2-24-17092/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-17092 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2025. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-24-17092 Tsiviilasi K.K. hagi J.K. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K.K. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: M.V. (isikukood XXX; aadress:

XXX-i,

48304

XXX;

e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxx@gmail.com) Kostja: J.K. (isikukood XXX; aadress: xxxxxxxxxxxxxküla,

xxxxx vald,xxxxxxxxxxxxxmaakond; e-post: XXX) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada K.K. ja J.K. vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1 J.K. kohustub tasuma K.K.-le elatist alates 01.12.2024. a kuni K.K. täisealiseks saamiseni (26.08.2038. a) 287,72 eurot kuus (s.o baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

1.2 Resolutsiooni p-s 1.1 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda

1. aprillil 2025. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.3 Igakuine resolutsiooni p-s 1.1 märgitud elatis tuleb tasuda iga kuu 8-ndaks kuupäevaks M.V. pangakontole nr EE431010010340773019 või M.V. poolt nimetatud muule pangakontole, selgitusega „elatis K.K.”.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-17092 menetlus K.K. hagis J.K. vastu elatise nõudes.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK K.K. (hageja) esitas 12.11.2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse J.K. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise miinimumsummas. Pooled esitasid 06.03.2025. a kohtule allkirjastatud kompromisslepingu. Kohus on selgitanud menetlusosalistele 21.02.2025. a saadetud kirjas kompromissiga menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada.

Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag

Kohtunik