4-24-3591/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-3591

Kohtunik

Rutt Teeveer

Väärteoasi

Riho Tiigiranna kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 22. oktoobri 2024. a otsusele

väärteoasjas nr 2780,24,009712

Menetlusalune isik

Kaitsja

Riho Tiigirand

Isikukood 35011020298; elukoht XXX

vandeadvokaat Aro Siinmaa, Advokaadibüroo Tarmo

Pilv ja Partnerid, e-post info@tarmopilv.ee

Kohtuväline menetleja

Kohtuistung

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht Riia 132, Tartu; e-post ppa@politsei.ee

19. veebruar 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Riho Tiigiranna kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22. oktoobri 2024. a

otsus väärteoasjas nr 2780,24,007410 osaliselt ehk liiklusseaduse (LS) § 236 lg 1

alusel mõistetud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus.

3. Mõista Riho Tiigirannale LS § 236 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100

trahviühikut, s.o 400 eurot.

4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

5. Rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses (kohtuvälise menetleja poolt 22. oktoobri

2024 otsusega määratud trahv LS § 223 lg 1 järgi ja käesoleva otsusega LS §

236 lg 1 järgi määratud trahv), s.o 600 eurot tuleb tasuda Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22. oktoobri 2024. a otsuses nr

2780,24,009712 märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga 30 päeva jooksul

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

6. Menetluskulud summas 335,50 eurot jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

1. 23. septembril 2024 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna menetlustalituse liiklussüütegude uurimisgrupi uurija Marite Oidjärv

väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2780,24,009712. Protokolli kohaselt toimus 17. juunil 2024

kella 19.17 ajal liiklusõnnetus Tartu linnas Võru tn ja Eha tn ristmikul, kui Riho Tiigirand,

juhtides mootorsõidukit Mitsubishi ASX reg nr XXX, ei veendunud manöövri ohutuses ning

sooritades vasakpööret keeras ette otse sõitvale mootorsõidukile Suzuki SV 650 reg XXX,

mida juhtis T.K. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas Riho Tiigirand varalise

tervisekahjustuse mootorratta juhile T.K.-ile. R. Tiigirand jättis välja selgitamata kahju saaja

ning nimetamata varalise kahju tekitamise eest vastutava isiku, lahkus sündmuskohalt ja ei

teatanud liiklusõnnetusest politseid. Rikutud õigusnormidena on protokollis märgitud

liiklusseaduse (LS) § 33 lg 2 p 8, § 17 lg 5 p 3 (varalise kahju või tervisekahjustuse

tekitamise eest) – väärtegu kvalifitseeriti LS § 223 lg 1 järgi; LS § 169 lg 5, § 169 lg 4 p 4

(liiklusõnnetusest mitteteavitamine) – väärtegu kvalifitseeriti LS § 236 lg 1 järgi.

Menetlusalune isik pani teod toime ettevaatamatult.

2. 22. oktoobril 2024 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Cristel Jakobson üldmenetluse

otsuse. Otsuse kohaselt ei olnud menetlusalune isik piisavalt hoolas ega tähelepanelik, kui

sooritas vasakpööret ning jäi ette peateel otse liikuvale mootorrattale Suzuki, millega tekitas

tervisekahju mootorratturile. Lisaks lahkus menetlusalune isik pärast liiklusõnnetuse

põhjustamist sündmuskohalt. Kohtuväline menetleja määras KarS § 63 lg 3 alusel LS § 223 lg

1 rikkumise eest rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses ning LS § 236 lg 1 alusel juhtimisõiguse

äravõtmise 6 kuuks.

3. 1. novembril 2024 esitas R. Tiigirand Tartu Maakohtule kaebuse, milles märgib, et palub

väärteoasja üle vaadata ning kaasata advokaadi abi. R. Tiigirand kirjeldab, et ta on

mootorsõidukijuhina olnud 40 aastat seaduskuulekas. Ta vajab autot sõiduvahendina, ta käib

kaks korda nädalas tantsutreeningul ja korra nädalas laulukoori harjutustel, aitab transpordiga

treenerit ja klubi liikmeid. Samuti on auto vajalik töölesõidul. Ta palub asendada

juhtimisõiguse äravõtmise rahatrahviga.

4. 28. novembril 2024 esitas kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha, milles märgib, et ei

nõustu kaebaja esitatud kaebusega ning leiab, et otsuse muutmiseks puuduvad alused ja

põhjendused. Kohtuväline menetleja leiab, et R. Tiigirand pani temale etteheidetud süüteod

toime ning teos õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Kohtuväline menetleja

nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

4.1. Osapooled on juhtumit kirjeldanud erinevalt, kohtuväline menetleja uuris ka teisi

tõendeid. Häirekeskuse logi uurides ei nähtu, et menetlusalune isik oleks oma telefonilt kõne

112 numbrile teinud, nagu menetlusalune isik oma ütlustes kirjeldas. Kohtuväline menetleja

tuvastas, et sel ajal on kõne 112 numbril teinud mootorrattur ja sellele on reageerinud ka

politseipatrull. Osapoolte ütlused erinevad ka avariijärgse käitumise osas – menetlusalune

isik väidab, et peatas sõiduki ja läks tagasi ristmikule, viibides seal pool tundi. Mootorratturi

selgitusel nägi ta mõned minutid pärast õnnetust, kuidas Mitsubishi lahkus. Eha tänava maja

2 (13)

valvekaamera on jäädvustanud sündmuse ja selle järgsed minutid, punane sõiduk suundub

pärast liiklusõnnetust korraks tee äärde seisma ja mõni minut hiljem sõidab minema.

Salvestiselt nähtub ka, kuidas ristmiku poolt tuleb jooksuga mootorrattur ja püüab sõidukile

järgneda.

4.2. Kohtuväline menetleja tõi välja, et 5. septembril 2024 on häirekeskuse telefonile tulnud

kõne, kus teavitati võimalikust joobes juhist maanteel. Patrull kontrollis sõiduki juhti,

tegemist oli R. Tiigirannaga, kes oli kaine ja adekvaatne. Kuigi isikut ei ole varasemalt

karistatud, on taoliseid märguandeid oluliseks lisanüansiks karistuse määramisel.

Liiklusõnnetuse toimumise asjaolud annavad alust kahelda, kas isik on päris adekvaatne

liikluses aktiivselt osalema. Menetlusalune isik on andnud selgitusi, et manöövrit tehes oli

tänav täiesti tühi, pöörde sooritamise ajal kuulis ta suurt pauku, mis tuli paremalt poolt. Isik

kirjeldas, et see võis olla suurem lind, kuid pärast õnnetust läks ta sündmuskoha ristmikule

vaatama, mis juhtus, kuid tänav oli tühi ja kedagi ei olnud. Kui vastutulevaid sõidukeid ei

märgata ja tekitatakse liiklusõnnetus, samuti ei saada aru, et keegi või miski on ette või alla

jäänud, on tegemist suure ohumärgiga.

4.3. Menetlusalune isik põhjustas liiklusõnnetuse ning lahkus sündmuskohalt veendumata,

mis põhjustas selle paugu ja kas linnu asemel võis tegemist olla inimesega. Määratud

rahatrahv LS § 223 lg 1 alusel on sanktsiooni keskmisest madalam ja LS § 236 lg 1 alusel

määratud juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmises määras. Määratud karistus on

proportsionaalne.

4.4. Kaebuses on isik toonud välja, et vajab juhtimisõigust tantsimas ja laulmas käimiseks,

samuti tööle sõiduks. Väärteoprotokollis kui ka isiku ülekuulamise protokollis on märgitud,

et isik XXX, seega on arusaamatu, millisest töökohast kaebuses juttu on ning kus töökoht

asub.

4.5. Kohtuvälise menetleja hinnangul juhul, kui autojuht on ohtlik liikluses nii endale kui ka

teistele, tuleks vähemalt mõneks ajaks selline oht liiklusest kõrvaldada ning isik peaks leidma

alternatiivsed võimalused liiklemiseks.

5. Tartu Maakohus määras 31. jaanuari 2025 määrusega menetlusalusele isikule kaitsja riigi

kulul VTMS § 22 lg 2 alusel. Samal kuupäeval määras kohus asja arutamise kohtuistungile.

6. 19. veebruaril 2025 peetud kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde ja

väljendas kahetsust juhtunu osas. Kohtuväline menetleja jäi oma varasema seisukoha juurde.

Kaitsja märkis, et kaebaja ei vaidlusta avarii toimumise fakti, seega ei ole vastuväiteid LS §

223 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo tuvastamise osas ja selle järgi mõistetud karistuse osas.

Kaebus on esitatud LS § 236 lg 1 järgi määratud karistuse – juhtimisõiguse äravõtmise osas.

Kaitsja tõi välja Riigikohtu seisukoha väärteoasjas nr 4-23-2240, mille kohaselt juhul, kui isik

ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, s.o liiklusõnnetuse toimumisest, ei ole

talle võimalik ette heita LS § 236 lg 1 süüteo toimepanemist. Käesolevalt ei teadnud ka R.

Tiigirand, et toimus avarii teise mootorsõidukiga, ta ei näinud mootorratturit õnnetuse ajal ega

selle järgselt. Juhtimisõiguse äravõtmine ei ole kohane karistus, R. Tiigirand ei ole pärast

õnnetusjuhtumit rikkumisi toime pannud. R. Tiigiranna tervisetõend kehtib märtsikuuni, mil

hinnatakse tema võimekust autot edaspidi juhtimiseks.

3 (13)

Kohtuotsuse põhjendused

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohti,

olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid

nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

I väärteo etteheide LS § 223 lg 1 järgi

9. Käesolevas väärteoasjas heidetakse R. Tiigirannale ette asjaolu, et ta põhjustas 17. juunil

2024 kella 19.17 ajal liiklusõnnetuse Tartu linnas Võru tn ja Eha tn ristmikul, kui juhtis

mootorsõidukit Mitsubishi ASX registreerimisnumbriga XXX, ei veendunud manöövri

ohutuses ja sooritades vasakpööret keeras ette otse sõitvale mootorsõidukile Suzuki SV 650

XXX, mida juhtis T.K.. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas R. Tiigirand varalise

tervisekahjustuse T.K.-ile.

10. LS § 17 lg 5 p 3 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi

pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui

liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. LS § 33 lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne

paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see

on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

11. LS § 223 lg 1 kohaselt võib karistada mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise

eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest

väärteokahjustus.

12. Tunnistaja T.K on andnud kohtuistungil ütlusi toimunud sündmuse kohta. Eelmise aasta

juunis toimus tal Tartus avarii, ta sõitis mööda Võru maanteed kesklinna suunal, tal oli

roheline tuli, tema ees oli sõiduk, mis ületas ristmiku. Enne, kui tunnistaja sai võimaluse

ristmiku ületada, keerati talle ette, toimus kokkupõrge. Sündmus toimus Võru maanteel,

tänava nime tunnistaja täpselt ei tea, see oli marketi poe kõrvaltänav. Pärast kokkupõrget oli

tunnistajal väike hoog sees, ta võttis hoo maha ja pani mootorratta seisma paremale poole tee

äärele. Tuli seejärel mootorratta pealt maha ja vaatas esimese asjana, kus see kokkupõrge oli,

kus ta vigastada sai. Tal oli kinnas käes katki, ta võttis kinda käest ära ja vaatas sõrme, et

veritseb. Kuidagi oli valus, valutas ja ta ei saanud seda liigutada nagu nii väga.

13. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tuli ta kesklinna poolt tantsutrennist, läks mööda

Võru tänavat, et keerata Eha tänavale sisse, et minna XXX juurde. Ta vaatas, et

liiklusvahend tuleb, ta isegi ei vaadanud, kas on auto või mootorratas, aga nii kui ta Eha

tänava peale keeras, käis mütsakas taga paremal pool. Talle tundus enne manöövri tegemist,

et saab julgelt ja turvaliselt ära pöörata. Menetlusalune selgitas, et teab, et peab pöördel

vastutulevate sõidukite puhul teed andma, aga hindas seda lõiku niivõrd pikaks, et jõuab

manöövri ära teha. Nii, kui ta Eha tn peale keeras, käis mütsakas taga paremal pool. Ta sai

aru, et toimus avarii, aga ta ei näinud ja ei saanud aru, kellega ta oli kokku põrganud. Tekkis

küsimus, et mis see oli, kas kass jäi alla. Ta jäi autoga seisma, parkis Eha tn-le, vaatas auto

üle ja nägi, et parem tuli on katki ja sai aru, et toimus kokkupõrge millegi või kellegagi.

Kohtule vastates märkis menetlusalune isik, et nägi, et sõiduk tuleb, aga lootis, et jõuab

4 (13)

vasakpöörde ära teha, mootorratturi ees ei olnud sõidukit, rattur oli nii kaugel, et ta leidis, et

jõuab ära keerata küll ja järsku oli tümps taga. Ta ei näinud ratturit.

14. Kohtuistungil vaadeldi Eha tn majal asuva valvekaamera kaht videosalvestist. LS § 223

lg 1 koosseisu tuvastamisel on oluline videolõik kestvusega 56 sekundit, ajaline märge

17.06.2024 kl 19.16.29-19.17.25. Salvestiselt nähtub vaade tänavale, mille lõpus on näha

ristuvat teed, mida mööda liigub mitmeid sõidukeid. Kl 19.17.16 ilmub nähtavale punane

sõiduk, kes sooritab vasakpööret ja liigub edasi valvekaamera suunal. Kl 19.17.18 on näha

punase auto taga liikumist (kaadris vasakult paremale), kaadrisse ilmub punase sõiduki tagant

mootorrattur, kes kaob vaateväljast 19.17.19. Punane sõiduk jätkab liikumist valvekaamera

suunal mööda tänavat aeglaselt liikudes, videosalvestis lõppeb kl 19.17.25.

15. Tartu Ülikooli Kliinikumi teatisest (liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku

saabumisest), koostatud 17. juunil 2024 kl 22.17, nähtub, et T.K-il on tuvastatud parema käe

proks. lüli nihketa murd, liiklusõnnetuse kohaks märgituna 17. juuni 2024 kl 19.00 Võru tn,

Meie poe ees.

16. Kohtuasjas ei ole vaidlust teo toimepanemise aja ning koha osas. Väärteoprotokollis ja

otsuses on kirjeldatud, et teo toimepanemise ajaks oli 17. juuni 2024 kl 19.17 ning kohaks

Võru tänava ja Eha tänava ristmik Tartu linnas. Tunnistaja T.K mäletas, et liiklusavarii juhtus

möödunud aasta juunikuus Võru tänava ja Võru tänaval poe juures oleva tänava ristmikul.

Menetlusalune isik ei mäletanud täpset aega, kuid sündmus toimus tema selgitusel Võru

tänava ja Eha tänava ristmikul. Videosalvestisest nähtub samuti kuupäev 17. juuni 2024 ning

liiklusõnnetuse toimumise hetkeks on kl 19.17. Samuti ei ole vaidlust selles, et punaseks

sõidukiks, mis nähtub videosalvestuselt, on Mitsubishi ASX regnr-ga XXX, mille juhiks oli

R. Tiigirand ning mootorratas, mis punase sõidukiga kokku põrkab, on Suzuki SV 650 regnr-

ga XXX, mille juhiks oli tunnistaja T.K. Viimaks ei ole vaidlust selleski, et Võru tänavalt

Eha tänavale vasakpööret sooritades tuli teed anda Võru tänaval vastassuunas liiklejatele.

17. Kohtu hinnangul on üheselt tuvastatav videosalvestiselt nähtuva ja tunnistaja T.K-i

ütlustega, et liiklusõnnetus LS § 2 p 32 mõttes nimetatud ajal ja kohas osapoolte vahel toimus

väärteo protokollis ning otsuses kirjeldatud viisil. R. Tiigirand sooritas vasakpöörde Võru

tänavalt Eha tänavale, kuid ei veendunud manöövri sooritamisel selle ohutuses ning toimus

kokkupõrge R. Tiigiranna auto parempoolse tagakülje ja T.K-i juhitava mootorratta

esiküljega. Õnnetuse tagajärjel tuvastati T.K-il parema käe proks. lüli nihketa murru ehk

kehavigastus. Kohtumenetluses ei ole ka vaidlust olnud selles osas, et vigastus tekkis R.

Tiigiranna sõiduauto ning T.K-i juhitava mootorratta kokkupõrke tulemusel. R. Tiigirand

ning tunnistaja T.K on samuti kokkulangevalt kirjeldanud, et nad mõlemad nägid

avariijärgselt, et R. Tiigiranna auto tagumine parem sõidutuli on katki ning järeldasid, et selle

põhjustas avarii. Menetlusalune isik on tunnistanud, et tundis matsu ehk kokkupõrget, kuid ei

näinud, kelle või millega kokkupõrge toimus. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et

olukorras, kus R. Tiigirand on kirjeldanud, et ta nägi temale vastuliikuvat sõidukit ja sooritas

enne sõidukit vasakpöörde kõrvaltänavale, ei saanud ta seejuures aru, et ta riivas just

vastutulevat sõidukit, kui kuulis sõiduki tagaosas manöövri tegemisel tümpsu. Kuigi on

võimalik, et R. Tiigirand ei näinud manöövrit lõpetades kokkupõrke hetkel mootorratturit,

pidi ta teadma, et selle põhjuseks võis suure tõenäosusega olla kokkupõrge vastusõitva

sõidukiga. Kohtu hinnangul ei ole R. Tiigiranna kaitseversioon sellest, et ehk sõitis ta hoopis

otsa kassile, eluliselt usutav. Sellele versioonile ei anna alust ka asjas uuritud teised tõendid –

videosalvestiselt nähtub, et punane sõiduk sooritab vasakpööret ning manöövrit tehes liigub

temast vastassuunal mööda mootorratas. Samuti ei viita R. Tiigiranna ütlustes märgitud

vigastused tema mootorsõidukil (katkine tagumine parempoolne tuli), mida ta märkas enda

5 (13)

väitel pärast kokkupõrget, et sai toimuda kokkupõrge väikse loomaga. Sama kahjustust

mootorsõidukil märkas pärast kokkupõrget ka tunnistaja T.K. Seega nähtub ülaltoodust, et

liiklusõnnetus toimus just R. Tiigiranna juhitud sõiduki ja T.K-i mootorratta vahel.

18. Kuigi väärteoprotokollis on kirjeldatud, et „liiklusnõuete rikkumisega põhjustas Riho

Tiigirand varalise tervisekahjustuse mootorratta juhile T.K-ile“, ei sisaldu protokollis lisaks

ebamäärasele viitele varalise kahju tekkimise osas teavet selle kohta, kas T.K-ile kuulunud

mootorsõiduk sai kahjustada. VTMS § 87 järgi on kohus väärteo arutamisel seotud

väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ja ta ei saa ise tuvastada protokollis kajastamata

koosseisulisi asjaolusid. Vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-le 5 peab varalise kahjuga seotud

väärteoasjas koostatav väärteoprotokoll sisaldama ka teavet põhjustatud kahju kohta. (RKKK

05.04.2013, 3-1-1-32-13, p 7) Väärteoprotokollis tuleb näidata, milles kõnealune kahju

seisnes. See ei tähenda tingimata kahju rahalise suuruse määramist, kuid varalise kahjuga

liiklusõnnetuse korral tuleb tuua välja autodel tekkinud kahjustused. (RKKK 10.12.2004, 3-

1-1-117-04, p 7). Käesolevalt ei ole väärteoprotokollis liiklusõnnetuse käigus tekitatud

varalisi kahjustusi kirjeldatud, mistõttu ei ole kohtul võimalik väärteoprotokolli teokirjelduse

piirest võimalik väljuda ning asuda tuvastama varalise kahju tekkimise fakti. LS § 223 lg 1

objektiivse koosseisu täidab ka ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine.

19. Kohtu hinnangul täidab R. Tiigiranna tegu LS § 223 lg 1 objektiivse koosseisu.

Nimetatud väärteokoosseisu tuvastamisel tuleb tuvastada liiklusõnnetuses osalenu poolt

liiklusnõuete rikkumine, mis on põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju või

tervisekahjustuse tekitamisega. R. Tiigirand rikkus väärteoprotokolli ning kohtuvälise

menetleja otsuse kohaselt LS § 17 lg 5 p-s 3 ning § 33 lg 2 p-s 8 toodud liiklusnõudeid.

Kohus on varasemalt tuvastanud, et R. Tiigirand sooritas vasakpöörde, kuid ei veendunud

selle ohutuses, mistõttu toimus kokkupõrge otse sõitva mootorratturiga. Kohtu hinnangul

oleks liiklusnõudeid korrektselt järgides olnud võimalik kokkupõrget vältida. Kuigi R.

Tiigirand on selgitanud, et talle tundus enne manöövri tegemist, et ta saab turvaliselt ära

pöörata, ei olnud ta kohtu hinnangul siiski piisavalt hoolas. R. Tiigirand on samuti

selgitanud, et ta nägi vastutulevat sõidukit, kuid ei vaadanud, kas see oli auto või mootorratas

ja kui manöövri sooritamisel käis mütsakas taga paremal pool, ei näinud ta, kellega või

millega ta kokku põrkas. Seejärel kirjeldas R. Tiigirand, et ta nägi manöövrit tehes, et sõiduk

tuli vastu, aga lootis, et jõuab vasakpöörde ära teha ning et ta nägi, et rattur on nii kaugel, et

jõuab ära keerata küll ning järsku oli tümps taga.

20. Kuivõrd LS § 223 lg-s 1 toodud süüteo puhul on tegemist ettevaatamatusdeliktiga,

moodustab objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Kui tegu

mõtteliselt eemaldada, tuleb küsida, kas tagajärg oleks jäänud saabumata. Käesoleval juhul

tuleb seda jaatada, kuivõrd juhul, kui R. Tiigirand oleks veendunud manöövri ohutuses, ei

oleks ta alustanud vasakpöörde sooritamist ja oleks esmalt lasknud mootorrattal mööduda,

liiklusõnnetus ja tervisekahju oleks sellisel juhul jäänud olemata.

21. Olles teinud kindlaks hoolsuskohustuse rikkumise, tuleb hinnata, kas tagajärg oli R.

Tiigirannale ka normatiivselt omistatav. Normatiivselt ei ole saabunud tagajärg süüdlasele

omistatav, kui omavahel kausaalselt seotud teo ja tagajärje vahel puudub õigusvastasusseos

(õigusvastasuse relevantsus), tagajärg jääb väljapoole normi kaitse-eesmärki või kui

kannatanu asetas ise ohtu mõne enda õigushüve või tema hoolde usaldatud kolmandale

isikule kuuluva õigushüve. Kui viimati nimetatud tingimused pole täidetud, ei saa saabunud

tagajärge toimepanijale normatiivselt omistada, vaatamata sellele, et tegu ja tagajärg on

põhjuslikus seoses (RKKK 3-1-1-23-13 p 6). Käesolevalt pidi R. Tiigirand aru saama, et

nähes Võru tänaval talle vastu liikuvat sõidukit, pidi ta veenduma, et vasakmanöövrit tehes ei

6 (13)

sõida ta ette vastuliikuvale sõidukile ning et toimuda võib kokkupõrge. R. Tiigirand oleks

pidanud andma teed peateel otseliikujale ja vältima liiklusohtlikke tagajärgi. Hoolsa teo

korral ei oleks tagajärg kohtu hinnangul saabunud. Kohus märgib, et kohtumenetluses ei ole

välja toodud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse arvata, et mootorrattast juhtinud T.K-i

liikluskäitumine oleks võinud põhjustada kokkupõrke (nt ootamatu kiirendamine üle lubatava

piirsõidukiiruse vm).

22. Seega on menetlusaluse isiku teo ja saabunud tagajärje (liiklusõnnetuse) vahel otsene

põhjuslik seos ning see on talle omistatav. Kui R. Tiigirand oleks järginud liiklusreegeid

hoolsalt ning oleks veendunud enne manöövri sooritamist, et see ei põhjusta liiklusohtlikku

olukorda, ei oleks toimunud kokkupõrget T.K-i juhitava mootorrattaga.

23. Subjektiivsest küljest eeldab LS § 223 lg 1 teo toimepanemist ettevaatamatusest. KarS §

15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 2

kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule

vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda

vältida. R. Tiigirand on kirjeldanud, et ta nägi talle vastu liikuvat sõidukit, kuid leidis, et

jõuab ära keerata küll. Seega ei olnud ta piisavalt hoolas ega tähelepanelik enne vasakpöörde

sooritamist, ta nägi küll vastutulevat sõidukit, kuid lootis kokkupõrget vältida. R. Tiigiranna

tegu on toime pandud kergemeelsusest.

24. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega vastutab R. Tiigirand LS

§ 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest.

II väärteo etteheide LS § 236 lg 1 järgi

25. Lisaks eelnevale on väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses R. Tiigirannale

ette heidetud seda, et pärast 17. juunil 2024 kl 19.17 toimunud liiklusõnnetust jättis ta välja

selgitamata kahju saaja ning nimetamata varalise kahju tekitamise eest vastutava isiku,

lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseid.

26. LS § 236 lg 1 kohaselt võib karistada liiklusõnnetusest osalenud sõiduki juhti

liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

27. Eespool leidis tuvastamist, et 17. juunil 2024 kella 19.17 ajal leidis aset liiklusõnnetus,

milles osalesid R. Tiigirand ja tunnistaja T.K. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis

tervisekahjustus T.K-ile - parema käe proks. lüli nihketa murd. Seega toimus osapoolte vahel

LS § 2 p 32 mõttes liiklusõnnetus – juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise

tagajärjel saab inimene vigastada.

28. Tunnistaja T.K ja R. Tiigirand on andnud ütlusi ka selle kohta, mis kirjeldavad R.

Tiigiranna ja T.K-i käitumist vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist. Nende ütlused on

selles osas diametraalselt erinevad. R. Tiigiranna ütluste kohaselt jäi ta pärast

vasakmanöövrit autoga seisma Eha tänaval, parkis sinna ja vaatas oma auto üle, nägi, et auto

parem tuli on katki ja sai aru, et toimus kokkupõrge ning läks kohe sündmuskohale tagasi. Ta

tahtis veenduda, et kas kellegagi ei ole juhtunud vigastust. Eha ja Võru tänav olid tühjad, ta

ei näinud jooksvat mootorratturit. Kui keeras Eha tänavale ära, siis käis umbes pool tundi

ringi. Ta kõndis Võru tänaval edasi-tagasi, et ehk ilmub kuskil välja, kuid ei näinud kedagi.

Millegipärast ei tulnud pähegi, et tuleb teatada 112. Ta arvas, et avariikoht on taastatav ja

võiks kokku leppida, et parandab või remondib ära selle koha ja siis on asi korras ja ei ole

vaja tülitada politseid. T.K selgitas, et vahetult pärast kokkupõrget oli tal väike hoog sees, ta

7 (13)

pani mootorratta tee paremale äärele, läks ristmikule tagasi, kus kokkupõrge toimus. Ta nägi

punast autot, mille tagatule tunnistaja oli katki sõitnud, ta hakkas järgi jooksma

kõrvaltänavale keeranud sõidukile ja kätega lehvitama, et too tuleks tagasi, punane auto

tundus aeglane. Tunnistaja keeras kõrvaltänavasse sisse ja märkas seal seda autot, mis oli

kuidagi ratastega äärekivi peal. Tunnistaja ei näinud, et keegi oleks autost välja tulnud. Auto

hakkas juba sõitma, kuidagi rattad tulid kõnnitee äärekivi pealt maha. Tunnistaja lehvitas,

vaatas, miks juht teda ei näe, miks ta seisma ei jää ja auto keeras kuskile sinna edasi ja oli

kadunud. Pärast seda kõndis tunnistaja tagasi ristmiku kõrvale kõnniteele, istus maha ja

hakkas nutma, oli šokis, seejärel sõitis kesklinna ja helistas politseisse. Politseiametnikega

käis ta koos sündmuskohal, tehti mõned pildid ja T.K viidi EMOsse.

29. Eha tänava elamu valvekaamera teiselt videosalvestiselt jätkub ajamärkega 17. juuni

2024 ajavahemikus kl 19.18.18-19.20.06 toimuv Eha tänava lõigul. Videosalvestis algab ca 1

minut pärast eelmise videosalvestise lõppemist, millelt nähtus R. Tiigiranna juhitava

mootorsõiduki vasakpöörde sooritamine. Käesolevalt videolõigult on näha punast sõidukit

registreerimisnumbriga XXX, mis on seisma jäänud Eha tänaval asuva kõnnitee äärele. Kell

19.18.20 asub punane sõiduk liikuma, liikudes suunaga Eha tn-Kesk tn ristmiku suunal. Kell

19.18.25 ilmub kaadrisse Võru tänavalt suunaga Eha tänavale liikuv jalakäija, kes liigub

tempokal sammul ja hakkab seejärel jooksma punase sõidukiga samas suunas. Kell 19.18.27

on punane sõiduk väljunud kaadrist ning talle järele jooksev jalakäija kaob kaadrist 19.18.40.

Sama jalakäija tuleb kõndides tagasi kl 19.19.23 ning liigub tagasi Võru tänavale. Kohtu

hinnangul lükkab videosalvestisel nähtuv ümber R. Tiigiranna väited selle kohta, et ta peatas

koheselt pärast liiklusõnnetust auto, parkis selle Eha tänavale ning vaatles oma auto vigastust

ja seejärel läks kohe tagasi sündmuskohale (ristmikule), et leida, kes võis olla viga saanud.

Tema väitel liikus ta sündmuskohal pool tundi ringi pärast Eha tänavale liikumist, kuid

videosalvestis sellist versiooni ei kinnita. Kuigi kahe videosalvestise vahel on 1 minutiline

vahe, ei ole eluliselt usutav, et R. Tiigirand jõudis liikuda selle minuti jooksul ristmikule ja

tagasi autosse, märkamata teist kaasosalist (mootorratturit), kes ilmub kaadrisse kl 19.18.25.

Tunnistaja on selgitanud, et ta peatas hoo maha ja vaatas oma viga saanud kätt, seejärel läks

koheselt õnnetuspaika ristmikule. Seega pidanuksid tunnistaja ja menetlusalune isik üksteist

visuaalselt nägema. Tunnistaja kirjeldatud versioon ühtib ka videosalvestiselt nähtuga. Kohtu

hinnangul ei ole R. Tiigiranna ütlused avariijärgse käitumise järgselt adekvaatsed ning need

on ümber lükatud videosalvestuselt nähtuva ja tunnistaja T.K-i ütlustega. Kohus leiab, et

kuigi ei ole välistatud, et R. Tiigirand võis videosalvestiste vahelise 1 minuti jooksul autost

väljuda ja oma autovigastuse fikseerida, ei oleks ta selle aja jooksul ristmikule, seal edasi-

tagasi kõndida jõudnud (mida menetlusalune arvas olevat umbes pool tundi) ja seejärel

autosse tagasi pöörduda.

30. Liiklusõnnetusest teavitas tunnistaja T.K-i ütluste kohaselt tema pärast mootorratta juurde

tagasipöördumist. Ta helistas hädaabinumbrile kesklinnas, ta sõitis mootorrattaga

õnnetuspaigast enne helistamist kaugemale. Ka kohtuväline menetleja on kirjalikus

seisukohas toonud välja, et mootorrattur on pärast õnnetust teinud kõne hädaabinumbril, kuid

menetlusalune isik mitte. R. Tiigirand märkis kohtuistungil, et tal ei tulnud sel hetkel pähegi,

et tuleks 112 numbril helistada. Ta arvas, et saab pärast avariikohta taastada ja võiks kokku

leppida, et remondib või parandab ära selle koha ja ei ole vaja tülitada politseid. Seega on

tuvastatud, et R. Tiigirand ei teavitanud toimunud liiklusõnnetusest häirekeskust.

31. Selleks, et tuvastada, kas R. Tiigiranna käitumine pärast liiklusõnnetuse toimumist vastab

LS § 236 lg-s 1 toodud objektiivsele koosseisule, tuleb järgnevalt välja selgitada, kas

liiklusõnnetusest teatamine oli käesolevalt kohustuslik.

8 (13)

32. Juhi käitumist liiklusõnnetuse korral reguleerib LS § 169. Väärteo protokollis on

etteheidetavate rikkumistena viidatud LS § 169 lg 4 p-le 4 ning lg-le 5. Viidatud normide

kohaselt ei ole liiklusõnnetusest vaja politseile teatada mh juhul, kui nimetatud on varalise

kahju tekitamise eest vastutav isik. Lõike 5 kohaselt tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada

politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele lahkarvamuse korral, kui varalise kahju

saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis

loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel. Käesoleval juhul on tuvastatud, et

tunnistajale T.K-ile tekkis tervisekahju. Kohus on varasemalt märkinud, et varalise kahju

osas ei ole protokollis tehiolusid selgitatud, mistõttu varalise kahju tekkimist ei ole võimalik

ka kohtul tuvastada. Seetõttu ei ole kohtuvälise menetleja viited LS § 169 lg 4 p-le 4 ning lg-

le 5 kohased.

33. Kohtu hinnangul kohaldub praegusel juhul sama paragrahvi lõige 2, mis puudutab

olukordi, mil liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada. Lõige 2 viitab sama paragrahvi

lõikele 1, mille kohaselt, kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht

võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled;

tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu ning esitama

liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi (p-d 1-3). Lõike 2

kohaselt, kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada, peab juht punkti 2 kohaselt

teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ja tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt.

Seega on liiklusõnnetuse järgselt, kui inimene on saanud vigastada, kohustus teavitada

häirekeskust. Kohtu hinnangul täidab LS § 236 lg 1 koosseisu ka häirekeskuse (numbril 112)

mitteteavitamine, st häirekeskusele helistades teavitatakse liiklusõnnetusest nii politseid kui

ka vajadusel saadetakse sündmuskohale kiirabi, tuletõrjeekipaaž.

34. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et R. Tiigiranna juhitav mootorsõiduk küll lühidalt peatus

pärast vasakmanöövri sooritamist Eha tänaval, kuid R. Tiigirand lahkus sündmuskohalt ca 1

minut pärast liiklusõnnetuse toimumist. Seega on R. Tiigirand rikkunud LS § 169 lg-s 1 ja lg-

s 2 toodud nõudeid. Ta oli enda kinnitusel teadlik liiklusõnnetuse toimumisest, kuigi ta ei

näinud, kelle või millega kokkupõrge toimus. Üheselt on aga tuvastatav, et ta ei läinud

sündmuskohale vahetult pärast õnnetust ning ei teavitanud viga saanud isikust. Kohtu

hinnangul ei ole kohased kaitsja väited selles osas, et liiklusõnnetuse toimumise järgselt ei

oleks R. Tiigirand saanud hädaabinumbril teavitada tekkinud kahjust, kuivõrd talle ei olnud

kahju saaja teada. Kohus leiab, et LS § 169 lg 1 nõudeid järgides, oleks R. Tiigirand pidanud

pärast manöövri tegemist ja tümpsu kuulmist jätma sõiduki koheselt seisma ning veenduma,

kas ja kellele on võimalik kahju tekitatud. R. Tiigirand seda kohustust ei täitnud ning lahkus

sündmuskohalt kahju saajas veendumata. Ka väärteo protokollis on R. Tiigirannale ette

heidetud kahju saaja väljaselgitamata jätmist, täpsustamata kahju liiki. Kuigi kohus erinevalt

kohtuvälise menetlejaga ei nõustu selles, et R. Tiigirand rikkus LS § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p

4 nõudeid, vaid hoopis LS § 169 lg-s 1 ja lg-s 2 toodud nõudeid, ei muuda see väärteo

kvalifikatsiooni LS § 236 lg 1 järgi. Kohus leiab, et R. Tiigiranna tegu täidab LS § 236 lg 1

objektiivse koosseisu.

35. Kohus leiab, et R. Tiigirand pani LS § 236 lg 1 koosseisule vastava teo toime vähemalt

kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta

peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

36. Kaitsja hinnangul ei teadnud R. Tiigirand, et liiklusavarii on toimunud ja seetõttu ei

vastuta ta LS § 236 lg-s 1 kvalifitseeritud teo toimepanemise eest. Kaitsja viitas Riigikohtu

lahendile 4-23-2240, mille punkti 10 kohaselt juhul, kui isik ei olnud liiklusõnnetusest

teadlik, ei saa järgneda ka tema vastutust, sest isikult ei saa nõuda, et ta teataks asjaolust, mis

9 (13)

asub väljaspool tema teadmiste piire. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul tegemist sellise

olukorraga. R. Tiigirand on oma ütlustes korduvalt kinnitanud, et ta nägi talle vastu liikuvat

sõidukit, täpsustades antud ütlustes, et tegemist oli mootorrattaga. R. Tiigirand märkis:

„nägin, et rattur on nii kaugel ja ma jõuan ära keerata küll ning järsku oli tümps taga“.

Kuivõrd menetlusalune isik kuulis manöövrit sooritades sõiduki tagaosas mütsu, pidi ta

selgelt olema teadlik sellest, et kokkupõrge toimus. Samuti, et tõenäoliselt toimus kõnealune

kokkupõrge sama sõidukiga (mootorrattaga), mis menetlusaluse isiku sõidukile vastu liikus

ning mille ees R. Tiigirand vasakpööret sooritas. Pärast liiklusõnnetust juhtis R. Tiigiranna

sõiduki Eha tänavale ning ta otsustas sõiduki hetkeks peatada. Kohtu hinnangul viitab selline

käitumine selgelt asjaolule, et R. Tiigirand sai aru, et kokkupõrge on toimunud. R. Tiigirand

ei kontrollinud sellest hoolimata, kas liiklusõnnetuses on viga saanud isik või varalist kahju

saanud sõidukeid. Kohtu hinnangul ei ole juhul, kui isik on tajunud liiklusõnnetuse

toimumise fakti (pauku, tümpsu vm) võimalik väita, et tal puudub kohustus LS §-s 169

toodud nõuete järgimiseks, kuivõrd ta ei näinud õnnetuse hetkel täpset kahju saajat. Kohus

leiab, et keskmine mõistlik inimene sarnases olukorras peataks mootorsõiduki ning veenduks

sündmuskohal, kes/mis võis olla tekkinud paugu teiseks osapooleks. R. Tiigirand on ise

väitnud, et ta tuvastas pärast liiklusõnnetust, et tema auto parem tagapoolne tuli oli katki,

mistõttu pidi talle olema selge, et kokkupõrge toimus. Kuivõrd ta seadusest tulenevat

hoolsuskohustust nõuetekohaselt ei täitnud ning kohe pärast liiklusõnnetust kahju saajat välja

ei selgitanud, pani ta teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Pikaajalist juhtimisõigust omava

isikuna pidi R. Tiigirand teadma, et liiklusõnnetusest teavitamine on kohustuslik, kuid ta seda

ei teinud.

37. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Seega vastutab R. Tiigirand LS

§ 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest.

III Karistus

38. Üldmenetluse otsuse kohaselt karistas kohtuväline menetleja R. Tiigiranda LS § 223 lg 1

alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses ning LS § 236 lg 1 alusel juhtimisõiguse

äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuväline menetleja on korrektselt määranud karistused süütegude

eest eraldi KarS § 63 lg 3 alusel.

39. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

40. Kohus hindab järgnevalt, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus LS § 223 lg 1

alusel on kohane ja vastab isiku süüle.

41. LS § 223 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest,

kui sellega on põhjustatud teisele isikule ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni

300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

42. Kohtuväline menetleja määras rahatrahvi alla sanktsiooni keskmist määra – 50

trahviühiku ulatuses.

43. Kohus on varasemalt tuvastanud, et R. Tiigirand pani LS § 223 lg 1 kvalifitseeritava

süüteo toime ettevaatamatusest. Kuigi vasakmanöövrit sooritades on sõidukijuhil kohustus

veenduda manöövri ohutuses ja anda teed otsesuunal vastu liikuvatele sõidukitele, oli R.

10 (13)

Tiigiranna käitumine hooletu. R. Tiigirand oma tegu ei tunnistanud, tema väitel ei näinud ta

liiklusõnnetuse toimumise hetkel teist liiklejat. Samas on R. Tiigirand kohtuistungil

väljendanud siirast kahetsust selle osas, et ei võtnud kõiki asjaolusid tõsiselt. Tema

väljendatud kahetsus on KarS § 57 lg 3 kohaselt kergendav asjaolu. Kohtu hinnangul on

menetlusaluse isiku süü alla keskmise ning talle määratud rahatrahvi kohaldamine alla

sanktsiooni keskmise määra on põhjendatud. R. Tiigirannal puuduvad varasemad karistused,

karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole ta karistusregistrisse kantud.

44. Kohtu hinnangul on rahatrahvi kohaldamine LS § 223 lg 1 teo toimepanemise eest

põhjendatud ja eripreventiivseid eesmärke täitev. Kuivõrd R. Tiigirannal varasemad

karistused puuduvad, on rahatrahvi suurus summas 200 eurot proportsionaalne. Kuivõrd R.

Tiigirand oma tegu ei tunnista, tuleb teda eripreventiivsetel ning üldpreventiivsetel

eesmärkidel karistada. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul alust väärteomenetlust lõpetada

otstarbekuse alusel VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt.

45. Järgnevalt annab kohus hinnangu kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusele LS §

236 lg 1 alusel.

46. LS § 236 lg 1 kohaselt karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt

liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni

kaheteistkümne kuuni.

47. Kohtuväline menetleja määras R. Tiigirannale karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise

kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on põhjendanud karistuse liiki ja määra sellega, et R.

Tiigirannal juhtimisõiguse ajutine piiramine on vajalik, et ta hindaks juhiloa väärtust rohkem

ja mõistaks, et juhiloa omamisega kaasneb vastutus teiste liiklejate vara ja elu hoidmise osas

ning kui juhtub kahju tekitamine, siis on kohustus ka sellest teavitada või jääda õnnetuspaika

juhtumit lahendama. Kirjalikus seisukohas on kohtuväline menetleja toonud välja, et R.

Tiigirand on ohtlik nii liikluses endale kui ka teistele.

48. Kaebaja on esitanud kaebuse LS § 236 lg 1 alusel määratava karistuse liigi osas ning

palunud juhtimisõiguse äravõtmise asendada rahatrahviga. R. Tiigirand selgitab, et ta on 40

aastat olnud seaduskuulekas mootorsõiduki juht ning ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust

laulu- ja tantsutrennides käimiseks, juhutöödel käimiseks.

49. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et talle määratud karistuse liik – juhtimisõiguse

äravõtmine – ei ole proportsionaalne karistus. Nagu varasemalt tuvastatud, on R. Tiigirand

varasemalt karistamata isik. Kuigi kohtuväline menetleja tõi R. Tiigiranda iseloomustava

teabena välja asjaolu, et pärast käesoleva liiklusõnnetuse juhtumit tuli tema kohta politseile

väljakutse ebaadekvaatselt liikuva sõiduki kohta, ei saaks sellist asjaolu arvestada 17. juuni

2024 tegu hinnates, kuivõrd see toimus ajaliselt hiljem. Lisaks ei nähtu kohtule edastatud 26.

novembril 2024.a koostatud karistusregistri väljavõttest ühtegi hilisemat rikkumist. Kuigi R.

Tiigirand on eakas liikleja, ta on enda väitel olnud autojuht ca 40 aastat, ta oli teo

toimepanemise hetkel 73-aastane, ei ole asjas esitatud ühtegi asjaolu, mille tõttu oleks

põhjendatud R. Tiigirana ajutiselt juhtimisõiguse piiramine. Kohtu hinnangul ei saa

põhjendada juhtimisõiguse äravõtmist asjaoluga, et teo toimepanijaks oli vanemaealine isik

ning et ta võib tulevikus samuti liiklejaid ohustada. Tegemist on ebamäärase prognoosiga,

mida ei saa ühekordse teo toimepanemisel jaatada. Kohtuväline menetleja on märkinud, et

tavapäraseks praktikaks karistamisel on kujunenud olukord, et kui isiku kohta on olnud

tähelepanekuid, et ta on liikluses olnud ebaadekvaatne või joobekahtlusega ja politsei on juba

11 (13)

isikut kontrollinud, kuid seejärel tekitab sama isik avarii (mis on tähelepanematusega

seotud), kasutatakse karistusena just juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus rõhutab, et karistuse

määramisel ei saa karistusliigi valikut põhjendada peamiselt üldpreventiivsete kaalutluste

kaudu. Kohtul puudub pädevus hinnata, kas R. Tiigiranna tähelepanematus võib ka edaspidi

põhjustada liiklusohtlikke olukordi. Kaitsja on toonud välja, et R. Tiigirand on jätkanud

mootorsõiduki juhina liiklemist ka pärast juunikuus toimunud liiklusõnnetuse toimumist,

lisandunud rikkumisi tal ei ole. Samuti kehtib tema tervisetõend märtsikuuni 2025, mil

hinnatakse uuesti tema tervislikku seisundit mootorsõiduki juhina. Kohtule edastati

mootorsõidukijuhi tervisetõend nr 831, millest nähtubki, et R. Tiigiranna tervisetõend on

kehtiv kuni 23.03.2025. Kohtu roll ei ole hinnata R. Tiigiranna pädevust mootorsõiduki

juhina, vaid reageerida toimepandud teole kohase karistusega. Kohtul tuleb seejuures hinnata

eripreventiivseid kaalutlusi, st millise karistusliigi kohaldamine oleks R. Tiigiranna isikut

arvestades kohane. Kuivõrd tal puudusid varasemad karistused ning tegemist oli ühekordse

rikkumisega, on teda kohtu hinnangul võimalik mõjutada ka rahatrahviga. R. Tiigirand on

avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna KarS § 57

lg 3 alusel.

50. Seega leiab kohus, et R. Tiigirannale LS § 236 lg-s 1 kvalifitseeritava teo eest on kohane

määrata karistuseks sanktsiooni alammäärast veidi madalam rahatrahv ehk 100 trahviühikut,

s. 400 eurot. Kohus leiab, et kõnealune trahvimäär on piisav, et mõjutada R. Tiigiranda

edaspidi käituma õiguskuulekalt.

51. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus R. Tiigiranna esitatud kaebuse ning tühistab

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 22. oktoobri 2024. a otsuse väärteoasjas nr

2780,24,007410 osaliselt ehk LS § 236 lg 1 alusel mõistetud karistuse otsas ja teeb selles

osas uue otsuse, mõistes R. Tiigirannale LS § 236 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 100

trahviühikut. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kuivõrd R. Tiigirannale

LS § 223 lg 1 alusel mõistetud karistus 50 trahviühikut jääb jõusse, tuleb R. Tiigirannal

tasuda rahatrahvid kokku summas 600 eurot Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

22. oktoobri 2024. a otsuses märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga 30 päeva jooksul

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

IV Menetluskulud

52. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 4 järgi on menetluskuluks

määratud kaitsjale määratud tasu ja kulu kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

53. Kaitsja on esitanud kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Sellest nähtuvalt on vandeadvokaat A.

Siinmaa teinud ettevalmistusi kohtuistungiks (kokku 75 minutit), osalenud kohtuistungil 19.

veebruaril 2025 (124 minutit) ning märkinud kohtuotsuse kuulutamisel osalemise (30

minutit). Kokku on kulud summas 335,50 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et riigi õigusabi

teenuse osutaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

54. Kohus määras R. Tiigirannale riigi õigusabi korras kaitsja VTMS § 22 lg 2 alusel riigi

kulul. Kohus on seisukohal, et riigi õigusabi korras osutatud õigusabiteenuse kulud summas

335,50 eurot tuleb käesolevas asjas jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

12 (13)

Kohtunik

13 (13)