3-24-1500/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1500

Haldusasi

X kaebus Maardu Linnavalitsuse otsuse peale jätta 2024.

a maikuu eest toimetulekutoetus määramata

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – X, esindaja Tiiu-Ann Kaldma

Vastustaja – Maardu linn, esindaja Neeme Sild

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.12.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

18.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.12.2024

otsuse resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses isikute nimed tähemärgiga.

Selgitused

Otsus peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.04.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-1500

1. X esitas 10.05.2024 Maardu Linnavalitsusele toimetulekutoetuse taotluse maikuu eest.

Maardu Linnavalitsus jättis 17.05.2024 otsusega toimetulekutoetuse määramata.

2. X esitas 18.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maardu Linnavalitsuse 17.05.2024

otsuse tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus

uuesti läbi.

Kaebuse kohaselt on vastustaja ekslikult jätnud arvestamata kaebaja makstud elatise.

Kaebaja ei ole kohustatud kedagi oma elamises tasuta majutama. Ülalpidamiskohustust

saab täita eluaseme võimaldamisega. C on õpilane, kellel pole sissetulekut. Vastustaja

arvab, et kaebajal on täiendavaid sissetulekuid ning heidab kaebajale ette, et kaebaja

maksab elatist üle oma võimete. Vastustaja pole aru saanud, et kasutuseelis on käsitatav

elatise osana. Maardu Linnavalitsuse 17.05.2024 otsuse alusel vähendas linn kaebaja

eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse summat seetõttu, et makseraskuste

ennetamiseks on sõlmitud vabatahtlik kindlustus, mis katab osaliselt eluaseme

soetamiseks võetud laenu tagasimakset. Kaebaja ei tea sellist kindlustust, mis katab tema

laenumakseid. Kaebaja sissetulekuks on arvestatud peretoetus 80 eurot, kuid peretoetus on

lapse toetus, mis on lapse oma. Äärmisel juhul on see jagatav kahele vanemale võrdsetes

osades. Samuti on sissetulekuna käsitatud tööandja makstud sõidukulude hüvitist, mis

ilmselgelt ei ole sissetulek. Otsuses ei ole põhjendusi selle sissetulekuks lugemise kohta.

Kaebajale on arusaamatu, miks tuleks 2024. a mais tasutud küttekulusid alles juunis

arvestada. Isegi kui neid tuleks arvestada juunis, on jäetud arvestamata elektriküte, mida

vastustaja on varem arvestanud. Otsuses esitatud andmed on valed. Näiteks elektrikuluks

on märgitud 87 eurot, kuid õige on 112 eurot.

3. Maardu linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

Elatise arvestamata jätmisel juhindus vastustaja Tallinna Halduskohtu 10.04.2024 otsuses

asjas nr 3-23-2046 võetud seisukohast. Kui elatise maksmise tõendamiseks puuduvad

muud dokumendid kui kaebaja enda kinnitus, võib see viidata sellele, et elatist ei ole

tegelikult makstud. Otsuses on andmed, mis tulenevad sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistrist (STAR) automaatselt. Menetlejal pole andmete muutmise võimalust.

Eluasemelaenu kulu arvestamisel on aluseks võetud Maardu Linnavolikogu 20.12.2022

määruse nr 28 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse

määramiseks“ (määrus nr 28) § 3 p 4. Selle järgi on üle 33 m2 üldpinnaga eluaseme

soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku

eluasemekindlustuse makset, piirmäär kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus.

Vastustaja on arvestanud normkuluga 330 eurot. Kaebaja sõidukulude hüvitis ei kuulu

sissetulekute ammendava loetelu alla, mida ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel

toetuse taotleja sissetulekute hulka sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 2 alusel.

Kaebaja on kuludokumendina esitanud Eesti Puu OÜ 09.05.2024 arve nr 105094, mille

eest küsitakse kaebajalt 588 eurot. Otsuses on märgitud, et tegemist on 2024. a maikuu

kuludokumendiga. Tehtud kulu saab arvestusse võtta alates kulu tekkimisele järgnevast

kuust. Seaduse eesmärk on see, et sissetulekud läheksid toimetulekutoetuse arvestusse

samal perioodil tehtud kuludega. Määruse nr 28 § 3 p 9 järgi on soojaveevarustuseks

tarbitud soojusenergia või kütuse maksumuse piirmääraks kehtestatud kuni 25 eurot

üheliikmelise pere kohta kuus. Sama paragrahvi p 10 järgi on elektrienergia tarbimisega

seotud kulu piirmääraks kuni 38 eurot üheliikmelise pere kohta kuus. Avaldusele on

lisatud AS Alexela 30.04.2024 arve elektrienergia eest 112 eurot ja 13 senti. Vastustaja on

arvestanud 25 eurot vee soojendamise kuluks, sest selle kulu tarbimine ei ole eraldi

mõõdetav ning 87 eurot ja 13 senti tarbitud elektrienergiaks. Sellest on normkuluna

arvesse võetud 38 eurot.

2(5)

3-24-1500

4. Tallinna Halduskohus jättis 03.12.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaebaja taotles toimetulekutoetust üksinda. Kulude arvestamisel on vastustaja lähtunud

määruse nr 28 §-s 3 sätestatust. SHS järgi võetakse arvesse jooksval kuul tasumisele

kuuluvaid eluasemekulusid. Kui kõnealune kulu kuulus tasumisele maikuus, tuli seda

arvestada maikuus esitatud taotluse läbivaatamisel. Eesti Puu OÜ arvelt pole nähtav, mis

on olnud maksetähtaeg ja millal on kaebaja arve tasunud. Arvele on lisatud maksetähtaeg

järele üksnes tasutud sularahas. Üldjuhul võib sellises olukorras pidada eluliselt

usutavaks, et inimene tasub küttepuude arve lepingupartnerile kohe pärast puude kohale

toomist. Kui Eesti Puu OÜ 09.05.2024 arvet maikuu toimetulekutoetuse vajaduse

hindamisel arvestada, ei mõjuta see vastustaja otsust jätta kaebajale toimetulekutoetus

maksmata, sest kaebaja sissetulek ületaks pärast küttekulude mahaarvamist

toimetulekupiiri.

Pole alust järeldada, et vastustaja seisukoht kaebaja sõidukulude hüvitise sissetulekutesse

arvestamiseks oleks õigusvastane või tooks kaasa kaebaja õiguste õigustamatult suure

riive. Vastustaja kahtlused, et elatise maksmise tõendamiseks toimub n-ö raha

pööritamine, on põhjendatud. Kui arvestada, et kaebaja maksis aprillikuus elatist 1720

eurot, ei saa kaebaja sissetulek piirduda avalduses näidatud 984 euro ja 29 sendiga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada. Halduskohus on ekslikult nõustunud vastustajaga, et

lapsetoetus ja sõidukulude hüvitis kuuluvad kaebaja sissetulekute hulka. Kaebaja

kulutused ülalpeetavate eluasemele on elatise osa, mida tuleb SHS-i kohaselt arvesse

võtta.

6. Maardu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Ringkonnakohus on 12.03.2025 otsuses haldusasjas nr 3-23-2046 analüüsinud küsimusi,

mida tuleb mõista makstud elatise all SHS § 133 lg 1 kohaldamisel, kasutuseelise väärtuse

arvestamist, tehingute näilikkust, leibkonna piiritlemist, kaebajaga ühes eluruumis

elavatele isikutele kohalduvat eluruumi sotsiaalset normi ja sellest tulenevalt

eluasemekulude normkulude piirmäärasid. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade

juurde ega korda neid siinses asjas.

9. Vaidlustatud otsuses on eraldi kajastatud normkuluna elekter ja vee soojendamine.

Lähtutud on 33 m2 suurusest pinnast ja sellest, et kaebaja elab eluruumis üksi.

Ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-23-2046 väljendatud seisukoha juurde, et kaebaja

puhul ei ole korrektne formaalselt lähtuda eeldusest, et kaebaja elab eluruumis üksinda

ning moodustab omaette leibkonna. Haldusorgan oli teadlik sellest, et kaebaja leibkonda

võib kuuluda ka muid isikuid. Haldusmenetluse seaduse § 6 järgi on haldusorganil

kohustus haldusakti andmiseks tähtsust omavad asjaolud välja selgitada ning vastustaja

lähenemine ei ole selle põhimõttega kooskõlas. Seetõttu ei ole õige halduskohtu järeldus,

et vastustajal oli õigus formaalselt lähtuda kaebaja taotluses märgitust, asjaolusid

3(5)

3-24-1500

uurimata. Kaebaja leibkonda kuuluvaks tuleb lugeda W (vt Tallinna Ringkonnakohtu

12.03.2025 otsus haldusasjas nr 3-23-2046).

10. Ka eluasemekulude küsimuses jääb ringkonnakohus haldusasjas nr 3-23-2046 väljendatud

seisukohtade juurde. 51 m2 puhul (s.o W arvestamisel kaebaja leibkonda) oleks

eluasemelaenu normkulu 510 eurot.

11. Muude normkulude arvestus oleks määruse nr 28 järgi järgmine. Kaebaja esitatud

andmete kohaselt oli veearve 29,16 eurot, elektri arve 112,13 eurot, olmejäätmete veo

arve 4,39 eurot, laenumakse 658,95 eurot. Kaebaja on esitanud ka puitbriketi arve summas

588 eurot (dtl 14), mille osas on mõlemad menetlusosalised kinnitanud haldusasjas nr 3-

24-1808, et kaebaja sooviks oli jagada see arve 17 nädala peale. See tähendab, et ühe kuu

(mai) kulu oli 153,18 eurot (588÷17÷7×31).

Kulude arvestamisel tuleb jagada kõik selle kuu reaalsed kulud (v.a laen) kolmeks. X ja W

kanda on 2/3 mõtteline osa kuludest1. Seejärel tulnuks kontrollida, millised kulud vastavad

määruses sätestatud piirmääradele.

X ja Wle tuli normkuluks veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest arvestada

19,44 eurot, sest see vastab 2/3 arvest ega ületa määrusega nr 28 sätestatud piirmäära.

Kütteks tarbitud soojusenergia normkuluna tuli arvestada 102,12 eurot, sest see on 2/3 kuu

küttekulust summas 153,18 eurot.

Määruse nr 28 § 3 p 10 järgi tulnuks normkuluks elektrienergia eest lugeda 60 eurot ühes

kuus. Vee soojendamise eest saab arvestada 14,75 eurot määruse p 9 alusel2. X selgitas

18.02.2025 kohtuistungil, et vett soojendatakse vastavalt vajadusele kas elektri või

küttepuudega. Sellise kulu arvestamine on põhjendatud, sest määrus näeb sellise kululiigi

ette ja taotleja on selle kulu reaalselt kandnud.

Kokkuvõttes tulnuks X ja W normkuludena arvesse võtta 709,24 eurot (19,44 vesi +

102,12 küte + 60 elekter + 14,75 vee soojendamine 2,93 olmejäätmete vedu + 510 laen).

12. Eespool märgitu tõttu ei ole õige halduskohtu järeldus sellest, et vastustaja on

eluasemekulud õigesti arvestanud. Kaebaja sissetulekud olid sel kuul 1012,25 eurot (dtl

28) ja Wil eelduslikult, nagu varasematel kuudel, vähemalt 630,31 eurot, mistõttu ei

tekkinud kaebajal õigust toimetulekutoetusele. Seetõttu ei tingi eksimused haldusakti

tühistamist, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb eespool toodud küsimustes muuta

(HKMS § 200 p 4).

13. Muudes apellatsioonkaebuses esile toodud küsimustes nõustub ringkonnakohus

halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Peretoetus on

õiguspäraselt arvestatud kaebaja sissetulekuks. Peretoetus on perehüvitise üks liik ning

perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised

hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Peretoetust makstakse

lapsevanemale ning see on mõeldud lapsega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks.

Asjaolu, et alates 2024. a-st kantakse peretoetust C arvelduskontole, ei mõjuta järeldust, et

tegemist on kaebaja sissetulekuga. Isegi juhul, kui mitte käsitada seda kaebaja

sissetulekuna, ületaks kaebaja sissetulek toimetulekupiiri.

1 Vesi 19,44 + puitbrikett 102,12 + elekter 74,75 + olmejäätmete vedu 2,93 + laen 658,95 = 858,19 eurot.

2 Kuna küttearve sai normkuluna täielikult arvesse võetud, saab arvestada elektriarvet osas, milles see jäi

normkuluna arvesse võtmata. 2/3 elektriarvest on 74,75. Normkuluna on arvesse võetud 60 eurot. 74,75-

60=14,75.

4(5)

3-24-1500

14. Kaebaja sissetuleku hulka tuleb arvestada ka 250 euro suurust makset, mille selgituseks

on märgitud „sõidukulud“. Kaebaja väitel on tegemist kütusekompensatsiooniga, kuid

kaebaja pole haldusmenetluses, esimese astme kohtu menetluses ega

apellatsioonimenetluses esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaksid tema väiteid.

Arvestades et täpselt sama summa on kantud kaebaja arvelduskontole selgitusega

„sõidukulud“ nii 2024. a märtsis (dtl 29 asjas nr 3-24-1408), aprillis (dtl 28), kui ka mais

(dtl 25 haldusasjas nr 3-24-1808), ei ole veenev kaebaja väide, et tegemist on

kütusetšekkide alusel makstava kompensatsiooniga.

15. Eluasemelaenu maksete vähendatud ulatuses arvestamise küsimuses on ringkonnakohus

võtnud seisukoha 12.03.2025 otsuses haldusasjas nr 3-23-2046 ja jääb selle seisukoha

juurde.

16. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kaebaja apellatsioonimenetluse menetluskulud

jäävad kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist apellatsioonimenetluses taotlenud, mistõttu neid kaebajalt HKMS § 109 lg

1 alusel välja ei mõisteta.

17. Otsus sisaldab eraelulisi andmeid. Seetõttu tuleb otsuse avaldamisel asendada otsuses

märgitud isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)