1-23-7168/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-1012

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

10.03.2025

Kohtuasja number

1-23-7168

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik ja Ingeri Tamm

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Sergei Abdullajevi süüdistuses KarS § 118

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 07.10.2024. a otsus

Süüdistatav

Sergei Abdullajev (ik 38709172220); elukoht: XXX;

Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel;

keskharidusega; ei tööta;

1 kehtiv kriminaalkaristus – Harju Maakohtu 03.06.2019.

a otsusega karistatud KarS § 4231 järgi 4 kuu pikkuse

vangistusega, mis KarS § 74 alusel jäetud tingimisi

täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga;

Tõkend: elukohast lahkumise keeld 03.01.-03.12.2022

Apellant

süüdistatava lepinguline kaitsja V.S. Vilde

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Liina Pikma

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 07.10.2024. a otsus osaliselt, s.o Sergei Abdullajevile

mõistetud karistuses .

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1.

Mõista Sergei Abdullajevile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistuseks 5 aastat

ja 5 kuud vangistust;

2.2.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg

01.–03.01.2022, s.o 3 päeva vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 5 aastat 4

kuud ja 27 päeva vangistust.

3. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 07.10.2024. a otsus muutmata.

4. Apellatsioon jääb rahuldamata.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

1-24-1012

Süüdistus

1. Sergei Abdullajevit süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) 118 lg 1 p 1 järgi

tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht elule. Talle heidetakse ette, et 01.01.2022

kella 01.20 paiku lõi ta XXX asuvas korteris ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud konflikti

käigus ühe korra noaga enda tuttavat S.K. t kõhtu. Selle tahtliku tegevusega tekitas ta

kannatanule kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool kõhu eesseinas koos maksa,

ristikäärsoole ning parema ülakõhuarteri ja -veeni vigastusega, mille tüsistusena tekkis

traumaatiline verikõht.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 07.10.2024. a otsusega tunnistati Sergei Abdullajev KarS § 118 lg 1 p

1 järgi süüdi ning talle mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aega

arvestades jäi kandmisele 7 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust, mille alguseks loeti

kinnipidamisasutusse karistuse kandmisele ilmumine. Süüdistatavalt mõisteti välja sundraha

ja ekspertiisikulu kokku summas 2111 eurot.

3. Kohus tuvastas, et 01.01.2022 viibisid süüdistatav, kannatanu ning tunnistajad V.S. ,

V.R. , A.P. ja D.P. Kohtla-Järvel asuvas korteris ning tähistasid aastavahetust. Samal öösel

kutsuti sinna korterisse kiirabi, kes tuvastas S.K. l kõhuseina lahtise haava. Kannatanu viidi

Ida-Viru Keskhaiglasse, kus talle teostati operatsioon. Ekspertiisiakti nr 22E-IDI0054 järgi

esines S.K. l kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool kõhu eesseinas koos maksa,

ristikäärsoole ning parema ülakõhuarteri ja -veeni vigastusega, mille tüsistusena tekkis

traumaatiline verikõht. Vigastus on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise

vahendiga (näiteks noaga) kõhu piirkonda. Haav põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse.

Kannatanu asend talle vigastuse tekitamise ajal oli seisev, istuv või selili-külili lamav.

4. Seega on üheselt teada kannatanul tekkinud tervisekahjustuse laad ja raskus. Vaidlus

taandus sellele, kas selle tervisekahjustuse tekitas kannatanule Sergei Abdullajev. Süüdistatav

end süüdi ei tunnista ning keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. Kohtueelses menetluses

antud ütluste kohaselt ei mäleta ta sellest sündmusest midagi. Eelmisel õhtul jõi ta 16 pudelit

Tuborg õlut ning läks linna keskväljakule ilutulestikku vaatama. Seal kohtas ta enda tuttavat

D.P. it ning arvab, et edasi läksid nad korterisse. Teadvusele tuli ta Viru Vanglas. Süüdistatav

andis ütlused, mille kohaselt võib ta alkoholijoobes käituda agressiivselt ning varasemalt on

juhtunud, et alkoholi joonuna ta toimunut hiljem ei mäleta.

5. Kannatanu osutas Sergei Abdullajevile kui teda noaga rünnanud inimesele. Ta

kirjeldas, kuidas alguses veetsid nad korteris neljakesi aega ja siis lisandusid D.P. ja Sergei

Abdullajev. Viimast ta varem ei tundnud. Koos tarvitati alkoholi. Sellel ööl tekkisid tema ja

Abdullajevi vahel konfliktid. Abdullajevil kadus ära telefon ja ta hakkas selles teisi

süüdistama, hiljem oli süüdistus suunatud juba pigem kannatanule. Sergei Abdullajev oli

alkoholijoobes ja ebaadekvaatne. S.K. nägi süüdistatava käes nuga ja siis järgmisel hetkel oli

ta sellega juba kannatanut löönud. S.K. läks kööki ja kattis haava käega kinni. Köögis käisid

nii süüdistatav kui ka sõbrad, kes kutsusid välja kiirabi. Politsei tuli ka kohale. Esialgu

mõtlesid sõbrad D.P. i ja V.R. a algatusel välja mingi loo, kuidas kõik juhtus – Abdullajevil

on lapsed, naine ja varem on juba karistatud, et ei tahaks, et jälle vangi läheks. Alguses rääkis

ka tema seda väljamõeldud versiooni.

6. Äratundmiseks esitamisel osutas kannatanu Sergei Abdullajevile kui teda rünnanud

isikule. Kannatanu ütlusi pärast noalööki köögis viibimisest kinnitab sündmuskoha vaatluse

1-24-1012

protokoll ja V.R. i ütlused, kes kutsus sõbrale kiirabi. Tunnistaja V.R. noalööki ei näinud ja

konflikti toimumist tähele ei pannud. Konflikti toimumist kannatanu ja süüdistatava vahel

kinnitavad lisaks kannatanu ütlustele tunnistajate D.P. i ja V.R. a ütlused. D.P. i sõnul oli kahe

Sergei vahel sõnaline tüli, mille põhjust ta ei mäleta. V.R. a ütlustest nähtub, et süüdistatav

tahtis teha kannatanu suhtes mingeid liigutusi, aga nad rahustasid ta maha. Seda, mis oli

konflikti põhjuseks, ta ei tea. Küll aga kuulis ta, et süüdistatav otsis oma mobiili. A.P. i ütluste

kohaselt kuulis ta ühel hetkel köögist kaklemist. Seal olid Sergei Abdullajev ja S.K. ja ta

hakkas neid eraldama. Selle käigus said kõik pihta. Abdullajev ei tahtnud maha rahuneda, ja

nad karjusid ta peale. Tunnistaja läks välja suitsu tegema ning tagasi tulles kuulis, et kõik jälle

karjuvad. Köögis seisis S.K. kraanikausi najal ning tal oli alakõhu piirkonnas paremal pool

veritsev haav. Sel ajal olid kõik köögis. Versiooni, et noahaava võis kannatanu saada õues, ei

kinnita ka asjaolu, et kannatanu väliriided olid terved ja neil ei olnud veremäärdumisi.

7. Sündmusele reageeris politseiametnikuna tunnistaja E.S. , kelle ütluste kohaselt käitus

Sergei Abdullajev agressiivselt. SA Ida-Viru Keskhaigla tõendist nähtuvalt oli 01.01.2022

kell 2.00-4.30 EMO-sse toimetatud Sergei Abdullajevil krambid ja ta oli agressiivne.

Diagnoos: alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, äge intoksikatsioon.

8. Kogutud tõendid viitavad üheselt sellele, et kannatanu vigastused tekkisid korteris

ning teda lõi noaga Sergei Abdullajev. Süüdistatav tegutses otsese tahtlusega nii oma teo kui

selle tagajärje suhtes ehk teadis, et teostab kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis, et

selle tulemusena võib tekkida oht kannatanu elule. Lüües kannatanut noaga kõhtu (kus asuvad

elutähtsad organid, nagu maks, neerud jne) pidi süüdistatav aru saama, et kannatanu

elutähtsad organid saavad tema noalöögist vigastada. Süüdistatav jäi ükskõikseks nii oma teo

kui selle tagajärgede suhtes. Ta ei kutsunud isegi kiirabi (seda tegid tunnistajad) ning kuni

selle saabumiseni ei üritanud kasvõi mingil moel kannatanut aidata.

9. Sergei Abdullajev ei olnud süüdimatusseisundis. Joobeseisund kui selline aga ei

välista süüd (KarS § 36).

10. Karistuse mõistmisel võttis kohus lähtepunktiks sanktsiooni keskmise määra ning

leidis, et teosüü on sellele vastav. Süüdistatav lõi ilma mingi objektiivse põhjuseta kannatanut

noaga kõhtu, ei kutsunud talle kiirabi ega andnud ise mingit abi kohapeal. Karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus mõistis Sergei Abdullajevile

karistuseks 8 aastat vangistust.

Apellatsioon

11. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja, kes taotleb selle tühistamist

materiaalõiguse vale kohaldamise, tõendite ebaõige hindamise ja süüdistatava selgituste

põhjendamatu arvestamata jätmise tõttu. Süüteokoosseisu tunnused ei ole täidetud, süü on

tõendamata, Sergei Abdullajevi tegevuses puudus tahtlus, tunnistajate ja kannatanute ütlused

on vasturääkivad ja ebausaldusväärsed, eksperdi arvamus on umbkaudne.

12. Tõendamist ei leidnud, et tegu pandi toime XXX korteris. Tunnistajate esmased

ütlused viitavad sellele, et kannatanut lõi Vironia keskuse platsil tundmatu isik. Neid ütlusi

kinnitab kiirabikaardilt ja patsiendikaardilt nähtuv informatsioon. Menetluse käigus jäi

selgitamata nii sündmuskoht kui ka teo toime pannud isik. Tunnistaja D.P. i ütluste kohaselt

oli sündmuskohaks köök, mitte elutuba, nagu väidavad teised tunnistajad. Tunnistajad

kinnitasid, et kõik korteris viibinud isikud olid väljas suitsemas. Tunnistaja on öelnud, et

kannatanu lahkus 30 minutiks korterist ja tulles tagasi liikus kohe kööki, kus avastati

1-24-1012

kannatanu kõhu piirkonnas haav. Seega on menetluse raames jäänud välja selgimata nii

sündmuskoht kui ka löögi sooritanud isik.

13. Tunnistaja E.S. i ütlused on ebausutavad, kuna ta mäletab peaaegu 3 aastat tagasi

toimunud sündmusi nii detailselt. Politseiametniku töös on vahepeal olnud teisigi

väljakutseid.

14. Kannatanu, tunnistajad ja süüdistatav olid tugevas joobes ning ei olnud võimelised

oma käitumist juhtima. Süüdistataval diagnoositi alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja

käitumishäired, äge intoksikatsioon. Kõigi korteris viibinud isikute ütlused on vasturääkivad.

Kannatanu juurest leiti 0,86g amfetamiini (prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise

määrus, lk 96). Seega ei ole välistatud, et kannatanu tarvitas koos teiste isikutega

narkootikume koos alkoholiga ja oli narkojoobes. Kohapeal olnud inimestele ei tehtud alko- ja

narkoteste. Kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele

arusaamisele juhtida on oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60

sätestatut.

15. Süüdistatav on disulfiraami nimelise ravimi abil alkoholi vastu kodeeritud.

Disulfiraam blokeerib ensüüme, mis aitavad inimestel alkoholi töödelda. Seetõttu koguneb

selle võtmisel verre äärmiselt mürgine ühend, atseetaldehüüd. Rasketel juhtudel ilmuvad

hallutsinatsioonid, vaimne segadus pettekujutelmadega, tahhükardia ja rõhulangused,

mõnikord lõpevad sellised katsed surmaga. Seega on alus arvata, et süüdistatav ise oli

eluohtlikus olukorras. KarS § 34 p 2 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal

ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele

arusaamisele juhtima seoses ajutise raske psüühikahäirega.

16. Kannatanu asus kohe peale haiglast välja saamist välismaale tööle keevitajana. See on

raske töö, ometi ei seganud vigastus tal töö tegemist. Seega ei olnud tervisekahjustus raske ja

kannatanul ei olnud ohtu elule KarS § 118 lg 1 p 1 mõistes. Tegemist oli kehalise

väärkohtlemisega KarS § 121 lg 1 järgi, mistõttu tuleb muuta kvalifikatsiooni.

Ringkonnakohtu seisukohad

17. Kolleegium leiab, et apellatsiooni väited maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna,

küll aga on asja seadusele vastavaks lahendamiseks tarvilik väljuda apellatsiooni piiridest.

Ringkonnakohus käsitleb esmalt apellatsiooni väiteid, et tegu ei ole toime pannud süüdistatav

(I). Seejärel käsitletakse teo kvalifitseerimist (II) ja süüdistatava arusaamisvõimega seotud

väiteid (III). Karistuse mõistmisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust, mis tingib

vajaduse väljuda apellatsiooni piiridest (IV). Viimasena võetakse kokku

apellatsioonimenetluse tulemus ning lahendatakse menetluskuludega seonduvad küsimused

(V).

(I)

18. Süüdistatav ise kuriteo toimepanemist ei mäleta. Kohtuistungil ta ütlusi anda ei

soovinud, mistõttu avaldati KrMS § 294 p 1 korras kohtueelses menetluses antud ütlused (II

kd tl 107-119). Nendest nähtuvalt tarbis ta juba eelneval õhtul suures koguses alkoholi, läks

seejärel linnaväljakule, sai seal kokku tunnistaja D.P. iga ja tõenäoliselt mindi edasi

korterisse. Järgmine mälupilt on süüdistataval sellest ajast, kui ta vanglas ärkas. Kõikide teiste

1-24-1012

sündmuskohal viibinud isikute usaldusväärsuse seab Sergei Abdullajev kahtluse alla ning

väidab, et kannatanule tekitati kehavigastus kuskil mujal kellegi teise poolt.

19. Toimunust on tõepoolest esitatud mitu erinevat versiooni. Nimelt otsustasid korteris

olnud tunnistajad kannatanu sõnul, et neil on Sergei Abdullajevist kahju – tal on naine ja

lapsed ning ei tahaks, et ta peaks uuesti vanglasse minema. Seetõttu mõtlesid nad välja loo,

kuidas kannatanule põhjustas vigastused keegi teine. Selle looga läks esialgu kaasa ka

kannatanu. Patsiendikaardilt nähtub, et S.K. saabus Ida-Viru Keskhaigla EMO-sse

01.01.2022 kell 2.06 3 cm kõhu lahtise noahaavaga paremal pool ja kõhuvaluga ning

anamneesi all on kirjas, et kella 1.25 paiku õues sai patsient löögi tundmatu inimeste poolt (II

kd tl 65-66). Samasugune info on kirjas ka statsionaarses epikriisis (II kd tl 71-75). Lisaks on

kannatanu öelnud, et ei tea, kes teda lõi. Kiirabikaardilt nähtub samuti, et kannatanu ei tea,

kes teda noaga lõi (II kd tl 78).

20. Keegi tunnistajatest ei väida end näinud olevat seda, mis kannatanuga juhtus. On

täiesti võimalik, et löögihetke ennast keegi ei näinud. Kannatanu sõnul istus süüdistatav

mingil hetkel diivanile tema kõrvale (paremale poole) ja küsis, kus ta telefon on. Kannatanu

vastas, et tema ei tea sellest midagi. Selle peale näitas süüdistatav kannatanule enda käes

olevat nuga ja korraga oli see nuga juba kannatanu keres. Kannatanu sõnul hoidis süüdistatav

nuga paremas käes, kui tegi käeliigutuse temast vasakul istuva kannatanu suunas. Süüdistatav

tõmbas noa välja. Kannatanu tõstis särgi ääre üles ja nägi seal auku. Ta tõusis diivanilt püsti,

lahkus elutoast kööki haava käega kinni hoides. Kannatanu ei oska täpselt öelda, kas ja kes sel

hetkel veel elutoas oli ja lööki pealt nägi (dtl 28). Tegemist on tõepoolest situatsiooniga, mis

võib jääda (joobes) ruumisviibijal tähelepanuta. Tunnistaja V.S. kutsus sel öösel välja kiirabi.

Enda sõnul ta konflikti ega löömist ei näinud (dtl 40-43). Tema kõnest Häirekeskusele ei

selgu infot selle kohta, kes on kuriteo toimepanijaks või kus see täpselt toime pandi – kiirabi

soovib ta Pisuhänna 4 aadressile (II kd tl 51). Samas on tõendeid, mis viitvad sellele, et isikud

sündmuskohal siiski teadsid, mis oli juhtunud. Vormikaamera salvestiselt nähtub, kuidas üks

meestest räägib väljakutsele reageerinud politseinikuga juhtunust. Meesterahvas ei taha

täpselt rääkida, mis juhtus või kes kannatanu noaga lõi. Samas ütleb ta, et sündmus ei

juhtunud kuuse juures. Kui politsei ütleb, et imelik on see, kuidas kannatanu jopel pole

vereplekke ega mingeid auke, siis meesterahvas ütleb: Jah, sa ütlesid õigesti. Meesterahva

sõnul on lööja endiselt seal (II kd tl 52). Tunnistaja E.S. i sõnul oli meesterahvas, kes talle

vihjeid hakkas andma, V.S. (dtl 72).

21. Kuigi kannatanu on andnud toimunu kohta erinevaid selgitusi, ei tee see tema ütlusi

ebausaldusväärseteks. S.K. on arusaadaval viisil selgitanud, miks ta esialgu toimunu kohta

õigust ei rääkinud. Kannatanu tunnistab, et oli alkoholi tarbinud, kuid sai toimunust siiski

adekvaatselt aru (dtl 28). Statsionaarses epikriisis on kanne (lk 71), et S.K. l oli alkoholijoove

ja et ta on igati orienteeritud adekvaatne meespatsient. Seega pole alust arvata, et ta ei oleks

suutnud olukorda õigesti tajuda.

22. Kannatanu ütlusi, et sündmus leidis aset justnimelt sealsamas korteris, kinnitab

01.01.2022 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll (II kd tl 1-9). Protokollist nähtub, et

kortermaja trepikoja välisukse ees lävel ja trepikoja trepil vere jälgi ei avastatud. Verd ei

tuvastatud ka esimese korruse põrandal ega korteri nr 1 ukse eest. Korteris sees leiti verd

köögist (eelkõige kraanikausist ja selle ümbrusest) ja elutoast. Elutoas avastati veretilk

papptaldrikult, mis oli diivanilaua all kilekotis. Protokollist nähtub ka see, et korterit on hiljuti

koristatud: köögi põrandalt leiti kilekott, milles olid verega määrdunud niisked paberrätikud;

köögi põrandat oli osaliselt pestud, samas kui osa põrandat kattis tolm ja mingi nähtav puru

ning kuivatusrestil oli pestud nuga, mille teral ei olnud vesi veel jõudnud ära kuivada.

1-24-1012

Tunnistaja V.R. kinnitas samuti, et koristas köögist vere ära ning käis vannitoas nuga

pesemas. Enda sõnul käis ta pesemas nuga, millega oli just liha lõiganud (dtl 61-62). Teine

asjaolu, mis viitab sellele, et kuritegu ei leidnud aset õues, on see, et tunnistaja E.S. i sõnul oli

kannatanu jope terve ja veremäärdumiseta (dtl 71). Samas on tunnistaja V.S. öelnud, et kui

kannatanuga koos õues kuuse juures käidi, oli kannatanul jope seljas (dtl 47). Kohtu

hinnangul on tõenäosus, et kannatanu oleks läinud 1. jaanuari öösel 600-700 meetri kaugusele

platsile ilma jopeta, sisuliselt olematu. Kui kannatanul oleks olnud noaga löömise ajal seljas

jope, oleks verepritsmeid sattunud lisaks muudele riietele ka jopele. Tõenditest nähtuvalt

jooksis verd päris palju ning kõik ülejäänud kannatanul seljas olnud riided (2 kampsunit, T-

särk, püksid ja aluspüksid) said verega kokku (II kd tl 16-31, 38-39). Samuti oli isegi pärast

köögis koristamist eal endiselt palju verd. Kraanikausist avastatud ahjuplaadil olid lausa vere

voolamise jäljed (II kd tl 3). Seega, kuna verd jooksis võrdlemisi palju ning kortermaja eest

või trepikojast ühtegi verepritset ei leitud, ei ole usutav, et kannatanu tuli haavatuna

korterisse.

23. Tunnistaja A.P. i sõnul olid nii Sergei Abdullajev kui kanntanu korteris, kui tunnistaja

läks viieks minutiks välja suitsu tegema. Korterisse naastes kuulis ta, et kõik karjuvad ja nägi,

et kannatanul on alakõhus veritsev haav. Tunnistaja sõnul öeldi talle, et Sergei Abdullajev oli

kannatanut noaga torganud (dtl 104). Seega kinnitavad tunnistaja ütlused, et kuritegu leidis

aset korteris ning toimepanijaks oli süüdistatav.

24. Oluline on veel märkida sedagi, et enne kõnesolevat ööd ei tundnud kannatanu

süüdistatavat (dtl 26). Seega puudub mistahes põhjus, miks peaks kannatanu andma

süüdistatava suhtes valeütlusi.

25. Süüdistatav on joobes olles agressiivne. Seda tunnistab ta ise (II kd tl 108) ning seda

rääkis ka tunnistaja D.P. , kes otsustas siiski süüdistatava endaga korterisse kaasa kutsuda,

kuna viimane ei näinud väga alkoholijoobes välja (dtl 56). Tunnistaja E.S. i sõnul oli

süüdistatava käitumine ka politsei sündmuskohale jõudes ettearvamatu ja natuke isegi

agressiivne. Süüdistatav üritas tüli norida ning oli näha, et tal on seal korteris ebamugav olla

(dtl 71). Süüdistatav oli agressiivne ka korterist väljatoimetamisel ning politseiautosse

paigutamisel. Tunnistaja sõnul ründas süüdistatav isegi tema paarimeest ja seetõttu pandi tal

käed raudu (dtl 73). 01.01.2022 kell 03.00 patsiendikaart kinnitab samuti, et süüdistatava

käitumine oli agressiivne, mistõttu oli ta fikseeritud (dtl 152-154).

26. Kaitsja hinnangul on politseiametnikust tunnistaja E.S. i ütlused ebausaldusväärsed,

kuna sündmus leidis aset ligi 3 aastat tagasi, ent ometi mäletab ta detailselt kõiki asjaolusid,

kuigi väljakutseid selle aja jooksul on ilmselt olnud teisigi. On õige, et sündmusi on palju ning

aja jooksul mälestused tuhmuvad. Selleks ongi ette nähtud KrMS § 288 lg 9 p 3 kohane

meenutamise võimalus. Seda selle politseiametnikust tunnistaja puhul ka kasutati. Samuti

ütles tunnistaja mitmetele küsimustele vastuseks, et ta ei tea, ei mäleta või, et vastus

küsimusele peaks nähtuma vormikaamera salvestiselt. Lisaks seostub selle sündmusega ka

ametniku ründamine ja süüdistatava EMO-sse viimine, mis võib samuti seda väljakutset

teistest eristada ja seetõttu on see tunnistajale paremini meelde jäänud. Kolleegium ei näe

alust tunnistaja ütluste usaldusväärsuses kahelda.

27. Seega näitab tõendite kogum, et kannatanu sai vigastuse V.R. a korteris aadressil XXX

ning teda lõi noaga süüdistatav. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et kohtul tõendamise

tulemusena kujunenud veendumus ei tähenda, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik

oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu. Kohtu

otsus ei tohi küll tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning

1-24-1012

üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid otsuse langetamise aluseks saab olla ka

kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et

kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning

väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või

tõendikogumist (RKKK 1-20-1301/35 p 12; RKKK 1-22-3155/132 p 36). Tõendikogumit

hinnates on kolleegium veendumusel, et Sergei Abdullajev on temale süüdistuses

etteheidetava kuriteo toime pannud.

(II)

28. Apellatsiooni väidete kohaselt näitab kannatanu kiire paranemine, et tegemist ei olnud

eluohtliku tervisekahjustusega ning taotletakse teo ümberkvalifitseerimist KarS § 121 järgi.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

29. Juhtudel, kus menetleja peab vajalikuks tervisekahjustuse ulatuse ja iseloomu kindlaks

tegemiseks määrata ekspertiisi, lähtuvad eksperdid Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 nr

määrusega 266 kehtestatud „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korrast“. Eksperdid

tegid kindlaks, et S.K. l esines kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool kõhu

eesseinas koos maksa, ristkäärsoole ning parema ülakõhuarteri ja -veeni vigastusega, mille

tüsistusena tekkis traumaatiline verikõht ( II lk 62). Ülalviidatud korra § 7 lg p 9 kohaselt on

rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav elukohtlik, seda ka ilma siseorganite kahjustuseta.

30. Oht elule tekib sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma

meditsiinilise abita sureks. Meditsiiniliste teadmiste kohaselt loetakse eluohtlikuks juba

sellinegi kõhuõõnde ulatuv haav, mis inimese siseorganeid ei kahjusta. Kannatanul sai

vigastada maks, ristkäärsool, kõhus olev arter ja veen. Ilma arstiabi saamata on selliste

vigastuste tagajärjeks suure tõenäosusega surm. Samas ei sea KarS § 118 lg 1 p 1 erinevalt

sama sätte punktist 2 paranemisele mingisugust tähtaega, seega on võimalik, et arstide

sekkumise tõttu paraneb isik eluohtlikust vigastusest kiiresti. Seega ei tingi kiire paranemine

teo ümberkvalifitseerimist KarS § 121 järgi.

31. Apellandi hinnangul puudus süüdistataval tahtlus. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et Sergei Abdullajev on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Teisele isikule

11,2 cm pikkuse teraga nuga kõhtu lüües teab süüdistatav, et see tekitab kannatanule

tervisekahjustuse ning möönab tagajärje – oht elule – saabumist.

(III)

32. Apellant väidab, et süüdistatav oli sügavas joobes ja ei olnud võimeline oma käitumist

juhtima ning tema suhtes tuleks kohaldada kas KarS § 34 või piiratud süüdivuse tõttu KarS §

60 sätteid ja karistust kergendada.

33. Nii süüdimatusseisundi kui ka piiratud süüdivuse tuvastamine eeldab KarS §-s 34

nimetatud süüdimatuse meditsiinilise tunnuse esinemist. See tehakse kindlaks ekspertiisiga.

Seejärel tuleb välja selgitada, kas tuvastatud seisundi tõttu inimene ei olnud võimeline oma

teo tähendusest aru saama või seda juhtima (süüdimatusseisund) või oli see võime oluliselt

piiratud (piiratud süüdivus).

34. On täiesti võimalik, et rohke alkoholitarbimine võis tekitada süüdistatavale ajutise

raske psüühikahäire – ta nimelt väidab, et ei mäleta sellest ööst midagi. Lähimineviku

sündmuste mittemäletamine ei ole tervele psüühikale omane. Kriminaalasja lahendamise

seisukohalt ei oma see aga tähendust. KarS § 36 kohaselt tahtlikult või ettevaatamatusest

1-24-1012

põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. Nagu süüdistatav on ise öelnud, tarbis ta selle ööl

ohtralt alkoholi ning apellatsiooni väite kohaselt oli ta tugevas joobes. Ka patsiendikaardilt

nähtuvalt on Sergei Abdullajevil sel ööl diagnoositud alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika-

ja käitumishäired ning äge intoksikatsioon (II kd tl 94).

35. Seega ei oma võimalik psüühikahäire asja lahendamise seisukohast tähendust.

Süüdistatav viis alkoholi juues end ise seisundisse, milles ta oli kannatanut noaga lüües.

(IV)

36. Üldjuhul arutab ringkonnakohus KrMS § 331 lg 2 kohaselt kriminaalasja apellatsiooni

piires. KrMS § 340 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus teeb sõltumata apellatsioonis esitatud

taotlusest uue otsuse, kui ta tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab.

Süüdistatavale mõistetud 8 aasta pikkune vangistus on süü suurusele selgelt mittevastav.

Karistust mõistes kohaldas maakohus materiaalõigust ebaõigesti. Ringkonnakohus kõrvaldab

selle vea.

37. Maakohus põhjendas karistust järgmiselt. Süü suuruse hindamisel ja karistuse

mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, teo toimepanemise asjaolud.

Kohtu arvates vastab süüdistatava süü keskmisele määrale. Ilma mingi objektiivse põhjuseta

lõi ta kannatanut noaga kõhtu ning ei kutsunud talle kiirabi ega andnud ise mingit abi

kohapeal.

38. Mitte igasuguse koosseisupärase teo puhul pole põhjendatud lähtuda sanktsiooni

keskmisest määrast. KarS § 118 koosseisu täitev tagajärg võib olla väga erineva raskusega:

oht elule, tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või

puuduv töövõime, raske psüühikahäire, raseduse katkemine, nägu oluliselt moonutav

ravimatu vigastus, elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine või surm. Üldjuhul peaks range

karistuse endaga kaasa tooma kannatanu surm (p 7). Ülejäänud selles sättes nimetatud

tagajärjed on surmast leebemad ja väärivad seetõttu ka kergemat karistust.

39. Karistamise lähtepunktiks on süü suurus. Süü suurusele vastavat karistust

korrigeeritakse arvesse võttes karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

eripreventiivseid kaalutlusi ja vajadusel ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

40. Süüdistatav lõi kannatanut eluohtlikku tervisekahjustust tekitavalt ühel korral noaga

oludes, kus kiire arstiabi saamine oli tõenäoline. Kannatanu paranes suhteliselt kiiresti – ta

kirjutati haiglast välja 07.01.2022 tervenenuna ning mingeid pikaajalist ravi vajavaid,

püsivaid või pöördumatuid kahjustusi talle ei tekkinud. KarS § 118 tähenduses on Sergei

Abdullajevi teo süü keskmisest oluliselt väiksem.

41. Maakohus on arvestanud karistuse mõistmisel sedagi, et süüdistatav ei kutsunud

kannatanule kiirabi ega andnud ise mingit abi kohapeal. Esiteks olid kõik seltskonnas viibinud

isikud kannatanu juures. Vähemalt kaks tunnistajat (A.P. ja V.S. ) väidavad, et nad kutsusid

Häirekeskusesse helistades abi. Olukorras, kus kannatanule selgelt abi juba osutatakse, on

kohatu süüdistatavale heita ette abistajatega liitumata jätmist. KarS § 57 lg 1 p 1 kohaselt on

abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist karistust kergendav asjaolu.

Karistust kergendava asjaolu puudumises ei ole võimalik näha süüd suurendavat tegurit.

42. Karistust kergendavate asjaolude ebaõiget arvestamata jätmist ringkonnakohus ei

tuvastanud.

1-24-1012

43. Kuigi tunnistajate ütlused viitavad sellele, et Sergei Abdullajev on varem kandnud

vanglakaristust, ei ole prokurör pidanud vajalikuks karistusregistri arhiivi kantud andmeid

kriminaalasjas esitada. Karistusregistri väljatrükist (II kd tl 100) nähtub üks kehtiv

kriminaalkaristus KarS § 423 1 järgi 2019. aastal toime pandud teo eest. Seda arvestades

soostub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et mingeid erilisi eripreventiivseid kaalutlusi

ei esine.

44. KarS § 56 nõuetele vastab karistus, mis jääb sanktsiooni ühe neljandiku piirimaile.

Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 07.10.2024. a otsuse

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu KarS § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud karistuse osas

ning teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab Sergei Abdullajevile karistuseks 5 aastat ja 5

kuud vangistust. Sellest karistusest tuleb KarS § 68 lg 1 alusel maha arvata eelvangistuses

viibitud aeg 01.–03.01.2022, s.o 3 päeva. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 5

aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust.

(V)

45. Ringkonnakohus tuvastas, et tõendamist on leidnud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemine Sergei Abdullajevi poolt. Õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud puuduvad. Maakohtu poolt mõistetu karistus kuulub vähendamisele.

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2, 4 ja § 340 lg 2 p-st 4, tühistab

ringkonnakohus Viru Maakohtu 07.10.2024. a otsuse mõistetud karistuse osas ja teeb uue

otsuse, millega mõistab Sergei Abdullajevile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistuseks 5 aastat ja 5

kuud vangistust. Apellatsioon jääb rahuldamata

46. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva

seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud

riik. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente ei

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)