4-25-407/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-407

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märtsil 2025. a, Tallinnas

Väärteoasja number

4-25-407 (kohtueelses menetluses 2317,24,010552)

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

Kohtuasi

Rasmus Holmi (isikukood: 39702080859), elukoht:

xxxx väärteokaebus

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

kohtuesindusgrupi 31.01.2025. a otsus väärteoasjas nr

2317,24,010552

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rasmus Holmi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 31.01.2025. a otsusele väärteoasjas nr

2317,24,010552 rahuldada osaliselt.

2. Jätta Rasmus Holmi kaebus rahuldamata kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvide

vähendamiseks.

3. Rahuldada Rasmus Holmi kaebus rahatrahvide ajatamiseks.

4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupi 31.01.2025. a otsus väärteoasjas nr 2317,24,010552

osaliselt rahatrahvide korraga tasumise osas.

5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

6. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 31.01.2025. a otsusega väärteoasjas nr

2317,24,010552 määratud rahatrahvid tasuda järgmiselt:

-

Rahatrahv 360 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 30 eurot;

-

Rahatrahv 460 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 38 eurot (viimasel kuul kuulub sellisel juhul

tasumisele 42 eurot).

4-25-407

7. Rahatrahvid tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 31.01.2025. a otsuses märgitud

makserekvisiitide järgi.

8. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

9. Käesolev otsus väljastada kaebajale ning PPA Põhja prefektuurile.

10. Tagastada väärteotoimik peale kohtuotsuse jõustumist kohtuvälisele menetlejale

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsiooni saab esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o kuni 09.04.2025 (k.a).

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna uurija C. S. koostas

10.01.2025 väärteoprotokolli AB 1640241 Rasmus Holmile selle eest, et tema 5.12.2024

ajavahemikul 19.10-19.33 juhtis mootorsõidukit BMW 335D riikliku registreerimisnumbriga xxxx,

oli hooletu ega hoidnud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara. Ei arvestanud oma

sõidukogemust ja sõiduki seisundit ning antud nõuete rikkumise tõttu sõitis vastu pargitud sõidukit

Volkswagen Golf riikliku registreerimisnumbriga xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju

H. K. (fikseeritud sõiduki vaatlusprotokolli ja fotodega). Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt

politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult

oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune

isik liiklusseaduse (LS) §- de 16 lg 1, 50 lg 3 p 1, 169 lg 4 p 4, 5 ja 169 lg 5 nõudeid, pannes toime

sellega väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi (V, lk 18).

2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

kohtuesindusgrupi uurija abi M. P. karistas 31.01.2025. a koostatud otsusega Rasmus Holmi LS §

223 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 euroga ja LS § 236 lg 1 alusel

rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 euroga. Kohtuvälise menetleja otsusega tuleb fotod

säilitada Lääne-Harju politseijaoskonna võrgukettal. Sündmuskohalt kaasa võetud valget-halli

värvi tükid ja musta värvi plastikdetailid, mis on pakendatud kahte pakendisse ja paigutatud

asitõendite hoidlasse Rahumäe tee 6, Tallinn (akt nr 25ATH33233) kuuluvad peale otsuse

jõustumist hävitamisele ning sõiduki registreerimismärk xxxx tuleb edastada Transpordiametile (V,

lk 20-21).

3. 31.01.2025. a esitatud kaebuses Harju Maakohtule soovib Rasmus Holm vaidlustada temale

rahatrahvi määramise ja määruse ebakorrektselt koostamist. Abikaasaga on töötud, keeruline on

maksta üürirahasid, rääkimata kahe koera toitmisest, vanaisa hooldamisest. Määratud rahatrahv on

kaks korda suurem kui nende kuu üür. Palub vähendada trahvi ja ajatada maksegraafik. Ei olnud

teadlik, et peab lisaks kindlustusele teavitama ka politseid. Kohtuväline menetleja on märkinud

valed andmed seoses sõiduki registreerimisnumbriga, mis põhjustas avarii. Õige number on xxxx.

Määruses märgitud number kuulub teisele sõidukile, mudelile, mis ei ole kaebaja sõidukiga seotud

(K, lk 1).

4. 5.02.2025. a Harju Maakohtu määrusega jäeti Rasmus Holmi kaebus käiguta (K, lk 5).

5. 5.02.2025 kõrvaldas Rasmus Holm kaebuses puudused ja palub kaebuse lahendada kirjalikus

menetluses. Kaebuses palub kohtuvälise menteleja otsus üle vaadata ja muuta trahvimäärasid.

Kaebusest nähtuvalt teavitas kindlustust. Hetkel on töötu, viimane töösuhe lõppes 10.12.2024.

Kaebusele on lisatud ekraanitõmmis õnnetusjuhtumi teavitusest, MTA lehelt väljatrükk töötamiste

kohta ja tõend maksuandmete kohta (K, lk 8-13).

4-25-407

6. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 21.02.2025. Kohtuväline

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et

menetlusaluse isiku poolt sõidukitele tekitatud vigastuste ja kahjustuste faktilise olemasolu üle

kaebusest vaidlust ei nähtu. Kohtuväline menetleja leiab, et kui kaebuse esitaja oleks kaebajale

etteheidetud LS 50 lg 3 p 1 ja § 16 lg 1 liiklusnõudeid korrektselt järginud, siis oleks tal olnud

liiklusõnnetust võimalik vältida. Ei ole eluliselt usutav, et liiklusõnnetus juhtus sõiduki käigukangi

rikke tõttu, sest menetlusaluse isiku sõidukil on automaatkäigukast, sõiduki ohutuks seisma

jätmiseks on vaja juhil rakendada pidureid jala vajutusega vastavale pedaalile. Käigukangi valits’a

(käigukangi nupu) eemaldumine ei takista sõiduki peatamist pidurite jõul. Väärteotoimikus olevalt

fotolt on näha, et menetlusaluse isiku sõidukil oli ka käsipidur, mida saab rakendada, et vältida

sõiduki iseenesest liikuma hakkamist.

LS § 169 sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral. LS § 169 lg 4 sätetega on üheselt

mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Rasmus

Holm on maakohtule esitatud kaebuses selgitanud LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud

õigusrikkumise toimepanemist asjaoluga, et ta ei teadnud temal lasunud politseile liiklusõnnetusest

teatamise kohustusest. Kohtuväline menetleja kaebaja sellist kaitseväidet usutavaks ei pea.

Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks teadnud või tundnud teise

liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikku või saanud pärast liiklusõnnetuse toimumist kahju

saajaga vastutuse osas kokkuleppele. Menetlusalune isik omab mootorsõiduki juhtimisõigust (foto

juhiloast toimikus lk 14 ja 15). Kohtuvälise menetleja hinnangul tegutses menetlusalune isik

süütegu toime pannes eesmärgipäraselt ja teadlikult, seega on talle etteheidetav süütegu toime

pandud kavatsetult.

Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul kaks kehtivat liiklusalast väärteokaristust.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isikule, keda on varasemalt korduvalt karistatud

samaliigiliste väärtegude toimepanemiste eest, kes ei saa aru oma järjekordse teo tõsidusest ega

sellest, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on tema teole järgnenud loogiline tagajärg,

ei ole võimalik leebe karistuse kaudu seaduskuulekusele sundida.

Kohtuväline menetleja, leiab, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja seadusliku otsuse

muutmiseks karistuse suuruse osas. Rahatrahvi ositi tasumisele määramisele kohtuväline menetleja

vastu ei vaidle (K, lk 18-19).

KOHTU SEISUKOHT

7. Tutvunud Rasmus Holmi kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja

materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 lahendada kirjalikus

menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Otsustamaks Rasmus Holmile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja

proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas

menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegudes on süüteokoosseis.

9. Antud juhul omistatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.

10. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Rasmus Holm 5.12.2024 Tallinnas

Rummu tee 4 Pirita Selveri parklas ajavahemikul 19.10-19.33 juhtis mootorsõidukit ja sõitis otsa

ees parkivale sõidukile Volkswagen Golf riikliku registreerimisnumbriga xxxx, põhjustades

varalise kahju H. K..

11. Tunnistaja H. K.i ütlustest tulenevalt 5.12.2024 ajavahemikul 19.10-19.33 sai liiklusõnnetuses

kahjustada temale kuuluv sõiduauto Volkswagen riikliku registreerimisnumbriga xxxx Rummu tee

4, Tallinn asuvas Pirita Selveri parklas. Sõiduki vigastused avastas sama päeva õhtul. Sõidukil oli

esistange ja esitulede kinnitused katki, esimene registreerimismärk deformeerunud,

4-25-407

registreerimismärgi kinnitus katki, vasakpoolne esimene poritiib mõlkis, esistangel kriimustused ja

iluvõre katki. Sündmuskohalt võttis kaasa registreerimismärgi koos numbrialusega „xxxx“, valget

värvi tükid ja mõlema auto numbrimärgi aluse tükid (V lk 4pö).

12. Volkswagen Golf riikliku registreerimisnumbriga xxxx vigastused on tuvastatud 11.12.2024

vaatlusprotokolliga koos CD- plaadil olevate fotodega, mille kohaselt on sõiduki eesmine

registreerimismärk deformeerunud, registreerimismärgi alus purunenud, esistange parempoolsel

osal valget värvi kraapejäljed, Volkswagen märgi detail purunenud, esistange keskosas valget värvi

kraapejäljed (V. lk 3), tunnistaja poolt esitatud fotodega (CD-plaat, avaldaja fotod, 9 fotot). Seega

langevad objektiivsed tõendid kokku tunnistaja ütlustega.

13. Rasmus Holmi ütluste kohaselt läks tema 5.12.2024 kella 19.20 paiku Pirita Selverist raha välja

võtma. Parkimise ajal tuli käigukangi nupp küljest ära, käik jäi sisse ja sõitis kogemata ees

parkivale autole esiosaga sisse. Juhtis sõidukit BMV riikliku registreerimisnumbriga xxxx (V lk

17).

14. Taoliselt on leidnud tuvastamist, et Rasmus Holmi juhitud BMW riikliku registreerimisnumbriga

xxxx sõitis Pirita Selveri parklas otsa eesparkivale Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxxx.

Sellise tegevusega põhjustas Rasmus Holm varalise kahju H. K..

15. Kuivõrd Rasmus Holmi juhitud sõiduk sõitis vastu Volkswagen Golf riikliku

registreerimisnumbriga xxxx, siis Rasmus Holmi etteheide kohtuvälise menetleja otsuses valedele

andmetele ei ole õige. Rikkumise kirjeldus peabki sisaldama kahju saanud sõiduki andmeid, mitte

liiklusõnnetuse põhjustaja andmed. Liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki mark ja

registreerimisnumber on märgitud väärteoprotokollis teokirjelduse ees, ülaosas ja selles on õigesti

kajastatud, et liiklusõnnetuse põhjustas Rasmus Holm juhtides mootorsõidukit BMW 335D riikliku

registreerimisnumbriga xxxx.

16. Kohtul ei ole teise liiklusõnnetuse osapoole, s.o tunnistaja H. K.i tegevusele midagi ette heita, ta ei

rikkunud ühtegi liiklusseaduse sätet, mis annaks aluse süüdistada teda liiklusõnnetuse

põhjustamises. Tunnistaja ütluste kohaselt oli sõiduk pargitud ja hiljem avastas vigastused.

17. LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mh mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui

sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

18. Rasmus Holmile heidetakse ette LS § 16 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 rikkumist, mille kohaselt Rasmus

Holm oli hooletu ning ei arvestanud oma sõidukogemust ja sõiduki seisundit.

19. LS § 16 lg 1 kohaselt peab olema liikleja viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma

käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või

keskkonda. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale

vastavaks. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki

seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta

suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees,

mida juht pidi ette aimama.

20. Kohtul puudub eelnevalt tuvastatu pinnalt igasugune kahtlus, et just Rasmus Holmi juhitud sõiduk

BMW riikliku registreerimise numbriga xxxx tekitas 5.12.2024 kella 19.10-19.33 ajal Tallinnas

Rummu tee 4 (s.o Pirita Selver parklas) otsasõidu eesparkivale Volkswagen Golf riikliku

registreerimise numbriga xxxx. Selliselt põhjustas vigastused Volkswagen Golfile.

21. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et eluliselt ei ole usutav, et otsasõit juhtus sõiduki

käigukangi rikke tõttu. Käigukangi nupu eemaldumine ei takista sõiduki peatamist pidurite jõul.

Väärteotoimikus olevatelt fotodelt on näha, et menetlusaluse isiku sõidukil oli ka käsipidur, mida

saab rakendada, et vältida sõiduki iseenesest liikuma hakkamist (CD-plaat menetlusaluse isiku

fotod, 20241205_192605). Seda enam, et selline väidetav rike ei takistanud Rasmus Holmil

sõiduki edasiliikumist.

22. Rasmus Holm sõites enda autoga otsa esiotsaga parkivale Volkswagen Golfile ning põhjustades H.

K. varalise kahju, on täitnud LS § 223 objektiivse koosseisu.

23. Oma tegevusega on Rasmus Holm täitnud LS § 223 lg 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu,

kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes.

4-25-407

24. Vastavalt KarS § 18 lg- le 3 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule

vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust peab kohus tuvastama, et isik on

rikkunud mingit hoolsuskohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata,

mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt LS § 14 lg-st 2 peab iga liikleja,

liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja

ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega, kui Rasmus

Holm oleks olnud hoolikas ning kohusetundlikum, siis ei oleks tema juhitud sõiduk sõitnud otsa

parkivale sõidukile. Seega pani Rasmus Holm väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis.

25. Nähtuvalt Volkswagen Golfi vigastustest ei saanud olla otsasõit parkimiskohalt sõitma alustava

sõiduki kiirusega. Seega kui Rasmus Holm oleks olnud kohusetundlikum, siis oleks tal olnud

võimalik sõiduk peatada ohutult ja õigusrikkumine ära hoida.

26. LS § 236 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest

politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS § 2 p 32 kohaselt on

liiklusõnnetus mh juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise tagajärjel tekib varaline kahju.

Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes LS § 169 lg 4 p 2-4

sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada LS § 169 lg

4 p 5 märgitud dokument. Antud vaidlusalusel juhul LS § 169 lg 4 sätestatud asjaolud puudusid.

LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ja lg 5 koosmõjust tuleneb juhi kohustus teatada liiklusõnnetusest politseile,

kui varalise kahju saaja ei ole teada.

27. Eelnevalt kohus tuvastas, et Rasmus Holm sai aru toimunud liiklusõnnetusest ning kuivõrd Rasmus

Holmi tegevuse tagajärjel tekkis H. K. varaline kahju, on tegemist liiklusõnnetusega LS § 2 p 32

tähenduses.

28. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas

kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast

kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses

osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumine.

29. Nimelt ei olnud Rasmus Holmile peale Volkswagen Golfi kahjustamist teada Volkswagen Golfi

juht, kuid selge oli varalise kahju tekkimine. Sellele vaatamata ei helistanud Rasmus Holm

politseisse/häirekeskusesse teavitamaks, et tema tegevuse tagajärjel on põhjustatud kahjustused ja

varaline kahju teisele sõidukile ning neil asjaoludel saada politseilt edaspidiseid korraldusi.

Häirekeskusesse helistamise asemel edastas sõnumi hoopis kindlustusele 5.12.2024 kell 19.36 (K,

lk 10 ).

30. Rasmus Holmi ütlustest nähtub, et tal oli kiire, sest pidi lahkuma korteri üürilepingu

vormistamisele, teavitas üksnes kindlustust. Ei olnud teadlik, et pidi helistama 112 (K, lk 17pö).

31. Menetlusalune isik omab mootorsõiduki juhtimisõigust (V, lk 14, 15). Seega on põhjendatud asuda

seisukohale, et Rasmus Holmi teadmisi liiklusreeglitest, sh mootorsõiduki juhile kohustuslikust

käitumisjuhistest liiklusõnnetuse korral on eksami sooritamise kaudu kontrollitud ja heaks

kiidetud.

32. Menetlusalune isik sai aru sellest, et on toimunud liiklusõnnetus, sest tegi õnnetusjuhtumi

teavituse kindlustusele. Juhi kohustused, sh see, kuidas käituda liiklusõnnetuse korral, peavad

olema menetlusalusele isikule teada, kuna omab kehtivat juhtimisõigust. Arvestades Rasmus

Holmi ütlusi, et ta pidi lahkuma üürilepingu vormistamisele, näitab see kohtu hinnangul, et

menetlusalune isik tegutses süütegu toime pannes eesmärgipäraselt ja teadlikult. Seega on talle

etteheidetav süütegu toime pandud KarS § 16 lg 2 mõistes kavatsetult.

33. Viimasena analüüsib kohus karistusse puutuvat.

34. LS § 223 lg näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 236 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni

300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

35. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise ees rahatrahviga 90 trahviühikut ja LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise

eest rahatrahviga 115 trahviühikut.

4-25-407

36. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et Rasmus Holmi käitumises karistust raskendavaid

ja kergendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud.

37. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele

järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

38. Rasmus Holmi süü LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on alla keskmise, kuivõrd tegemist on

LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega, mis on toime

pandud hooletusest. Tekitatud vigastuste osas leiab kohus, et kahju ulatus ei ole väike, sest ei olnud

üksnes kriimustused, vaid ka mõlgid, deformeerumised. Sellest tulenevalt ei saa kaebuse esitaja

süüd LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul hinnata minimaalmäära lähedaseks.

39. LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suuruse hindamisel arvestab

kohus, et tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei

jäetud. Samas on Rasmus Holm teo toime pannud kavatsetult.

40. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole ning neid ei

tuvastanud ka kohus.

41. Rasmus Holm on varem karistatud isik. Käesoleva otsuse tegemise seisuga on menetlusalusel

isikul üks kehtiv väärteokaristus liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Teo toimepanemise ajal

oli kehtivaid väärteo karistusi kaks (V, lk 25). Seega varasemad karistused viitavad kaebuse esitaja

hoolimatule suhtumisele juhile kehtestatud kohustustesse, mis omakorda eripreventiivsetel

kaalutlustel on tema süüd suurendavad.

42. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused annavad ka teistele liiklejatele

signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb

hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada

ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Praegusel juhul on aga oluline ka kahe väärteo

omavaheline seotus. Oluline on anda signaal, et teadvalt sündmuskohalt lahkunud liiklusõnnetuse

põhjustaja, sh liiklusõnnetusest mitteteataja käitumisel on tagajärg ehk vastav isik saab karistada.

43. Kuivõrd kohus ei saa kaebaja olukorda raskendada, tuleb tõdeda, et kohtuvälise menetleja poolt

määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud. Taoliselt saab öelda, et arvesse on võetud ka

Rasmus Holmi majanduslikku olukorda, kuivõrd LS § 223 lg 1 alusel on Rasmus Holmile

määratud karistus sanktsiooni alam- ja keskmäära vahel, s.o 90 trahviühikut. LS § 236 lg 1 alusel

on määratud karistus alla sanktsiooni keskmäära, s.o. 115 trahviühikut. Eeltoodu alusel ei pea

kohus võimalikuks veel rohkem Rasmus Holmile mõistetud karistust vähendada.

44. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik töötu, viimane tööleping lõppes

10.12.2024 ja ühel päeval 17.01.2025 on töötanud töölepingu alusel proovipäeval.

45. Arvestades, et rahatrahvid kokku summas 820 eurot, on arvestavalt suur summa ühekorraga

tasumiseks ka keskmisel tööl käiva isiku jaoks, peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks

põhjendatuks ajatada trahvide tasumine võimalikule maksimaalsele tähtajale, see on ühele aastale.

46. Tähele tuleb panna, et rahatrahvid tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 31.01.2025. a otsuses märgitud

makserekvisiitide järgi, kohustuslik on märkida ka kohtuvälise menetleja otsuses märgitud

viitenumber.

47. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja

otsust karistuse tasumise tähtaja osas, muus osas jätab otsuse muutmata.

4-25-407

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste

kohtunik