2-21-134529/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.03.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-134529

Tsiviilasi

OÜ EUROPARK ESTONIA hagi A. T. vastu võla 30

euro ja sissenõudmiskulu 10 euro saamiseks

Tsiviilasja hind

40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood:

10811490; Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond, 10143);

Hageja lepinguline esindaja: E. A. (e-post: XXX);

Kostja: A. T. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja K. K. (e-post XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta aegumise tõttu rahuldamata OÜ EUROPARK ESTONIA hagi A. T. vastu

40 euro saamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud OÜ EUROPARK ESTONIA kanda.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2 alusel. Kostjal tuleb esitada

oma menetluskulude nimekiri 20 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 01.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnik V. S.lt 40 euro saamiseks. Kohus tegi 04.11.2021

võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik V. S. esitas 16.11.2021 nõudele vastuväite. Seoses

võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus võttis tsiviilasja 03.12.2021

määrusega menetlusse.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja

parkimistingimuste rikkumise ajal. Nimetatud sõiduk pargiti 06.11.2018 hageja

opereeritavale parkimisalale Telliskivi X, Tallinn parkimistingimusi rikkudes, kuivõrd

eelnimetatud kuupäeval puudus sõiduki parkimiseks nõutav luba, parkimisalal parkides ei

olnud sõiduki armatuurlaual parkimisõigust andvat parkimiskaarti või

parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud

päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist.

3. Parkimislepingu rikkumiste tõttu väljastati kostjale leppetrahvi nõue nr

1380611181436012 summas 30 eurot maksetähtajaga 20.11.2018, mis on käesoleva ajani

tasumata. Hageja paigutas leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Kostja

leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil

viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja

sellele ei vastanud.

4. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte ning iga hageja poolt opereeritava parkla

sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või

viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki

parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes sõnaselgelt oma tahet lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Lisaks

parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida

liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb

eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused.

Eeltoodust tulenevalt pidid kostjale olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli

võimalik parkimistinigmustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu

sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Võttes arvesse, et sissesõidul on sõiduki kasutajale

tehtud nähtavaks hagejale kuuluvale eraparkla alale sisenemise teave koos

lepingutingimustega või viide lepingutingimustele ja hageja avaldas tüüptingimustes

sõnaselgelt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hageja poolseks lepingu

sõlmimise pakkumuseks. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja (kostja) lepingu

sõlmimiseks nõustumuse. Seega oli poolte vahel sõlmitud leping.

5. Hageja on seisukohal, et parkimislepingu pooleks on kostja. Vastavalt Maanteeametist

saadud teabele oli kostja sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise

ajal, mis tähendab, et üksnes kostjal oli seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata,

kasutada ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse. Eeltoodu alusel on parkimise

operaatoril õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hagejale kuuluvale parkimisalale

sõiduki omanik/vastutav kasutaja kuni ta ei tõenda vastupidist.

6. Hageja leiab, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes – puudus parkimisluba.

Hageja ja kostja vahel tekkis sõiduki parkimisega lepinguline suhe. Parkimislepingu

tingimuste kohaselt tuleb parkimistingimuste rikkumisel tasuda leppetrahvi. Võttes

arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli hagejal

õigus esitada leppetrahvi nõue. Leppetrahvi summas 30 eurot ei ole tasutud.

7. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse

saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning tähitud

kirja saatmise kulu. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 30 eurot ja

sissenõudmiskulu 10 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

8. 29.09.2024 esitas V. S. kohtule tõendi, millest selgus, et sõidukit kasutas leppetrahvi

väljastamise ajal A. T.. Kohus asendas 30.10.2024 määrusega kostja V. S. kostjaga A. T.

ning luges senise hagi V. S. suhtes tagasivõetuks ja jättis hagi V. S. vastu läbi vaatamata.

Kostja seisukohad

9. Kostja A. T. vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu ega tunnista esitatud nõuet. Lisaks

sellele, et kostja ei nõustu ühegi hageja väidetava nõudega, siis on kostja seisukohal, et

kõik hageja väidetavad nõuded on aegunud. Seda kinnitavad ka hageja poolt väidetud

asjaolud, kus hageja tugineb väidetavatele 06.11.2018 asjaoludele.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha

vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on

edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb

kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud,

teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143

kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult

kohustatud isiku taotlusel.

11. Kohus teeb käesolevas asjas kostja taotluse ja TsMS § 449 lg 2 alusel vaheotsuse, mis on

lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on aegunud.

12. Aegumise kohaldamiseks on vaja esmalt määratleda, mis nõudega on tegemist, kui pikk

on konkreetse nõude aegumistähtaeg ja millal hakkas aegumistähtaeg kulgema. Vastavate

asjaolude kohtu ette toomise kohustus lasub sellel menetlusosalisel, kes aegumise

kohaldamist taotleb. Kui kostja on vastavad asjaolud kohtu ette toonud, võib vastaspool

tuua kohtu ette sellised asjaolud, mille alusel tuleb kohtul jõuda veendumusele, et nõude

aegumine oli mingi konkreetse perioodi osas peatunud või katkenud. Kostja on käesolevas

tsiviilasjas palunud kohaldada aegumist ning asjas vaheotsuse tegemist lõpplahendina,

hageja hinnangul tuleb aegumine jätta kohaldamata, kuivõrd hageja leiab, et tema nõuded

ei ole aegunud.

13. Kõigepealt kohus kvalifitseerib pooltevahelise õigussuhte. Hageja nõue koosneb kahest

komponendist: leppetrahvi nõue summas 30 eurot ning sissenõudmiskulu 10 eurot. Hageja

puhul on tegemist eraparkla operaatoriga, kes väljastab parkimistingimuste rikkumise

tuvastamisel leppetrahvi võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 mõistes. Tegemist on tehingulise

suhtega. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm

aastat.

14. Hageja sissenõudmiskulu nõue tuleneb VÕS § 1131 lg-st 1. Sissenõudmiskulude

hüvitamise nõude kui tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 ja §

147 lg 1 järgi kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt

algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

15. TsÜS §147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul

on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub

kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui

lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise

tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

16. Hageja väljastas leppetrahvi sõidukile registreerimisnumbriga XXX 06.11.2018 ning selle

maksetähtaeg oli 20.11.2018. Seega muutus leppetrahv sissenõutavaks 21.11.2018 (TsÜS

§ 135 ja § 136 lg-d 1 ja 6). TsÜS § 146 lg-s 1 nimetatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes

seega 21.11.2021. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõude puhul on tegemist

kõrvalkohustusest tuleneva nõudega, kuna nõue on tihedalt põhinõudega seotud ning ei

saa ilma põhinõudeta esineda. Seega näeb sissenõudmiskulude hüvitamise nõude

maksimaalse aegumistähtaja ette TsÜS § 144, mille kohaselt aegub kõrvalkohustusest

tulenev nõue hiljemalt koos põhikohustusest tuleneva nõudega. Seega mööduks hageja

nõuete aegumistähtaeg nii leppetrahvi, kui ka sissenõudmiskulude puhul 21.11.2021.

17. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hagi nõue on aegunud. Hageja on esitanud

01.11.2021 (s.o enne kolme aasta möödumist) maksekäsu kiirmenetluse avalduse antud

leppetrahvi nõudes sõiduki omaniku/vastutava kasutaja V. S. vastu. Kuna V. S. esitas

nõudele vastuväite, siis lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju

Maakohtule. Harju Maakohus võttis tsiviilasja 03.12.2021 määrusega menetlusse.

29.09.2024 esitas V. S. kohtule tõendi, millest selgus, et sõidukit kasutas leppetrahvi

väljastamise ajal A. T. ning kohus asendas 30.10.2024 määrusega esialgse kostja uue

kostja A. T. .

18. TsMS § 208 lg 3 teise lause järgi pärast kostja asendamist või kaasamist alustatakse asja

läbivaatamist algusest peale. Hageja leiab, et asja läbivaatamine "algusest peale" tähendab

seda, et uue kostja osas viiakse asjas uuesti läbi eelmenetlus, sh peab kostja saama

võimaluse hagile vastata. Asja läbivaatamisega "algusest peale" ei saa samastada

menetluse alustamise mõistet. Seega ka juhul, kui menetlusosaline (kostja) kaasatakse

menetlusse hiljem ja tuleb alustada asja läbivaatamist algusest peale, loetakse TsMS § 362

lg 1 järgi hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kui hagi on kostjale hiljem

kätte toimetatud. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks

alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Tsiviilasjas esitati maksekäsu

kiirmenetluse avaldus 01.11.2021, seega tuleb ka kostja A. T. suhtes hagi esitamise ajaks

lugeda 01.11.2021.

19. Samuti on hageja seisukohal, et kostja esindaja esitas varasemas menetluses 29.09.2024

menetlusdokumendi, millele oli lisatud praeguse kostja kinnitus selle kohta, et tema

kasutas 2018 aasta novembris sõidukit XXX. Hageja leiab, et on selge ja ei saa olla

vaidlust selle üle, et kostja 29.09.2024 kinnitus selle kohta, et just tema on vastutav

vaidlusaluse leppetrahvi üle, on tema tahteavaldus, millest saab järeldada, et tal on tahe

nõuet tunnistada. Hageja hinnangul kostja nõude tunnustamisega tekkinud olukord, kus

aegumist tuleb arvestada alates 29.09.2024, sest aegumine oli katkenud.

20. Kohus hagejaga ei nõustu ja leiab, et hageja nõue kostja A. T. vastu on aegunud. Kohus

tuvastas eelpool, et hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumise kohustuse

täitmist 21.11.2018. Sellega hakkas kulgema nõude aegumistähtaeg. TsÜS § 160 lg 1

järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud

muuhulgas avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses

21. TsMS § 362 lg 1 järgi on esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib

üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt kehtib see ka muu avalduse või taotluse kohtule esitamise kohta, kui seadusest ei

tulene teisiti ja kolmanda lõike kohaselt kohaldatakse seda nii hagi esitamis ega seotud

menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas tähtaja

järgimise ning tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise hindamisel.

22. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on aegumine isiku õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või

sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast aegumist võib kohustatud isik

keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist

arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Seega tuleneb aegumise definitsioonist, et

aegumine mõjutab konkreetsete võlasuhte poolte õigusi ja kohustusi ning õigus keelduda

kohustuse täitmisest aegumise tõttu on konkreetse võlasuhte kohustatud isikul.

23. Õiguskirjanduses on selgitatud, et nõude aegumise peatab üksnes õige võlgniku (kostja)

vastu esitatud hagi. Kostja hilisemal menetlusse kaasamisel ei kaasne aegumise peatumist

tagasiulatuvalt teise kostja vastu varasemast hagi esitamisest (TsÜS komm väljaanne,

Juura 2023, § 160, p 3.2.3 b, lk 845). Seega ei ole õige hageja seisukoht, et nõue ei ole uue

kostja suhtes aegunud põhjusel, et menetlust alustati juba 01.11.2021. Hageja

leppetrahvinõude aegumine ei peatunud nõude esitamisega esialgse kostja vastu, kellel

hagejaga võlasuhet tegelikkuses ei olnud.

24. Riigikohus asus 27.11.2024 lahendis seisukohale, et „nõude aegumise peatab üksnes hagi

või sellega võrdsustatud avalduse esitamine õige võlgniku (kostja) vastu. Seega ei

peatunud hageja leppetrahvinõuete aegumine maksekäsu kiirmenetluses nõude

esitamisega sõidukite omaniku vastu. Hageja nõuete aegumine võis peatuda TsÜS § 160

lg 1 alusel hagi esitamisega kostja vastu, kui selleks ajaks ei olnud aegumistähtaeg

möödunud. Eeltoodut ei mõjuta asjaolu, et kostjast sai menetlusosaline TsMS § 208 lg 1

alusel kostja asendamise kaudu. Pärast kostja asendamist alustatakse asja läbivaatamist

TsMS § 208 lg 3 kohaselt algusest peale. See tähendab, et seni tehtud menetlustoimingud

ei ole uuele kostjale siduvad ja kohus peab uuesti tegema kõik seni tehtu, mh viima läbi

eelmenetluse, ja andma kostjale võimaluse hagile vastata. Kuna TsMS § 362 lg-d 1 ja 2

reguleerivad hagi ja muu avalduse esitamise tagajärgi nõude esitamisel konkreetse isiku

vastu, ei tekkinud kostjale õiguslikke tagajärgi maksekäsu kiirmenetluse avalduse ega hagi

esitamisest sõidukite omaniku vastu. Eeltoodust erinevat järeldust ei saa teha maakohtu

viidatud kolleegiumi seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-105-10, kus otsustati, millist

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise korda tuleb TsMS § 362 lg 1

tähenduses kohaldada olukorras, kus menetlus algas enne, kuid kostja kaasati menetlusse

pärast TsMS-i jõustumist. Kuna TsMS § 362 on üksnes menetlusõigusliku tähendusega

(RKTKo 11.04.2008, 3-2-1-14-08, p 16), ei muuda selles sätestatu hageja ja kostja

vahelises õigussuhtes TsÜS-iga reguleeritud nõude aegumise kulgemist, peatumist ega

katkemist.“ (RKTKo nr 2-21-141014/56, p 12.1-12.2).

25. Nõude aegumise peatab üksnes seega hagi või sellega võrdsustatud avalduse esitamine

õige võlgniku (kostja) vastu. Seda ka olukorras, kus kostjast saab menetlusosaline kostja

asendamise kaudu (TsMS § 208 lg 1). Nõude aegumist ei mõjuta asjaolu, et hageja ei

teadnud, kes on õige kostja. Nii selgitas Riigikohus eelpoolviidatud 27.11.2024 lahendis,

et „Samuti ei mõjuta hageja nõude aegumist asjaolu, et ta ei teadnud, kes sõidukeid

tegelikult kasutas. Kuigi hagejal võib olla parkimistingimuste järgi õigus eeldada, et

sõidukit juhtis ja parkimislepingu pooleks on seega sõiduki omanik (RKTKo 23.03.2016,

3-2-1-3-16, p 11), kannab hageja riski, et sõiduki omanik lükkab selle ümber. Kostjale ei

saa ette heita, et sõiduki omanik esitas sõidukite tegeliku kasutaja andmed alles 11 kuud

pärast tema vastu nõude esitamist.“ (RKTKo nr 2-21-141014/56, p 12.3).

26. Käesoleval juhul on hageja pöördunud leppetrahvi sissenõudmiseks kohtu poole 20 päeva

enne nõude aegumist. Uuele kostjale ei saa ette heita seda, et esialgne kostja tõi vastavad

asjaolud kohtu ette alles mitu aastat hiljem pärast tema vastu nõude esitamist. Kohus

võttis seda arvesse V. S. suhtes esitatud nõude menetluskulude kindlaksmääramisel, kuid

see ei mõjuta kostja vastu esitatud nõude aegumist. Maksekäsu kiirmenetluses võib

võlgnik piirduda üldsõnaliselt vastuväite esitamisega kogu nõude vastu. Isegi kui V. S.

oleks Harju Maakohtule 23.12.2021 esitatud esimeses menetlusdokumendis avaldanud, et

sõiduki tegelikuks kasutajaks oli A. T., siis selleks ajaks oli hageja nõue juba aegunud. 20

päeva enne nõude aegumist kohtusse pöördudes on hageja võtnud riski, et sõiduki omanik

lükkab hagis esitatud eelduse parkimislepingu sõlmimise kohta ümber ja nõue tegeliku

sõiduki kasutaja vastu on aegunud.

27. Eeltoodu ei ole vastuolus ka TsMS § 362 lg-st 1 tuleneva põhimõttega selle kohta, et hagi

esitamise ajaks loetakse hagi kohtusse jõudmise aeg. Nimetatud säte reguleerib hagi

esitamise ja nõude aegumise kulgemist puudutavaid tagajärgi nõude esitamisel konkreetse

isiku vastu. Kostjal ei teki õiguslikke tagajärgi hagi esitamisest V. S. vastu. Kuivõrd

TsMS §-l 362 on üksnes menetlusõiguslik tähendus, ei saa TsMS §-s 362 sätestatu muuta

hageja ja kostja vahelises õigussuhtes nõude aegumise kulgemist, peatumist ega

katkemist, mida reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus.

28. Hageja on viidanud ka sellele, et 29.09.2024 kohtule esitatud dokumendis on kostja nõuet

tunnustanud. Kohus selgitab, et nõude tunnustamine pärast aegumistähtaja möödumist ei

tekita uut aegumist ega kõrvalda toimunud aegumist, st katkeda saab aegumistähtaeg, mis

ei ole võla tunnustamise ajaks möödunud (RKTKo nr 3-2-1-122-02, p 11; 3-2-1-146-13, p

24; 3-2-1-145-14, p 13; 3-2-1-169-15, p 10; 3-2-1-129-16, p 48).

29. Kuna kohus leiab ülaltoodu alusel, et hageja nõue kostja vastu on aegunud, siis teeb kohus

TsMS § 449 lg 3 kolmandast lausest lähtuvalt lõppotsuse, millega jätab hagi kostja vastu

rahuldamata ja tsiviilasja edasi ei menetle. TsMS § 449 lg 2 sätestab, et vaheotsus nõude

põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise tähenduses samane

lõppotsusega..

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude

jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta

hageja kanda.

31. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4

tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid

kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid

kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse

TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

32. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud

kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik