3-24-2350/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2350

Haldusasi

Xi kaebus Tartu Vangla 05.06.2024 käskkirjale nr 2-24/1-

3/356

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Vastustaja: Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tunnistaja ülekuulamiseks.

4. Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse isikute nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.04.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla (vastustaja) tunnistas 05.06.2024 käskkirjaga nr 2-24/1-3/356

Xi (kaebaja) süüdi Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud

„Tartu Vangla kodukorra“ (kodukord) p 20.13.3 nõuete rikkumises ja määras

distsiplinaarkaristuseks kartseri kaks (2) ööpäeva (dtl 9-13). Põhjendused:

1.1.

Rikkumise toimepanemise ja süü tuvastamine. Kaebaja kambri läbiotsimise

käigus 05.05.2024 leiti narivoodi alt kilekotist 1 valge manustamisjälgedega tablett.

Tegemist oli cyclodol 2 mg tabletiga. Kaebaja raviskeemis neid tablette ei ole ja

3-24-2350

kaebaja kambris selliseid tablette omada ei tohi. Kaebaja väitel pillas ravimi kilekotti

tema varasem kambrikaaslane Y. Y kinnitas, et ravim kuulus temale, sest nad hoidsid

kaebajaga teatud asju samas kilekotis segamini ja välja kolides 24.04.2024 võttis ta

muud asjad kaasa, kuid see tablett jäi märkamata. Kaebaja hinnangul on ebapraktiline

ja veider teostada oma asjades inventuuri pärast iga kolimist või lausa iga päev.

Kaebaja selgitused ei leidnud kinnitust ja hoides elukambris enda isiklike asjade

hulgas manustamisjälgedega ravimit pani ta toime kodukorra p 20.13.3 süülise

rikkumise.

1.2.

Karistamise ja karistuse kaalutlused. Arsti poolt mitte ettenähtud ravimite

manustamisega võib kaasneda oht kinni peetavate tervisele või koguni otsene oht

elule. Kuna ravimite eest võidakse lisaks erinevatele vääringutele vastutasuks osutada

erinevaid teeneid, suurendab see tunduvalt ohtu vanglasiseste mõjutussuhete

tekkimisele ehk vangla julgeolekule. Vangla kontekstis on tegemist raske rikkumisega.

Sellisele rikkumisele peab karistamisel lisaks eripreventiivsele mõjule kaasnema ka

teisi kinni peetavaid heidutav üldpreventiivne mõju. Praktikas järgneb ravimite

leidmisele üldjuhul kõige karmim kohaldatav karistusliik, seda eelkõige

väärkasutusega kaasnevate võimalike tagajärgede tõttu. Vanglas viibib suur hulk

sõltuvusele kalduvaid ja suitsiidimõtetega isikuid, mis on eriti problemaatiline

sõltuvusrehabilitatsiooni üksuses viibivate või seal varasemalt viibinud kinnipeetavate

puhul nagu on kaebaja. Seetõttu ei ole põhjendatud kergemate distsiplinaarkaristuste

kohaldamine. Küll aga on mõistlik hoida määratav karistus miinimumilähedane, kuna

kaebajal ei ole enam kehtivaid distsiplinaarkaristusi ravimitega seonduvate rikkumiste

eest.

2. Kaebaja esitas 04.07.2024 vaide (dtl 16, vaidel kuupäev 05.06.2024). Kaebaja

ei ole karistatavas teos süüdi, vaid süüdi on eelmine kambrikaaslane, kes kinnitas seda

ka distsiplinaarkaristuse menetluses.

3. Vastustaja jättis 12.07.2024 vaideotsusega nr 1-11/24/201-2 vaide rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 16.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja

05.06.2024 käskkirja tühistamiseks (dtl 1-3) ja 23.09.2024 täiendava selgituse (dtl 28).

Vaie oli kuu aega kadunud. Üksuse juht Kristina Heering lubas vaide rahuldada ja

distsiplinaarkaristuse tühistada. Kaebaja eelmine kambrikaaslane käitles tablette,

millistest 1 sattus voodi all olevasse kilekotti. Kambrikaaslane kinnitas tablettide

käitlemist. Kaebaja ei olnud teadlik tableti olemasolust ja see ei kuulunud talle.

Kaebajal puudub süü ja olukord ei vääri distsiplinaarkaristuse määramist. Kaebaja

lükkas vaides ümber 05.06.2024 käskkirjas esitatud süüdistuse ja esitas loogilise

seletuse tableti jõudmisest voodi all asuvasse kilekotti. Kaebaja ei teadnud midagi

kilekotis asuvast tabletist ja see ei kuulunud talle. Arvestada tuleb Y ütlusi. Kaebaja

taotles K. Heeringu ülekuulamist seoses vaide kadumisega.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

5.1.

Kaebaja ei eita tableti leidmist. Tablett leiti kaebajale kuuluvate esemete

hulgast (kaebajale kuuluvast kilekotist). Rikkumise toimepanemise hindamisel ei ole

tähtis ravimi täpne nimetus. Tableti kujul ravimite hoidmine kambris ei ole lubatud.

Meditsiiniosakond kinnitas 05.05.2024 tõendiga, et kaebajal ei tohtinud kambris

ravimeid olla.

5.2.

Menetluse käigus kogutud tõenditega on rikkumine tõendatud. Rikkumine ei

pea olema sooritatud tahtlikult. Üheks süü vormiks on ka hooletus. Kui kaebaja ei

2(6)

3-24-2350

olnud piisavalt hoolas oma isiklikest asjadest ülevaate saamisega, siis saab süü

vormiks pidada vähemalt hooletust.

5.3.

Kaebaja ja kaaskinnipeetav Y paiknesid koos E5 osakonna kambris

27.02.-24.04.2024. Kaebajale oli määratud magamiseks nari alumine ase ja

kaaskinnipeetavale ülemine magamisase. Ravim leiti kaebaja isiklike asjade hulgast.

Kinnipeetaval on kohustus omada ülevaadet oma kambris olevatest isiklikest asjadest

ja tal lasub vastutus nende eest (vt Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2014 lahend asjas nr

3-12-2140). Kas ja kuidas kinnipeetav kambris oma isiklikke esemeid hoiustab ning

millisel viisil ta nendest ülevaadet omab või kontrolli teostab, on tema enda

korraldada. Kaebaja teistsugune arusaam pideva kontrolli vajaduse ebamõistlikkusest

ei anna alust pidada ringkonnakohtu järeldust ebaõigeks või ebamõistlikuks.

5.4.

Kaebaja poolt distsiplinaarmenetluse käigus antud selgitus, et tablett võis

kukkuda voodi all olnud lahtisesse kilekotti, ei ole usutav. Kambrikaaslasele

magamiseks määratud nari ülemiselt kohalt pidanuks tablett kukkuma nari kahe

magamisaseme vahelt täpselt seina äärde asetatud kilekotti, kuid see versioon ei kõla

veenvalt.

5.5.

Kilekotis voodi all asju hoiustades on võimalik kilekott sulgeda selliselt, et

oleks välistatud sinna eseme juhuslik sattumine. Kinnipeetav peab ise hoolt kandma, et

asjade hulka ei satuks keelatud esemeid. Y ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks.

Vangla praktikas ei ole heaks tavaks anda kaaskinnipeetavaid kahjustavaid ütlusi. Isegi

kaaskinnipeetava ütlusi arvestades ei oleks alust 05.06.2024 käskkirja tühistamiseks.

Kui kaebaja ja tema kambrikaaslane hoidsid mõlemad isiklikke esemeid samas kotis ja

kaaskinnipeetava ümberpaigutamisel võttis kambrikaaslane endale kuuluvad asjad

kilekotist ära, siis keskmiselt mõistlik inimene kontrollib tema valdusesse jäänud asjad

üle. Kontrollimine välistaks, et kambrikaaslane ei ole eksikombel mõnd kaebajale

kuuluvat eset kaasa võtnud. Kui kaebaja allesjäänud esemeid üle ei kontrollinud, siis

läks temale üle ka valdus mahajäetud esemete osas. Sellega võttis kaebaja endale riski,

et hoiab kambris temale mittekuuluvaid või suisa keelatud esemeid. Seega isegi, kui

tablett oleks kuulunud kambrikaaslasele, siis tema ümberpaigutamisel võttis kaebaja

tabletti puudutavas osa valduse üle ja hoidis hooletusest kambris oma isiklike asjade

juures keelatud eset.

5.6.

Rikkumise toimepanemisel ei oma määravat tähtsust, kas kaebajale oli selline

ravim raviskeemis ette nähtud või kas ta soovis ise seda tarvitada. Ravimi enda juures

hoidmine võib olla tingitud erinevatest põhjustest (nt kaaskinnipeetava abistamine,

survestamine vmt). Ravimi hoidmise põhjus ei mõjuta rikkumise toimepanekut.

5.7.

Küsimus, kas vaie oli selle esitamise järgselt mitu nädalat kadunud, ei mõjuta

vaidlustatud haldusakti õiguspärasust.

5.8.

Üksuse juht K. Heering ei vaadanud kaebaja vaiet sisuliselt läbi, ei saanud

sekkuda kolleegi menetluses olevasse vaidemenetlusse ega lubada konkreetseid

tulemeid. Ei ole eluliselt usutav, et pika töökogemusega ametnik hakkaks jagama

lubadusi tema nimekirja mittekuuluva kinnipeetava osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja vaidlustas talle distsiplinaarkaristuse määramise kodukorra p 20.13.3

rikkumise eest.

3(6)

3-24-2350

7. Kodukorra p 20.13.3 kohaselt on kinnipeetaval keelatud omada ravimeid

kambris, välja arvatud meditsiiniosakonna poolt plastikust topsides väljastatud

tablettidest erinevas vormis ja vastavalt markeeritud ravimid (dtl 118).

8. Kaebaja väitel ei olnud 05.05.2024 kambri läbiotsimise käigus leitud ravim

tema oma (vt kaebaja 04.06.2024 selgitus, dtl 70). Kaebaja ei vaidlusta, et kilekott,

millest ravim leiti, kuulus kaebajale. Kaebaja selgituse kohaselt sattus ravim sinna

temaga kuni 24.04.2024 samas kambris viibinud kaaskinnipeetava Y tegevuse

tagajärjel.

9. Kohus ei nõustu kaebajaga, et veider on teostada oma asjade ülevaatust pärast

iga kolimist. Kaebaja viibis õiguspäraselt kinnipidamisasutuses, millisel juhul tuleb

kinni peetaval järgida õigusaktides sätestatud nõudeid. Kaebajal oli kohustus täita

kinnipidamisasutuses kehtestatud reegleid, sh ei tohtinud kambris olla mingeid

ravimeid, mis ei kuulu kaebajale. Kui kaebaja kambrikaaslane viidi üle teise

kambrisse, siis on üksinda kambrisse jäänud kinni peetava huvides vaadata üle kõik

kambrisse jäänud esemed. Kambrisse jäetud eseme omand omistatakse kambris

viibivale kinni peetavale, kui puudub ilmselge põhjus pidada seda eset teisele isikule

kuuluvaks Vaidlusaluse tableti leidmise ajaks oli kaebaja üksinda kambris viibinud

juba 10 päeva. Kinnipeetaval ei ole võimalik hoida kambris sedavõrd suurt hulka

esemeid, et ta ei ole nende olemasolust teadlik. Seetõttu ei pea kohus usutavaks

kaebaja selgitust tableti kilekotti sattumisest.

10. Vangistusseaduse (VangS) § 63 järgi kohaldatakse distsiplinaarvastutust

kinnipeetava süülise tegevuse korral. Distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtluse

(õigusvastaste tagajärgede soovimine) kui ka hooletusega (vajaliku hoole järgimata

jätmine) toime pandud distsipliinirikkumine. Seda on selgitanud ka Riigikohus (vt nt

Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-24-10, p 11).

11. Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt oli kaebajal 19.05.2020 võimalik

tutvuda VangS-i, vangla sisekorraeeskirja ja kodukorraga (dtl 60). Kaebaja ei ole

sellele väitele vastu vaielnud. Seega pidi kaebaja olema teadlik nõudest, et tal ei ole

lubatud kambris omada ravimeid. Kuna kambrist leitud ravim asus kaebajale kuuluvas

kilekotis ja ravimi kambris hoidmine ei olnud lubatav, oli kaebaja toime pandud

rikkumine süüline.

12. VangS § 63 lg 1 p 4 alusel võib kinnipeetavale VangS-i, vangla

sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada

distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 14 ööpäevaks. Kohtu hinnangul

on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning

võtnud kooskõlas VangS § 63 lg 3 ls-ga 1 distsiplinaarkaristuse valikul arvesse

vangistuse täideviimise eesmärke. Vangla võttis karistuse määramisel (kaheks

ööpäevaks kartserisse paigutamine) arvesse, et kaebajal puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused ja et kaebaja on varasemalt viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni

üksuses ehk et tal on varasemalt olnud probleeme ravimite tarvitamisega. Kohus leiab,

et kaebaja paigutamine kaheks ööpäevaks kartserisse on põhjendatud. Kohus ei näe, et

vastustaja oleks teinud karistamise otsustamisel või karistuse valikul ilmselgeid

kaalumisvigu.

13. Vastustaja kajastas Y ütlusi nii 04.06.2024 distsiplinaarmenetluse protokollis

kui ka vaidlustatud 05.06.2024 käskkirjas. Vastustaja selgitas 05.06.2024 käskkirjas, et

4(6)

3-24-2350

vestles Y ja et isik väljendas, et ravim kuulus talle. Vastustaja on usutavalt

põhjendanud, miks ta ei arvesta Y ütlusi. Samuti on vastustaja vaidlustatavas

käskkirjas selgitanud, et isegi kaaskinnipeetava ütlusi arvestades on kaebajal kohustus

kontrollida tema valduses olevaid asju. Seega nõustub kohus vastustaja väidetega

kaaskinnipeetava ütluste osas.

14. Vaidlus, kas kaebajale oli määratud alumine või ülemine magamisase, ei ole

vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel oluline, sest kohus jääb eelpool

märgitud seisukoha juurde, et kaebaja peab olema ise hoolas endale kuuluvatest

esemetest ülevaate omamisel.

15. Vaidlustatud 05.06.2024 käskkiri ei ole antud selliste menetluslike ega

vormiliste puudustega, mille alusel saaks pidada haldusakti õigusvastaseks. Samuti ei

ole põhjust pidada õigusvastaseks distsiplinaarmenetluse läbiviimist. Kaebajat on

teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest ja dokumentidega tutvumise võimalusest

(dtl 68). Kaebajale anti võimalus esitada selgitus ja kaebaja seda võimalust ka kasutas

(dtl 70). Samuti esitas kaebaja vastuväite distsiplinaarmenetluse protokollile (dtl 72-

73). Vaidlustatud 05.06.2024 käskkirjas on kaebaja selgitusi ja vastuväiteid kajastatud,

ning põhjendatud, miks vastustaja nendega ei nõustu. Seega on kohtu hinnangul

distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele. Vastustaja ei ole

rikkunud distsiplinaarmenetluse läbi viimisel kaebaja õigusi, menetlus viidi läbi

õiguspäraselt ja järelikult on 05.06.2024 käskkiri nii formaalselt kui sisuliselt

õiguspärane.

16. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja poolt distsiplinaarmenetluse käigus

etteheidetud ravimi nimetuse kajastamisel eksimine distsiplinaarmenetluse protokollis

ei oma olulist tähendust kaebuse lahendamisel. Vastustaja on vaidlustatud 05.06.2024

käskkirjas kaebaja väitele piisava põhjalikkusega vastanud. Seetõttu kohus kaebaja

sellekohaseid väiteid praeguses otsuses ei kajasta (HKMS § 164).

17. Kuna kaebaja ei vaidlustanud vastustaja 12.07.2024 vaideotsust ja selle

vaidlustamine ei oleks aidanud kaasa kaebaja õiguste kaitsele, siis ei käsitle kohus

kaebaja väiteid vaide kadumisest ega üksuse juhi K. Heeringu suulistest lubadustest.

18. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune haldusakt on õiguspärane

ja selle tühistamiseks puudub alus. Seega tuleb kaebaja tühistamisnõue jätta

rahuldamata.

19. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude

väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente,

seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg

1).

20. Kohus käsitleb otsuses seni lahendamata taotlusi. Kaebaja taotles K. Heeringu

ülekuulamist seoses vaide kadumisega. Kuna kaebaja on saanud tema esitatud vaide

kohta vangla otsustuse, siis ei oma praeguse vaidluse lahendamisel eraldiseisvat

tähendust asjaolu, et kaebaja vaide registreerimine vangla poolt võis hilineda. Kaebaja

ei ole vaide läbivaatamise viibimist eraldi vaidlustanud. Seetõttu jätab kohus kaebaja

taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

5(6)

3-24-2350

Mait Laaring

kohtunik

6(6)