolile tähendab jalgsi tee pikkust (Tartu Linnavalitsuse

14.01.2014 määruse nr 6 „Tartu linnas elavale lapsele elukohajärgse põhikooli määramise

tingimused ja kord“§ 3 lg 2). Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et elukoha lähedust

koolile tuleb sisustada kui lapse elukohale lähimat, s.o geograafiliselt kõige lähemat kooli

(01.07.2020 otsuse nr 3-19-1394, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul on Tallinna kasutatav

meetod PGS § 10 lg-ga 1 kooskõlas seni, kuni koolitee n-ö linnulennult mõõdetud

elukohalähedasse kooli on lapse jaoks mõistlikult läbitav. Seega ei nähtu, et praeguses asjas

oleks kaebaja kodu ja elukohalähedase kooli vahelise kauguse mõõtmine n-ö linnulennult

kaebaja õiguseid rikkunud. Küll märgib ringkonnakohus, et muus olukorras võib norm, mis ei

arvesta tegeliku koolitee pikkust ega keerukust, osutuda põhiseadusvastaseks. Samamoodi

leiab ringkonnakohus, et siinse vaidluse asjaoludel on vahe esimese ja teise kooli vahel

meetrites suhteliselt väike, s.o mõju lapsele pole märkimisväärne ja ka teine kool jääb kaebaja

kodust mõistlikku kaugusesse. Erinev võiks järeldus olla näiteks siis, kui vahet esimese ja

teisel kooli kauguse vahel ulatuks kilomeetriteni. Sellisel juhul võib lapse parimate huvide

tagamiseks olla põhjendatud määrata elukohajärgseks kooliks lähim kool ka siis, kui elukoht

on alles hiljuti registreeritud. Seetõttu pole praeguse vaidluse asjaoludel alust pidada

9(10)

3-24-1884

õigusvastaseks seda, et Kalamaja Põhikool on kaebaja elukohast matemaatiliselt võttes mitu

korda kaugemal kui GAG.

20. Eelnevast tulenevalt jääb kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud

HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

21. Kaebajad taotlesid, et ringkonnakohus asendaks kohtulahendi avaldamisel kaebajate

nimed ning nende elukoha aadressi andmed tähemärgiga. Ringkonnakohus rahuldab taotluse

ning asendab HKMS § 175 lg 3 ja 4 alusel kaebajate nimed ning nende elukoha aadressi ja

kauguse koolidest tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)