1-24-3028/21 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-3028

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-24-3028

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Janika Kallin ja Sten Lind

Kriminaalasi

Kriminaalasi Kardo Lillelehe süüdistuses KarS § 184 lg

1 järgi ja Arthur Kušanovi süüdistuses KarS § 307 lg 1

järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 11. detsembri 2024. a otsus,

üldmenetlus

Apellandid

Süüdistatav Kardo Lillelehe kaitsja vandeadvokaat Mart

Missik ja süüdistatav Arthur Kušanovi kaitsja

vandeadvokaat Kaire Aus

Prokurör

Ringkonnaprokurör Elle Keeman

Süüdistatavad, kelle osas

maakohtu otsus vaidlustati

Kardo Lilleleht (ik: 39702184221); elukoht: XXX;

varem kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana

kinnipeetud 10.-12.07.2023;

Arthur Kušanov (39305054219); elukoht: XXX;

varem kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana

kinnipeetud 16.07.2023

Kaitsjad

Süüdistatav Kardo Lillelehe kaitsja vandeadvokaat Mart

Missik ja süüdistatav Arthur Kušanovi kaitsja

vandeadvokaat Kaire Aus

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 11. detsembri 2024. a otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1.

Kardo Lillelehele esitati süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi suures koguses ebaseadusliku

narkootilise aine käitlemises alljärgnevalt. Ta valdas enda elukohas ebaseaduslikult

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.

mai 2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende

ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisasse 1 kantud narkootilisi aineid:

suures koguses kanepiõisikuid (948,65 grammi, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega

17-22%); lisaks psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seente viljakehi (0,11 g ja 7,93 g) ning

0,038 g pruunikat pulbrit, mis sisaldas dimetüültrüptamiini (DMT). Süüdistuse kohaselt pani

ta eelkirjeldatud teo toime kavatsetult, eesmärgiga narkootiline aine realiseerida.

1.2.

Arthur Kušanovile esitati süüdistus KarS § 307 lg 1 järgi selles, et olles viibinud

korduvalt K. Lillelehe elukohas XXX, sai ta täpselt tuvastatama päeval, kuid enne 6. juulit

2023 teada, et viimane hoiab seal suures koguses narkootilist ainet kanepit. Vaatamata

asjaolule, et A. Kušanov teadis, et K. Lilleleht on pannud toime esimese astme kuriteo, jättis

ta sellest õiguskaitseasutustele teatamata. Kuigi A. Kušanov oli teadlik K. Lillelehe toime

pandud kuriteost, viibis ta viimasega koos enda puhkuse ajal 5. juulil 2023 Pärnu

siseturvalisuse ühishoone territooriumil. Eelkirjeldatud kuriteo pani A. Kušanov toime

kavatsetusega.

2. Pärnu Maakohtu 11. detsembri 2024. a üldmenetluses tehtud otsusega tunnistati Kardo

Lilleleht KarS § 184 lg 1 järgi süüdi ning teda karistati 3 aasta vangistusega, mille hulka

arvati 3 päeva eelvangistust. Maakohus jättis mõistetud karistuse KarS § 73 lg-te 1, 2 ja 3

alusel tingimisi osaliselt täitmisele pööramata, kohaldades K. Lillelehele katseaja 3 aastat ja 6

kuud ning määrates, et koheselt ärakandmisele kuulub 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Arthur

Kušanov tunnistati süüdi KarS § 307 lg 1 järgi ning teda karistati rahalise karistusega 200

päevamäära (päevamäära suurus 32 eurot), s.o 6400 eurot. Karistuse hulka arvati üks päev

eelvangistust ehk 3 päevamäära. Kohus mõistis K. Lillelehelt menetluskuludena riigituludesse

välja sundraha, ½ narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-AN1001) kulust, s.o 378

eurot, ½ DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-GE0648) kulust, s.o 712,5 eurot; kokku

3140,5 eurot. A. Kušanovilt mõistis maakohus menetluskuludena riigituludesse välja

sundraha 1230 eurot; ½ narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-AN1001) kulust,

s.o 378 eurot; ½ DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-GE0648) kulust, s.o 712,5 eurot;

DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 23E-GE0689) kulu 57 eurot; kokku 2377,5 eurot. Valitud

kaitsjale makstud tasu jättis maakohus A. Kušanovi enda kanda. Maakohus konfiskeeris K.

Lillelehelt tema elukohast läbiotsimisel leitud ja äravõetud sularaha 1250 eurot. Veel lahendas

maakohus asitõendite, salvestiste ja muude äravõetud objektidega seotud küsimused.

3. Maakohus leidis, et mõlema süüdistatava süü neile etteheidetavates kuritegudes on

tõendamist leidnud ja need on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud.

3.1.

Läbiotsimisprotokollist,

narkootilise

aine

ekspertiisiaktist,

samuti

DNA-ekspertiisiaktidest tulenevalt, aga ka süüdistatava K. Lillelehe kohtueelses menetluses

antud ja kohtuistungil KrMS § 294 lg 1 alusel avaldatud ütlustega on tõendamist leidnud, et

K. Lilleleht käitles suures koguses narkootilist ainet, kanepit. Samuti on eelmärgitud tõendite

alusel tuvastamist leidnud, et K. Lilleleht valdas lisaks kanepile veel ka narkootilist ainet

DMT ja narkootilist ainet psilotsübiini/psilotsiini sisaldavaid seente viljakehi. Maakohus ei

nõustunud K. Lillelehe kaitsja etteheitega, nagu ei tohtinuks süüdistuses sisaldada viited

DMT-le ja psilotsübiini/psilotsiini sisaldavate seente viljakehadele, sest nende ainete puhul

pole välja toodud narkootilise joobe tekitamiseks vajalikku kogust. Kohus märkis, et

narkootilise aine käitlemine on keelatud hoolimata kogusest ja nimetatud aineid ei ole arvatud

süüdistuses narkootilise aine suure koguse hulka. Küll aga tuleb ka nende ainete suhtes kohtul

otsustada meetmete võtmine. Maakohtu hinnangul pani K. Lilleleht talle süüks arvatud

kuriteo toime kavatsetusega. Tema teo õigusvastsust või tema süüd välistavate asjaolude

esinemist kohus ei tuvastanud.

3.2.

K. Lillelehele karistust mõistes arvestas maakohus teo asjaolusid – käideldud

narkootilise aine kogust, seda, et K. Lilleleht käitles erinevaid narkootilisi aineid ja seda, et ta

tegutses kavatsetusega. Siiski pidas kohus tema süüd keskmisest väiksemaks. Kohus võttis

arvesse, et K. Lillelehel puudub kehtiv kriminaalkaristus ja et ta kahetseb puhtsüdamlikult

oma tegu. Karistust raskendava asjaoluna tuvastas maakohus tema puhul aga omakasu

motiivi, sest kohtu hinnangul müüs K. Lilleleht narkootikume. Seda, et kanep on mõnedes

riikides legaliseeritud ning et tegemist ei ole kange sünteetilise narkootikumiga, ei pidanud

kohus karistuse mõistmisel tähtsust omavaks. Seda, et K. Lilleleht töötab, ei pidanud kohus

tema süüd vähendavaks asjaoluks. Kokkuvõttes pidas kohus võimalikuks karistada K.

Lillelehte alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistusega. Karistuse eesmärkide

saavutamiseks ei ole maakohtu hinnangul vajalik, et K. Lilleleht kannaks kogu talle

mõistetava vangistuse ära reaalselt, vaid talle annab piisava signaali teo tõsidusest ka see, kui

vangistus tuleb ära kanda osaliselt.

3.3.

A. Kušanovile etteheidetava teo toimepanemise luges maakohus tõendatuks

alljärgnevaga. Kohus tuvastas, et A. Kušanov teadis, kus K. Lilleleht elab ja on korduvalt

tema juures käinud. DNA olemasolu riidekoti lukuripatsil ning pakendil, milles oli pool

kanepi kogusest tõendab, et viimasel oli kokkupuude narkootilise ainega. Tegemist oli

pakendiga, mis oli omakorda järgmises pakendis ja mis oli kuumkinnitusega suletud.

Eeltoodust tulenevalt pidi A. Kušanov kanepiga kokku puutuma enne pakendite kahekordset

sulgemist. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ja ka teiste tõenditega kinnitust leidnud, et

A. Kušanov oleks ainult nende pakenditega kokku puutunud varasemalt ehk siis, kui seal veel

narkootilist ainet sees ei olnud. A. Kušanovi enda ütlused selle kohta, et ta ei ole K. Lillelehe

juurest leitud kanepiga kokku puutunud, jättis maakohus ebausaldusväärsena kõrvale, sest

need ütlused on vastuolus teiste asjas uuritud tõenditega. Mh märkis kohus, et A. Kušanovilt

kinnipidamisel ära võetud telefoni vaatlusel vaadeldi ka Facebook Messengeri vestlusi, milles

A. Kušanov vestleb K. Lillelehe kinnipidamisest, vabastamisest ja narkootikumidega

seonduvast, sh võimalikust karistusest. Kohus märgib, et kui A. Kušanov K. Lillehele

elukohast leitud kanepiga seotud ei oleks, siis ei tohiks ka selle teema osas nii palju muret

tunda ja ei peaks ennast teistele õigustama. Lisaks viitab A. Kušanovi öeldu, et tal õnnestus

kavalal hetkel eemal olla, muidu oleks ise ka poisi pärast kambris istunud, sellele, et ta oli K.

Lillelehe tegutsemisest teadlik. Sel põhjusel jättis kohus A. Kušanovi ütlused K. Lillelehe

kanepi käitlemise mitte teadmisest tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed, kuivõrd need

ei haaku teiste tõenditega. Arvestades seda, millal A. Kušanov Eestist eemal viibis, jõudis

maakohus järeldusele, et ta puutus K. Lillelehe juurest leitud kanepiga kokku enne 6. juulit

2023. Kohtu hinnangul viitavad A. Kušanovi Messengeri vestlused, et tal olid piisavad

teadmised narkootiliste ainete kohta ning ta sai aru, et K. Lillelehe valduses olev aine on

narkootiline aine ning seda on suures koguses. Sellest saanuks kohtu hinnangul aru aga ka

keskmine kõrvalseisja. Kohtu hinnangul jättis A. Kušanov K. Lillelehe toime pandud esimese

astme kuriteost õiguskaitseasutustele teatamata kavatsetult. Kohus ei tuvastanud A. Kušanovi

teo õigusvastasust ega tema süüd välistavate asjaolude esinemist.

3.4.

A. Kušanovile karistuse mõistmisel tema süüd hinnates arvestas kohus mh seda, et ta

töötab päästjana, kellelt oodatakse tema ametikoha tõttu eetilist käitumist. Siiski pidas kohus

tema süüd keskmisest väiksemaks. Kohus arvestas, et A. Kušanov on kriminaalkorras

karistamata. Tema karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei esine. Neil asjaoludel

pidas maakohus võimalikuks karistada A. Kušanovit alla sanktsiooni keskmist määra jääva

karistusega. Samuti märkis maakohus, et kuna A. Kušanovit ei ole varem kriminaalkorras

karistatud, puudub vajadus karistada teda vangistusega ja teda on võimalik mõjutada edaspidi

kuritegude toimepanemisest hoiduma rahalist karistust mõistes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Tallinna Ringkonnakohtule K. Lillelehe

kaitsja ja A. Kušanovi kaitsja.

4.1.

K. Lillelehe kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist K. Lillelehele mõistetud

karistuse osaliselt kohesele ärakandmisele määramise osas, paludes jätta mõistetud karistuse

tervikuna tingimisi täitmisele pööramata. Kaitsja taotleb võtta asja materjalide juurde kaks

e-maili tõendamaks K. Lillelehe laenukohustusi ja tõend või tööleping tõendamaks asja

arutamise aegset isiku töökohta. Apellandi arvates on maakohus põhjendamatult arvestanud

mitmekordselt kanepi koguse suurust – esmalt selleks, et mõista süüdistatavale alammäärast

oluliselt suurem vangistus ja seejärel ka selleks, et see karistus osaliselt koheselt täitmiseks

määrata. Kaitsja hinnangul ei ole aga tegemist nii suurte narkootikumi kogusega, mille puhul

oleks praktikas tavapäraselt šokivangistust kohaldatud. Kaitsja leiab, et hoolimata kohtu

väidetust ei ole kohus K. Lillelehele karistust mõistes tegelikult arvestanud eripreventiivset

kaalutlust – võimalust ja vajadust K. Lillelehte resotsialiseerida. Küll aga on kohus ebaõigesti

arvestanud omakasu motiivi, sest K. Lilleleht mõisteti süüdi üksnes narkootilise aine

valdamises. Lisaks tuleb arvestada ka seda, et šokivangistust on efektiivne kohaldada eeskätt

koheselt pärast toime pandud kuritegu. K. Lilleleht on varem karistamata isikuna juba

lühiajaliselt vabadusekaotust tunda saanud enda kuriteos kahtlustatavana kinnipidamise ajal

ning sellest oma järeldused teinuna on ta edaspidi seadusekuulekat elu elanud. K. Lillelehe

isikuomadusi silmas pidades puudub igasugune vajadus kohaldada talle šokivangistust. Veel

osutab kaitsja Riigikohtu praktikale, mille kohaselt tuleb šokivangistuse määramise puhul

arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid, sealhulgas süüdlase süü astet, varasemaid rikkumisi

ja käitumist pärast kuriteo toimepanemist. K. Lillelehel on kaks laenukohustust, mida ta tasub

igakuiste graafikute alusel, on võimalik tänu pidevale töötamisele. Kolme kuu pikkune

vangistus tähendaks talle aga töökoha kaotust ja otsast alustamist, mis K. Lillelehe

majandusseisu arvestades oleks lootusetu.

4.2.

A. Kušanovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Kušanovi

süüditunnistamise osas, paludes teda KarS § 307 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista

ja menetluskulud riigi kanda jätta. Kaitsja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et A. Kušanov

oleks aru saanud, et K. Lillelehe elukohast leitud aine puhul võib tegemist olla narkootilise

ainega ja seda veel suures koguses. Tema tõsikindel teadmine sellest asjaolust ei ole ka

tõendamist leidnud. Puuduvad tõendid, millest nähtuvalt oleks A. Kušanov kõnealuse

narkootilise ainega kokku puutunud. Kohtule selle kohta esitatud kaudsed tõendid

võimaldavad teha erinevaid järeldusi, mh nt, et A. Kušanov puutus narkootilise aine

pakenditega kokku enne sinna narkootilise aine pakendamist, teadmata, mida sinna edaspidi

sisse pannakse. Kuna puuduvad tõendid, et A. Kušanov teadnuks K. Lillelehel

narkootikumide olemasolust, puudus tal süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise puhul

tahtluse vältimatu eeldus ja järelikult ei tegutsenud ta tahtlikult. Kaitsja hinnangul on

seejuures oluline, et isegi ligikaudselt ei ole tuvastatud talle etteheidetava teo toimepanemise

aega. Samuti pole arusaadav, miks pidanuks A. Kušanov jätma teatamata esimese astme

kuriteost. A. Kušanovi telefonis sisalduva Messengeri vestlused ei võimalda teha järeldust,

nagu oleks ta narkootikumide olemasolust teadlik olnud. Selle (osaliselt arusaamatus slängis)

vestluse tuumaks oli kellegi kaotsiminek ning erinevad kuulujutud. Pärast K. Lillelehe

kinnipidamiselt vabanemist aasitakse teda ja A. Kušanov avaldab arvamust tema võimaliku

karistuse kohta. Asjaolu, et A. Kušanovi DNA-d leiti kanepit sisaldanud pakenditelt, ei

tõenda, et tal olnuks narkootikumiga kokkupuude. Pole tuvastatud isegi seda, et A. Kušanov

üldse teadnuks, milline näeb välja või kuidas lõhnab kanep. Jälitustoiminguga tuvastatud A.

Kušanovi viibimine teatud mobiilside mastide teeninduspiirkonnas ei võimalda tuvastada

tema täpset viibimiskohta ega kinnita seega tema korduvat viibimist K. Lillelehe korteris.

Kaitsja arvates on maakohus A. Kušanovi ütlused põhjendamatult ebausaldusväärsena kõrvale

jätnud ning neid ütlusi tuleks vastupidiselt tõendina arvesse võtta. Kohus on tuginenud

süüdimõistva otsuse tegemisel oletustele ja „eluliselt” usutavusele”. Kui kohus arvates on

eluliselt usutav, et A. Kušanov pani toime kuriteo, siis peab kahtluse süüdistatava süü osas

tõlgendama in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt süüdistatava kasuks.

5. Prokuratuur esitas 27. veebruaril 2025 seisukoha, milles palus apellatsioonid

rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätta.

5.1.

Prokuröri hinnangul on K. Lillelehele karistusena vangistuse mõistmine põhjendatud

tema süü suuruse ja ka karistuse üldpreventiivse mõjuga, andes ühiskonnale signaali, et

narkootikumidega käitumisele reageerib riik rangelt. Maakohus pidas suulise kohtumenetluse

käigus kujunenud veendumuse tõttu siiski süüdlase isikut arvestades võimalikuks, et K.

Lilleleht ei pea reaalselt ära kandma kogu talle mõistetavat vangistust, vaid üksnes kolm

kuud. Prokurör leiab, et selline karistusõiguslik kohtlemine on kooskõlas menetluses

tuvastatud K. Lillelehele käitumisega. Kohus arvestas K. Lillelehe kahetsust ja oma süü

tunnistamist. Samas ta keeldus kohtus ütlusi andmast. Kohtueelses menetluses antud ütlustest

selgus, et kuigi ta võttis süü omaks, siis õigustas ta oma tegevust sellega, et leidis ühe

kilogrammi kanepit Pärnus Niidupargi liivamägedes jooksmise ajal „põiele minnes“. Selline

K. Lillelehel õigustus prokuröri arvates pigem väljendab tema ükskõiksust ja lugupidamatust

õiguskorra ning selle õigushüvedena kaitstavate põhiväärtuste suhtes. Kaitsja seisukoht, nagu

ei saaks nn šokivangistust arutataval juhul põhjendatuks pidada, kuna see seaks K. Lillelehe

materiaalselt raskesse olukorda ja võib kaasa tuua tal töökoha kaotuse, ei pea prokurör

sedavõrd kaalukaks, et see võiks kaasa tuua mõistetud karistuse täitmise viisi tühistamise.

Kuriteo toimepanemine oli K. Lillelehe vaba otsustus ning karistuse kandmisega kaasneda

võivatele tagajärgedele oleks pidanud mõtlema enne kuriteo toimepanemist.

5.2.

Mis puutub A. Kušanovi kaitsja seisukohta, nagu ei oleks tõendamist leidnud tema

tõsikindel teadmine, et K. Lilleleht hoiab enda juures suurt kogust narkootilise ainet, siis

märgib prokurör, et apellant küll ei nõustu maakohtu järeldustega, kuid ei kummuta kuidagi

kohtu poolt tõendite kogumile antud hinnangut. Kaebusest ei tulene viited sellele, millised

esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead on viinud kohtu järeldused

mittevastavusse faktiliste asjaoludega, millest tulenevalt saaks samade tõendite hindamise

pinnalt teha maakohtu otsusega võrreldes kardinaalselt vastupidised järeldused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegium, olles tutvunud maakohtu vaidlustatud otsuse, apellatsioonide ja

prokuröri seisukohaga, asub seisukohale, et apellatsioonides esitatud väited ei too kaasa

maakohtu otsuse tühistamist. Oma sellist järeldust põhjendab kolleegium alljärgnevalt.

7. Esmalt käsitleb kolleegium K. Lillelehe kaitsja apellatsiooni, milles taotletakse K.

Lillelehele mõistetud vangistuse tervikuna tingimisi täitmisele pööramata jätmist.

7.1.

Kaitsja on taotlenud, et ringkonnakohus võtaks kriminaalasja materjalide hulka

e-mailid, mis tõendavad K. Lillelehe laenukohustusi, ja töölepingu tõendamaks tal töökoha

olemasolu. Kolleegium rahuldab selle taotluse, sest esitatud töölepingu koostamise

kuupäevast nähtuvalt ning e-mailide saatmise ajast tulenevalt ei olnud neid võimalik

maakohtule esitada.

7.2.

Sisuliselt tuleb esitatud töölepingu kohta aga märkida, et see ei muuda ringkonnakohtu

silmis maakohtu kaalutlusi K. Lillelehele mõistetud karistuse ega selle täideviimise tingimuste

kohta. Isikul töökoha olemasolu on maakohus ka arvesse võtnud, ent asunud asjakohaselt

seisukohale, et töökoha olemasolu ei muuda tema süü suurust. Nõustuda ei saa apellatsioonis

esitatud fatalistliku seisukohaga, nagu tähendaks kolmekuulise šokivangistuse kandmine K.

Lillelehele mitte pelgalt töökoha kaotust, vaid lausa vajadust otsast alustada. Kolleegium

osutab, et kriminaalasja maakohtust arutamise ajal K. Lilleleht samuti töötas, kuid praegusega

võrreldes teise tööandja juures. Seega töökoha võimalik vahetus ei ole tema jaoks midagi uut.

Samuti, arvestades K. Lillelehe praeguse töö iseloomu – piirirajatiste ehitamine kuni 2026. a

sügiseni –, ei saa välistada, et isegi töölepingu katkemisel vangistuse kandmise tõttu on tal

võimalik töösuhe pärast reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osa lõppu sama tööandja

juures taastada. Iseenesest on kahtlemata tõsi see, et ka pärast kuriteo toimepanemist, kuid

enne karistuse mõistmist seadusekuulekalt elatud aeg võimaldab teha järeldusi süüdistatava

karistamise tarviduse kohta, kuid see ei ole siiski kahtlemata ainus ega isegi keskselt

relevantne kriteerium, mille alusel otsustada isikule mõistetava karistuse määra või ka

karistuse osaliselt või täielikult täitmisele pööramata jätmise põhjendatust. Arutataval juhul on

maakohus enda kaalutlusi karistuse osaliselt kohesele täitmisele määramise kohta küll

lühidalt, aga siiski arusaadavalt ja asjakohaselt selgitanud. Kolleegium nõustub maakohtu

sellekohase käsitlusega täiel määral.

7.3.

Laenukohustuste kohta märgib aga kolleegium, et kahe suhteliselt väikse

laenukohustuse olemasolu ei takista K. Lillelehel karistuse osalist ärakandmist, et seejärel

enda laenude teenindamist tavapäraselt jätkata. Isikul finantskohustuse olemasolu ei kujuta

endast indulgentsi, mis vabastaks kuriteo eest mõistetud karistuse kandmisest.

7.4.

Nõustuda ei saa kaitsja väitega, nagu oleks maakohus arvestanud põhjendamatult K.

Lillelehe käideldud narkootilise aine kogust karistuse mõistmisel mitmekordselt. Selline

kaitsja väide on väär. Käideldud aine suur kogus on olnud maakohtule oluline eeskätt just K.

Lillelehe süü suuruse hindamiseks ja sellest tulenevalt kujunes maakohtu siseveendumuse

kohaselt kohane karistuse määr (sh nii kergendavat kui ka raskendavat asjaolu arvesse võttes)

sanktsiooni keskmisest madalamaks. K. Lillelehele mõistetud karistuse individualiseerimisel

on aga kohus pidanud põhjendatuks selle osaliselt täitmisele pööramist, sest täitmaks karistuse

eesmärke, mõjutab K. Lillelehte piisavalt just see, kui ta peab osa karistusest reaalselt ära

kandma.

7.5.

Kaitsja seisukoht, nagu ei saaks enam kui 1200 inimesele narkojoobe põhjustamiseks

piisavas koguses kanepi käitlemist pidada sedavõrd raskeks kuriteoks, et selle eest

tavapäraselt kohaldataks šokivangistust, on paljasõnaline ega ole ka vastavuses tegeliku

karistuspraktikaga narkokuritegude eest. Isikute puhul, kes käitlevad narkootikume

rikastumise eesmärgil, on põhjendatud ja vajalik rakendada karmimaid karistusi kui nende

puhul, kes käitlevad narkootikume eeskätt isikliku sõltuvuse rahuldamiseks. Samuti tuleb

arvesse võtta, et K. Lilleleht käitles narkootilist ainet märkimisväärselt suures koguses.

Justiitsministeeriumis 2024. a koostatud uuringust nähtuvalt jääb KarS § 184 lg 1 järgi

samalaadse narkootilise aine käitlemise puhul aine koguse mediaan 43 doosi kanti.

Narkootilise aine kogus, mis ületab 1000 doosi, on aga ka kohtupraktika mõttes erandlik (vt

kriminaalpoliitika analüüs 3/2024 – Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku

käitlemise kuriteokoosseisudes karistuste diferentseerimise võimalikkusest, lk 20.

Kättesaadav:

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2024-05/Anal%c3%bc

%c3%bcs%20Narkootiliste%20ja%20ps%c3%bchhotroopsete%20ainete%20ebaseadusliku

%20k%c3%a4itlemise%20kuriteokoosseisudes%20karistuste%20diferentseerimise%20v

%c3%b5imalikkusest.pdf). Seega K. Lillelehe käideldud aine kogus ületab seda mediaani ligi

30 korda. Siinjuures ei saa nõustuda ka kaitsja kriitikaga, nagu ei tuleks pelgalt narkootilise

aine valdamise eest süüdimõistmisel kõne alla omakasu motiivi arvestamine. Maakohus on

veenvalt põhjendanud, miks tuleb asuda seisukohale, et K. Lilleleht valdas narkootikume just

eesmärgiga nende realiseerimisest tulu teenida. Kuivõrd teda ei ole aga konkreetselt

müügitehingute tegemiselt tabatud, siis ei ole sellise käitlemisviisi kohta ka süüdistust

esitatud.

8. A. Kušanovi kaitsja arvates ei ole tõendamist leidnud see, nagu oleks A. Kušanov

saanuks aru, et K. Lillelehe valduses olnud aine puhul oli tegemist suure koguse narkootilise

ainega ja et L. Lilleleht on seeläbi toime pannud esimese astme kuriteo.

8.1.

Kolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu ja märgib, et kõiki apellatsioonis esitatud

väiteid on kaitsja tõstatanud juba kriminaalasja menetlemisel maakohtus. Maakohus on

kõigile kaitsja sellekohastele väidetele ka vastanud ning tõendite tervikliku analüüsi põhjal

jõudnud põhjendatud järeldusele, et A. Kušanov puutus kokku K. Lillelehe valdusest leitud

narkootilise ainega, oli teadlik, et tegemist on suures koguses narkootilise ainega ja sellest

hoolimata jättis kavatsetult teatamata talle teadaolevast esimese astme kuriteost. Pelgalt

asjaolu, et kaitsja ei aktsepteeri maakohtu loogilisi, vastuoludeta ja tõenditele tuginevaid

järeldusi, ei too kaasa maakohtu tuvastatu ning järeldatu ebaõigsust.

8.2.

Apellatsioonis ei suuda kaitsja aga osutada ka mingitele puudustele maakohtu

analüüsis. Kaitsja arvates võimaldavad A. Kušanovile etteheidetava teo kohta maakohtus

uuritud tõendid teha erinevaid järeldusi. Nii see siiski ei ole. Asjas on kogumis uuritud

alljärgnevaid kaudseid tõendeid: mobiilside positsioneeringud, jälitustoimingutega kogutud

teave A. Kušanovi ja K. Lillelehe koos liikumiste kohta, A. Kušanovi mobiiltelefoni vaatlusel

Messengeri suhtlusprogrammi vestlustest nähtuv, DNA-ekspertiisiaktidest nähtuv. Neist

kaudsetest allikatest koosmõjus kujunev pilt ei võimalda tekkida mingil realistlikul kahtlusel

sellest, et A. Kušanov oli K. Lillelehe juures viibinud ja ise pakendatud kanepiga kokku

puutunud. Kolleegiumi hinnangul on maakohus arusaadavalt ja nõustumisväärselt

põhjendanud sedagi, miks tuleb asuda seisukohale, et pakendites, millega ta kokku puutus,

sisaldub just kanep ja et ta teadis, et kanep on narkootiline aine, s.t ta teadis, et K. Lilleleht

valdas suurt kogust narkootilist ainet. Hoolimata sellest teadmisest ei astunud A. Kušanov

mingeid samme selleks, et teada olevast esimese astme kuriteost teatada. Seega on korrektne

ka maakohtu järeldus, mille kohaselt pani A. Kušanov talle KarS § 307 lg 1 järgi süüks

arvatud kuriteo toime kavatsetusega.

8.3.

Seejuures ei saa nõustuda kaitsja arvamusega, nagu ei võimaldaks A. Kušanovi

telefonis sisalduva Messengeri vestlused teha järeldust, et ta oli narkootikumide olemasolust

teadlik. Kaitsja leia, et osaliselt arusaamatus slängis toimunud Messengeri vestluste tuumaks

oli kellegi kaotsiminek ning erinevad kuulujutud. Pärast K. Lillelehe kinnipidamiselt

vabanemist aga aasitakse teda ja A. Kušanov avaldab arvamust tema võimaliku karistuse

kohta. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vestlustest nähtub hoopis muu – nimelt see, et A.

Kušanov on kursis nii K. Lillelehe käideldud narkootilise ainega kui ka narkootiliste ainetega

seonduvaga üldiselt, samuti on ta konkreetselt murelik selle üle, miks K. Lilleleht

kinnipidamiselt kiiresti vabastati – ega ta ei ole ametivõimudele infot jaganud (kits).

8.4.

Edasiselt on kaitsja seadnud A. Kušanovile esitatud süüdistuse kahtluse alla veel

põhjusel, et väidetavalt pole tuvastatud isegi ligikaudset aega, millal A. Kušanov K. Lillelehe

valduses olnud kanepiga kokku puutus. See väide ei vasta maakohtus tegelikult tuvastatule.

Maakohus on tuvastanud, et A. Kušanov puutus kanepiga kokku kindlasti enne 6. juulit 2023,

mil ta Eestist lahkus. K. Lilleleht on kohtueelses menetluses andnud ütlusi (avaldati

kohtuistungil prokuröri taotlusel KrMS 294 lg 1 alusel), et ta leidis narkootilise aine

juunikuus 2023 Niidupargis jooksmas käies. Samuti on ta andnud ütlusi, et võttis leitud

narkootikumi koju kaasa ja näitas seda A. Kušanovile, küsides temalt nõu, mida ta leitud

ainega tegema peaks. Mh märgib kolleegium, et kaitsja ei ole K. Lillelehe niisuguseid ütlusi

vaidlustanud. Kolleegium osutab veel sellele, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi

saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud

kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna. See sõltub

konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest. Kaitseõiguse tagamist silmas pidades

on oluline, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette

heidetakse, ja ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-85-08, p

13.1). Arutatavas kriminaalasjas on üheselt selge, millist tegu A. Kušanovile ette heidetakse ja

see, millisel konkreetselt päeval enne 2023. a 6. juuli sai A. Kušanov teadlikuks, et K.

Lilleleht valdab enda kodus suurt kogust narkootilist ainet, ei oma tähtsust. Seejuures tuleb

rõhutada, et ka A. Kušanovi ega tema kaitsja kaitseversioonid ei tugine ühelegi argumendile,

mis nõuaks enda kummutamiseks teo toimepanemise algusaja täpsemat dokumenteerimist.

8.5.

Puutuvalt kaitsja kriitikasse A. Kušanovi ütluste põhjendamatult ebausaldusväärsena

kõrvale jätmise kohta märgib kolleegium maakohtu sellekohase hinnanguga nõustuvalt, et A.

Kušanovi ütlused on ebausaldusväärsed. A. Kušanovi ütlused on osalt olnud kohtueelses

menetluse ja kohtumenetluses erinevad (K. Lillelehe elukoha teadmine ja tema juures

käimine) ning tema selgitused erinevuse kohta on olnud eluliselt täiesti ebausutavad. Asjas

uuritud kaalukate tõenditega on vastuolus ka A. Kušanovi selgitused, nagu ei oleks ta K.

Lillelehe valduses olnud narkootilistest ainetest midagi teadnud ning et narkootiliste ainetega

seonduva kohta uuris ta iseseisvalt alles pärast seda, kui kuulis, et K. Lillelehel on midagi

juhtunud. Seetõttu tuligi A. Kušanovi kohtuistungil antud ütlused lugeda

ebausaldusväärseteks ja tõendite kogumist kõrvale jätta. Erinevalt kaitsja taotletust ei näe

kolleegium mingit põhjust rakendada A. Kušanovi puhul KrMS § 7 lg-st 3 tulenevat

kõrvaldamata kahtluste süüdistatava kasuks tõlgendamise põhimõtet, sest mingeid

kõrvaldamata kahtlusi lihtsalt ei esine. Nii on ka kohtupraktikas selgitatud, et mitte igasugune

süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti,

mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb

tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on

konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-38-11, p 18).

8.6.

Veel on kaitsja pidanud apellatsioonis oluliseks osutada sellele, et pole arusaadav,

miks pidanuks A. Kušanov jätma teatamata esimese astme kuriteost. Arutatavas

kriminaalasjas A. Kušanovi teo motiiviga tõepoolest ka tegeletud ei ole ning see jääb

selgusetuks. Kolleegium märgib aga, et KarS §-s 307 sätestatud kuriteokoosseis ei nõua

toimepanija motiivi väljaselgitamist. Selle kuriteokoosseisu puhul on oluline, et toimepanijal

oleks tõsikindel teadmine teise isiku toime pandud esimese astme kuriteost ja et sellest

teadmisest hoolimata jätab ta kuriteost teatamata. Mis on olnud niisuguse käitumise puhul

isikut käivitav sisemine tegur, ei oma tähtsust.

9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kolleegium Pärnu

Maakohtu 11. detsembri 2024. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

10. Seoses A. Kušanovi kaitsja taotlusega jätta A. Kušanovil tekkinud menetluskulud riigi

kanda märgib kolleegium järgmist. KrMS § 185 lg-s 2 sätestatakse, et kui

apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja

apellatsioon rahuldamata, s.o tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud kohtulahend, siis

jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna ringkonnakohus jätab

esitatud apellatsiooni rahuldamata, jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda

kanda.

Allkirjastatud digitaalselt