2-24-15522/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

10. märts 2025

Tsiviilasja number ja hagi ese

2-24-15522

H.-K. S. hagi V.S. vastu Tartu Maakohtu 23.10.2020

otsusega nr 2-20-13748

väljamõistetud elatiste

suurendamiseks

hagimenetlus

Hagihind

1796,31 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

H.-K. S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i)

Hageja seaduslik esindaja/

eestkostja

L.M. (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i,; e-post: XXX)

Hageja lepinguline esindaja

jurist Irina Metsler-Verner (Hugo OÜ, e-post: XXX)

Kostja

V.S. (isikukood: XXX; registrijärgne aadress XXX; e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Suurendada Tartu Maakohtu 23.10.2020 otsusega nr 2-20-13748 V.S. H.-K. S.

3. Mõista V.S. H.-K. S. kasuks alates 11.03.2025 kuni H.-K. S.

4. täisealiseks saamiseni (XX.XX.XXXX) välja elatis 135 eurot kuus.

5. Mõista V.S. H.-K. S. kasuks sissenõutavaks muutunud elatis ühekordse summana

perioodi 14.10.2024–10.03.2025 eest kokku 675 eurot (135 x 5).

6. Arvestada resolutsiooni p-s 3 nimetatud sissenõutavaks muutunud elatise summast

maha hagejale kostja poolt käesoleva kohtumenetluse ajal juba tasutud elatis.

7. Resolutsiooni p-s 3 rahuldatud summast ületavas osas jätta hagi rahuldamata.

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

9. Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Hageja on 14.10.2024 esitanud kohtusse hagiavalduse (dtl 3-4) ja selle täienduse 06.11.2024

(dtl 39-40) elatise suurendamiseks. Tartu Maakohtu määrusega nr 2-20-1579 on L.M. määratud

alaealise lapse H.-K. S. eestkostjaks. Tartu Maakohtu 23.10.2020 õigeksvõtva otsusega nr 2-20-

13748 on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt elatist 50 eurot kuus alates 24.10.2020

kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XX.XX.XXXX. Hageja esindaja nõustus 2020. aastal

madalama elatisega, kuna kostja lubas lisaks vabatahtlikult panustada lapse ülalpidamisse. Kuna

kostja lapsega ei suhtle ega täida ülalpidamiskohustust, ei ole 50-eurone elatis lapse vajaduste

katmiseks piisav. Seetõttu taotleb hageja kohtuotsuse muutmist ning igakuise elatise määramist

summas 249,59 eurot, mis koosneb baassummast, brutokuupalga alusel arvutatud lisanduvast

summast ja lapsetoetuse arvestamisest. Elatis muutuks igal aastal 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest, samuti kohanduks vastavalt lapsetoetuse suurusele.

Hageja esindaja selgitab, et laps saab lapsetoetust 100 eurot ning eestkostetava lapse toetust 240

eurot, mh on hageja esitanud elatise nõude teise vanema L. S. vastu. Hageja esitas 09.12.2024

taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt puudusi kõrvaldanud

(dtl 62).

2. Kostja teatas 11.12.2024, et ei ole nõus elatist suurendama, kuna tal ei ole võimalust lapsega

suhelda, teda hoitakse lapsest eemal ning levitatakse tema ja lapse X kohta valeväiteid (dtl 45).

Kohus jättis 11.11.2024 kostja vastuse käiguta ja palus esitada nõuetele vastava vastuse. Kostja

esitas seejärel uuesti vastuse, kinnitades, et ei nõustu suurema elatise maksmisega ning soovib

võimalust lapsega rohkem suhelda ja koos aega veeta (dtl 49).

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt. Kohus märgib esmalt, et ei tee

tagaseljaotsust, kuna kostja on pärast tema vastuse käiguta jätmist ja tähtaja määramist esitanud

kohtule oma vastuse. Kuigi kostja ei ole esitanud põhjalikku vastust, on ta selgelt väljendanud

oma vastuseisu elatise suurendamisele. Seetõttu ei saa kohus esitatud vastust eirata ning peab

seda elatise määramisel arvesse võtma.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma

alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist

ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12; RKTKo nr

3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on

kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13; RKTKo nr 3-2-1-35-

17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui

vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2

esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt

RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 19). PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus

võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise

aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on hetkel 272,76 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et

baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

6. Kohus tuvastab järgnevad asjaolud, mis tulenevad hageja esitatud tõenditest ja kohtute

infosüsteemi (KIS) või rahvastikuregistri andmetest:

-

hageja eestkostjaks on määratud L.M. ja hageja on tema vahetul ülalpidamisel;

-

hageja eestkostja peres kasvab lisaks hagejale veel X alaealist last (sündinud

XXXXXXX), sh lisaks hagejale on peres veel 1 eestkostetav laps, st kokku X last;

-

Tartu Maakohus 23.10.2020 kohtuotsusega nr 2-20-13748 mõistis kostjalt hageja kasuks

välja elatise 50 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni;

-

hageja saab lapsetoetust hetkel 100 eurot, lasterikka pere toetust (hetkel 45 eurot) ja

eestkostetava lapse toetust 240 eurot;

-

hageja kasuks on 04.02.2025 tagaseljaotsusega nr 2-24-15523 (jõustumise ootel) välja

mõistetud elatis teiselt vanemalt L. S.lt 249,59 eurot muutuva suurusena kuni hageja

täisealiseks saamiseni.

7. TsMS § 497 järgi kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool

nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse

jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist

otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille

alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast,

välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

8. TsMS § 497 ja § 459 lg 1 alusel esitatava elatise muutmise hagi eeldustena saab nt pidada

olukordi, kus võrreldes varasema kohtulahendi hetkega on oluliselt muutunud lapse vajadused

või vanemate varaline seisund, vanema ülalpeetavate ring on laienenud või vähenenud (sündinud

on uus laps, üks lastest saanud täiskasvanuks) vms. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse

muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on

sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul

tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo nr

3-2-1-124-15, p 11).

9. Kohus leiab, et käesoleval juhul on nõude eeldused on täidetud. Kohtu hinnangul on

üldteada, et võrreldes 2020. aastaga on märgatavalt tõusnud elukallidus, mida kinnitavad ka

avalikult kättesaadavad Statistikaameti andmed – nt ainuüksi toidukorviga seonduva

tarbijahinnaindeksi tõus on 2023. aastal 15,8 ja 2024. aastal täiendavalt 3,2%. Hageja kulude

põhjendatuse hindamisel ei saa lähtuda 23.10.2020 kohtuotsuses elatise väljamõistmisel esinenud

asjaoludest. Asja sisulist menetlust ning asjaolude hindamist ei ole tegelikkuses toimunud.

Kohus hindab elatise suurendamise nõuet seega käesoleva hetke hageja vajadustest ning kostja

vastuväidetest lähtuvalt.

10. Miinimummääras muutuva suurusega elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt

selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna

miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p

13). Küll aga tuleb lapse vajadusi hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest

väiksema elatise. Kostja on avaldanud, et ta ei ole nõus elatist rohkem maksma, kuna tema

suhtlust lapsega piiratakse.

11. Vanem vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi

ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese

tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Kui vanem on nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (lg 2). Kohus võib

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma. Mõjuvaks

põhjuseks võivad olla näiteks vanema töövõimetus või olukord, kus elatise määramine

miinimummääras põhjustaks teisele lapsele ebapiisava ülalpidamise. Lapsevanematel on

kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu

siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korra ka muu vara arvel (vt ka nt RKTKo

nr 3-2-1-118-12, p 15; ja RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Piisava sissetuleku teenimise

kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni,

tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse

ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma

ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks.

Vanemate varaline seisund tuleb tuvastada võimalikult täpselt (vt ka nt RKTKo nr 3-2-1-118-12,

p 14; ja RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 21.3-21.4).

12. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis võimaldaks hinnata

elatise vähendamise asjaolusid, näiteks tema tervisliku seisundi kohta. Rahvastikuregistri päringu

alusel tuvastas kohus, et kostjal ei ole peale hageja rohkem alaealisi lapsi. Lisaks tegi kohus

päringu töötamise registrisse, mille alusel on tuvastatav, et kostja on töötanud 07.10.2024–

17.11.2024 XXX OÜ-s, varasemalt 19.06.2024–02.09.2024 XXX OÜ-s ning teinud nn tööampse

(dtl 69-73). Ainuüksi kostja väide, et ta ei ole nõus suuremat elatist maksma, ei ole piisav põhjus

elatise vähendamiseks. Kohus selgitab ka, et kui kostja soovib hagejaga rohkem aega veeta, on

tal võimalik pöörduda hageja eestkostja või kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti poole, et

leida kohtuväline lahendus suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Alternatiivina saab ta esitada

kohtule vastava avalduse suhtluskorra määramiseks. Iseenesest on kostjal õigus lapsega suhelda,

vaatamata asjaolule, et hageja on eestkostel. Samuti rõhutab kohus, et vanema

ülalpidamiskohustus ei sõltu sellest, kas tal on lapse hooldusõigus või mitte – ka juhul, kui

hooldusõigus on ära võetud, jääb vanemal kohustus last ülal pidada (PKS § 96 lg 1 viimane

lause).

13. Kohus leiab, et lapsele elatise määramisel tuleb siiski arvesse võtta ka riiklikke toetusi, mida

hageja igakuiselt saab, sh eestkostetava lapse toetust, mis hetkel on 240 eurot. Perehüvitiste

seaduse (PHS) § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk hüvitada osaliselt laste hooldamise,

kasvatamise ja haridusega seotud kulusid. Samuti sätestab PKS § 101 lg 5, et vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused on kaetud lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetusega. Lisaks sätestab PHS § 20 lg 1, et eestkostetava lapse toetuse saamise õigus on lapsel,

kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest

hoolitseda ning kellele on määratud füüsilisest isikust eestkostja. Kuigi PKS § 101 lg 5 ei maini

otseselt eestkostetava lapse toetust elatise määramise arvestamisel, tuleb seda normi tõlgendada

süstemaatiliselt teiste seadustega ning peretoetuste eesmärki arvestades pidada ka eestkostetava

lapse toetust analoogselt lapsetoetuse ja lapserikka pere toetusega lapse ülalpidamist katvaks

rahaliseks vahendiks. Vastasel juhul, st elatise väljamõistmisel eestkostetava toetuse suuruse

mittearvestamisel, on tegemist alusetu rikastumise olukorraga, kus lapse tegelikud vajadused on

väiksemad, kui lapse ülalpidamiseks riigi ja lapsevanemate poolt kokku makstavad summad.

14. Kohus on tuvastanud, et hageja kasuks on teiselt vanemalt L. S.lt tagaseljaotsusega välja

mõistetud elatis 249,59 eurot, lisaks on hagejal õigus saada lapsetoetust 100 eurot, lasterikka

pere toetust 45 eurot ning eestkostetava lapse toetust 240 eurot, kõik kokku 634,59 eurot. See

summa katab suure osa hageja igakuistest väljaminekutest, mis on hagis märgituna 645 eurot.

Kuigi lapse teiselt vanemalt on tagaseljaotsusega elatis välja mõistetud, ei tähenda see kohtu

hinnangul, et vastavat materiaalset vastutust hageja ees tuleb kanda üksnes L. S.l. Võib juhtuda,

et vaatamata elatise väljamõistmisele, ei pruugi need summad L. S.lt hagejale vabatahtlikult

laekuda. Sellise olukorra tasakaalustamiseks on mõistlik, et suurendatud elatis tuleb lapse

huvides välja mõista ka kostjalt, kuid samas tuleb kostjalt väljamõistetava elatise suuruse

määramisel siiski arvestada eelnimetatud hageja ülalpidamiseks ning tema vajaduste katteks

mõeldud summasid. Kohus peab põhjendatuks suurendada Tartu Maakohtu 23.10.2020

kohtuotsusega nr 2-20-13748 kostjalt väljamõistetud elatist 135 euroni. Lisaks mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest (14.10.2024) kuni kohtuotsuse tegemiseni välja

kohtumenetluse ajal sissenõutavaks muutunud elatise kokku 675 eurot (5 x 135). Kui kostja on

käesoleva kohtumenetluse ajal hagejale juba elatist tasunud, tuleb juba tasutud summad

sissenõutavaks muutunud elatisest maha arvestada.

15. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja

lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud.

16. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Karting

kohtunik