2-24-19128/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10. märts 2025

Tsiviilasja number ja hagi ese

2-24-19128

B2 Impact OÜ hagi T.S.-i vastu 08.07.2024 AS-ga LHV

Finance sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 5419696

tuleneva põhivõlgnevuse 8000 euro, sissenõutavaks

muutunud intressi 504,72 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 191,72 euro, sissenõudekulu 35 euro ning

põhinõudelt kuni selle kohase täitmiseni viivist alates

18.12.2024 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras

väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

9711,44 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046; asukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja

Pille Martin (e-post: XXX)

Kostja

T.S. (isikukood: XXX; registrijärgne aadress: XXX; e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista T.S.-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 7840 eurot ja seadusjärgne

intress 63,73 eurot.

3. Jätta resolutsiooni p-s 2 nimetatud summat ületavas osas hagi rahuldamata.

4. Jätta menetluskuludest 81% kostja kanda ja 19% hageja kanda.

5. Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista T.S.-ilt B2

Impact OÜ kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud 623,70 eurot ning viivis

tasumata menetluskuludelt tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

6. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamatult täidetavaks.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv 595 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi T.S.-i vastu, nõudes tarbijakrediidilepingust nr

5419696 tuleneva võlgnevuse tasumist summas 9711,44 eurot. Nõue põhineb 08.07.2024

sõlmitud väikelaenulepingul (dtl 48), mille krediidiandjaks oli AS LHV Finance. Lepinguga anti

kostjale 8000 eurot krediiti intressimääraga 17,90% aastas (0,05% päevas) ning krediidi

kulukuse määraks määrati 25,82% aastas. Lepingu kohaselt tuli kostjal tasuda igakuiseid

osamakseid vastavalt maksegraafikule (dtl 49), kuid ta jättis need täitmata. Kostjale kanti üle

7840 eurot, lepingu sõlmimisel arvestati krediidist maha lepingutasu 160 eurot.

2. Kostja jäi võlgu vähemalt kolm järjestikust osamakset, mille tähtaegsed summad olid

10.08.2024 – 234,81 eurot, 10.09.2024 – 221,92 eurot ja 10.10.2024 – 221,92 eurot. Kuna kostja

ei täitnud oma kohustusi, saatis krediidiandja talle 14.10.2024 ülesütlemise hoiatuse ning andis

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 28.10.2024. Võlgnevust ei likvideeritud ka selleks

ajaks, mistõttu ütles LHV Finance lepingu üles 29.10.2024 ja nõudis kogu võlgnevuse tasumist.

Seejärel loovutati nõue B2 Impact OÜ-le, millest kostjat teavitati.

3. Hagiavaldusega palub hageja kohtul mõista kostjalt välja 8000 euro suurune põhinõue,

504,72 eurot sissenõutavaks muutunud intresside katteks, 191,72 eurot viivisena perioodil

30.10.2024–17.12.2024, samuti 35 eurot sissenõudmiskuludeks ning 770 eurot tasutud riigilõivu

katteks. Lisaks taotleb hageja viivist põhivõlalt kuni selle täieliku tasumiseni vastavalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määrale.

4. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

kontrollinud kostja krediidivõimelisust, lähtudes tema esitatud andmetest, pangakonto

väljavõtetest ja statistilistest võrdlustest. Kostja esitas 08.07.2024 LHV-le laenutaotluse

numbriga 2084310, mis läbis manuaalse krediidianalüüsi (dtl 57-58). Selle käigus kontrollis

laenuspetsialist esitatud ja kogutud andmeid, täpsustas vajadusel sissetulekuallikaid ja kohustusi

ning kontrollis konto väljavõttel automaatse analüüsi poolt tuvastatud tehinguid, mis võisid

vajada täiendavat tähelepanu. Analüüs hõlmas ka maksekäitumise ja töösuhte kontrolli, samuti

tehti päringuid välistesse registritesse, et kinnitada laenutaotleja finantsseisund. Taotluses

deklareeris kostja oma sissetulekuks 1 500 eurot kuus, kuid LHV kontrollis ja korrigeeris seda

summat statistiliste andmete alusel ning tegelikuks arvestatud sissetulekuks määrati 947,77 eurot

kuus. Pangakonto väljavõtte ja muude allikate põhjal tuvastati, et võlgnikul puudusid kinnistud,

laenukohustused ja maksehäired. Samuti ei olnud tal krediitkaarti ega regulaarseid

finantskohustusi peale väikeste, 3,82 euro suuruste igakuiste kohustuste. Laenutaotleja

deklareeris majapidamiskuludeks 150 eurot kuus ning ülalpeetavaid tal ei olnud. LHV tegi

krediidivõimelisuse hindamisel mitmeid kontrolle, sealhulgas sissetuleku regulaarsuse analüüsi

pangakonto väljavõtte ja Pensioniregistri kaudu. Kontrolliti ka varasemat maksekäitumist nii

sisemistes kui ka välistes registrites ning tuvastati, et kostjal ei olnud taotluse esitamise hetkel

maksehäireid ega negatiivset makseajalugu LHV ees. Lisaks arvutati välja laenuvõtja

laenuteenindusvõime, mille kohaselt jäi pärast olemasolevate ja täiendavate kohustuste katmist

vaba raha suuruseks 445,95 eurot kuus, mis moodustas 47% korrigeeritud sissetulekust. LHV

skoori põhjal hinnati laenusaaja maksejõuetuse tekkimise tõenäosust, arvestades vanust,

haridustaset, sissetulekuid, varasemaid finantskohustusi ja maksekäitumist. Kuna kostja vastas

krediidivõimelisuse nõuetele ning skoor jäi lubatud vahemikku, tehti talle positiivne

krediidiotsus. Selle põhjal sõlmiti väikelaenuleping summas 8 000 eurot, mille igakuine

osamakse pidi olema 221,92 eurot.

5. Krediidileping sisaldas kõiki tarbijakrediidilepingule nõutavaid tingimusi, sh intressimäär,

krediidi kulukuse määr ning viivise arvutamise metoodika. Lepingu ülesütlemine toimus

vastavalt seadusele, kuna kostja oli vähemalt kolme järjestikuse maksega viivituses ning talle

anti täiendav võimalus võlgnevuse tasumiseks, mida ta ei kasutanud. Lepingu ülesütlemise teade

edastati kostja e-posti aadressile XXX, mistõttu loetakse see kättetoimetatuks vastavalt

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3-le.

6. Hageja hinnangul on kõik tarbijakrediidilepingust tulenevad seaduslikud nõuded täidetud,

nõude loovutamisest on kostjat teavitatud ning puuduvad asjaolud, mis võiksid muuta tehingu

kehtetuks või heade kommetega vastuolus olevaks. Seetõttu palub hageja kohtul hagi täies

ulatuses rahuldada.

7. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

18.12.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

9. Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise

eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on

kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see

ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).

10. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõue rahuldada osaliselt

tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud osas võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu

otsus nr C-679/18, p-d 20–23).

11. Kohus on tuvastanud tõendite alusel käesolevas asjas tähtsust omavad asjaolud järgmiselt:

11.1.

krediit on võetud tarbija poolt vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 ning krediidiandja

tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);

11.2.

leping sõlmiti kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis vastavalt TsÜS §-le 79,

sisaldades lepingutingimusi, maksegraafikut ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehte;

11.3.

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ei ületanud Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 406²).

Lepingust tulenevalt oli krediidi kulukuse määr aastas 25,82%, mis jäi alla krediidi

andmise ajal kehtinud Eesti Panga keskmise kolmekordsele määrale (49,95%);

11.4.

kostja sai laenu kätte (dtl 68);

11.5.

lepingus on esitatud krediidi kulukuse määra arvutamiseks vajalikud andmed (VÕS §

404 lg 2¹), intressimäära, krediidi kulukuse määra, krediidi kogukulu ja tarbija poolt

tagasimaksmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, samuti muude kulude kohta.

Viivis on lepingus väljendatud nii aasta- kui päevamäärana;

11.6.

hagiavaldusest nähtuvalt olid lepingu ülesütlemise eeldused täidetud vastavalt VÕS §

416 lg 1 ja 2, kuna kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse

tagasimaksega (10.08.2024 – 234,81 eurot, 10.09.2024 – 221,92 eurot ja 10.10.2024

– 221,92 eurot). Lisaks eelnes lepingu ülesütlemisele vastavasisuline hoiatus ning

täiendava tähtaja määramine (dtl 137);

11.7.

esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale

04.08.2021 vastavalt VÕS § 412 lg 1, millest kostjat teavitati samal päeval (dtl 146).

Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et loovutamine ei olnud

kehtiv. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata loovutada, välja arvatud juhul, kui seadus seda keelab või

kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

12. VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg

2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele,

tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb

krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7,

lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lõike 13 järgi peab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul

oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija

ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.

13. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et krediidiandja on oma hinnangus lähtunud laenutaotleja

esitatud andmetest ning kontrollinud krediidivõimelisust peamiselt formaalselt ilma, et oleks

teinud põhjalikku analüüsi kostja tegelike sissetulekute ja väljaminekute kohta. Pangakonto

väljavõtetest selgub, et kostja peamised sissetulekud koosnesid töötasust, mis laekus igakuiselt

summas 902 eurot tööandjalt Patune Jüri, ning töötukassa toetusest, mis varieerus vahemikus

539,40 kuni 637,67 eurot kuus. Lisaks sellele sai kostja igakuiselt Sotsiaalkindlustusametilt

toetust summas 45,77 eurot. Samuti ilmnevad pangakonto väljavõtetelt eraisikute ülekanded,

näiteks jaanuaris 300 eurot, märtsis 155 eurot ja aprillis 50 eurot, mis viitavad sellele, et kostja

võib vajada rahalist toetust kolmandatelt isikutelt. Täiendava sissetulekuna kajastuvad kontol

intressitulud, kuid need on väga väikestes summades, jäädes vahemikku 0,02 kuni 0,21 eurot

kuus. Kostja väljaminekute struktuur ei viita stabiilsele majanduslikule seisundile, kuna

kulutused on ebaregulaarsed ning kohati oluliselt suuremad kui sissetulekud. Jaanuaris ja

veebruaris moodustasid kulutused peamiselt kommunaalarved, sidekulud ja eluasemega seotud

maksed. Märtsist alates ilmnevad kontol suured sularahaväljamaksed, sealhulgas 1000 eurosed

summad mitmel korral, mille otstarve ei ole teada. Samuti on tuvastatud märkimisväärsed

kulutused meelelahutusele ja hasartmängudele, näiteks mitmed Eesti Loto maksed. See viitab

finantsilise distsipliini puudumisele ning tekitab kahtlusi kostja reaalse maksevõime osas.

Kohtupraktika kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalik, et

laenuandja nõuaks laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtet piisavalt pika ajavahemiku kohta,

et võimaldada objektiivset hinnangut krediidivõimele. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud

tõendeid selle kohta, et ta oleks analüüsinud kostja majanduslikku käitumist tervikuna. Kostja

maksevõime hindamisel on tuvastatav mitmeid ohumärke. Esiteks on kostja sissetulekud

ebastabiilsed, kuna suur osa neist sõltub toetustest ja eraisikute ülekannetest, mis ei ole

pikaajaliselt garanteeritud. Teiseks on kontol regulaarselt suured sularahaväljamaksed, mille

lõplik kasutusotstarve ei ole teada, mis omakorda viitab võimalikele kontrollimatutele

väljaminekutele. Samuti ei kajastu pangakonto väljavõttel selgelt esmatarbekaupade, näiteks

toidu ostmine, mis võib tähendada, et osa kulutusi tehakse sularahas või kellegi teise poolt,

raskendades seeläbi kostja tegelike elamiskulude hindamist. Täiendavalt viitavad mitmed

kulutused meelelahutusele ja loteriidele võimalusele, et kostja ei pruugi oma rahalisi vahendeid

eesmärgipäraselt jaotada, mis suurendab tema finantsriskide ulatust. Lisaks esineb perioode, kus

kostja kulutused ületavad sissetulekuid, mis võib viia täiendavate laenude või võlgnevuste

kuhjumiseni.

14. Krediidiandja ülesanne ei piirdu ainult taotleja esitatud andmete vastuvõtmise ja formaalse

analüüsiga, vaid hõlmab ka nende andmete tegelikku kontrollimist ja kriitilist hindamist.

Krediidiandja peab hindama, kas tarbija suudab võetud laenukohustust täita, võttes arvesse mitte

ainult tema sissetulekuid, vaid ka reaalseid kohustusi ja igapäevaseid kulutusi. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud,

et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal

siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole

lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui

krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei

saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks.

15. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, võib järeldada, et ta ei ole täitnud oma hoolsuskohustust ning on piirdunud

pelgalt formaalse informatsiooni kogumisega, ilma et oleks kriitiliselt hinnanud kostja tegelikku

maksevõimet. Kõigi nende asjaolude põhjal on ilmne, et krediidiandja ei ole täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid ega hinnanud objektiivselt kostja maksevõimet.

16. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks

olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on

märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7

teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud

RK otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal

(08.07.2024)

kuni

lepingu

ülesütlemiseni

(29.10.2024)

oli

4,25%

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli tarbijakrediidilepingus kokkulepitud

intressist (17,90% aastas) madalam. Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses

madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale

muid tasusid.

17. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda

kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise

vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kuivõrd

kostja sai laenu kokku 7840 eurot ning ta ei ole ühtegi osamakset tasunud, mõistab kohus hageja

kasuks välja 7840 eurot.

18. Seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 11.08.2024 - 19.10.2024 eest on kostjal 63,73 eurot

(kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee, fikseeritud määr perioodil 11.08.2024 - 19.10.2024

4,25% aastas), mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 396 lg 1 ja VÕS § 402 lg 1 ja VÕS § 94

lg 1 alusel välja mõista. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

19. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval

juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise

ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 81% ulatuses (7903,73 : 9711,44 x 100), jäävad sellises

ulatuses menetluskulud kostja kanda ning 19% ulatuses hageja enda kanda.

20. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid

hageja menetluskulud riigilõiv 770 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest,

mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 623,70 eurot (770 × 81%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja

toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja

taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud

määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik