Legislator Case Law & Legislation
2-23-12134/19 AI generated

2-23-12134/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-12134/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Debitum Invest OÜ-lt Coop Pank AS kasuks viivis 4864,12 eurot. Välja mõista Debitum Invest OÜ-lt Coop Pank AS kasuks menetluskulude hüvitis 560

Legislator headnote

AI generated

2-23-12134/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista Debitum Invest OÜ-lt Coop Pank AS kasuks menetluskulude hüvitis 560

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

10.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-12134

Tsiviilasi

Coop Finants AS-i hagi Debitum Invest OÜ vastu nõuete

loovutamise lepingust tuleneva viivise täitmise nõudes

Tsiviilasja hind

4 864,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Coop Pank AS (registrikood 10237832),

lepingulised esindajad Maarika Ramp ja Margit Saar

Kostja Debitum Invest OÜ (registrikood 16355343),

lepinguline esindaja Indrek Põder

Kohtuistungi toimumise aeg

18.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Debitum Invest OÜ-lt Coop Pank AS kasuks viivis 4864,12 eurot.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista Debitum Invest OÜ-lt Coop Pank AS kasuks menetluskulude hüvitis 560

eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja palub välja mõista Debitum Invest OÜ-lt nõuete loovutamise lepingust tulenev viivise

võlgnevus 4864,12 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks poolte 29.11.2022 nõuete loovutamise leping. Lepingu

kohaselt kohustus omandaja tasuma lepingu alusel igakuiselt loovutatud nõuete eest loovutajale tasu

74% lepingu lisadeks olevates nõuete elektroonilistes nimekirjades toodud nõudentasumata

põhisummast. Lepingu punkti 2.2. kohaselt pidi omandaja tasuma loovutajale loovutuse tasu

2-23-12134

loovutatud nõuete eest hiljemalt 21 kalendripäeva jooksul nõuete elektroonilise nimekirja

allkirjastamisest.

Lepingu punkti 6.2. kohaselt on lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetähtaegsel täitmisel

maksmisega viivitanud pool kohustatud maksma teisele poolele viivist 0,1% tasumata summalt

päevas.

Hageja loovutas kostjale järgmised nõuded, mille tasumisega jäi kostja viivitusse:

-

30.11.2022 nõue summas 297 337,69 eurot, millest 74 % on 220 029,89 eurot. Nõude tasumise

tähtaeg oli 21.12.2022, raha laekus 30.12.2022. Kostja oli tasumisega viivituses 9 päeva, mille

eest arvestatud viivis on 1980,27 eurot.

-

01.01 2023 nõue summas 245 139,49 eurot, millest 74% on 181 403,22 eurot. Nõude tasumise

tähtaeg oli 22.01.2023. Osa rahast (100 000 eurot) laekus 06.02.2023. Kostja oli tasumisega

viivituses 15 päeva, mille eest arvestatud viivis on 2721,05 eurot. Ülejäänud nõude osa, 81

403,22 eurot, laekus kaks päeva hiljem ehk 08.02.2023, mille eest arvestatud viivis on 162,81

eurot. Nõude viivis kokku on 2883,86 eurot.

20.04.2023 edastas hageja kostjale viivise tasumise nõude, mille palus ära tasuda hiljemalt

27.04.2023. 15.08.2023 esitas hageja kostjale teistkordse viivise tasumise nõude ning palus viivise

tasuda hiljemalt 22.08.2023. Kostja viivist ei tasunud.

Hageja on seisukohal, et pretensioonid loovutatud nõuete sisule ei ole seotud tasumisele kuuluvate

arvete õigeaegse täitmise kohustusest vabastamisega. Lepinguga on eraldiseisvalt ette nähtud

regulatsioon, kuidas toimub pretensioonide esitamine nõuete kohta (lepingu punkt 5.2.), kuidas

toimub loovutatud nõuete eest tasumine (lepingu punkt 2.2.), kuidas toimub nõuete tagasiloovutamise

korral tasu proportsiooni arvestamine (lepingu punkt 5.4.) ning milline on rahaliste kohustuste

mittetähtaegse täitmise tagajärg (lepingu punkt 6.2.). Nõuete tagasiloovutamine ja arvete (nõuete) eest

tasumine on eraldiseisvad tegevused ning reguleeritud eraldiseisvate toimingutena. Vastastikust

sõltuvusseost nad ei oma ning kumbki tegevus omab iseseisvat regulatsiooni.

Vastusena kostja hagivastusele, hageja selgitab, et kostja viidatud Finantsinspektsiooni ettekirjutus on

avalik informatsioon, kõikidele isikutele kättesaadav ning lisaks Finantsinspektsiooni kodulehele

avaldatud ka muus meedias. Ettekirjutusega anti hagejale puuduste kõrvaldamiseks aega kuni

31.10.2022. Hageja kõrvaldas oma sise-eeskirjades nimetatud puudused määratud tähtajaks. Kuna

leping sõlmiti 29.11.2022, olid lepingu sõlmimise ajaks kõik ettekirjutuse nõuded täidetud ning

ettekirjutus ei olnud enam aktuaalne. Hageja on seisukohal, et ta ei ole kostja eest eelpoolkirjeldatud

infot varjanud, kuna ettekirjutuse info on avalik informatsioon.

Kostja viidatud ettepanek nõuete tagasiloovutamiseks puudutab nõuete portfelli, mis edastati kostjale

müümise eesmärgil 29.03.2023 (nn Portfell 3) ning ei ole seotud Portfellidega 1 ja 2. Portfelli 3 võttis

hageja tagasi, vastastikuseid rahalisi kandeid Portfelli 3 pinnalt hageja ja kostja vahel ei toimunud

ning rohkem nõuete pakkumisi ega loovutamisi ei vormistatud.

Kostja seisukohad

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Nõuete loovutamise lepingu punkti 5.1. kohaselt loovutaja avaldab ja kinnitab omandajale, et

loovutaja poolt omandajale vastavate nõuete elektrooniliste nimekirjade saatmise päeva seisuga:

5.1.7. võlgniku suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti; 5.1.8. Krediidileping ei ole sõlmitud kelmuse

või pettuse teel; 5.1.11. Krediidileping on sõlmitud kooskõlas krediidilepingu sõlmimise hetkel

kehtinud kohalduvate õigusaktidega.

Lepingu punkt 5.2. kohaselt on pooled kokku leppinud, et juhul, kui pärast vastava nõude

omandiõiguse üleminekut omandajale vastavalt lepingu punktile 3.2. osutub nõude ja/või

krediidilepingu ja/või võlgniku suhtes lepingu punktis 5.1. toodud mistahes loovutaja kinnitus valeks,

on omandajal esimesel võimalusel eeltoodust teadasaamisest, ent mitte hiljem kui 12 (kaheteist) kuu

jooksul nõude omandiõiguse üleminekust arvates õigus vastav Nõue loovutajale tagasi loovutada,

2-23-12134

teatades sellest loovutajale kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis avaldusega e-posti teel.

Hageja on kostja eest varjanud, et Finantsinspektsioon on viinud läbi vahetult enne nõuete

loovutamise lepingu allkirjastamist Coop Finants AS-s ja Coop Pank AS-s kontrolli, mille tulemusel

tuvastas, et Coop Finants AS-i tarbijate krediidivõimelisuse hindamist puudutavad sise-eeskirjad ei

vastanud täielikult krediidiandjate ja -vahendajate seaduse nõuetele. Muu hulgas kontrollis

inspektsioon, kuidas krediidiandja tarbija kohta infot kogus ja talle krediiti andis (dtl 57). Eeltoodu on

aga vastuolus lepingu punktiga 5.1.11 ja VÕS sätestatuga.

Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud lepingu punkti 5.1.7; 5.1.8 ja 5.1.11. ning et hageja ei ole

hinnanud sõlmitud tarbijakrediidilepingute puhul tarbija krediidivõimelisust täielikult vastavalt

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse nõuetele. Seetõttu on kostja hinnangul kostjal lepingu punktist

5.2 õigus 12 kuu jooksul nõude omandiõiguse üleminekust arvates vastav nõue loovutajale tagasi

loovutada. Kostja on 06.04.2023 edastanud hagejale ettepaneku nõuete tagasiloovutamiseks ning

lepingu lõpetamiseks (dtl 55-56). Kosja viitas dokumendis, et hageja poolt kostjale lepingu alusel

loovutatud nõuded ei vasta lepingutingimustele.

Juhul, kui kohus leiab, et hagiavaldus kuulub osaliselt või täielikult rahuldamisele – palub kostja

kohtul vähendada hageja viivisnõuet nullini. Kostja selgitab, et ei ole hagiavalduses viidatud

loovutuse tasu jätnud tasumata (paha)tahtlikult. Kostja hinnangul on hageja asunud kostjalt nõudma

viivist peale tema poolt 06.04.2023 edastatud ettepanekut.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Hageja palub välja mõista Debitum Invest OÜ-lt nõuete loovutamise lepingust tuleneva viivise

võlgnevuse 4864,12 eurot.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Eeltoodust tuleneb, et kui lepingus on kokku lepitud kõrgemas viivise määras, kui on

seadusjärgne viivise määr, tuleb viivist tasuda vastavalt lepingule. Viivisenõude rahuldamise

eelduseks on, et võlgnik on põhinõude täitmisega olnud viivituses.

5. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt puudub pooltel vaidlus 29.11.2022 nõuete loovutamise

lepingu sõlmimise ja tingimuste osas, sh selle osas, et lepingu kohaselt kohustus omandaja tasuma

lepingu alusel igakuiselt loovutatud nõuete eest loovutajale tasu ning, et lepingust tulenevate rahaliste

kohustuste mittetähtaegsel täitmisel maksmisega viivitanud pool kohustatud maksma teisele poolele

viivist 0,1% tasumata summalt päevas. Pooltel puudub vaidlus ka viivise nõude kujunemise üle.

Nimetatud asjaolud on poolte poolt omaksvõetud TsMS § 231 lg 2 tähenduses.

6.

29.11.2022 nõuete loovutamise lepingu kohaselt kohustus omandaja tasuma lepingu alusel

igakuiselt loovutatud nõuete eest loovutajale tasu 74% lepingu lisadeks olevates nõuete

elektroonilistes nimekirjades toodud nõude tasumata põhisummast. Lepingu punkti 2.2. kohaselt pidi

omandaja tasuma loovutajale loovutuse tasu loovutatud nõuete eest hiljemalt 21 kalendripäeva jooksul

nõuete elektroonilise nimekirja allkirjastamisest. Lepingu punkti 6.2. kohaselt on lepingust tulenevate

rahaliste kohustuste mittetähtaegsel täitmisel maksmisega viivitanud pool kohustatud maksma teisele

poolele viivist 0,1% tasumata summalt päevas.

Hageja loovutas kostjale järgmised nõuded, mille tasumisega jäi kostja viivitusse:

-

30.11.2022 nõue summas 297 337,69 eurot, millest 74 % on 220 029,89 eurot. Nõude tasumise

tähtaeg oli 21.12.2022, raha laekus 30.12.2022. Kostja oli tasumisega viivituses 9 päeva, mille eest

arvestatud viivis on 1980,27 eurot.

-

01.01 2023 nõue summas 245 139,49 eurot, millest 74% on 181 403,22 eurot. Nõude tasumise

2-23-12134

tähtaeg oli 22.01.2023. Osa rahast (100 000 eurot) laekus 06.02.2023. Kostja oli tasumisega

viivituses 15 päeva, mille eest arvestatud viivis on 2721,05 eurot. Ülejäänud nõude osa, 81 403,22

eurot, laekus kaks päeva hiljem ehk 08.02.2023, mille eest arvestatud viivis on 162,81 eurot. Nõude

viivis kokku on 2883,86 eurot.

Kostja ei esitanud vastuväiteid viivise arvutuskäigule ning kohus peab viivise arvestust põhjendatuks.

7. Kohus on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et 30.11.2022 ja 01.01.2023 loovutatud

nõuded ei vastanud lepingu punktides 5.1.7; 5.1.8 ja 5.1.11. kokkulepitule, ei ole käesoleva vaidluse

kontekstis asjakohased.

Pooltevahelise lepingu p. 5.2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et juhul, kui pärast vastava Nõude

omandiõiguse üleminekut Omandajale vastavalt Lepingu punktile 3.2. osutub Nõude ja/või

Krediidilepingu ja/või Võlgniku suhtes Lepingu punktis 5.1. toodud mistahes Loovutaja kinnitus

valeks, on Omandajal esimesel võimalusel eeltoodust teadasaamisest, ent mitte hiljem kui 12

(kaheteist) kuu jooksul Nõude omandiõiguse üleminekust arvates õigus vastav Nõue Loovutajale

tagasi loovutada, teatades sellest Loovutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldusega

e-posti teel. Lepingu p. 5.4 kohaselt kohustub Loovutaja Omandajale hiljemalt 14 (neljateistkümne)

kalendripäeva jooksul Nõude tagasiloovutamise kohta akti allkirjastamisest vastavalt Lepingu punktile

5.3. tagasi maksma vastava Nõude eest Omandaja poolt tasutud Loovutuse tasu vastavalt Lepingu

punktis 2.1. toodud Loovutuse tasu proportsioonile. Nõue loetakse Omandajalt Loovutajale tagasi

loovutatuks vastava Nõude kohta Nõude tagasiloovutamise kohta akti digitaalselt allkirjastamisest

vastavalt Lepingu punktile 5.3.

Eelnevale tuginedes kohus nõustub hageja seisukohaga, et lepinguga on reguleeritud nõuete

tagasiloovutamise kord (lepingu p. 5.2) ning nõuete tagasiloovutamine ja arvete (nõuete) eest

tasumine on eraldiseisvad tegevused. Asjaolu, et kostja soovinuks nõudeid tagasi loovutada, ei anna

lepingu kohaselt õigust loovutamise tasu osaliselt maksmata jätmiseks või selle maksmisega

viivitamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et põhinõue tasuti kokkulepitud ulatuses, kuid

hilinemisega. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt tasuti põhinõue portfelli nr 1 puhul ära

30.12.2022 ja 06.02.2023 ning portfelli nr 2 puhul 08.02.2023. Nõuete tagasiloovutamise ettepanek

tehti 06.04.2023 (dtl 238). Eelnevast tulenevalt ei nähtu, et loovutuse tasu maksmine oleks ka

sõltunud nõuete tagasiloovutamisest.

18.02.2025 toimunud kohtuistungil avaldatust järeldub, et kostja viivitus põhinõude täitmisel oli

tingitud nõuete läbivaatamisest. Kostja esindaja on selgitanud, et „Loogika oli selline, et sõlmiti

raamleping, aastaks ette ja kostja ei teadnud kelle nõudeid loovutatakse. Kokku oli lepitud, kui palju

igas kuus võib nõudeid olla, millise summas on väljastatud laenusaajale laenu, n-ö maksimumulatus

ja millistele tingimustele väljastatud laenud peavad vastama. Seal ei olnud juriidilisi isikuid, kõik

puudutas füüsilistele isikutele väljastatud erinevaid laene; maksekaardid, väikelaenud, autolaenud,

kogu tarbijakrediiti puudutav. Loovutamine toimus kord kuus kuu viimastel päevadel, alles siis oli

kostjal võimalik tutvuda, kelle nõudeid loovutatakse. Räägime sadadest isikutest, kes loovutati ja läbi

töötati. Tasumine toimus peale seda, kui oli selge, millega oli täpselt tegu. Seal oli surnud isikuid,

Austraalias ja Ameerikas asuvaid isikuid jne. Tagantjärgi hinnates oli tasumise aeg 21 päeva

ebamõistlikult lühike, et saada aru, millega on tegemist.“ (18.02.2025 maakohtu istung, ajamärge

00:25:00, dtl 236-237). Samas pooltevaheline leping ei näe ette sellist võimalust, et nõuete

loovutamise eest tasutakse peale nõuetega tutvumist. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle

kohta, et kostja oleks taotlenud täiendavat tähtaega põhikohustuse täitmiseks (tasu maksmiseks).

Kokkuvõtvalt ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid, mis annaksid alust keelduda viivisenõude

kohustuse täitmisest VÕS § 113 lg 4 tähenduses.

8. Kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse. Kostja vastuses põhjendab kostja, et juhul,

kui kohus leiab, et hagiavaldus kuulub osaliselt või täielikult rahuldamisele – palub kostja kohtul

vähendada hageja viivisnõuet kuni nullini. Kostja selgitab, et ei ole hagiavalduses viidatud loovutuse

tasu jätnud tasumata (paha)tahtlikult. Kostja hinnangul on hageja asunud kostjalt nõudma viivist peale

2-23-12134

tema poolt 06.04.2023 edastatud ettepanekut ning viivisnõue on hageja poolt ajas vähenenud. Nimelt

edastas hageja 20.04.2023 s.o peale kostjalt 06.04.2023 ettepaneku saamist viivisnõude kostjale

summas 7795,25 eurot tasumiseks (dtl 47-48).

9. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist

vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole

nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt,

teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus selgitas

23.09.2024 selgituskirjas, et vastavate asjaolude esitamise ja tõendamise kohustus on kostjal (dtl 81).

Viivise vähendamise otsustab kujundusotsusega kohus (RKTKo 3-2-1-139-14, p 16). Kohus leiab, et

kostja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust viivist vähendada nullini.

Asjaolud, et kostja ei ole hagiavalduses viidatud loovutuse tasu jätnud tasumata (paha)tahtlikult ning

et kostja vajas nõuete läbivaatamiseks rohkem aega, ei anna alust viivise vähendamiseks. Kohtule ei

ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks taotlenud täiendavat tähtaega põhikohustuse

täitmiseks (tasu maksmiseks). Sisuliste läbirääkimiste pidamine võib anda aluse viivist vähendada,

kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid pidanud nõuete osas läbirääkimisi.

Samuti ei asjakohased kostja väited, et hiljem on selgunud, et loovutatud nõuded ei vastanud

lepingutingimustele. Kohus jääb varem väljendatud seisukohale, et kostja võimalik soov nõudeid

tagasi loovutada, ei anna lepingu kohaselt õigust loovutamise tasu osaliselt maksmata jätmiseks või

selle maksmisega viivitamiseks. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus viivist vähendada, poolte

vahel ei ole vaidlust selles, et hageja viivisenõue ja arvutuskäik on kooskõlas lepingus kokkulepituga.

Kohtupraktikas ei ole ülemäära suureks üldjuhul loetud viivist, mis moodustab kuni pool põhivõla

suurusest. Arvestades väljakujunenud kohtupraktikat ja põhinõuete suurust, ei ole hageja poolt nõutav

viivis ka ülemäära suur.

10. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

4864,12 eurot.

Menetluskulude jaotus.

11. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1

tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati.

12. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 560 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 560 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik