3-24-1808/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1808

Haldusasi

S.Q kaebus Maardu Linnavalitsuse otsuse peale jätta

2024. a juunikuu eest toimetulekutoetus määramata

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – S.Q

Vastustaja – Maardu linn, esindaja Neeme Sild

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.10.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

S.Q apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta S.Q apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.10.2024

otsuse resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

Selgitused

Otsus peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.04.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.Q esitas 05.06.2024 Maardu Linnavalitsusele toimetulekutoetuse taotluse 2024. a

juunikuu eest. Maardu Linnavalitsus jättis 11.06.2024 otsusega (dtl 29-30) kaebajale

toimetulekutoetuse määramata.

3-24-1808

2. S.Q esitas 17.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maardu Linnavalitsuse

11.06.2024 otsuse tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja

taotlus uuesti läbi. Kaebaja hinnangul on vastustaja ekslikult jätnud arvestamata kaebaja

makstud elatise L.O-le ja P.E-le . C. ja P.E sissetulekuks on üksnes pension ja

puudetoetus ning C. Y on õpilane, kellel puudub sissetulek. Kaebaja sissetulekute hulka

on arvestatud peretoetus summas 80 eurot, mis on lapsele kuuluv toetus ning äärmisel

juhul jagatav kahele vanemale võrdselt. Kuna toetus ei laeku kaebaja kontole, ei saa see

olla kaebaja sissetulekuks. Samuti on kaebaja sissetulekuna käsitatud tööandja makstud

sõidukulude hüvitist, mis ei ole sissetulek. Otsuse kohaselt on linn otsustanud eluaseme

soetamiseks võetud laenu tagasimakse summat vähendada seoses väidetavalt

makseraskuste ennetamiseks sõlmitud vabatahtliku kindlustuse sõlmimisega, mis katab

osaliselt eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset. Kaebaja ei tea sellise

kindlustuse olemasolust.

3. Maardu linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja sissetulekutest ei arvestatud maha

makstud elatist, kuna kaebaja esitatud dokumendid elatise maksmise tõendamiseks on

vastuolulised. Lapsetoetus summas 80 eurot on kaebaja sissetulekuks arvestatud riigi

hallatava SKAIS2 andmebaasis olevate andmete alusel ja toimetulekutoetuse taotleja

sissetulekute alusandmetes kajastuvad need sõltumata vastustaja tahtest. Eesti Puu OÜ

09.05.2024 arve nr 105094 summas 588 eurot jagatakse 17 nädala peale. Vastustaja

metoodika kulu arvestamisel erineb kaebaja omast, kuna on kasutatud päevapõhist

arvestust: 588 eurot ÷ (17 nädalat × 7 päeva = 119 päeva) × 22 päevaga (10.05–

31.05.2024 (arve koostamisest järgnevast päevast)) = 108,71 eurot. Kaebajal tasuks tähele

panna, et kalendri järgi ei koosne kalendrikuu ainult 4 nädalast (reeglina veebruar, kui ei

ole liigaasta), vaid sellele lisandub sõltuvalt kuust kuni 3 kalendripäeva. Arvutusviga

summas 3,99 eurot on tehtud kaebaja kasuks. Maardu Linnavolikogu 20.12.2022 määruse

nr 28 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse

määramiseks“ (määrus nr 28) § 3 p 9 järgi on sooja vee varustuseks tarbitud soojusenergia

või kütuse maksumuse piirmääraks kehtestatud kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta

kuus ja punkti 10 järgi elektrienergia tarbimisega seotud kulu piirmääraks kuni 38 eurot

üheliikmelise pere kohta kuus. Avaldusele on lisatud AS Alexela 31.05.2024 arve

062024058814 summas 99,59 eurot, millest 25 eurot on arvestatud piirmäära ulatuses vee

soojendamise kuludeks, kuna selle kulu tarbimine eraldi ei ole mõõdetav. Arvel nähtuvast

74,59 eurot tarbitud elektrienergia kulust on normkuluna arvesse võetud 38 eurot. Kaebaja

ei ole toimetulekutoetuse taotluses märkinud enda pereliikmetena teisi isikuid. Seega tuleb

toimetulekutoetuse määramise menetluses eluruumi elanike arvuks lugeda üks ja elamus

tegelikult elavate elanike arv antud juhul õiguslikku tähendust ei oma. Vastustajale

teadaolevalt elavad kaebajaga samas elamus tema isa P.E ja eestkostetav L.O , täisealise

C. Y tegelik elukoht ei ole samas elamus. Uurimisprintsiibist lähtudes on vastustaja

täitnud haldusorganil lasuva asjaolude väljaselgitamise kohustuse.

4. Tallinna Halduskohus jättis 03.10.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaebaja esitas 05.06.2024 taotluse toimetulekutoetuse määramiseks 2024. a juunikuu eest

ja taotles toimetulekutoetust üksinda, jättes märkimata oma perekonnaliikmed. Vastustaja

pole taotluse menetlemisel laiendanud arvesse võetavate isikute ringi ning kohus ei

analüüsi kaebaja taotluse lahendamisel perekonnaliikmete andmeid, sest poolte vahel

selles osas vaidlus puudub. Kaebaja kinnitas, et elanike arv on elamus 4, kuid see ei oma

toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel õiguslikku tähendust. Vastustaja on kohtule

kinnitanud, et talle on teada, kes elavad kaebaja eluruumis. Peretoetust tuleb lugeda

kaebaja sissetulekuks seni, kuni kaebaja on märgitud SKAIS2 andmebaasis toetuse

saajaks. Kaebaja sissetulekuks arvestatud sõidukulude hüvitis ei kuulu sarnaselt

2(5)

3-24-1808

lapsetoetusega nende sissetulekute ammendavasse loetelusse, mida ei arvata

toimetulekutoetuse arvestamisel toimetulekutoetuse taotleja sissetulekute hulka

sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 2 alusel. Vaidlustatud otsus ei sisalda

sõidukulude hüvitise sissetulekuks arvestamise osas kaalutlusi, kuid kohtu hinnangul ei

too nende puudumine kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist, sest see ei muudaks

vastustaja otsust sisuliselt. Kui vastustaja poleks kaebaja saadud sõiduhüvitist

sissetulekuna arvestanud, ületaks kaebaja sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist

ikka toimetulekupiiri.

Kuigi kaebajal oli õigus esindatavate nimel elatise maksmise kohta kinnitust anda, ei ole

selline kinnitus vastustajale siduv. See, et vastustaja on varasemalt elatise maksmist

arvestanud, ei tähenda, et vastustaja on enda varasemate seisukohtadega seotud ega saa

oma senist seisukohta ümber vaadata. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitatud

dokumendid seoses elatise maksmisega on vastuolulised. Praegusel juhul on kaebaja omal

initsiatiivil otsustanud maksta ülalpeetavatele elatist summas, mis käib talle selgelt üle

jõu. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada formaalset kasutuseelist makstud elatisena.

Vaidlustatud otsuses puuduvad andmed vastustaja poolt viidatud vabatahtlikule

kindlustuslepingule. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et otsuses märgitud lõik

viitega SHS-i § 133 lg 91 p-le 3 kuvatakse STAR-is automaatselt ja menetlejal puudub

võimalus seda lõiku muuta. Samas on vastustaja eluasemelaenu tagasimakseid arvestatud.

Kuna menetlusosalised kaebaja elukoha üldpinna suuruse osas ei vaidle ning määruse nr

28 § 3 p 4 kohaselt on üle 33 m2 üldpinnaga eluaseme soetamiseks võetud laenu

tagasimakse piirmäär koos laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustusega kuni 10

eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus, siis on vastustaja võtnud õigesti arvesse

eluasemekuluna eluasemelaenu tagasimakseid 330 euro ulatuses.

Kaebaja hinnangul on vastustaja teinud arvutusvea eluasemekuludena arvestatud

küttekulu osas. Kaebaja on esitanud taotlusega Eesti Puu OÜ 09.05.2024 arve nr 105094

summas 588 eurot, mille on palunud jagada 17 nädala peale. Vastustaja on teinud

küttekulude arvestuse 17 nädalase jaotusega maikuu 22 päeva kohta. Kohtule jääb

arusaamatuks, miks vastustaja võttis mahaarvamisel aluseks küttekulu jaotuse taotluse

esitamisel eelmise kuu kohta, kui oleks seda pidanud tegema jooksva kuu kuludega.

Kohtu hinnangul tulnuks vastustajal arvestada küttekuluga 2024. a juunikuu 30 päeva

kohta. Vastustaja oleks sissetulekutest pidanud maha arvestama eluaseme üldkuluna

küttekulu summas 148,24 eurot (588 ÷ 119 × 30 = 148,24) ning määruse nr 28 § 3 p 7

kohaselt normkuluna arvestama 4 eurot ühe m2 kohta. Kaebaja eluruumi normpinda

arvesse võttes oleks vastustaja pidanud arvestama jooksva kuu kütte normkuluna kokku

132 eurot (33×4=132). Kuigi kaebaja eluaseme normkulud arvutuslikult küttekulude osas

suurenevad, ei muutu otsuse tegemise lõppjäreldus, et kaebaja sissetulekud ületavad

toimetulekupiiri.

Kaebaja heidab vastustajale ette, et otsusesse on algandmed valesti sisestatud, näiteks

elektrikulu 74,59 eurot on hoopiski 99,59 eurot ning maja elanike arv on tegelikult 4.

Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et AS Alexela 31.05.2024 arve nr

062024058814 summas 99,59 eurot on arvestatud vee soojendamise kuluks, kuna selle

kulu tarbimine eraldi ei ole mõõdetav ning on teinud seda määruses nr 28 § 3 p-s 9

piirmäära ulatuses, s.t 25 eurot. Samuti on vastustaja selgitanud, et arve kogusummas on

74,59 eurot arvestatud tarbitud elektrienergia kuluna ning normkuluna on arvesse võetud

38 eurot (määruse nr 28 § 3 p 10). Kohus peab neid põhjendusi asjakohaseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3(5)

3-24-1808

5. S.Q esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

6. Maardu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Ringkonnakohus on 12.03.2025 otsuses haldusasjas nr 3-23-2046 analüüsinud küsimusi,

mida tuleb mõista makstud elatise all SHS § 133 lg 1 kohaldamisel, kasutuseelise väärtuse

arvestamist, tehingute näilikkust, leibkonna piiritlemist, kaebajaga ühes eluruumis

elavatele isikutele kohalduvat eluruumi sotsiaalset normi ja sellest tulenevalt

eluasemekulude normkulude piirmäärasid. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade

juurde ega korda neid siinses asjas.

9. Vaidlustatud otsuses on eraldi kajastatud normkuluna elekter ja vee soojendamine.

Lähtutud on 33 m2 suurusest pinnast ja sellest, et kaebaja elab eluruumis üksi.

Ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-23-2046 väljendatud seisukoha juurde, et kaebaja

puhul ei ole korrektne formaalselt lähtuda eeldusest, et kaebaja elab eluruumis üksinda

ning moodustab omaette leibkonna. Haldusorgan oli teadlik sellest, et kaebaja leibkonda

võib kuuluda ka muid isikuid. Haldusmenetluse seaduse § 6 järgi on haldusorganil

kohustus haldusakti andmiseks tähtsust omavad asjaolud välja selgitada ning vastustaja

lähenemine ei ole selle põhimõttega kooskõlas. Seetõttu ei ole õige halduskohtu järeldus,

et vastustajal oli õigus formaalselt lähtuda kaebaja taotluses märgitust, asjaolusid

uurimata. Kaebaja leibkonda kuuluvaks tuleb lugeda P.E (vt Tallinna Ringkonnakohtu

12.03.2025 otsus haldusasjas nr 3-23-2046).

10. Ka eluasemekulude küsimuses jääb ringkonnakohus haldusasjas nr 3-23-2046 väljendatud

seisukohtade juurde. 51 m2 puhul (s.o P.E arvestamisel kaebaja leibkonda) on laenu

normkulu 510 eurot. Muude normkulude arvestus oleks määruse nr 28 järgi järgmine.

Kaebaja esitatud andmete kohaselt oli veearve 25,72 eurot, elektriarve 99,59 eurot,

laenumakse 658,95 eurot. Kaebaja on esitanud ka puitbriketi arve summas 588 eurot (dtl

23), mille kohta on mõlemad menetlusosalised kinnitanud, et kaebaja sooviks oli jagada

see arve 17 nädala peale. See tähendab, et ühe kuu (juuni) kulu oli 148,24 eurot

(588÷17÷7×30).

Kulude arvestamisel tuli esmalt jagada kõik selle kuu kulud (v.a laen) kolmeks. K. ja P.E

kanda on 2/3 mõtteline osa kuludest1. Seejärel tulnuks kontrollida, millised kulud vastavad

määruses sätestatud piirmääradele. K. ja P.E-le tuli normkuluks veevarustuse ja reovee

ärajuhtimise teenuste eest arvestada 17,15 eurot, sest see on 2/3 arvel märgitud summast

ega ületa määrusega nr 28 sätestatud piirmäära. Kütteks tarbitud soojusenergia

normkuluna tuli arvestada 98,82 eurot, sest see on 2/3 selle kuu üldisest küttekulust

(148,24 eurot) ja ei ületa määrusega nr 28 sätestatud piirmäära.

Määruse nr 28 p 10 järgi tulnuks normkuluks elektrienergia eest lugeda 60 eurot kuus.

Vee soojendamise eest tulnuks arvestada normkuluna 6,39 eurot määruse p 9 alusel2. S.Q

selgitas 18.02.2025 kohtuistungil, et vett soojendatakse vastavalt vajadusele kas elektri

või küttepuudega. Sellise kulu arvestamine on põhjendatud, sest määrus näeb sellise

1 Vesi 17,15 + puitbrikett 98,82 + elekter 66,39 + laen 658,95 = 841,31 eurot.

2 Kuna küttearve sai normkuluna täielikult arvesse võetud, saab arvestada elektriarvet osas, milles see jäi

normkuluna arvesse võtmata. 2/3 elektriarvest on 66,39. Normkuluna on arvesse võetud 60 eurot. 66,39-

60=6,39.

4(5)

3-24-1808

kululiigi ette ja taotleja on selle kulu reaalselt kandnud. Seda on võimalik arvesse võtta

eespool normkuluna arvesse võtmata jäänud elektri arve alusel.

Kokkuvõttes tulnuks K. ja P.E normkuludena arvesse võtta 692,36 eurot (17,15 vesi +

98,82 kütus + 60 elekter + 6,39 vee soojendamine + 510 laen).

11. Eespool märgitu tõttu ei ole õige halduskohtu järeldus sellest, et vastustaja on

eluasemekulud õigesti arvestanud. Kaebaja sissetulekud olid sel kuul 1011,24 eurot (dtl

25) ja P.E-l eelduslikult, nagu varasemalt, vähemalt 630,31 eurot, mistõttu ei tekkinud

kaebajal õigust toimetulekutoetusele. Seetõttu ei tingi eksimused haldusakti tühistamist,

kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb eespool toodud küsimustes muuta (HKMS §

200 p 4).

12. Muudes apellatsioonkaebuses esile toodud küsimustes nõustub ringkonnakohus

halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Peretoetus on

õiguspäraselt arvestatud kaebaja sissetulekuks. Peretoetus on perehüvitise üks liik ning

perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised

hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Peretoetust makstakse

lapsevanemale ning see on mõeldud lapsega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks.

Asjaolu, et alates 2024. a-st kantakse peretoetust C. Y arvelduskontole, ei mõjuta

järeldust, et tegemist on kaebaja sissetulekuga. Isegi juhul, kui mitte käsitada seda kaebaja

sissetulekuna, ületaks kaebaja sissetulek toimetulekupiiri.

13. Kaebaja sissetuleku hulka tuleb arvestada ka 250 euro suurust makset, mille selgituseks

on märgitud „sõidukulud“. Kaebaja väitel on tegemist kütusekompensatsiooniga, kuid

kaebaja pole haldusmenetluses, esimese astme kohtu menetluses ega

apellatsioonimenetluses esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaksid tema väiteid.

Arvestades et täpselt sama summa on kantud kaebaja arvelduskontole selgitusega

„sõidukulud“ nii 2024. a märtsis (dtl 29 asjas nr 3-24-1408), aprillis (dtl 28 haldusasjas nr

3-24-1500), kui ka mais (dtl 25), ei ole veenev kaebaja väide, et tegemist on

kütusetšekkide alusel makstava kompensatsiooniga.

14. Laenumaksete vähendatud ulatuses arvestamise küsimuses on ringkonnakohus võtnud

seisukoha 12.03.2025 otsuses haldusasjas nr 3-23-2046 ja jääb selle seisukoha juurde.

15. Apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata. Kaeba apellatsioonimenetluse menetluskulud

jäävad kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist apellatsioonimenetluses taotlenud, mistõttu neid kaebajalt HKMS § 109 lg

1 alusel välja ei mõisteta.

16. Otsus sisaldab eraelulisi andmeid. Seetõttu tuleb otsuse avaldamisel asendada otsuses

märgitud isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)