3-24-420/40 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-420

Haldusasi

X kaebus Maardu Linnavalitsuse otsuse peale jätta 2023.

a detsembri eest toimetulekutoetus määramata

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – X, esindaja Tiiu-Ann Kaldma

Vastustaja – Maardu linn, esindaja Neeme Sild

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.08.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

18.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.08.2024

otsuse resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses isikute nimed tähemärgiga.

Selgitused

Otsus peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.04.2025.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-420

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 07.01.2024 Maardu Linnavalitsusele toimetulekutoetuse taotluse 2023. a

detsembri eest. Maardu Linnavalitsus jättis 12.01.2024 otsusega nr 10-1.7/95-1 Xle

toimetulekutoetuse määramata.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maardu Linnavalitsuse 12.01.2024 otsuse nr 10-

1.7/95-1 tühistamiseks ning Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus

uuesti läbi. Kaebaja ei pea eestkostjana võimaldama eestkostetavale eluruumi tasuta

kasutust. Kaebaja poeg Y saab eluasemeteenust oma emalt. Kasutuseelise väärtus on

summa, mis kuluks analoogse eluaseme üüriks turutingimustel. Sisuliselt sama olukord on

kaebaja isa W eluasemekulude arvestamisel. Kaebaja poeg C on alaealine, kes on terve elu

elanud kahes linnas eramajades ja kelle kulud on tavapärasemast suuremad. Linn piiras

põhjendamatult maha arvestatavat elatist miinimumelatisega perekonnaseaduse (PKS) §

101 mõttes. Peretoetus ei laeku kaebaja kontole, seega ei saa see olla kaebaja sissetulek.

Isegi kui see laekuks kaebaja kontole, on isal võrdne õigus seda kasutada.

3. Maardu linn palus jätta kaebuse rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohus jättis 16.08.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja taotles

toimetulekutoetust üksinda. Kasutuseelise hüvitamist saab nõuda tsiviilhagi esitamisega,

mida kaebaja ei ole teinud. Kaebaja kinnitusest on näha, et ta ei ole maksnud elatist Yle

ega Wle, vaid märkis summad (510 eurot) mõlema isiku puhul kui kasutuseelised, mille

puhul ta ekslikult arvas, et need saab sissetulekust maha arvata. Cle maksab kaebaja

väidetavalt 700 eurot vabatahtlikult. Kuna kaebaja sissetulekuks on 765,20 eurot, siis on

see määrav osa kaebaja sissetulekust. Kaebajal jääb eluasemekulude katmiseks 65,20

eurot. Kaebaja on seega esitanud ebaõige kinnituse või on tal varjatud sissetulekuid.

Andmete varjamine või ebaõigete andmete esitamine on käsitatav toetuse saamise õiguse

kuritarvitamisena. Seetõttu jättis vastustaja taotluse õigesti rahuldamata. Vastustaja on

otsuses elatise baassummaks märkinud 260,33 eurot, kuid alates 01.04.2023 on õige

elatise baassumma 300,33 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega kaebus rahuldada. Vaidluse keskseks küsimuseks on, kas ja kuidas peaks

vastustaja toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtma kaebaja makstud elatist, sh

kulutusi Yle ja Wle eluaseme tagamisel. Samuti on probleemiks kaebaja poolt Cle

kokkuleppel teise vanemaga makstud elatise arvessevõtmine ning C eest saadud

lapsetoetuse arvestamine X sissetulekuna.

6. Maardu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Ringkonnakohus on 12.03.2025 otsuses haldusasjas nr 3-23-2046 analüüsinud küsimusi,

mida tuleb mõista makstud elatise all sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 1

kohaldamisel, kasutuseelise väärtuse arvestamist, tehingute näilikkust, leibkonna

piiritlemist, kaebajaga ühes eluruumis elavatele isikutele kohalduvat eluruumi sotsiaalset

2(4)

3-24-420

normi ning sellest tulenevalt eluasemekulude normkulude piirmäärasid. Ringkonnakohus

jääb haldusasjas nr 3-23-2046 võetud seisukohtade juurde ega korda neid siinses asjas.

9. Vaidlustatud otsuses on lähtutud on 33 m2 suurusest pinnast ja eeldusest, et kaebaja elab

eluruumis üksi. Ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-23-2046 väljendatud seisukoha

juurde, et kaebaja puhul ei ole korrektne formaalselt lähtuda eeldusest, mille kohaselt elab

ta eluruumis üksinda ja moodustab omaette leibkonna. Haldusorgan oli teadlik sellest, et

kaebaja leibkonda võib kuuluda ka muid isikuid. Haldusmenetluse seaduse § 6 järgi on

haldusorganil kohustus haldusakti andmiseks tähtsust omavad asjaolud välja selgitada

ning vastustaja lähenemine ei ole selle põhimõttega kooskõlas. Seetõttu pole õige

halduskohtu järeldus, et vastustajal oli õigus formaalselt lähtuda kaebaja taotluses

märgitust, asjaolusid uurimata. Kaebaja leibkonda kuuluvaks tuleb lugeda W (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 12.03.2025 otsus haldusasjas nr 3-23-2046).

10. Ka eluasemekulude küsimuses jääb ringkonnakohus haldusasjas nr 3-23-2046 väljendatud

seisukohtade juurde. 51 m2 puhul (s.o W arvamisel kaebaja leibkonda) on eluasemelaenu

normkulu maksimaalselt 510 eurot. Muude normkulude arvestus oleks määruse nr 28 järgi

järgmine. Kaebaja esitatud andmete kohaselt oli veearve 62,48 eurot, puitbriketi arve 1040

eurot (dtl 26), elektriarve 146,98 eurot, olmejäätmete vedu 4,32 eurot, laenumakse 658,95

eurot.

11. Kulude arvestamisel tuli esmalt jagada kõik selle kuu reaalsed kulud (v.a laen) kolmeks. X

ja W kanda on 2/3 mõtteline osa kuludest1. Seejärel tulnuks kontrollida, millised kulud

vastavad määruses sätestatud piirmääradele. X ja Wle tuli normkuluks veevarustuse ja

reovee ärajuhtimise teenuste eest arvestada 41,65 eurot, sest see on nende mõttelisele

osale vastav reaalne kulu ja see ei ületa määruses sätestatud piirmäära. Kütteks tarbitud

soojusenergia normkuluna tuli arvestada 204 eurot.

Määruse nr 28 § 3 p 10 järgi tulnuks normkuluks elektrienergia eest lugeda 60 eurot ühes

kuus. Vee soojendamise eest tuli arvestada normkuluna 40 eurot määruse nr 28 § 3 p 9

alusel. X selgitas 18.02.2025 kohtuistungil, et vett soojendatakse vastavalt vajadusele kas

elektri või küttepuudega. Sellise kulu arvestamine on põhjendatud, sest määrus näeb

sellise kululiigi ette ja taotleja on selle kulu reaalselt kandnud. Seda on võimalik arvesse

võtta eespool normkuluna arvesse võtmata jäänud puitbriketi arve ja/või elektri arve

alusel.

Kokkuvõttes tulnuks X ja W normkuludena arvesse võtta 858,53 eurot (41,65 vesi + 204

küte + 60 elekter + 40 vee soojendamine + 2,88 olmejäätmete vedu + 510 laen).

12. Eespool märgitu tõttu ei ole kokkuvõttes õige halduskohtu järeldus, et vastustaja on

õigesti arvestanud eluasemekulud. X sissetulek oli sel kuul 776,51 eurot (dtl 3 ja 27) ja Wl

eelduslikult, nagu varasemalt, vähemalt 630,31 eurot2 Seetõttu ei tingi eksimused

haldusakti tühistamist, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb eespool toodud

küsimustes muuta (HKMS § 200 p 4).

13. Muudes apellatsioonkaebuses esile toodud küsimustes nõustub ringkonnakohus

halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Peretoetus on

õiguspäraselt arvestatud kaebaja sissetulekuks. Peretoetus on perehüvitise üks liik ning

perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised

hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Peretoetust makstakse

lapsevanemale ning see on mõeldud lapsega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks.

Asjaolu, et alates 2024. a-st kantakse peretoetust C arvelduskontole, ei mõjuta järeldust, et

1 Vesi 41,65 + puitbrikett 693,33 + elekter 97,99 + olmejäätmete vedu 2,88 + laen 658,95 = 1494,80 eurot.

2 630,31+776,51-858,53-360=188,29.

3(4)

3-24-420

tegemist on kaebaja sissetulekuga. Tegemist on endiselt kaebaja nimele taotletud

toetusega. Isegi juhul, kui seda kaebaja sissetulekuna mitte käsitada, ületaks kaebaja

sissetulek toimetulekupiiri.

14. Laenumaksete arvestamisega seoses jääb ringkonnakohus 12.03.2025 otsuses haldusasjas

nr 3-23-2046 võetud seisukoha juurde.

15. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad

kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist

apellatsioonimenetluses taotlenud, mistõttu neid kaebajalt HKMS § 109 lg 1 alusel välja

ei mõisteta.

16. Otsus sisaldab eraelulisi andmeid. Seetõttu tuleb otsuse avaldamisel asendada otsuses

märgitud isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)