1-24-3988/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2025, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-3988

Kohtukoosseis

Triin Harak

Kohtuistungi sekretär

Teele Masing

Kriminaalasi

Silver Näkk süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS §

120 lg 1 järgi lühimenetluses

Prokurör

Maarja-Liisa Kõiv

Süüdistatav

Tõkend

Silver Näkk (endine perekonnanimi Piller),

isikukood: 38804092718; xxxharidus, emakeel: xxx

keel, kodakondsus: xxx Vabariigi, asukoht: kinnipeetav

Tartu Vanglas (XXX);

5 kehtivat kriminaalkaristust: viimati mõisteti süüdi

Tartu Maakohtu 14.09.2023 otsusega kriminaalasjas nr

1-23-5162, muuhulgas KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritud kuriteo eest, karistuseks 5 aastat 4 kuud

15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus

14.09.2023. Väärteokorras karistatud.

Tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja

määratud kaitsja Marina Valge

RESOLUTSIOON

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, § 309, § 311, §

312, § 313 ja § 314 alusel kohus otsustas:

1. Mõista Silver Näkk KarS § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

2. Tunnistada Silver Näkk KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi ning mõista karistuseks 8

kuud vangistust.

3. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Silver Näkile mõistetavat karistust 1/3 võrra

ning mõista Silver Näkile karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust.

4. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.09.2023

otsusega kriminaalasjas nr 1-23-5162 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3

aasta 10 kuu ja 19 päeva vangistuse võrra ning mõista Silver Näkile liitkaristuseks

4 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust, mille kandmise algust lugeda alates

11.03.2025.

8. Arvata menetluskulude hulka:

•

kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtus kokku summas 516,06 eurot ja

•

sundraha summas 1329 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta pool menetluskuludest s.o 922,53 eurot riigi kanda.

Ülejäänud menetluskulud summas 922,53 eurot mõista välja Silver Näkilt. KrMS § 180

lg 3 alusel määrata, et riigi kasuks väljamõistetavad menetluskulud summas 922,53

eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse

jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele

lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt

tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses

täitemenetluses.

Edasikaebamise kord

Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse

peale ning süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale. Ülejäänud

osas on kohtumenetluse pooltel õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb

esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsiooniõigusest saab loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest

loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada

saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

1. Silver Näkk on antud kohtu alla nimega Silver Piller. Süüdistatava nimi on vahepeal

muutunud, mistõttu on ka alljärgnevas süüdistuse tekstis ning käesolevas kohtulahendis

läbivalt isiku nimi ajakohastatud.

2. Silver Näkki süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varasemalt Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja 14.09.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-5162 karistatud

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, 17.11.2023 kella 18.11 paiku Tartus,

XXX asuvas Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone xxx eluosakonna koridoris kasutas

füüsilist vägivalda kaaskinnipeetav K.T. suhtes. Silver Näkk lõi ühel korral käega K.T.-le

kubemesse ning seejärel parema jalaga tuharasse. Pärast löömist lükkas kannatanu mõlema

käega Silver Näkki endast eemale, kuid Silver Näkk jätkas löömist, lüües kannatanule

parema käega näkku. Seejärel kukuvad kannatanu ja Silver Näkk maha, kannatanu jääb

selili ja üritab jalgadega tõrjuda Silver Näki lööke. Silver Näkk lööb maaslamavat

kannatanut parema jalaga kehasse. Kaklus hetkeks peatub, kui sekkuvad kaaskinnipeetavad.

Silver Näkk liigub seejärel oma kambrisse nr 2092 ja väljub sealt valget värvi kruusiga,

seejärel viskab kruusis oleva vedeliku kannatanule näkku, mille järel lööb kruusiga

kannatanut mitmel korral pähe. Tegevuse tagajärjel kukuvad mõlemad maha, kus kannatanu

hoiab Silver Näkki kinni. Kannatanu vabastab Silver Näki haardest, kui sündmusesse

sekkuvad ametnikud. Oma tegevusega põhjustas Silver Näkk K.T.-le tervisekahjustused –

valu ja turse parema käe küünarvarre piirkonnas ning kaelal vasakul ja kukla piirkonnas

marrastused.

Sellega pani Silver Näkk toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on

toime pandud korduvalt.

Veel süüdistatakse Silver Näki selles, et tema olles kinnipeetav Tartus, XXX asuvas Tartu

Vanglas, ähvardas tervisekahjustuse tekitamisega kaaskinnipeetav I.L.-i. 07.04.2024 kella

12.50 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone xxx eluosakonna koridoris ütles

kaaskinnipeetav I.L.-ile, et ta lööb tal pea lõhki lauajalaga, mille järel Tartu Vangla ametnik

lukustas Silver Näki kambrisse nr xxx Seejärel jätkas Silver Näkk kannatanu ähvardamist

kambrist nr xxx öeldes kaaskinnipeetav I.L.-ile korduvalt: „Ma löön selle lauajala raisale

pähe.“ I.L. pidas ähvardust reaalseks.

Sellega pani Silver Näkk toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on alust karta ähvarduse täideviimist.

II Kohtumenetluse poolte seisukohad

3. Prokurör jäi kohtuistungil süüdistuse juurde ning taotles Silver Näki süüditunnistamist

ja karistamist reaalse vangistusega. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest küsis prokurör Silver Näkile karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

KarS § 120 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsis prokurör kohtus Silver

Näkile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristusest

raskeima suurendamise teel palus prokurör mõista Silver Näkile liitkaristuseks 2 aastat

vangistust, mida vähendada 1/3 võrra, mistõttu mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 4

kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja 14. septembri 2023 otsusega kriminaalasjas 1-23-5162 mõistetud karistuse

ära kandmata osa võrra. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetava liitkaristuse lõplik kestus

määratakse kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga.

4. Kannatanu K.T. selgitas kohtuistungil, et nad on süüdistatavaga ära leppinud juba

kohe peale juhtunut, nad on lapsepõlvesõbrad lastekodust saati. Kannatanu palus kohtul

mõista süüdistatavale nii leebe karistus kui vähegi võimalik.

5. Silver Näki kaitsja Marina Valge märkis, et küsimus on selles, milline peaks olema

karistus. See, et isik saab jälle karistada, jälle pikki aastaid veel vanglas, tõenäoliselt teda ei

paranda. Loomulikult on üheks põhjuseks ka süüdistatava vaimne tervis, kuid siin on vangla

ise kirjutanud, et ta on osalenud sotsiaalprogrammides, kuid nende kasutegur on olnud väga

madal. Siiski peaks kuidagi olema võimalik määrata selliseid programme või sellist

lähenemist või õpetust, või vajab inimene hoopiski seda vaimset psühhiaatri abi või

mingisugust abi, et ta tõepoolest enam kuritegusid toime ei pane. Kaitsja palub, et kohus

arvestaks ka kannatanu K.T. sõnavõttu. Kaitsja ei nõustu ettepanekuga karistuse osas, mida

prokurör tegi ja palub kohtul kaaluda võimalikult leebe karistuse mõistmist ja kohaldades

lühimenetluse sätet, siis mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra.

6. Süüdistatav Silver Näkk kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistustest aru,

tunnistas end süüdi osaliselt, s.o ainult kehalise väärkohtlemise episoodis, ähvardamises end

süüdi ei tunnistanud. Silver Näkk nõustus lühimenetlusega ja ei soovinud kohtuistungil

ütlusi anda. Viimases sõnas Silver Näkk vabandas oma tegude pärast ning ütles, et soovib

end muuta.

III Kohtu põhjendused

7. KrMS § 233 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada kriminaalasja süüdistatava ja

prokuratuuri taotlusel tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses

kriminaaltoimiku materjali põhjal. Silver Näkk esitas kohtumenetluses taotluse

lühimenetluse kohaldamiseks, kaitsja ja prokuratuur nõustusid sellega. Kohtu hinnangul on

lühimenetluse kohaldamise alused täidetud, kriminaaltoimiku materjalid on kriminaalasja

lahendamiseks piisavad.

8. Käesolevas otsuses hindab kohus esmalt Silver Näkile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

esitatud süüdistuse põhjendatust ja seejärel KarS § 120 lg 1 järgi esitatud süüdistuse

põhjendatust, peale mida mõistab Silver Näkile karistuse ning viimaks otsustab

menetluskulude hüvitamise.

(A)Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

9. Esiteks süüdistatakse Silver Näkki selles, et ta 17.11.2023 kella 18.11 paiku Tartus,

XXX asuvas Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone xxx eluosakonna koridoris kasutas

füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava K.T. suhtes.

10. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses kirjeldatud füüsiline konflikt 17.11.2023 kell

18.11 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone xxx eluosakonna koridoris Silver Näki ja

K.T. vahel aset leidis.

11. Seda fakti kinnitab esmalt Tartu Vangla turvakaamera salvestisel kajastatu, mis on

fikseeritud 05.02.2024 asitõendi vaatlusprotokollis ja toimikule lisatud DVD plaadil (I kd tl

20-36).

Tartu Vangla eluhoone xxx eluosakonna koridori on filminud sündmuse ajal 4 kaamerat, mis

paiknevad koridori erinevates asukohtades. Videosalvestised algavad 17.11.2023 kell

18:09:30 ning kaamerate E7-3 16 ja K21 E7-4 salvestistelt on näha, et kinnipeetav K.T.

seisab telefoniputka varjus seina ääres. Tema poole liiguvad kaaskinnipeetavad kolmekesi,

nende hulgas ka süüdistatav Silver Näkk. Jõuavad kell 18:09:58 K.T. juurde ning jäävad

tema juurde seisma. Kinnipeetavad vestlevad telefonikabiini juures. Kell 18:11:16 nähtub,

kuidas liiguvad kaks kinnipeetavat K.T. ja Silver Näkk kahekesi eemale. Kell 18:11:27 teeb

Silver Näkk parema käega ühe löögi K.T. kubemepiirkonna suunas ning kohe ka parema

jalaga ühe löögi K.T. tuharapiirkonda ning astub siis K.T.-le lähemale. K.T. lükkab kätega

Silver Näkki endast eemale. Seejärel teeb Silver Näkk löögiliigutuse peaga K.T. sunnas,

mis kannatanut ei taba. K.T. lükkab Silver Näkki endast eemale. Kell 18:11:45 teeb Silver

Näkk parema käega löögi K.T. näo suunas. Seejärel teeb ka K.T. parema käega löögi Silver

Näki suunas. Kähmlus jätkub, ollakse teineteise haardes, mõlemad teevad teineteise suunas

kätega mitmeid lööke. Kell 18:11:55 kukutakse koos põrandale. Rüselus käib põrandal

edasi. K.T. on selili maas ja lükkab jalgadega Silver Näkki eemale. Kell 18:12:05 K.T. on

istuli, Silver Näkk lööb parema jalaga K.T. suunas. K.T. on selili maas ja lükkab jalgadega

Silver Näkki eemale. Silver Näkk haarab K.T. jalast kinni ja kukub talle peale.

Kinnipeetavad kähmlevad põrandal pikali maas kuni kell 18:12:31 sekkub kaaskinnipeetav,

kes üritab kaklust lahutada tõmmates Silver Näkki K.T.-st eemale. Kell 18:12:40 sekkub

veel üks kinnipeetav, kes astub Silver Näki ja K.T. vahele. Silver Näkk lahkub oma

kambrisse. K.T. hakkab enda asju maast kokku korjama. Kell 18:13:12 väljub Silver Näkk

uuesti enda kambrist käes valge kruus, ta liigub K.T. suunas, kes jääb ka kaamera E7-2 15

vaatevälja ning viskab kruusis oleva vedeliku K.T.-le näkku ja teeb kohe ka löögi paremas

käes oleva kruusiga K.T. pea suunas, mis on nähtav ka juba kaamera K22 E7-1 vaateväljas.

Silver Näkk üritab uuesti kruusiga lüüa, kuid K.T. tõrjub löögid ning lükkab Silver Näki

põrandale pikali kell 18.13.23. K.T. teeb parema käega löögi Silver Näki pea suunas.

Seejärel K.T. hoiab Silver Näkki kaelast ja turjast kinni, surudes teda põranda suunas.

Silver Näkk rabeleb ning vehib kruusiga, mis on tal käes. K.T. teeb kell 18.14.15 jalalöögi

Silver Näki suunas ning surub teda põranda poole, millises asendis mõned sekundid

püsitakse. Silver Näkk haarab K.T. vasakust jalast kinni ja lükkab ta vastu seina 18.14.37.

Kinnipeetavad kukuvad koos põrandale pikali. K.T. haarab põrandalt kruusi ja teeb sellega

ühe löögi Silver Näki pea suunas. Silver Näkk on põrandal käpuli, K.T. on tema kohal,

hoiab Silver Näkki kinni ning teeb parema käega kolm lööki Silver Näki pea suunas kell

18.14.49. Seejärel hoiab K.T. põrandal käpuli olevat Silver Näkki mõne minuti kinni, kes

küll korra üritab kannatanu haardest vabaneda kuid edutult. Kell 18:16:25 saabub valvur,

kes lahutab kinnipeetavad.

12. Kannatanu K.T. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt ta ei mäleta

üldse, mis seal toimus, et nad Silver Näkiga kaklema läksid, millest kaklus alguse sai, kes

esimesena ründas, või et süüdistatav oleks teda veega visanud. Mäletab, et kaklesid, aga mis

seal täpselt toimus, ei mäleta. Ei mäleta mitte midagi sellest päevast peale selle, et ta

meditsiinis ja EMOs käis käe pärast. Käsi ei liikunud, sest kukkus käega vastu põrandat

rüseluse käigus. Kannatanu ütleb, et kakluse käigus ei tundnud ta üldse valu. Hammustuse

jälje kohta kaelal selgitab, et arvas, et see on kukkumisest. Silver Näkiga on varasem

läbisaamine olnud hea. Tülisid ei ole varem omavahel olnud (I kd tl 3-5).

13. Kohtuistungil süüdistatav ristküsitlemist ei soovinud ning tunnistas ennast käsitletavas

episoodis süüdi. Süüdistatav on eeluurimisel andnud selle sündmuse kohta ütlusi, mille

kohaselt neil läks K.T.-ga eluosakonna koridoris sõneluseks, kuna K.T. ütles talle midagi

sellist, et mis sa teed oma kuke nalju. Siis süüdistatav lõi jalaga teda, sellepärast, et ta ütles

nii ja siis läkski neil madinaks edasi. Mingit kavatsust süüdistataval teda rünnata ei olnud,

see oli lihtsalt selline juhtum, et läks endast välja ja vihahoos lõi teda. Süüdistataval ei ole

täpselt meeles, kes keda kuhu lõi, K.T. hoidis teda kinni ka. Mäletab, et mingi aeg lahutas

neid ära kinnipeetav A.S. ja teine vene rahvusest kinnipeetav. Peale seda kui neid ära

lahutati, läks kambrisse, võttis teekruusi ja viskas teekruusis oleva teega K.T. . Tee kuum ei

olnud, see oli seisnud juba, mida süüdistatav teadis. Peale seda kui ta teega oli kannatanut

visanud, läks neil jälle rüseluseks. Süüdistatav ei mäleta, et ta teda lüüagi oleks saanud, ta

hoidis teda kogu aeg kinni. Rüselesid seal kokku mingi 5-10 minutit, pole täpselt meeles,

senikaua, kuni keegi sektoris tõmbas häirenuppu. Siis tulid valvurid ja nad lahutati ära.

Süüdistatav ei tea, kas ja millisel kujul K.T. vigastada sai. Süüdistatav mingeid vigastusi ei

saanud. Kannatanu on hiljem toitu ka talle jaganud ja on kirjutanud omavahel. Teavad

üksteist juba lastekodust saati. Süüdistatav selgitab, et temal pretensioone ei ole ja K.T.

kirjutas kirjas ka talle, et oleme ikka head sõbrad edasi. Süüdistatava teada kannatanul ka

tema vastu pretensioone ei ole (I kd tl 47-49).

14. Tunnistajana on üle kuulatud kaaskinnipeetav A.S., kes süüdistatava ütluste kohaselt

oli üks isikutest, kes süüdistatava ja kannatanu vahelisse kaklusesse sekkus, mida kinnitab

ka turvakaamera salvestiselt nähtuv. Tunnistaja A.S. selgitas, et oli 17.11.2023 oma kambris

nr xxx kui kuulis lärmi koridoris. Oli ka naeruhõiskeid. Siis kuulis enda kambri ukse pealt,

et keegi ütles, et minge tooge endale külmkapist asju, sektor läheb lukku. Tunnistaja läkski

ja kuna ta on sektori tagaotsas hakkas liikuma külmkapi poole sektori köögis. Nägi keset

sektorit ja koridori, et seal maadlevad Silver Näkk ja K.T.. Mitte ei kakle, vaid maadlevad.

See tundus talle naljakas, aga kuna N. enne teda jõudis sinna maadluse vahele sekkuda, siis

kuna neid oli kaks, siis sekkus ka ise, tõmmates kellegi eemale. Siis Näkk ja K.T. läksid

teineteisest eemale. Kuna mõlemal olid tema arust silmad, nägu ja kõik terved siis see

lahenes. Siis läks külmkapi juurde, võttis oma asjad ja suundus kambrisse tagasi. Tunnistaja

ei tea, miks Näkk ja K.T. maadlesid omavahel. Tema teada neil varasemalt tülisid ega

konflikte olnud ei ole. Tunnistaja selgitas ka, et teab, et mõlemal osalejal on puue- ärevus,

valetamine, kontrollimatus, tähelepanu vajadus. Tema ei näe mingit põhjust kedagi seal

karistada ja tõenäoliselt on nad juba sõbrad edasi (I kd tl 11-12).

15. Seda, kuidas konflikt 17.11.2023 kella 18.11 paiku xxx eluosakonnas Silver Näki ja

K.T. vahel alguse sai oskas selgitada kaaskinnipeetav A.S.. Tunnistaja A.S. selgitas, et

kambri uksed tehti lahti. Nad läksid xxx sektori taha otsa telefoni putka juurde ja K.T. seisis

seal juba. Näkk lõõpis K.T.-ga, nagu noris ja nii, tema arust lõi veel Näkk K.T. nagu õrnalt

ripsates kubemepiirkonda käega-see oli selline sõbralik lõõpimine. Ta ei löönud tõsiselt,

vaid nagu naljaga. Nad pidevalt omavahel niimoodi lõõpisid. K.T. vist solvus ja hakkas ära

minema, Näkk läks talle järele ja noris edasi. K.T. ütles Näkile: „Ära tee kuke nalju“. Näkk

ei öelnud tema arust vastu midagi, vaid lõi jalaga K.T.-le vastu tagumikku. Siis nad maas

seal madistasid edasi, tõusid püsti ja kukkusid jälle pikali. Seal ei olnud erilist midagi, K.T.

nagu hoidis Näkki kinni ja vastu maad, et Näkk ei saaks seal vehkida. Erilist kaklust

tunnistaja hinnangul ei olnud, oli rohkem nagu rüselus. Kellelgi vigastusi ta ei näinud, sest ta

oli eemal telefoniputka juures ja siis pandi sektor kinni. Näkk ja K.T. said varasemalt

normaalselt läbi, olid sõbrad ja tavad teavad teineteist lastekodust saati. Nad saavad praegu

ka hästi läbi - kirjutavad omavahel siiamaani, kuna on hetkel erinevates sektorites (I kd tl

13-14).

16. Vahetult pärast süüdistuses kajastatud sündmusi tuvastas meditsiiniõde K.T.-l

tervisekahjustused. Tartu Vangla meditsiiniosakonna õde L.A. andis ütlusi, mille kohaselt

oli 17.11.2023 valveõena Tartu Vanglas tööl. Kella 18.30 ajal toodi meditsiiniosakonda

kinnipeetav K.T. vigastuste fikseerimiseks. Küsides K.T.-lt , mis juhtus, selgitas viimane

tunnistajale, et kakluse käigus kukkus parema käe peale, siis tuli ülesse, pea käis ringi ja

kukkus uuesti pikali. Kinnipeetav ütles, et ta ise ei mäleta, kui palju kordi ta kukkus, kuid

ütles, et kukkus rohkem kui kolm korda ja kaebas, et parem käsi ei liigu. Paludes sõrmi

liigutada, ütles K.T., et ei saa, tuikab ja, et valutab parema käe küünarvarre piirkonnas.

Tunnistaja nägi, et käevarre piirkonnas oli kerge turse. Kaelal vasakul ja kukla piirkonnas

olid marrastused, mida K.T. avaldas, et on tekkinud peale kukkumist. Ütles, et ei mäleta,

kust kaelale vigastused sai. Kuna käsi oli turses, valutas ja ei saanud liigutada, otsustas

tunnistaja saata ta EMO-sse diagnoosi täpsustamiseks ja raviks (I kd tl 15-16).

17. Tunnistaja L.A. ülekuulamise protokolli juurde on lisatud ka fototabel kannatanust.

Esimesel fotol on näha kannatanu kuklal punetavat ala, teisel fotol on näha verist kriimu ja

punetust kannatanu vasakul pool kaelal (I kd tl 17-18).

18. Kannatanu käis ka EMO-s. Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhu nr 20231117-498900

kohaselt on patsient K.T. 17.11.2023 pöördunud vastuvõtule, kuna kl 18.15 oli kaklus

vanglas, kus ta kukkus ja vigastas paremat kätt - juhtunut ei soovi rohkem kommenteerida.

Põhidiagnoosiks on küünarvarre muude ja täpsustamata osade kontusioon. Tehtud röntgen,

luulist vigastust ei tuvastatud (I kd tl 40-41).

19. Toimunu kohta on Tartu Vangla järelevalvekorralduse üksuse peaspetsialist-

korrapidaja E.I. koostanud ettekande, mis kinnitab samuti toimunut (I kd tl 43). Ohutuse

tagamiseks Tartu Vangla 18.11.2023 käskkirjaga 2-23/1-2/441 kohaldati Silver Näki suhtes

julgeolekuabinõusid, ta paigutati eraldatud lukustatud kambrisse, keelati kehakultuuriga

tegelemine ning piirati vanglasisest liikumis-ja suhtlemisvajadust (I kd tl 50-51). Piirangud

lõpetati Tartu Vangla 13.12.2023 käskkirjaga nr 2-23/1-2/475 (I kd tl 53).

20. Kohtu hinnangul on uuritud tõenditega leidnud kinnitust, et Silver Näkk 17.11.2023

kella 18.11 paiku Tartus, XXX asuvas Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone xxx

eluosakonna koridoris kasutas füüsilist vägivalda kaaskinnipeetav K.T. suhtes. Silver Näkk

lõi ühel korral käega K.T.-le kubemesse ning seejärel parema jalaga tuharasse. Pärast

löömist lükkas kannatanu mõlema käega Silver Näkki endast eemale, kuid Silver Näkk

jätkas löömist, lüües kannatanule parema käega näkku. Silver Näkk lõi seejärel kannatanut

parema jalaga kehasse. Kaklus hetkeks peatub, kui sekkuvad kaaskinnipeetavad. Silver

Näkk liigub seejärel oma kambrisse, kust väljub valget värvi kruusiga ja viskab kruusis

oleva vedeliku kannatanule näkku, mille järel lööb kruusiga kannatanut mitmel korral pähe.

Tegevuse tagajärjel kukuvad mõlemad maha, kus kannatanu hoiab Silver Näkki kinni.

Kannatanu vabastab Silver Näki haardest, kui sündmusesse sekkuvad ametnikud. Oma

tegevusega põhjustas Silver Näkk K.T.-le valu ja tervisekahjustused – turse parema käe

küünarvarre piirkonnas ning kaelal vasakul ja kukla piirkonnas marrastused.

21. Kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise

kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Karistusõiguse teooria kohaselt on

valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Kehaline

väärkohtlemine täidab § 121 lg 1 koosseisu üksnes juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu.

Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või

füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega

konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses.

Kohtu hinnangul pani Silver Näkk toime kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 1 mõlema

teoalternatiivi mõttes, põhjustas kannatanule valu ning tervisekahjustused. Kohus tuvastas,

et Silver Näkk lõi K.T. käega kubemepiirkonda ja näkku, jalaga tuharapiirkonda ja kehasse,

kruusiga pähe, tõmbas kannatanut jalast, mille tulemusel kukuti koos maha. Löömine

tegevusena kujutab endast kehalist väärkohtlemist ja ei ole normaalses inimeste vahelises

suhtluses aktsepteeritav. Lisaks kehalise väärkohtlemise tuvastamisele on koosseisu

täitmiseks nõutav, et isikule tekitataks sellise teoga ka valu.

Kannatanu K.T. on oma ütlustes selgitanud, et kakluse käigus ta valu ei tundnud. Kohtu

hinnangul on asjas kogutud teistele objektiivsetele tõenditele (eelkõige videosalvestis,

meditsiiniõe ütlused koos fotodega ning Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuht) tuginedes

keskmisele mõistlikule inimesele siiski tajutav, et süüdistuses kirjeldatud tegevus põhjustab

valu. Tegemist ei olnud kannatanu keha vähese intensiivsusega mõjutamisega.

Videosalvestiselt on näha muuhulgas löögid käega näkku, jalaga kehasse, kruusiga vastu

pead ja kannatanu tõmbamine jalast kinni hoides põrandale pikali. Peatselt sündmuse järel

meditsiinilises kontrollis ilmnes, et isikul oli turse ja valu sõrmede ja küünarvarre piirkonnas

viitab, et tegelikult põhjustas kehaline väärkohtlemine ka valu.

Ka on tuvastatud kannatanul tervisekahjustused - küünarvarre põrutus, marrastused kaelal ja

kuklal. Vangla meditsiiniõde selgitas, et kannatanu avaldas talle, et kakluse käigus ta

kukkus. Veel ütles K.T., et tal valutab parema käe küünarvarre piirkonnas ja tunnistaja nägi,

et kannatanu käevarre piirkonnas oli kerge turse, kaelal vasakul ja kukla piirkonnas olid

marrastused. Kuna käsi oli turses, valutas ja ei saanud liigutada, otsustas tunnistaja saata ta

EMO-sse diagnoosi täpsustamiseks ja raviks. EMO-s on kannatanul diagnoositud

küünarvarre muude ja täpsustamata osade kontusioon.

Seega põhjustas süüdistatav oma tegudega kannatanule valu ning eelnevalt nimetatud

tervisekahjustused. Seega on täidetud KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu

objektiivsed tunnused.

22. Kohtu hinnangul vastab Silver Näki käitumine KarS § 121 lg 2 p 3 kvalifitseerivale

tunnusele – see on toime pandud korduvalt. Kvalifitseeriva tunnusena korduvuse sisustamist

on Riigikohus käsitlenud lahendis nr 1-19-5146. Riigikohtu lahendis on välja toodud, et

oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue

kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist

väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes

kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Karistusregistri teatis ja kohtuotsuse väljatrükk (I

kd tl 84-92; 93-101) tõendavad, et Silver Näkk on varem pannud toime teise inimese

kehalise väärkohtlemise. Viimati 14.09.2023 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-23-5162

karistati teda muuhulgas KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, milline karistus on kehtiv. Seega on

tõendatud KarS § 121 lg 2 p 3 nimetatud kvalifitseeriva tunnuse – korduvuse – olemasolu.

23. KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole

sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 lg 1

sätestatud tegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse

tahtlusega (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn:

Juura 2021, § 121 komm. 6). Kohtu hinnangul pani Silver Näkk temale süüksarvatavad teod

toime KarS § 16 lg 3 kohaselt otsese tahtlusega, ehk siis toimepanija teadis, et paneb toime

kehalise väärkohtlemise, mis põhjustab kannatanutele vähemalt füüsilist valu ja/või

tervisekahjustuse. Lüües kannatanut K.T. muuhulgas rusikaga näkku, jalaga kehasse ja

kruusiga vastu pead pidas süüdistatav välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja

möönis, et tekitab taolise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja võib tekitada

tervisekahjustused. Nende järelmite saabumine on ettenähtav ka igale nn keskmisele

mõistlikule kõrvalseisjale.

24. Süüdistatava käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed

ja subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei

esinenud. Samuti on Silver Näkk süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

25. Seega on Silver Näkk kehaliselt väärkoheldes K.T. realiseerinud KarS § 121 lg 2

p 3 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu on õigusvastane ning süüd välistavaid

asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud. Süüdistatav Silver Näkk tuleb tema poolt

toime pandud kuriteos KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

(B) Süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi

26. Silver Näkki süüdistatakse ka selles, et ta 07.04.2024 kella 12.50 paiku Tartu Vangla

eeluuritavate eluhoone xxx eluosakonnas ähvardas kaaskinnipeetavat I.L.-i tervisekahjutuse

tekitamisega, öeldes nii koridoris, et ta lööb tal pea lõhki lauajalaga, ning kambrisse

lukustamise järel samuti öeldes korduvalt: „Ma löön selle lauajala raisale pähe.“.

27. See, kuidas konflikt süüdistatava ja kannatanu vahel algas on tuvastatav kannatanu,

süüdistatava ja tunnistaja ütlustega, mis on omavahel selles osas riimuvad. Kannatanu on

selgitanud, et käis sel hommikul toidujagajana tööl ning pidi lõunast uuesti minema ja

soovis magada, kuid ei saanud seda teha, sest Silver Näkk samal ajal koristamise asemel

rääkis kõva häälega teiste kinnipeetavatega läbi kambri uste, mistõttu oli kannatanu ka

ärritatud. Kell 11.40 läks kannatanu uuesti tööle (II kd tl 3-6). Ka süüdistatav Silver Näkk on

kinnitanud, et 07.04.2024 peale lõunat koristas ta xxx sektorit. Sektor oli sel ajal kinni, mis

tähendab, et teised kinnipeetavad olid oma kambrites ja kambrite uksed olid suletud. Üks

hetk läks I.L. xxx eluosakonnast toitu jagama, milleks tegi valvur talle kambri ukse lahti.

Suhtlust kannatanu ja süüdistatava vahel siis ei toimunud (II kd tl 23-25).

28. Konflikt sai alguse siis kui I.L. tuli toidujagamiselt tagasi. Kannatanu on selgitanud,

et kell 12.50 jõudis ta sektorisse tagasi ja Silver Näkk endiselt seisis sama koha peal kellegi

kambri ukse juures ja ajas kõva häälega läbi kambri ukse juttu. Kuna I.L. oli ärritunud siis

pidi talle midagi ütlema. Kannatanu on selgitanud, et ütles Silver Näkile, et see 2 tundi küll

tal ei lähe tööajana kirja, kuna ta endiselt räägib juttu ja see, et moppi käes hoiab, ei ole

töötegemine. Seda, et I.L. hakkas Silver Näkile etteheiteid tegema, on öelnud ka valvur

N.R. (II kd, tl 14), kes selgitas, et u 12.50 ajal tuli toidujagajast kinnipeetav I.L.-i I.L. töölt

tagasi, keda tunnistaja saatis oma kambrisse xxx osakonnas. Saatmise ajal väljendas I.L.

pahameelt, et Silver Näkk koristab kaua, muudkui jutustab kaaskinnipeetavatega

valjuhäälselt ja teeb kõike muud peale koristamise, et tema ei saa lõunal enne tööle minekut

välja puhata oma kambris seetõttu. Ka süüdistatava ütlused kinnitavad, et sõnelus sai alguse

kannatanu etteheidetest süüdistatava töö tegemise suunal. Süüdistatav on kirjeldanud, et

konflikt sai alguse siis kui I.L. tuli toidujagamiselt tagasi ja ütles valvur N.R.-ile, et

süüdistatav töölt maha võetaks, et ta ei saa magada, kuna süüdistatav räägib teistega nii

kõvasti juttu.

29. Ütlustest nähtuvalt läks süüdistatava ja kannatanu vahel sõnasõjaks. Nii nähtub

tunnistaja N.R.-i ütlustest, et kannatanu avaldatule vastukaaluks tegi süüdistatav etteheiteid

kannatanu poolt varahommikul enne kella kuut olmeruumis kolistamise kohta. Süüdistatav

ja kannatanu karjusid teineteise peale ning ühel hetkel tegi kannatanu löögiliigutuse oma

peopesa suunas. Ka süüdistatav on ütlustes kirjeldanud, et ühel hetkel peale sõneluse algust

näitas I.L. süüdistatavale rusikaga sellise žesti, et lõi enda ühe käe rusikaga enda teise käe

peopesa pihta, mis süüdistatava jaoks tähendab peksa andmist. Sel hetkel oli tunnistaja

ütluste kohaselt nende vahel distants ning süüdistatav paiknes osakonna keskel ja kannatanu

oli oma kambri juurde jõudnud. Kannatanu on kinnitanud, et Silver Näkk vastas tema

etteheidetele olles ütlustes märkinud, et süüdistatav hakkas talle vastu mölisema, aga kuna

tema samal ajal läks ära oma kambrisse siis alguses ei saanud täpselt aru, mida Näkk ütles ja

kuna süüdistatav jätkas sellega, siis kannatanu tegi kambriukse lahti ja läks korraks koridori

peale. Siis Näkk juba ütles:“ Kuradi tont, ma löön sul pea lõhki lauajalaga“, nende vahe oli

siis paarkümmend meetrit. Seejärel läks kannatanu ära oma kambrisse. Rusikalöögi

tegemisest kannatanu ei ole omapoolsetes ütlustes midagi rääkinud. Seda, et Silver Näkk

oleks koridoris olles sõnasõja raames öelnud, et lööb kannatanu pea lõhki, tunnistaja ega

süüdistatav välja ei ole toonud. Küll aga on ütlustest järelduv, et ägestunud vaidlus oli

osaliste vahel juba koridoris ning arvestades kannatanu ütlusi, on kohtu hinnangul võimalik

tuvastada, et süüdistatav ütles ka juba koridoris viibides “ Kuradi tont, ma löön sul pea lõhki

lauajalaga.“.

30. Kannatanu ütluste kohaselt oli valvur N.R. xxx eluosakonnas ja vaatas, et see sõnasõda

seal ei jää vähemaks. Valvur lükkas kannatanu kambri ukse riivi, et kannatanu sealt välja ei

saaks, samal ajal käskis ta Näkil ka minna oma kambrisse. Näkk jõudis vahepeal tulla

kannatanu kambri ukse juurde, kopsis näpuga kannatanu kambriukse klaasi peale osutades

näpuga kannatanu peale ja ütles, et need on kannatanul viimased tunnid elada, et kui

kannatanu sealt kambrist välja läheb siis on kõik. Siis N.R. käskis tal minna oma kambrisse

ja pani tema kambri ka lukku. Süüdistatava kamber on kannatanu kambrist umbes 3-4

kambrit edasi, koridori vastasseinas. Kannatanu ütlustest järelduvalt lukustati esmalt tema

oma kambrisse, seejärel tuli vahepeal süüdistatav veel tema kambri ukse juurde ja viimasena

lukustati kambrisse Silver Näkk. Valvur N.R. ütlused sellist asjade käiku ei kinnita. Seda, et

Silver Näkk oleks vahepeal veel käinud I.L.-i kambriukse klaasile koputamas tunnistaja

rääkinud ei ole. N.R. on selgitanud, et pani kambrisse kinni Silver Näki ja lukustas ukse,

samal ajal läks I.L. ise kambrisse. Süüdistatav on kinnitanud, et ta üks hetk läks oma

kambrisse, mis pandi valvuri poolt kinni. Tunnistaja ütlusi sündmuste käigu kohta

kinnitavad ka süüdistatava ütlused, mille kohaselt peale süüdistatava kambrisse lukustamist

karjus kannatanu enda kambri juures edasi, et süüdistatav on kukk ja kits, mille järel viskas

süüdistataval üle ja ta karjus, et võtab lauajala ja lööb tal pea lõhki, kui kambri uks lahti

tehakse. Kui ajal, mil süüdistatav oli enda kambrisse juba lukustatud, sai kannatanu enda

kambri juures veel karjuda, ei olnud tunnistaja järelikult veel kannatanut kambrisse

lukustanud. Kui aga süüdistatav oli enne kannatanut kambrisse lukustatud, ei saanud ta sealt

kannatanu kambri hilisemal lukustamisel ukse peale kopsimiseks välja tulla nagu on

viidanud kannatanu. Seega tuvastab kohus, et sõnasõja kestel lukustati esmalt kambrisse

süüdistatav ning seejärel kannatanu, nagu on selgitanud tunnistaja.

31. Kui süüdistatav ja seejärel kannatanu olid kambritesse lukustatud toimus edasine

sõnasõda nii, et mõlemad kinnipeetavad asusid oma kambrites. Kannatanu selgitas, et Näkk

enda kambris olles oli väga ägestunud. Ta peksis enda kambri ust, samal ajal valjult karjudes

ja öeldes, et „tont, ma löön sul pea lõhki, ma tapan su ära“. Kannatanu sai selgelt aru, et see

oli talle öeldud, kuna neil oli just tüli olnud ja ta karjus seda kõvasti. Siis ta veel sõimas ja

ähvardas kannatanut seal erinevate sõnadega, mida kannatanu kõike ei mäleta. Süüdistatav

on ka ise ärritumist kinnitanud ning selgitanud, et kuna I.L. karjus seal enda kambri juures

edasi, et süüdistatav on kukk ja kits siis süüdistataval viskas üle ja ta karjus, et võtab lauajala

ja lööb tal pea lõhki, kui kambri uks lahti tehakse. Süüdistatav ei mäleta, kas ütles seda üks

või mitu kord. Siis tuli korrapidaja N.R., ütles, et rahune maha. Süüdistatav ütles, et kohe

juhtub kui uksed lahti tehakse. Korrapidaja N.R. läks ära ja sektor jäi kinni. Valvur N.R.

märkis oma ütlustes, et ka kannatanu I.L. oli väga närviline oma kambris. See väljendus

selles, et ta väljendas häälekalt pahameelt Näki suunal, oli äkiline ja ärritunud. Tunnistaja

täpselt ei mäleta, mida ta ütles. Mingil hetkel hakkas Näkk oma kambriust taguma ja

karjuma. Tunnistaja läks seejärel Näki kambriukse juurde. Näkk liikus kambris närviliselt

edasi-tagasi. Tunnistajat nähes tuli ta vaateakna juurde ja ütles, et kui tunnistaja osakonna

lahti teeb siis ta lööb kambris oleva lauajalaga I.L.-ile pähe.

32. Viimaseid sündmusi on näha ka tunnistaja vormikaamera salvestuselt. Mida täpselt

kannatanu ja süüdistatav teineteisele karjusid kambrites olles, on osaliselt kuulda valvuri

rinnakaamera salvestiselt.

Tõendite hulgas on 12.06.2024 vaatlusprotokoll koos Tartu Vangla videovalvesüsteemi

kehakaamera nr 28 videosalvestisega DVD plaadil (II kd tl 11-13). Videosalvestisel, mis on

tehtud 07.04.2024 on näha ja kuulda, kuidas vanglaametnik suundub kell 12.54.13 koridori

mööda liikudes ühe kambriukse juurde, avab selle lukustusest ning tõmbab lahti. Seejärel on

kuulda vestlus valvuri N.R.-i ja kinnipeetava I.L.-i vahel. Taamal on kuulda Silver Näki

juttu. Valvur küsib kell 12.54.26 kinnipeetavavalt I.L.-ilt, et kas teen sektori lahti? I.L.

vastab: „Minugi pärast. Aga see ei ole normaalne, inimene hakkab koristama. Ta tund aega

möliseb, ma ei saa magadagi, kui ma valmistun tööle minekuks, ma ei saa magada. Lihtsalt

inimene käib ja krääksub iga kuradi ukse juures. Ja minult võetakse….(arusaamatu jutt) see

tatt muudkui paugub kaks tundi siin“. I.L. ütleb ka, et teeb Näki vastu avalduse sellele

kõrgemale tegelasele, ütleb, et Näkk segab teiste rahu. Valvur vastab, et ta võib rääkida,

päeval ei ole mingit öörahu. I.L. ütleb selle peale, et aga rääkigu siis vaikselt, mitte kõvasti,

nii et terve sektor kuuleb, türa. Eemal karjub Näkk vastu: “Türa, sa lähed enne kuut tööle ja

paned kannu keema ja kolistad. Mida sa mölised türa...(arusaamatu jutt). Valvur ütleb:

„Igatahes kui selline seis on ega ma sektorit lahti ei tee. Sest mina reaalselt tunnetan praegu,

kuidas teil on sellised suhted, et siin võib füüsiliseks minna“. Silver Näkk karjub vahele:

„Ma löön lauajalaga raisale pähe“. Valvur liigub kell 12.55.35 Näki ukse juurde, suheldes

läbi ukse. Näkk karjub: “Türa tule siia, ma olen nii närvis, türa ma…(arusaamatu jutt)..türa

ma löön selle laua puruks. Valvur ütleb Näkile, et kuuled vä, sa pidid rahulik olema ju?

Näkk vastab: „Türa, kui teete ukse lahti, ma löön lauajalaga raisale pähe…(arusaamatu jutt).

Valvur ütleb uuesti, et sa pidid ju rahulik olema. Näkk vastab, et no türa ma ei suuda kui ta

kaebab mu peale. Kell 12.56.03 naaseb valvur avatud asendis oleva I.L.-i ukse juurde ja

lükkab selle kinni ning riivi.

33. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 07.04.2024 kella 12.50 paiku Tartu Vangla

eeluuritavate eluhoone xxx eluosakonnas koridoris ütles Silver Näkk kaaskinnipeetav I.L.-

ile, et lööb tal pea lõhki lauajalaga. Seejärel olles juba oma kambris nr xxx ütles Silver Näkk

uuesti korduvalt kaaskinnipeetav I.L.-ile: „Ma löön lauajalaga raisale pähe.“.

34. KarS § 120 lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või

olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta

ähvarduse täideviimist. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt on

ähvardamisega rünnatav õigushüve inimese vaimne tervis – kehaline ja vaimne heaolu.

Eelkõige kahjustatakse antud kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitatakse temas

emotsionaalselt kurnavat hirmutunnet (J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 120 komm.). Riigikohus on selgitanud, et

KarS § 120 tunnuseid ei saa realiseerida igasuguse ütluse või teoga, mida võib tõlgendada

ähvardusena, vaid ähvardamine tähendab võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises

ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist

kannatanul. Toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki,

mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist

võimalikku käiku. Ähvarduse tegelik täideviimine tulevikus ei pea olema mõeldud

reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima. Ähvarduse veenvuse

hindamisel pole seega ka tähtis, kas süüdlasel oli tegelikult täideviimise kavatsus ja

võimalus, vaid oluline on, et kahju tekitamist väljendatakse viisil, mis on ähvarduse

adressaadi silmis veenev. Asjaolud, millel ähvardatu kartus saab põhineda, tuleb eraldi

tuvastada. Kuna ähvardus peab olema tõsiselt võetav, ei saa kannatanu hirmutunne üldjuhul

tuleneda üksnes tema isikulisest eripärast, vaid aluse karta ähvarduse täideviimist peavad

andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused, peab ähvardus tunduma enamasti

reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega saab süüdlane täita KarS § 120

objektiivsed tunnused siis, kui ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara

pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka

objektiivses kõrvalseisjas. Kirjeldatud moel saab vaadeldava süüteokoosseisu toimealast

kõrvaldada nt praalivad väljaütlemised, mida üldarusaadavalt ei öelda tegeliku ähvardamise

eesmärgil, aga ka ütluste adressaadi võimalikud ebaadekvaatsed reaktsioonid jmt (RKKK

06.02.2020. a otsus nr 1-19-1849, p 23-24).

35. Arvestades, et Silver Näkk on karjunud oma kambris ja sektori koridoris viibides I.L.-

iga aset leidnud sõnasõja ajal ja järel ärritatult korduvalt, et lööb lauajalaga kannatanule

pähe, leiab kohus, et Silver Näki sõnadest ja käitumisest koostoimes ilmnevad viited

kasutada I.L.-i suhtes füüsilist vägivalda ja tekitada talle vähemalt tervisekahjustus.

Arvestades, et ähvarduse tegelik täideviimine ei pea olema mõeldud reaalsena ning süüdlasel

ei pea olema lubatu täideviimise kavatsust ega võimalust, ei oma koosseisu seisukohast

tähtsust, kas Silver Näkk oleks reaalselt I.L.-i löönud või mitte.

36. Järgnevalt on tarvis hinnata, kas ähvardus oli veenev nii kannatanule kui keskmisele

mõistlikule kõrvalseisjale, st kas oli alust karta ähvarduse täideviimist. Kohtu hinnangul

tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt.

37. Riigikohus on lahendis 1-19-1849 selgitanud, et kuigi üldjuhul keskendutakse

süüküsimuse lahendamisel vaid ajaliselt kitsas raamistikus toimuvale üksiksündmusele, ei

või kohtuasja lahendamisel jätta kõrvale nn kaasuvaid asjaolusid. Ähvardaja öeldut või

tehtut ei saa alati vaadata rangelt iseseisvalt, s.o lahutatult kas konkreetset sündmustikku või

ka isikute omavahelisi suhteid iseloomustavast ülejäänud kontekstist. Mõnel juhul peab

ähvarduse sisuks olevat tegevust hindama ka koostoimes teiste, kaasnevate ning tuvastatud

asjaoludega.

38. Kannatanu on oma ütlustes selgitanud, et tema sisetunne ütleb, et on reaalne oht, et

süüdistatava poolt võib olla organiseeritud kannatanule kallaletungimine. Oleks ta neid

ähvardamise sõnu vaid ühe korra öelnud, siis kannatanu ei oleks sellest välja teinud, aga

kuna ta ütles neid korduvalt ja vihaselt, pekstes vastu oma kambri ust, siis tundus talle tõene,

et ta viib enda ähvardused täide, kas vangimajas või siis väljaspool vanglat. Ka vanglas olles

kui Näkk peaks kannatanut nägema siis kannatanu kardab, et tema või keegi tema pundist

võib kannatanule kallale tulla (II kd tl 3-6). Seega pidas kannatanu enda sõnul Silver Näki

ähvardust reaalseks ja uskus, et Silver Näkk võib selle täide viia. Kohtu hinnangul aga ei

nähtu kannatanu reaktsiooni põhjal, et ta oleks tundnud reaalset hirmu oma elu ja tervise

pärast. Kannatanu I.L. on öelnud, et juba koridoris olles ütles süüdistatav talle lause:“

Kuradi tont, ma löön sul pea lõhki lauajalaga“. Sellele vaatamata karjus kannatanu ka

ärritunult kambris olles edasi süüdistusi Silver Näki suunas öeldes muuhulgas: „Ta tund

aega möliseb, ma ei saa magadagi, kui ma valmistun tööle minekuks, ma ei saa magada.

Lihtsalt inimene käib ja krääksub iga kuradi ukse juures….see tatt muudkui paugub kaks

tundi siin. Mina homme teen tema vastu avalduse nüüd sellele kõrgemale tegelasele, ütlen,

et Näkk segab teiste rahu“. Videosalvestiselt nähtuv kinnitab, et süüdistatav märgib lühidalt

peale lauajalaga löömise avaldust, et ei suuda rahulik olla, kui kannatanu kaebab tema peale.

Kohtu hinnangul kui kannatanu oleks tõepoolest süüdistatavat kartnud siis oleks ta vältinud

süüdistatava veel rohkem ärritamist, mitte jätkanud ärritunult ja ebatsensuurselt etteheidete

tegemist süüdistatava suunal.

39. Lisaks oli tegelikult kogu situatsioon vangla kontrolli all. Valvur saatis kannatanut

tema kambrisse, mille ajal tekkis poolte vahel sõnavahetus. Ajal mil süüdistuses kajastatud

etteheitest väidetavalt esimene aset leidis oli osaliste vahel distants ning sündmuste juures ka

vangivalvur, kes omapoolsetes ütlustes antud avaldust eraldi välja isegi ei toonud, vaid

selgitas, et karjuti üksteise peale, kannatanu tegi ühel hetkel rusikalöögiliigutuse peopesa

suunal. Süüdistatav oli sel hetkel osakonna keskel ja kannatanu jõudnud oma kambri juurde.

Tunnistaja lukustas süüdistatava oma kambrisse ja suundus seejärel kannatanu kambrit

lukustama. Kui süüdistatava poolt lauajalaga löömise järgnevad avaldused kõlasid, oli

süüdistatav juba nii tunnistaja, kui tema enda, aga ka kannatanu ütluste kohaselt lukustatud

enda kambrisse valvuri poolt. Kogu sündmuse ajal oli osaliste vahel, kas distants või oli

vähemalt üks osalistest lukustatud kambris. Samuti ei ilmne materjalidest, et peale

verbaalsete kõrgendatud toonil ja ebatsensuursete sõnadega tehtud avalduste tegelikult

kumbki meestest oleks teinud püüdlusi teise juurde liikuda füüsiliseks ründeks. Silver Näkil

polnud võimalik kinnipidamisautuses valvuri järelevalve all või lukustatud kambris

sündmuste käiku kontrollida, ega ei saanud ta ka mistahes võimaliku tervisekahjustuse

saabumise üle otsustada. Seega ei saanud ähvarduse tegelik täideviimine näida reaalne ka

kõrvalseisja pilgu läbi. Kuigi vangivalvur on jätnud sektori suletuks ning märkinud

vormikaamera salvestiselt nähtuvalt „Igatahes kui selline seis on ega ma sektorit lahti ei

tee. Sest mina reaalselt tunnetan praegu, kuidas teil on sellised suhted, et siin võib

füüsiliseks minna“, ei ole kohtu hinnangul otsustus tingitud mitte Silver Pilleri ühepoolsest

veenvast avaldusest ähvarduse näol, vaid kahe kinnipeetavapoolsest vastastikkusest

ärritusest teineteise suhtes, välistamaks verbaalse konflikti eskaleerumisel füüsilise konflikti.

40. Kannatanu, süüdistatava ning tunnistaja ütlustest nähtub, et konflikt sai alguse sellest,

et kannatanu I.L. , tulles tagasi töölt toidujagamiselt, hakkas tegema Silver Näkile

etteheiteid koristamise kohta, mille kohaselt Silver Näkk koristab kaua ja jutustab

kaaskinnipeetavatega valjuhäälselt. Kannatanu on ka ise öelnud, et oli ärritatud ja pidi

midagi ütlema. Sellele vastas Silver Näkk tuues välja omapoolsed etteheited kannatanu

tegevuste osas. Tekkis tüli, karjuti teineteise peale. Süüdistatav ning tunnistaja on öelnud, et

ühel hetkel tegi kannatanu I.L. rusikaga löögiliigutuse oma peopesa suunas, mis leidis aset

ajaliselt varem kui Silver Näkki poolt välja öeldud lauajalaga löömise avaldused. Valvur

suunas kinnipeetavad oma kambritesse. Süüdistatav oli küll ärritunud ja karjus, kuid

füüsiliselt kannatanut ei rünnanud ning läks valvuri palvel ära enda kambrisse. Röökimine

jätkus kambrites. Edasisest on olemas ka valvuri rinnakaamera salvestus, millelt nähtub, et

mõlemad mehed olid vastastikku teineteise suhtes ärritatud. Kohtu hinnangul nähtub

sündmuse tervikpildist, et tegemist oli olmesituatsioonist välja kasvanud konflikti käigus

kahe kinnipeetava vastastikuse praalimise ja bravuuritsemisega, mille tõsiseltvõetav eesmärk

ei olnud teises poole hirmu tekitada. Konflikt sai alguse just kannatanu I.L.-i etteheidetest

ning kui kannatanu oleks taandunud üks hetk omapoolsetest etteheidetest Silver Näki

koristamise suunal, sh jätnud ka tegemata rusikalöögi liigutuse, ei oleks seda konflikti olnud

või oleks see oluliselt varem vaibunud. Materjalidest nähtub, et varasemalt kannatanu ning

süüdistatava vahel mingeid tülisid ega probleeme olnud ei ole. Tunnistaja N.R. on öelnud, et

tema meelest Näkk ja I.L. muidu omavahel osakonnas pigem ei suhelnud. Mingeid

varasemaid konflikte neil omavahel tunnistajale teadaolevalt olnud ei ole (II kd tl 9-10).

Süüdistatav on samuti selgitanud, et varasemalt tal I.L.-iga probleeme ega tülisid olnud ei

ole. Kunagi varasemalt ei olnud ta öelnud süüdistatavale, et viimane räägib eluosakonnas

liiga kõvasti (II kd tl 25).

41. Tuleb arvestada ka süüdistatavat iseloomustavat tausta. Iseloomustuse kohaselt Silver

Näkk ärritub väga kergesti (I kd tl 58-60). Ka tunnistajana üle kuulatud valvur N.R. on

öelnud, et Silver Näkk on lihtsalt pisut impulsiivne ja alati ei reageeri olukordadele kõige

adekvaatsemalt. Tal on sellest hästi kahju tagantjärele, et ta nii järsku plahvatas, et rikkus

enda jaoks asjad ära, kuna tahtis korralikult käituda (II kd tl 9-10). Süüdistatav ise selgitas

ka, et ütles seda vihahoos. See oli selline äkkviha, et kaua võib, ta sõimas ja vehkis kätega.

Süüdistatav ütles veel, et ei oleks reaalselt teda löönud ega talle midagi teinud. 3-4 minutit ja

juba ta oli rahunenud ja mõtles, et mille jaoks üldse oli vaja nii öelda. Süüdistatav selgitab,

et ta muidu üldiselt kiiresti ei ärritu aga see oli pikk provotseerimine ja ta ei jäänud vait (II

kd tl 23-25). Eelnevast järelduvalt ei kontrolli Silver Näkk alati enda sõnavara ja käitumist,

mis tähendab, et kõike väljaöeldut ei pruugi ta tõsiselt mõelda. Silver Näki isikut arvestades,

oli öeldud fraas talle omases kõnepruugis väljendatud protest I.L.-i poolt etteheidetule

vastukaaluks konkreetsel ajahetkel, mitte reaalselt kõlav ähvardus.

42. Eeltoodust tulenevalt, kuna ei ole täidetud kuriteo objektiivne koosseis, tuleb

Silver Näkk talle esitatud süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi õigeks mõista.

IV Karistus

43. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus

kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv

võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses

vangistuse mõistmist põhistama.

44. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud

seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa

normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11,

p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

45. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis

võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust asjas nr 1-19-4150, p 26). Lisaks isiku süüle

tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise

huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-

1-52-13, p 19).

46. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et Silver Näkk on toime pannud KarS § 121 lg 2 p 3

järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 3, s.o teise inimese tervise kahjustamise

eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest kui see on toime pandud korduvalt

näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

47. Sanktsiooni keskmine karistus KarS § 121 lg 2 p 3 sätestatud kuriteo eest on 2 aastat 6

kuud vangistust. Antud juhul on tegemist üheepisoodilise kuriteoga ning kannatanuks on üks

isik. Süüdistatav selgitas, et mingit kavatsust kannatanut rünnata tal ei olnud, see oli lihtsalt

selline juhtum, et läks endast välja ja vihahoos lõi teda ja läks rüseluseks. Seega süüdistatav

tunnistab oma süüd. Kohus arvestab ka sellega, et ründe tagajärjel kannatanule tekitatud

tervisekahjustused ei olnud rasked – küünarvarre põrutus ja marrastused. Kannatanu on

avaldanud, et tema läbisaamine Silver Näkiga on olnud hea, varem tülisid omavahel olnud ei

ole. Kannatanul Silver Näki vastu seoses selle sündmusega pretensioone ei ole ja tema

karistamist ei soovi. Kokkuvõtlikult hindab kohus Silver Näki süü suuruse keskmisest

väiksemaks.

48. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on KarS §

57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlik kahetsus, mida isik on väljendanud kohtuistungil. Samuti

saab kergendava asjaoluna välja tuua leppimise kannatanuga KarS § 57 lg 1 p 9 mõttes,

mida on kinnitanud nii süüdistatav kui kannatanu, kes avaldas, et isikule määratav karistus

võiks olla võimalikult leebe.

49. Samas ei saa eelkirjeldatud asjaoludel toime pandud teo puhul kohtu hinnangul kõne

alla tulla rahaline karistus. Silver Näkki on ka varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud

ja uue kuriteo pani süüdistatav toime karistuse kandmise ajal kinnipidamisasutuses. Silver

Näkil on 5 kehtivat kriminaalkaristust (II kd tl 30-32), kusjuures neist neljal korral on

karistatud teda vägivallakuritegude eest. Tartu Maakohtu 27.03.2008 kohtuotsusega nr 1-07-

1268 karistati teda KarS § 113 järgi 10 aasta pikkuse vangistusega. Tartu Maakohtu

27.08.2018 kohtuotsusega 1-18-421 karistati teda KarS § 114 lg 1 p 4- KarS § 25 lg 1 järgi 9

aasta pikkuse vangistusega. Tartu Maakohtu 03.06.2019 kohtuotsusega 1-19-3320 karistati

teda KarS § 274 lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. Tartu Maakohtu 14.09.2023

kohtuotsusega nr 1-23-5162 karistati teda KarS § 120 lg 1, KarS § 121 lg 2 p 3, KarS § 274

lg 2 p 3, 4 ja KarS § 274 (1) lg 1 järgi 2 aasta pikkuse liitkaristusega, mida suurendati

eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osaga. Käesolevalt arutluse all

olev kuriteoepisood on toime pandud 17.11.2023 karistuse kandmise ajal vanglas. Seega

Silver Näkk jätkab kuritegude toimepanemist ka olles kinnipidamisasutuses. Kahjuks ei ole

varasemad karistused Silver Näki käitumist paremuse poole muutnud.

50. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Silver Näkile tuleb mõista KarS § 121 lg 2 p 3

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistus, mis jääb alla sanktsiooni keskmise

määra, s.o 8 kuud vangistust.

51. Kuna kriminaalasi lahendati kohtus lühimenetluse korras, vähendab kohus KrMS §

238 lg 2 alusel Silver Näkile mõistetud liitkaristust ⅓ võrra. Lõplikuks karistuseks kujuneb

seega 5 kuud ja 10 päeva vangistust.

52. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne

karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud

karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Silver Piller

kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 14.09.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-5162

mõistetud karistust. Seega suurendab kohus käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 14.09.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-5162 mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetava liitkaristuse lõplik kestus

määratakse kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga. Kriminaalasjas nr 1-23-5162 mõistetud

5 aasta 4 kuu ja 15 päeva pikkuse vangistuse kandmise algust loeti alates 14.09.2023.

14.09.2024 seisuga kuulus sellest veel kandmisele 4 aastat 4 kuud ja 15 päeva ning

14.02.2025 seisuga 3 aastat 11 kuud ja 15 päeva. Perioodis 14.02.2025-11.03.2025 on kokku

26 päeva. Käesoleva kohtuotsuse kuulutamise seisuga on seega kriminaalasjas 1-23-5162

Silver Näkile mõistetud karistusest kandmata 3 aastat 10 kuud ja 19 päeva vangistust,

millele tuleb liita käesoleva kohtuotsusega mõistetud 5 kuu ja 10 päeva pikkune vangistus.

Liitkaristuseks tuleb seega 4 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Vangistuse kandmise

algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 11.03.2025.

V Kriminaalmenetluse kulud

53. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt peab kohus otsustama, millised on kriminaalmenetluse

kulud ja kelle kanda need jäävad. KarS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva

kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et

õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva

seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

54. Kohtupraktika kohaselt süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse

osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses

süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes

kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa

arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles

süüdistatav tuleb õigeks mõista või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada, tuvastab kohus

selle asjaolu hinnanguliselt (Riigikohtu 20.11.2015. a otsus nr 3-1-1-93-15, p 138).

55. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi

õigusabi tasu ning kulu hüvitus. Kohtueelse menetluse käigus ja kohtus on Silver Näki

kaitsjatele välja makstud riigi õigusabi tasu ja kulu kokku 516,06 eurot. Kaitsja Marina

Valge tasu kohtueelses menetluses 131,76 eurot (I kd tl 80-81) ja kohtus 384,30 eurot.

56. Menetluskulu hulka kuulub ka sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi

Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt 1329 eurot.

57. Seega kriminaalmenetluse kulu kokku on 1845,06 eurot (1329+131,76 + 384,30 =

1845,06).

58. Kuivõrd üheselt ei nähtu, millises ulatuses on osutatud õigusabiteenus seotud

kummagi süüdistusega, leiab kohus, et hinnanguliselt pool õigusabikuludest on seotud

süüdistuse selle osa menetlemisega, milles kohus mõistab süüdistatava õigeks. Samuti,

arvestades asjaolu, et Silver Näkk on kinnipidamisasutuses, kus sissetuleku hankimine on

piiratud ning vangla iseloomustusest nähtuvalt (I lk 58), on isikul ka teisi võlgnevusi mitme

tuhande ulatuses, on kohtu hinnangul põhjendatud ka pool sundrahast jätta riigi kanda.

Kokkuvõtvalt, kuna süüdistatav mõisteti õigeks süüdistuses KarS § 120 lg 1 järgi ning

samuti arvestades tema varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud

jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kohus jätab pool menetluskuludest ehk 922,53 eurot

riigi kanda ning ülejäänud pool mõistab välja süüdistatavalt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt

kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades, et isik

mõisteti käesoleva kohtuotsusega vangistuslikku karistust kandma, peab kohus võimalikuks

ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise

tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Triin Harak