2-24-100324/20 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10. märts 2025

Tsiviilasi

nr 2-24-100324

S.K. hagi T.K. vastu elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg

1 sätestatud miinimummääras

hagimenetlus

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

alaealine: S.K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX

Hagejate seaduslik esindaja

K.R. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: )

Hagejate lepinguline esindaja

jurist Monika Sulg (OÜ HUGO, e-post:

Kostja

T.K. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post:

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada alaealise S.K. elatisnõude osas menetluse kompromissiga ja kinnitada

kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. T.K. tasub S.K.-le igakuiselt elatist 75 eurot alates 01.02.2025 kuni S.K. täisealiseks

saamiseni (XX.XX.XXXX). Elatis tasutakse lapse X K.R.-i (K.R.) pangakontole nr

XXX iga kuu esimeseks kuupäevaks.

1.2. T.K. kinnitab, et kostja elatisekohustused on 2025. aasta jaanuarikuu seisuga

täidetud.

2. Poolte kantud menetluskulud jäävad kokkuleppeliselt poolte endi kanda.

3. Toimetada määrus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostja esindajale.

Selgitus

Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 ja § 630 lg-le 2 on pooled loobunud kompromisslepingu

kinnitamisega tsiviilasjas menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õigusest.

Käesolev määrus jõustub allkirjastamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on S.K. hagi T.K. vastu elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg 1

sätestatud miinimummääras Kohus on teinud menetluses pooltele ettepaneku kompromissi

sõlmimiseks (TsMS § 4 lg 4). Hageja seaduslik esindaja ja kostja esitasid kohtule 06.03.2025

kompromisslepingu ja ühtlasi taotluse kompromissi kinnitamiseks ning tsiviilasja menetluse

lõpetamiseks. Kokkuleppeliselt on loobutud kompromissi kinnitavale kohtumäärusele

määruskaebuse esitamise õigusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1).

3. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub

olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus ei

leidnud asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kohus on seisukohal, et

poolte vaheline kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel

lõpetada. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

4. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus selgitab, et pärast

kohtulahendi, millega kostjalt mõisteti välja elatis, jõustumist, on nii hagejal kui kostjal õigus uues

hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete

suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (TsMS §

459 lg 1 p 1).

5. TsMS § 168 lg 3 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Karting

kohtunik