2-25-2749/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T UM Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2749

Tsiviilasi

E.M hagi Tartu Vangla vastu kahju väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E.M (isikukood XXX, viibimiskoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX)

Kostja: Tartu Vangla (registrikood 70006056)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata E.M hagi Tartu Vangla vastu kahju väljamõistmiseks.

2. Tagastada avaldus E.M-ile.

3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. E.M esitas 19. veebruaril 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Tartu Vangla vastu

kahju hüvitamiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise

kokku 200 000 eurot. Avaldusest nähtub, et E.M ei ole rahul sellega, et Tartu Vangla

söögijagaja pani kuni viiel korral tema hommikupudru sisse soola ning kui E.M sellele

viitas näidati talle keskmist sõrme ja karjuti. Samuti ei ole hageja rahul sellega, et

Tartu Vanglas töötav arst xxxxxxx joob, võtab altkäemaksu ja on invaliid, kellel üks

silm on pime. Ühes hagiavaldusega esitas hageja taotluse riigilõivust vabastamiseks.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 4 esimese lause alusel

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse

võtmisest keeldumise põhjus. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus avaldust

menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

3. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

4. Vangla on vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 1 järgi Justiitsministeeriumi

valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, aresti ja

eelvangistuse täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. Vangistust viib VangS

§ 1051 lg 1 järgi täide vanglateenistus. Vangistuse täideviimise kord ning korraldus on

reguleeritud vangistusseaduse ning Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ kohaselt. Kinnipeetaval on VangS § 11 lg 5 kohaselt õigus esitada

vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, kui ta on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või

Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või

tähtaegselt lahendamata jätnud. Kui hageja tugineb sellele, et kostja on talle kahju

tekitanud, siis on tal VangS § 11 lg 8 kohaselt sealjuures õigus halduskohtu poole

pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS)

sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale, kes on taotluse tagastanud või

rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslikus suhtes

tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette

teistsugust menetluskorda. RVastS näeb ette avaliku võimu volituste rakendamisel ja

muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud

kahju hüvitamise alused ja korra. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või

kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada

halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

6. Kohus leiab, et kuivõrd kahju hüvitamise nõue on esitatud episoodide osas, mis on

toimunud Tartu Vanglas avalike ülesannete täitmisel, ei ole tegemist eraõigussuhtest

tuleneva kohtuasjaga ning Tartu Maakohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus

keeldub TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel hageja avaldust menetlusse võtmast, sest

maakohus ei ole pädev seda lahendama, ja tagastab selle.

7. Kuivõrd kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, ei lahenda kohus hagiga seotud

taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

8. TsMS § 372 lg 4 teise lause kohaselt, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast,

ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus selgitab, et kui kohus

keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust

ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

9. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik