2-18-13777/91 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

10.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-13777

Kohtuasi

OÜ Pajaka Puit hagi S.L vastu tahteavalduse

andmiseks kohustamiseks

S.L vastuhagi OÜ Pajaka Puit vastu kahju

hüvitamiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.06.2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.L-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

määruskaebuse menetlemisel

Hageja (vastuhagis kostja) OÜ Pajaka Puit

(registrikood 10614341), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Meelis Pirn

Kostja (vastuhagis hageja) S.L (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristiina Lee

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13.06.2024. a määrus muutmata.

2. Jätta S.L-i määruskaebus rahuldamata.

3. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei

hüvitata.

2-18-13777

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Pajaka Puit (hageja) hagi S.L-i (kostja) vastu

tahteavalduse andmiseks kohustamiseks ja S.L-i vastuhagi OÜ Pajaka Puit vastu kahju

hüvitamiseks. Harju Maakohus jättis 15.06.2023 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas

vastuhagi osaliselt. Menetluskulud jättis maakohus 79% ulatuses hageja ja 21% ulatuses

kostja kanda.

2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.01.2024 otsusega maakohtu 15.06.2023 otsuse osas,

millega hagi jäi rahuldamata ja vastuhagi rahuldati 143 eurot ületavas osas ning

menetluskulude jaotuse osas. Tallinna Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse,

millega rahuldas hagi, rahuldas vastuhagi 143 euro ulatuses ning jättis hageja maa– ja

ringkonnakohtu menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte

endi kanda.

3. Riigikohus jättis 27.05.2024 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

Harju Maakohtu 15.06.2023 otsus jõustus osaliselt ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2024

otsus tervikuna 27.05.2024.

4. Hageja maakohtu menetluses 14.09.2018 ja 13.04.2023 esitatud menetluskulude nimekirja

kohaselt olid hageja menetluskulud maakohtus 13 322 eurot (riigilõiv 300 eurot, lepingulise

esindaja tasu 12 122 eurot, asjatundjate arvamuse kulu 990 eurot). Lepinguline esindaja

osutas teenuseid tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta) ning teenuste osutamise ajakulu

oli maakohtus 93 tundi 15 minutit. Hageja taotles menetluskulude hüvitamist ilma

käibemaksuta. Ringkonnakohtu menetluses 11.01.2024 esitatud menetluskulude nimekirja

kohaselt olid hageja menetluskulud ringkonnakohtus 5885 eurot (riigilõiv 1400 eurot,

lepingulise esindaja tasu 4485 eurot). Lepingulise esindaja tunnitasu ringkonnakohtus oli

samuti 130 eurot ning teenuste osutamise ajakulu 34 tundi 30 minutit. Kahes kohtuastmes

kokku olid hageja menetluskulud 16 752,17 eurot ning toimingute ajakulu oli kokku 128 tundi

52 minutit (lisatud ringkonnakohtu istungi ajakulu).

5. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväited, leides, et hageja maakohtu

menetluskulud on ülemäärased. Kostja hinnangul on hageja toimingu “suhtlus ja nõupidamine

ekspertidega” menetluskulu arusaamatu, kuna ei ole selge, milliste ekspertidega hageja

lepinguline esindaja ajavahemikul 01.12–22.12.2021 suhtles ning milliste erialaasjatundjatega

on peetud nõu ajavahemikul 04.11–30.11.2021. Kostja leidis, et põhjendamatu ajakulu on

1,75 tundi kohtuistungi (sh salvestise) prototkolliga tutvumiseks. Samuti ei ole põhjendatud

27.05.2022 kohtus toimikuga tutvumine. Toimik on kättesaadav e-toimikuna. Ebavajalik on

2-18-13777

tõendite nimekirja koostamise ajakulu 22.05.2022), kuna selliseks toiminguks (tõendite

uurimine istungil) ei ole vaja eraldi dokumenti koostada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse 17 060 euro ulatuses

ning mõistis menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja koos seadusjärgses määras viivisega.

6.1.

Maakohus leidis, et hageja tasutud riigilõiv 1700 eurot (maakohtus 300 eurot,

ringkonnakohtus 1400 eurot) on põhjendatud menetluskulu. Samuti pidas maakohus

põhjendatud menetluskuluks asjatundja arvamuste saamise kulusid (Metsabüroo OÜ arvamus

360 eurot ning asjatundja MetsaTuba OÜ arvamus 630 eurot). Maakohus leidis, et praeguses

asjas oli asjatundjate arvamuste esitamine vajalik. Samuti oli maakohtu hinnangul

põhjendatud õigusabi osutamise tunnihind 130 eurot, sest see vastab kohtupraktikale ning

õigusabi keskmisele tunnihinnale.

6.2.

Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu järgmiselt:

1) kliendiga nõu pidamise, asjaolude analüüsimise, hagiavalduse koostamise ja esitamise

(10.09.2018–14.09.2018) põhjendatud ajakulu hagi sisu ja mahtu arvestades on 4,5

tundi (6 tunni asemel);

2) tutvumine vastusega hagile, kostja vastusele vastuse koostamine, selle redigeerimine –

29.03.2019 seisukoha sisu ja mahtu ning lisasid arvestades on nende toimingute

ajakulu põhjendatud 7 tunni ulatuses (10 tunni asemel);

3) 27.11.2020 puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine – põhjendatud ajakulu on 6

minutit, arvestades määruse mahtu (30 minuti asemel);

4) 04.10.2021–21.10.2021 – tutvumine vastuhagiga, nõupidamine kliendiga, tutvumine

täiendavate materjalidega, vastuhagile vastuse koostamine, vastuse ja lisade kohtule

esitamine – põhjendatud ajakulu on dokumentide sisu ja mahtu arvestades 13 tundi (14

tunni 15 minuti asemel);

5) 04.11–30.11.2021 – nõupidamine kliendi ning erialaasjatundjatega, päringud

Keskkonnainspektsioonile, ekspertidele esitatavate küsimuste koostamine, ekspertide

vastustega tutvumine (5 tundi) ning 01.12-22.12.2021 nõupidamine ekspertidega (3

tundi), põhjendatud ajakulu on kokku 5 tundi (8 tunni asemel), arvestades 22.12.2021

menetlusdokumendi lisas esitatud järelpärimisi ja küsimusi asjatundjatele ning esitatud

vastuseid.

6) 27.05.2022 toimikuga tutvumise ajakulu 2,5 tundi on maakohtu hinnangul

põhjendamatu, kuna maakohus ei nõudnud pooltelt viiteid toimiku lehekülgedele.

7) 13.06.2022 kohtuistungiks valmistumise ajakulu 4 tundi on maakohtu hinnangul

põhjendamatu, kuna toimiku materjalidest ei nähtu, et 2022. a juunikuusse oli

määratud istung.

8) 12.04.2023 kohtuistungiks valmistumise ajakulu 4 tundi on maakohtu hinnangul

põhjendatud.

Ülejäänud toimingute ajakulu pidas maakohus tervikuna põhjendatuks ja vajalikuks.

6.3.

Kokkuvõttes leidis maakohus, et hageja menetluskulud on põhjendatud 17 408, 17

euro ulatuses (1700+990+14718,17) ning ajakulu on põhjendatud 113 tunni 13 minuti

2-18-13777

ulatuses. Arvestades, et kostjal tuleb hüvitada hagejale 98% menetluskuludest, tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 17 060 eurot (14 718,17×98/100). Maakohus mõistis

menetluskulud kostjalt välja koos seadusjärgses määras viivisega.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue

määruse, millega vähendada kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suurust arvestades

määruskaebuses toodud põhjendusi.

7.1.

Maakohus pidas tervikuna põhjendatuks toimingu „tutvumine kostja

kompromissettepaneku ja selle lisadega“ ajakulu 1,5 tundi. Kompromissiettepanekule on

hageja lakooniliselt vastanud, et ei ole ettepanekuga nõus. Maakohus ei ole palunud hagejalt

kompromissiettepanekule seisukohta. Seega ei ole tegemist kohtumenetluse seisukohalt

vajaliku kuluga, mille vastaspool peaks hüvitama.

7.2.

Vastuhagiga seotud toimingute ajakulu on kostja hinnangul põhjendatud

maksimaalselt 7 tunni ulatuses, arvestades, et dokument on sisulises osas 4 lehkülge, hageja

tutvus kompromissettepaneku ja selle lisadega tutvumisel sisuliselt ka vastuhagile lisatud

tõenditega, kuna kompromissiettepanekule lisatud tõendid esitas kostja ka vastuhagi lisadena.

7.3.

Nõupidamistele kliendiga ja erialaasjatundjatele jms on kokku kulunud (5+3) 8 tundi.

Maakohus vähendas seda ajakulu 5 tunnini. Kostja hinnangul oleks samade toimingutega

seoses tulnud vähendada ka 22.12.2021 toimingu (6,75 tundi) kulu. Maakohus pidas seda kulu

ekslikult tervikuna põhjendatuks. 22.12.2021 dokumendiga esitas hageja ÜV 22.12.2021

arvamuse, milles viimane andis hinnangu Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ koostatud

arvamusele. 21.12.2021 esitas hageja TM arvamuse. Menetluskulude nimekirjas toodud

kuluartikkel „ekspertidele esitatavate küsimuste koostamine“ ei ole põhjendatud, kuna

asjatundjatele (arusaamatuks jääb, kas silmas on peetud ÜVga suhtlemist ja TMga suhtlemist

või mõne „eksperdiga“ suhtlemist) ei esitatud peale üldise palve olukorda/arvamust hinnata

ühtegi küsimust. Menetluskulude nimekirjast ei ole eristatav, kui palju kulus aega küsimuste

koostamisele, nõupidamistele kliendiga, nõupidamistele asjatundjatele jne. „Ekspertide

vastustega tutvumise“ kulu sisaldub 22.12.2021 kohtule esitatud dokumendi koostamise

kulus, sest 22.12.2021 menetlusdokumendis on tuginetud ÜV ja TM arvamusele ja nende

arvamuste sisu lahti kirjutatud. Põhjendatud ei ole mõista vastavat kulu määruskaebuse

esitajalt välja topelt. Põhjendatuks võiks pidada eelmainitud kulust (5+3+6,75) maksimaalselt

kokku 8 tundi.

7.4.

17.03.2022 esitatud menetlusdokumendi koostamiseks on kulunud kokku (2,25+1,75)

4 tundi. Kuna 17.03.2022 menetlusdokument on 0,5 lehekülge on selle koostamise

põhjendatud ajakulu 30 minutit mitte 4 tundi.

7.5.

Põhjendamatu ajakulu on „tutvumine kohtuistungi protokolliga (sh salvestus)“ 1,75

tundi. Tsiviilkohtumenetluses puudub esindajal vajadus tutvuda uuesti kohtuistungi

salvestusega, kuna esindaja osales istungil ja on seega istungil toimuvaga kursis. Protokolliga

tutvumisele ei järgnenud ühtegi sellega seotud toimingut.

7.6.

14.04.2022 menetlusdokumendi koostamisele, sh tõendite komplekteerimisele, on

kulunud 5,5 tundi. Tõendite komplekteerimine ei ole õigusalaseid eriteadmisi nõudev toiming,

millist kulu saaks vastaspoolelt välja mõista. 14.04.2022 esitas hageja lisaks ka ekspertiisi

määramise taotluse, mille maakohus jättis 27.02.2023 määrusega rahuldamata. Kostjalt ei saa

2-18-13777

välja mõista põhjendamatute taotlustega seotud kulusid. Seega ei ole ajakulu 5,5 tunni

ulatuses põhjendatud ning seda võiks põhjendatuks lugeda maksimaalselt 3 tunni ulatuses.

7.7.

26.04.2022 menetlusdokumendi koostamise ajakulu (taotletud 1,75+1,25) 3 tundi, on

26.04.2022 menetlusdokumendi sisu ja mahtu rvestades (kokku on sisu 1 leheküljel) 2 tunni

ulatuses põhjendamatu.

7.8.

Arusaamatu ja põhjendamatu on 22.05.2022 kohtukõne teeside koostamise ajakulu 7,5

tundi, kuna 2022. a mais ei toimunud kohtuistungit.

7.9.

Põhjendamatu on istungil uuritavate tõendite nimekirja koostamise ajakulu 3,5 tundi

Tõendite kohtuistungil uurimiseks ei ole vaja koostada eraldi menetlusdokumenti. Tegemist

on hageja enda algatusel koostatud dokumendiga, millise kulu ei pea kandma kostja.

7.10.

11.01.2024 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on apellatsioonkaebuse koostamisele

(sh selle täiendamisele) kulunud kokku 18,5 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse

koostamisele 11 tundi ning kohtuistungiks valmistumisele 5 tundi. 24.07.2023

apellatsioonkaebuse täiendamine on seotud sellega, et ringkonnakohus kohustas 19.07.2023

määrusega hagejat apellatsioonkaebuselt puudusi kõrvaldama. Apellatsioonkaebuse

täiendamise (2,5 tundi) ajakulu on põhjendamatu, kuna need olid tingitud vajadusest esitatud

dokumenti redigeerida.

7.11.

Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel lähtunud põhimõttest, et hinnata

tuleb menetlusdokumentide sisu ja mahtu. 14.07.2023 esitatud apellatsioonkaebusest nähtub,

et suure osa (ca 11 lk) sellest moodustab varasema menetluse kordamine.

Apellatsioonkaebuse põhjendused on kuuel leheküljel ning need kordavad varasemas

menetluses esitatud seisukohti. Seega on apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu 16 tundi

ülepaisutatud. Kostja hinnangul on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 5 tundi.

7.12.

Kostja apellatsioonkaebusele 21.08.2023 vastuse koostamise ajakulu (11 tundi) on

samuti ülepaisutatud, arvestades, et hageja kordab selles oma varem väljendatud seisukohti.

Nimetatud dokumendi koostamise põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 5 tundi.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele hageja seisukohta.

9. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks.

12. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm

2-18-13777

23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 15 ja RKTKm

14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega,

asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKm

03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2; RKTKm

12.05.2021, 2-20-114596/21, p 11).

13. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas menetluskulude

kindlaksmääramisel oma diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on menetluskulude

vajalikkust hinnanud ning asja sisu ja mahtu arvestades menetluskulud põhjendatud määras

välja mõistnud. Toimiku materjalidest nähtub, et tegemist oli keskmisest keerulisema ja

pikemalt kestnud menetlusega (raieõiguse võõrandamine ning vaidlus raieõiguse ulatuse üle)

ning oma väidete tõendamiseks esitasid menetluse pooled mitu ekspertarvamust.

14. Vastuseks määruskaebuse väidetele leiab kolleegium järgmist.

14.1. Määruskaebuse väidete kohaselt on põhjendamatud hageja menetluskulud seoses

kompromissettepanekule vastamisega (15.04.2020 toimingu ajakulu). Toimikust nähtuvalt

esitas kostja 08.04.2020 hagejale kompromissettepaneku, mis sisaldas suuremahulisi lisasid.

Maakohus küll ei küsinud hageja seisukohta kompromissile ning hageja omal algatusel

kompromissettepanekule ei vastanud. Kuid kostja küsis 13.05.2020 esitatud e-kirjas

kompromissile hageja seisukohta. Kostja taotluse tõttu pidi hageja kompromissiga tutvuma (vt

dtl 193), mistõttu ei ole tegemist põhjendamatu menetluskuluga. Ka vastuhagiga tutvumise

ajakulu on kolleegiumi hinnangul tervikuna põhjendatud, kuna hageja tutvus küll vastuhagi ja

selle lisadega kostja kompromissettepanekuga tutvumisel (kostja selgituse kohaselt esitas ta

koos vastuhagiga samad lisad, mis olid lisatud ka kompromissettepanekule). Kuid tutvumine

oli selle ajakulu (1,5 tundi) arvestades väga põgus. Seega arvestades vastuhagi lisade sisu ja

mahtu (peaaegu 200 lehekülge), ei ole nende dokumentidega tutvumise ning vastuhagile

vastuse koostamise ajakulu (14 tundi 15 minutit, mida maakohus vähendas 13 tunnini)

ülemäärane.

14.2. Menetluskulude nimekirjast ei ole kostja hinnangul võimalik eristatav, kui suur oli

ekspertarvamuste küsimise jms-ga seotud erinevate toimingute ajakulu. Kolleegiumi

hinnangul ei pidanud hageja lepinguline esindaja esitama detailset ülevaadet

ekpertarvamustega seotud toimingute kohta. Toimikust nähtuvad ekspertarvamustega seotud

taotlused ning menetlusdokumendid, samuti nähtub, et lepinguline esindaja soovis saada

selgitusi kostja esitatud ekspertarvamuse kohta (küsimused PPle), seega ei ole toimingu

„ekspertidele esitatavate küsimuste koostamine“ ajakulu põhjendamatu (dtl 743-744).

Kolleegiumi hinnangul vähendas maakohus ekspertarvamustega seotud toimingute ajakulu

vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

14.3. 17.03.2022 esitatud dokumentidega seotud toimingute ajakulu (määruskaebuse p 12) on

samuti põhjendatud, arvestades kostja 11.03.2022 esitatud tõendite sisu ja mahtu (hageja

14.03.2022 kostja esitatud tõenditega tutvumise ajakulu 2 tundi 15 minutit ning seisukoha

koostamise ajakulu 1 tund 45 minutit). Samuti on põhjendatud kohtuistungi protokolli ja

salvestisega tutvumise ajakulu, kuna pooltel on vajadusel võimalik taotleda kohtuistungi

protokolli muutmist. Tegemist oli mahuka menetlusega ja keeruka vaidlusega ning

kohtuistung kestis 2 tundi, mistõttu ei ole istungi protokolli (sh salvestisega) tutvumise

ajakulu kolleegiumi hinnangul ülemäärane.

2-18-13777

14.4.

Kolleegium ei nõustu ka kostja seisukohaga, et 14.04.2022 esitatud

menetlusdokumendiga seotud toimingute ajakulu on osaliselt põhjendamatu ning tõendite

komplekteerimiseks ei ole vaja õigusalaseid eriteadmisi. Kuna tõendite põhjal teeb kohus

sisulise otsustuse vaidluse kohta, tuleb tõendite komplekteerimisel analüüsida nende seost

vaidlusaluste asjaoludega. Esitatud tõenditest sõltub asja sisulise lahendamise tulemus,

mistõttu on asjakohaste tõendite esitamiseks vajalikud õigusalased teadmised.

14.5. Kostja hinnangul on põhjendamatu kulu 22.05.2022 „kohtukõne teeside koostamine“ –

(7,5 tundi) ning „istungil uuritavate tõendite nimekirja koostamine“ (3,5 tundi). Kostja viitas

asjaolule, et 22.05.2022 ei toimunud praeguses asjas istungit. Toimiku materjalidest nähtub, et

18.03.2022 istungi protokolli kohaselt määras maakohus praeguses asjas järgmise istungi

toimumise ajaks 15.06.2022 kell 10.00 (vt 18.03.2022 istungi protokoll, dtl 1066). 13.04.2023

hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et ajavahemikus 20.05.2022–13.06.2022

tegeles hageja lepinguline esindaja 15.06.2022 istungiks ettevalmistamisega ning koostas

kohtukõne teesid, istungil uuritavate tõendite nimekirja ja valmistus 15.06.2022

kohtuistungiks). 15.06.2022 jäi istung küll ära, aga hageja lepinguline esindaja tegi 2022. a

maikuus selleks istungiks ettevalmistusi ning esitas ettevalmistatud menetlusdokumendid

13.04.2023, kui ärajäänud istung tegelikult toimus. 13.04.2023 toimunud istungi protokollist

(dtl 1330-1333) nähtub, et maakohus palus kostjal hageja esitatud tõendite nimekirja alusel

istungil hageja vastuväidetele vastata. Seega ei olnud tegemist põhjendamatu menetluskuluga.

14.6. Arvestades praeguse asja sisu ja mahtu ning menetluse tulemust (ringkonnakohus

tühistas maakohtu otsuse ning rahuldas hagi), ei ole apellatsioonkaebuse koostamise ning

kostja apellatsioonkaebusele vastamise ajakulu ülemäärased, kuna ringkonnakohtu otsus on

mahukas ning selle põhjendustest nähtub, et ringkonnakohus käsitles poolte kaebustest

lähtudes põhjalikult menetluses esitatud tõendeid.

14.7. Kokkuvõttes ei anna kostja määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks

ning määruskaebuse rahuldamiseks.

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

16. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt