3-22-1315/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-22-1315

Otsuse kuupäev

10. märts 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

Anne Ojasaare kaebus Väike-Maarja valla kohustamiseks tagada

Väike-Maarja vallas Võivere külas Võivere-Kalveti tee

(registrinumber 1610236) avalik kasutus kogu ulatuses, alternatiivselt

kohustada Väike-Maarja valda muutma Võivere-Kalveti tee Sepa

kinnistu (registriosa nr 3710231) katastriüksuseid 16101:001:0148 ja

16101:001:0149 läbiv osa aastaringselt sõidetavaks

Menetlusosalised

Kaebaja – Anne Ojasaar, esindaja Margit Halop

Vastustaja – Väike-Maarja vald, esindaja Indrek Kesküla

Kolmas isik  Rein Miller

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Anne Ojasaare kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 9. aprill 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-22-1315

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Anne Ojasaarele (edaspidi kaebaja) kuulub Väike-Maarja vallas Võivere külas asuv

Sepa kinnistu. Kinnistu koosseisu kuuluva kahe katastriüksuse 16101:001:0148 ja

16101:001:0149 osas sõlmisid kaebaja ja Väike-Maarja vald 27. augustil 2007 lepingu eratee

avalikuks kasutamiseks nr 390/07. Kaebaja kinnistult pääseb avalikult kasutatava Ebavere-

Simuna teeni otse mööda kaebaja kinnistul asuvat pinnasteed või mööda katastriüksustel

92801:001:0149, 16101:001:0331 ja 92801:001:0148 asuvat kruusateed. 2020. aastast alates

on Mõisa kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse 92801:001:0149 omanik Rein Miller

(edaspidi kolmas isik) soovinud piirata kaebaja ligipääsu Ebavere-Simuna teeni üle

katastriüksuse 92801:001:0149. Katastriüksusi 16101:001:0149, 16101:001:0148,

92801:001:0149, 16101:001:0331 ja 92801:001:0148 läbiva tee nimi on Võivere-Kalveti tee.

2. Kaebaja esitas 26. juulil 2020 Väike-Maarja Vallavalitsusele avalduse teha Sepa

kinnistu pinnastee aastaringselt sõidetavaks vallale kuuluvate vahenditega. Kaebaja selgitas,

et põllumaal asuv pinnastee on kasutatav ainult kuival ajal ning Mõisa kinnistu omanik ei luba

oma kinnistul asuvat teed kasutada. Väike-Maarja Vallavalitsus selgitas 7. augusti 2020. a

vastuses, et juurdepääsu nõude lahendamisel arvestatakse, kas juurdepääsu on võimalik

tagada mujalt kui ainult ühe naaberkinnisasja kaudu. Kuna kaebajale on juurdepääs avalikule

teele tagatud üle talle kuuluva Sepa kinnistu, ei ole ilmselgelt alust nõuda juurdepääsu üle

teise kinnisasja. Kuna avalik huvi puudub, ei ole vallal võimalik avalikku raha kasutada eratee

aastaringselt sõidetavaks muutmiseks.

3. Kaebaja esitas 29. aprillil 2021 Väike-Maarja Vallavalitsusele avalduse, et vald

tegeleks Mõisa kinnistul asuvale teele sundvalduse seadmisega või muudaks Sepa kinnistul

asuva pinnastee aastaringselt läbitavaks. Väike-Maarja Vallavalitsus selgitas 26. mai 2021. a

vastuses, et puudub avalik huvi Mõisa kinnistul asuva tee kasutamiseks. Tee läheb Mõisa

kinnistul läbi koduhoovi. Sundvalduse seadmine Mõisa kinnistul asuvale Võivere-Kalveti

teele oleks ebaproportsionaalne ja piiraks alusetult Mõisa kinnistu omaniku õigusi. Samuti ei

ole põhjendatud avalikku raha kasutada Sepa kinnistul asuva pinnastee parendamiseks.

4. Kaebaja esitas 31. märtsil 2022 Väike-Maarja Vallavalitsusele nõude täita 27. augustil

2007 sõlmitud lepingut eratee avalikuks kasutamiseks nr 390/07. Kaebaja leidis, et vallal on

kohustus muuta Sepa kinnistut läbiv tee aastaringselt sõidetavaks või taastada endine olukord

selliselt, et juurdepääs avalikule teele toimub Mõisa kinnistut läbiva eratee kaudu. Väike-

Maarja Vallavalitsus selgitas 7. aprilli 2022. a vastuses, et 27. augustil 2007 sõlmitud lepingu

punktis 3 on kokku lepitud, et kinnistu omanik delegeerib osaliselt oma kohustused eratee

korrashoiu ja järelevalve osas vallale. Lepingu punktis 5 on sätestatud konkreetsed valla

kohustused, kuid nendest tulenevalt ei ole vald võtnud kohustust hoida teed kehtestatud

nõuetele vastavas seisundis. Samuti ei tulene lepingust valla kohustust teostada teel olulisi

parendusi ja tee remonti, milleks pinnastee aastaringselt sõidetavaks muutmine kahtlemata on.

Lepingus on sätestatud valla kohustustena teehooldustööde osas vajadusel lumetõrje ja

greiderdamise teostamine. Lumetõrjet on vald jooksval aastal korduvalt teostanud.

Greiderdamise vajadus ja võimalused selgitatakse välja vahetult enne Simuna piirkonnas

2

3-22-1315

greiderdamistööde alustamist. Mõisa kinnistu omaniku suhtes ei kehti Võivere-Kalveti tee

avaliku kasutamise lepingut.

5. Kaebaja esitas 16. juunil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Väike-Maarja valla

kohustamiseks tagada Võivere-Kalveti tee avalik kasutus kogu ulatuses, alternatiivselt

kohustada Väike-Maarja valda muutma Võivere-Kalveti tee Sepa kinnistu katastriüksuseid

16101:001:0148 ja 16101:001:0149 läbiv osa aastaringselt sõidetavaks. Kaebaja selgitas, et

Võivere-Kalveti eratee on määratud avalikuks kasutamiseks Avanduse Vallavolikogu 9.

jaanuari 2004. a määrusega nr 1 “Avanduse valla kohalike maanteede, tänavate ja erateede

nimekirja registreerimine” (Avanduse ja Väike-Maarja vallad ühinesid alates 1. juulist 2005).

See määrus on kehtiv ja vastustajale täitmiseks kohustuslik. Väike-Maarja valla avalikuks

kasutuseks määratud erateed on kajastatud valla kehtiva üldplaneeringu materjalide lisa 3

tabelis 17. Tee on kantud Maanteeameti poolt peetavasse riiklikusse andmekogusse

teeregistrisse. Olukorras, kus tee on volikogu otsusega määratud avalikuks kasutamiseks,

andis vastustaja nõusoleku avaliku tee ühe teeosa sulgemiseks. Kaebajal ei ole enam võimalik

läbida tee kruusakattega osa, samas kui tee pinnaskattega osa ei ole aastaringselt sõltuvalt

ilmastikuoludest läbitav. Kaebajal ei olekski vajadust kasutada tee Mõisa katastriüksust

läbivat osa, kui Sepa katastriüksustel olev teeosa oleks aastaringselt läbitav. Kaebaja on

pöördunud vastustaja poole korduvalt palvega muuta Sepa katastriüksuseid läbiva pinnastee

osa aastaringselt sõidetavaks. Väike-Maarja valla vastused pöördumistele on olnud keelduvad.

27. augustil 2007 sõlmitud lepinguga on vastustaja võtnud endale teeomaniku kohustused.

Riigikohus on selgitanud asjas 3-3-1-6-17, viitega asjale 3-3-1-57-16, et otsusega tunnistada

tee avalikult kasutatavaks muutub eratee avalikult kasutatavaks ning sellega tekib ühtlasi

asjaõigusseaduse (AÕS) § 155 lõikes 1 sätestatud seadusjärgne kitsendus ja sellest tulenevalt

igaühe õigus tee omaniku suhtes sellise tee kasutamiseks. AÕS § 155 lõikest 1 tuleneb samuti,

et kinnisasja omaniku vahetumisel ei või uus omanik, sõltumata kitsenduse kandmisest

kinnistusraamatusse, takistada avalikult kasutatavaks määratud tee kasutust (3-3-1-57-16, p

15). Vaidlusaluse tee puhul kehtib ka praegu ehitusseadustiku (EhS) § 94 lõige 5, mille

kohaselt on kohalik tee avalikult kasutatav ning seda võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides. EhS § 94 lõike 3 järgi lähevad eratee avalikuks kasutamiseks

määramisega riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused

ja vastutus. Eeltoodust tulenevalt oli vastustaja tegevus, lubades Mõisa kinnistu omanikul

avalik tee sulgeda, õigusvastane. Vastavalt EhS § 94 lõikele 2 tuleb vastustajal seada erateele

sundvaldus või tee omandada.

6. Vastustaja palus 16. oktoobri 2023. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Avanduse

Vallavolikogu 9. jaanuari 2004. a määrus nr 1 “Avanduse valla kohalike maanteede, tänavate

ja erateede nimekirja registreerimine” ei ole kehtiv ega täitmiseks kohustuslik. Kaebaja on

kohtule esitatud kaebusele lisanud lingi ja pdf formaadis määruse, milles on Riigi Teatajas

leitavad kohaliku omavalitsuse üksuste poolt avaldamiseks edastatud ja avaldatud määrused

algtekstidena. Algtekstil võivad olla märgitud jõustumisandmed, kuid nende kehtivuses ei saa

Riigi Teataja võrguväljaandele tugineda. Kehtivuse aega ja seisu on võimalik saada ainult

terviktekstide kohta alates 2002. aasta 1. juunist. Tervikteksti antud määruse kohta Riigi

Teatajas ei ole. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt määrus kehtib, kuni selle

tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi

kehtetuks tunnistamiseni. Avanduse Vallavolikogu 9. jaanuari 2004. a määrus nr 1 „Avanduse

valla kohalike maanteede, tänavate ja erateede nimekirja registreerimine“ on antud teeseaduse

alusel, mis koos kõigi volitusnormidega on kehtetu alates 1. juulist 2015. Seega ei ole

Võivere-Kalveti erateed volikogu poolt määratud avalikult kasutatavaks ning ei ole tekkinud

AÕS § 155 lõikes 1 sätestatud seadusjärgset kitsendust ja sellest tulenevalt igaühe õigust tee

omaniku suhtes sellise tee kasutamiseks. Võivere-Kalveti teed ei ole avalikuks kasutamiseks

3

3-22-1315

teeseaduses ja EhS-s toodud korras ka määruse sisust tulenevalt volikogu poolt määratud.

Avanduse Vallavolikogu 9. jaanuari 2004. a määrusega nr 1 on määruse punkti 3 kohaselt

ainult registreeritud Avanduse valla kohalikus teeregistris kohalikud maanteed, tänavad ja

erateed (lisa 2). Nimetatu tulenes määruse andmise ajal kehtinud teeseaduse § 11 lõikest 3.

Määruses ja selle lisas ei ole sätestatud, et Võivere-Kalveti tee oleks määratud avalikuks

kasutamiseks. Määruse punktis 1 on sätestatud kohalike teede nimekirja võetud teed (lisa 1).

Võivere-Kalveti teed selles nimekirjas ei ole. Üldplaneeringu lk 23 on sätestatud, et kohalikud

teed ja erateed Väike-Maarja vallas on välja toodud planeeringu lisas 3, tabelid 16 ja 17.

Tabelis 16 on toodud Väike-Maarja valla kohalikud teed. Võivere-Kalveti teed selles

nimekirjas ei ole. Tabelis 17 on toodud Väike-Maarja vallas asuvad erateed. Tegemist on

teede loeteluga. Üldplaneeringust ei nähtu, et tegemist oleks Väike-Maarja vallas avalikuks

kasutuseks määratud erateedega. 27. augusti 2007. a lepingus toodud kohustused ei käsitle

pinnastee muutmist kruusateeks. Tegemist on olulise investeeringuga, milles ei ole lepingus

kokku lepitud. Sepa kinnistu katastriüksuseid 16101:001:0148 ja 16101:001:0149 läbiva

pinnastee kasutamine on vaid Sepa kinnistu omaniku huvides. Kinnistu parendamine ei saa

olla avalikes huvides juhul, kui selle ainsaks eesmärgiks on ühele eraõiguslikule isikule mingi

hüve andmine. See ei saa toimuda avalikust rahast.

7. Vastustaja esitas 15. jaanuaril 2025 kohtule Väike-Maarja Vallavalitsuse 23. novembri

2023. a korralduse nr 795, millega otsustati lõpetada 31. detsembril 2023 kaebaja ja

vastustaja vahel 27. augustil 2007 sõlmitud leping.

8. Kaebaja selgitas 17. jaanuari 2025. a täiendavas seisukohas, et Avanduse

Vallavolikogu 9. jaanuari 2004. a määruse vastuvõtmise ajal ei olnud määruse jõustumine

seotud Riigi Teatajas avaldamisega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 23

lõige 1 (2004. aasta redaktsioonis) sätestas, et volikogu õigusaktid avalikustatakse valla või

linna põhimääruses sätestatud korras. Kui valla või linna põhimääruses ei ole sätestatud teisiti,

loetakse volikogu määrus avalikustatuks pärast tema väljapanekut valla- või linnakantseleis.

KOKS § 23 lõige 6 (2004. aasta redaktsioonis) kehtis järgmises sõnastuses: “Üldist tähtsust

omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii

paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt

nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.” Riigi Teataja seadusega (RTS), mis jõustus 1.

juunil 2010, täiendati KOKS § 7 lõikega 5 järgmises sõnastuses: „Volikogu ja valitsuse

määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki

muudatusi sisaldavate terviktekstidena“ ning KOKS § 23 lõige 6 tunnistati kehtetuks ja lõiget

1 muudeti ning sõnastati järgmiselt: “Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla või linna

põhimääruses sätestatud korras. Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub

kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.” RTS

eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et seni kehtiv RTS näeb ette üksnes nende

omavalitsusüksuste määruste avaldamise Riigi Teatajas, mis on avaldamiseks esitatud. KOKS

§ 23 lõike 6 kohaselt saadetakse volikogu üldist tähtsust omavad määrused Riigikantseleile

avaldamiseks, see tähendab, et tehakse vahet üldist tähtsust omavate ja mitteomavate volikogu

määruste vahel. KOKS ei näe ette kohaliku omavalitsuse üksuse täitevorganite määruste Riigi

Teatajas avaldamist. Eelnõu näeb ette kõikide omavalitsusüksuse määruste ja nende

terviktekstide avaldamise Riigi Teatajas. Vastustaja väide, et määrus on antud teeseaduse

volitusnormi alusel ja kuna teeseadus on alates 1. juulist 2015 kehtetu, siis on ka määrus

kehtetu, ei ole üks-üheselt käsitletav. Haldusmenetluse seaduse käsiraamatus selgitatakse, et

arusaam, mis lähtub üksnes põhimõttest, et volitusnormi kehtetuks muutumisel muutub

kehtetuks ka selle alusel antav määrus, võib viia vastuoluni põhiseaduses sätestatud muude

põhimõtetega (nt õiguskindlus). Vastustaja sõnul on talle määruse kehtetus selgunud praeguse

4

3-22-1315

kohtuasja raames. Lähtuvalt sellest on õiguskindluse seisukohast kindlam viis vastav määrus

pärast volitusnormi kehtetuks tunnistamist selle andja poolt sõnaselgelt kehtetuks tunnistada.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

9. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Väike-Maarja valla kohustamiseks tagada

Võivere-Kalveti tee avalik kasutus kogu ulatuses, alternatiivselt kohustada Väike-Maarja

valda muutma Võivere-Kalveti tee Sepa kinnistu katastriüksuseid 16101:001:0148 ja

16101:001:0149 läbiv osa aastaringselt sõidetavaks.

10. Riigikohus on selgitanud, et kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused

olema täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kui

kohtuotsuse tegemise ajal ei võimalda õiguslik olukord haldusorganit toimingut sooritama

kohustada, on see kaebuse rahuldamata jätmise aluseks (riigivastutuse seaduse § 6 lõige 1;

Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-79-16, p 20; Riigikohtu üldkogu otsus asjas

nr 3-3-1-5-09, p 44).

11. Kaebaja on seisukohal, et Võivere-Kalveti eratee määrati avalikuks kasutamiseks

Avanduse Vallavolikogu 9. jaanuari 2004. a määrusega nr 1 “Avanduse valla kohalike

maanteede, tänavate ja erateede nimekirja registreerimine”. Kohus selle seisukohaga ei

nõustu.

Kõnealuse määrusega sätestati:

„Lähtudes teeseaduse § 11 lõikest 3, § 5 lõikest 6 ja § 4 lõikest 4, Avanduse Vallavolikogu

29. oktoobri 2003. a otsusest nr 35 «Teeregistri asutamine» ning 28. novembri 2003. a

määrusest nr 22 «Teeregistri pidamise põhimääruse kinnitamine», vallavolikogu määrab:

1. Võtta kohalike teede nimekirja järgmised maanteed (lisa 1).

2. Vallavalitsusel sõlmida erateede omanikega lepingud erateede avalikuks kasutamiseks.

3. Registreerida Avanduse valla kohalikus teeregistris järgmised kohalikud maanteed, tänavad

ja erateed (lisa 2).

4. Määrus jõustub 12. jaanuaril 2004. a.“

Võivere-Kalveti tee on nimetatud määruse lisas 2 „Avanduse valla teede nimekiri“ erateede

kategoorias. Määrusest ei nähtu, et lisas 2 nimetatud erateed oleksid määratud avalikuks

kasutamiseks. Määruse andmise ajal kehtinud TeeS (TeeS v.r) § 11 lõige 3, millele on

määruses õigusliku alusena ka viidatud, sätestas, et kohalik maantee, tänav, jalgtee ja

jalgrattatee ning eratee registreeritakse kohalikus teeregistris. TeeS v.r-st ei nähtu, et eratee

teeregistris registreerimisega oleksid kaasnenud mingid õiguslikud tagajärjed, sh eratee

õigusliku staatuse muutumine. Õigusaktidest ei tulene, et tee kohta teeregistrisse kantud

andmetel oleks muu kui informatiivne tähendus, st eesmärk oli vaid teede arvelevõtmine.

(Vrd Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-05-63, punkt 13.) Määruse

punktis 2 on küll märgitud, et vallavalitsusel tuleb sõlmida erateede omanikega lepingud

erateede avalikuks kasutamiseks, kuid see punkt ise ei määra erateid avalikku kasutusse, vaid

üksnes annab vallavalitsusele juhise vastavate lepingute sõlmimiseks. Seda käsitlust kinnitab

ka TeeS v.r § 4 lõige 4, mille kohaselt tuli eratee avaliku kasutuse saavutamiseks kõigepealt

sõlmida valla- või linnavalitsusel tee omanikuga leping ning seejärel sai valla- või

linnavolikogu määrata lepingu alusel tee avalikku kasutusse. Seega ei saanudki Avanduse

Vallavolikogu 9. jaanuari 2004. a määrusega Võivere-Kalveti erateed avalikku kasutusse

määrata, sest puudusid vallavalitsuse ja eratee omanike vahel sõlmitud lepingud.

5

3-22-1315

Kuna kohus on tuvastanud, et Avanduse Vallavolikogu 9. jaanuari 2004. a määrusega nr 1 ei

määratud Võivere-Kalveti erateed avalikku kasutusse, ei pea kohus vajalikuks käsitleda

menetlusosaliste väiteid selle kohta, kas kõnealune määrus on ikka veel kehtiv seoses Riigi

Teatajas avaldamise korraga ja volitusnormi kehtetuks muutumisega.

12. Praegu kehtib Väike-Maarja Vallavolikogu 27. märtsi 2024. a otsusega nr 80

kehtestatud Väike-Maarja valla üldplaneering1. Üldplaneeringu seletuskirjast ega muudest

materjalidest ei ilmne, et Võivere-Kalveti tee oleks määratud avalikku kasutusse. Joonisel

taristu kohta2 on Võivere-Kalveti tee tähistatud helehalli joonena, st kohaliku tähtsusega

sõiduteena, mitte punase peenikese joonena, st avalikku kasutusse määratava sõiduteena.

13. Vastustaja kinnitusel ei ole ta teinud otsust, millega tunnistataks Mõisa kinnistut läbiv

eratee avalikult kasutatavaks.

14. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõike 1 punkti 8

kohaselt võib kinnisasja avalikes huvides omandada eratee avalikuks kasutamiseks. KAHOS

§ 4 lõige 2 sätestab, et kinnisasja omandamine ei ole lubatud, kui avalik eesmärk on

saavutatav ilma teise isiku omandis oleva kinnisasja omandamiseta või avaliku eesmärgi

saavutamiseks on otstarbekam seada sundvaldus. Sundvalduse seadmisele kohaldatakse

kinnisasja sundvõõrandamise sätteid, kui KAHOS 8. peatükist ei tulene teisiti (KAHOS § 39

lõige 2). KAHOS § 2 lõike 2 kohaselt seisneb sundvalduse seadmine kinnisasja koormamises

sellise kinnisomandi kitsendusega, mis oma sisult vastab isiklikule kasutusõigusele.

Eeltoodust nähtub, et kinnisasja omandamine, sh sundvõõrandamine ja sundvalduse seadmine

kinnisasjale on lubatav, kui selle eesmärgiks on eratee muutmine avalikuks kasutamiseks ning

seda eesmärki ei ole võimalik saavutada muul moel. Nendest sätetest koostoimes ilmneb, et

eratee avalikuks kasutamiseks määramise eesmärgil sundvalduse seadmine või eratee

omandamine saab toimuda üksnes siis, kui on olemas avalik huvi eratee kasutamiseks.

15. Kaebaja soovib kasutada Mõisa kinnistut selleks, et pääseda avalikule Ebavere-Simuna

teele. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole ühelgi teisel kinnistuomanikul ega avalikkusel

laiemalt vajadust Mõisa kinnistul asuvat teed kasutada. Seega soovib kaebaja Mõisa kinnistul

asuva tee avalikku kasutusse määramist üksnes enda huvides. Samas nähtub asja

materjalidest, et kaebajale kuuluv Sepa kinnistu külgneb Ebavere-Simuna teega ning kaebajal

on Sepa kinnistult otse juurdepääs Ebavere-Simuna teele. Kaebaja soovib juurdepääsu

Ebavere-Simuna teele läbi Mõisa kinnistu, sest sellel kinnistul asuv tee on paremas

seisukorras ja aastaringselt läbitav, seevastu kaebaja kinnistul asuv tee on läbitav üksnes kuiva

ilmaga. Kolmas isik on aga selgitanud, et tema kinnistul asuv tee kulgeb läbi tema koduhoovi.

Kohus leiab, et kaebaja erahuvi kasutada Mõisa kinnistul asuvat teed ei saa pidada avalikuks

huviks, mis õigustaks Mõisa kinnistul asuvale erateele avaliku kasutamise eesmärgil

sundvalduse seadmist või eratee sundvõõrandamist. Erateele sundvalduse seadmine või selle

sundvõõrandamine riivaks oluliselt kolmanda isiku omandiõigust ning selline tegevus peab

olema kantud eesmärgist tagada avalik huvi. Nagu öeldud, ei ole avalik huvi praegusel juhul

tuvastatav. Kaebajal on võimalik enda kinnistul asuva tee seisukorda parandada, et see oleks

aasta ringi läbitav. Asja materjalidest nähtuvalt on kolmas isik selleks kaebajale ka abi

pakkunud, kuid kaebaja on sellest keeldunud. 2021. aastal Väike-Maarja Haldusteenuste poolt

tehtud hinnapakkumise kohaselt maksnuks kaebaja kinnistul asuva tee seisukorra

parandamine kaebajale 1300 eurot, mida ei saa pidada ebamõistlikult suureks kuluks. Asjaolu,

et kaebaja kinnistul asuva tee kordategemine toob talle kaasa kulutusi ja talle oleks soodsam

1 https://v-maarja.ee/uldplaneering

2 https://v-maarja.ee/documents/19398149/39910801/Joonis_4_V_Maarja_UP_Taristu_27_03_2024.pdf/

a755dbf6-ffce-4215-886d-0132fa9a082a

6

3-22-1315

kasutada Mõisa kinnistul asuvat teed, ei anna kaebajale õiguslikku alust nõuda Mõisa

kinnistul asuva eratee avalikult kasutatavaks määramist. (Vrd Tallinna Halduskohtu 18.

oktoobri 2019. a otsus asjas nr 3-19-1128, punktid 3132.)

16. Eeltoodut arvestades tuleb jätta rahuldamata kaebaja põhinõue Väike-Maarja valla

kohustamiseks tagada Võivere-Kalveti tee avalik kasutus kogu ulatuses.

17. Kaebaja alternatiivne nõue Väike-Maarja valla kohustamiseks muuta Võivere-Kalveti

tee Sepa kinnistu katastriüksuseid 16101:001:0148 ja 16101:001:0149 läbiv osa aastaringselt

sõidetavaks põhines 27. augusti 2007. a lepingul, st tegemist oli lepingu täitmise nõudega.

Vastustaja on aga kohtumenetluse jooksul Väike-Maarja Vallavalitsuse 23. novembri 2023. a

korraldusega nr 795 otsustanud lõpetada 31. detsembril 2023 kaebaja ja vastustaja vahel 27.

augustil 2007 sõlmitud lepingu. Seega ei ole see leping enam kehtiv ning kaebaja ei saa selle

alusel nõuda tema kinnistul asuva tee kordategemist. Kaebajale ei tulene ka kuskilt mujalt

õiguslikku alust nõudmaks vastustaja poolt ja kulul tema kinnistul asuva eratee muutmist

aastaringselt sõidetavaks. Seetõttu tuleb ka kaebaja alternatiivne kohustamisnõue jätta

rahuldamata.

18. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

19. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal.

Kuna vastustaja ega kolmas isik ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad nende menetluskulud nende endi kanda (HKMS

§ 109 lõige 1). Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

7