2-23-8305/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.03.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-8305

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Y.C

vastu

võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26.03.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

5544,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, (RK 11919806)

Hageja lepinguline esindaja Jekaterina Morozova

Kostja Y.C (IK XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 26.03.2024 otsus osas, millega maakohus jättis välja

mõistmata põhivõlgnevuse 4624,12 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates

08.06.2023 19,90% aastas. Saata asi vaidlustatud osas uueks läbivaatamiseks

esimese astme kohtule.

2. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-23-8305

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 07.06.2023 Pärnu Maakohtule Y.C (kostja)

vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust tulenev põhivõlgnevus

5272,91 eurot, intressid 360,32 eurot, lepingu haldustasu 10,42 eurot, viivised 848,07 eurot,

sissenõudekulud 35 eurot. Samuti taotles hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel

mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 5272,91 eurot alates 08.06.2023 kuni

põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja taotles jätta ka hageja menetluskulud kostja

kanda.

1.1. Hageja nõue tuleneb Bigbank AS ja kostja vahel 11.10.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-21014295, mille alusel on kostjale väljastatud krediit

5620,00 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena

alates 10.11.2021 summas 151,93 eurot kuni viimase osamakseni 12.10.2026 summas 151,88

eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19,90%

aastas, s.o 0,0553% päevas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust

kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates.

Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 2,50 eurot kuus, lepingu

sõlmimise tasu oli 84,30 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 23,99% aastas ja

krediidi kogukulu 9115,75 eurot. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja osamakseid kuni

11.04.2022, mida Bigbank AS arvestas maksegraafikujärgsete osamaksete katteks. Kostja

rikkus lepingutingimusi ning ei tasunud osamakseid alates 10.05.2022 osamaksest. Bigbank

AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 16.08.2022, andes kostjale eelnevalt 14-päevase

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.

1.2. 22.08.2022 loovutas Bigbank AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete

loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus tegi asjas TsMS § 407 lg 6 järgi tagaseljaotsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

3.1. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 järgi. Võlaõigusseaduse

tarbijakrediidi sätete tõlgendamiseks kasutas maakohus Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi

93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes ja Euroopa Kohtu praktikat (EKo

05.03.2020, C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK)

3.2. Maakohus andis hagejale 03.10.2023 määrusega võimaluse tuua esile ja tõendada, et

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kohtunõuet ei täitnud

2-23-8305

ning ei esitanud mistahes lisaselgitusi või tõendeid. Asja materjalides ei ole kostja

arvelduskonto väljavõtet ega muid tõendeid, mis kinnitaksid vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist. Maakohus leidis, et krediidiandja ei järginud vastustundliku laenamise

põhimõtet.

3.3. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku

laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat

tagasimaksete uuesti määramist, leidis maakohus, et hageja nõuded ei ole õiguslikult

põhjendatud.

3.4. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Et kostja menetluses ei osalenud, ei

määranud kohus kindlaks kostja menetluskulusid.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis välja mõistmata põhivõlgnevuse 4624,12 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt

alates 08.06.2023 19,90% aastas. Hageja esitas alternatiivnõude, milles palub kostjalt välja

mõista põhivõlgnevuse uuesti määratud tagasimaksete järgi. Hageja palus teha uue otsuse,

millega mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud võlgnevus 1856,22 eurot ja alates

02.05.2024 sissenõutavaks muutuv võlgnevus kokku 2767,90 eurot, kokku 4624,12 eurot.

Hageja palus välja mõista viivise tähtajaks tasumata põhivõlgnevuselt 19,90% aastas.

Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, kuna ei täitnud selgitamiskohustust ega

teinud ettepanekut VÕS § 403 lg 7 järgi tagasimaksete uuesti määramiseks. Hageja määras

tagasimaksed uuesti põhinõude ulatuses. Lepingu põhitingimuste järgi pidi kostja laenu

tagastama 60 osamaksega. Kostjal on tasumata põhivõla jääk 4624,12 eurot (5535,70 –

911,58), millest 1856,22 eurot on apellatsioonkaebuse esitamise seisuga 02.05.2024

sissenõutavaks muutunud ja 2767,90 eurot muutub sissenõutavaks tulevikus.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja saata asi läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

7. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, millega maakohus

jättis välja mõistmata põhivõlgnevuse 4624,12 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates

08.06.2023 19,90% aastas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja ülejäänud nõuded, st põhivõlgnevus 648,79 eurot, intressid 360,32 eurot,

lepingu haldustasu 10,42 eurot, viivised 848,07 eurot, sissenõudekulud 35 eurot.

8. Kolleegium on seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis

hagejale selgitamata, et viimane peab esitama nõude uue tervikliku arvestuse.

2-23-8305

9. Praegusel juhul tuvastas maakohus õigesti, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

10. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on selgitatud, et

krediidiandja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks

kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24).

11. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui krediidiandja ei ole kohtule esitatud hagiavalduses

välja toonud ega tõendanud, mida ta tegi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmiseks, siis peab kohus talle selgitama, et hagi on muude nõuete kui

hagetava laenusumma ja seadusjärgse intressi osas õiguslikult põhjendamatu, ja andma TsMS

§ 3401 lg 1 järgi talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p

25). Kolleegiumi hinnangul saab sellest järeldada, et maakohus peab TsMS § 3401 lg 1 järgi

hagejale selgitama ka vajadust esitada sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestus,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks

kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud.

12. Siinsel juhul ei ole maakohus hagejale selgitanud, et viimane peab esitama nõude uue

tervikliku arvestuse ning koos sellega esile tooma, et ta on krediidi tagasimaksed VÕS § 4034

lg 7 järgi uuesti määranud. Hagi menetlusse võtmise määruses (dtl 33) selgitas maakohus

hagejale üksnes vajadust tuua välja, kuidas laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet VÕS § 4034 järgi. Maakohus jättis aga menetluses selgitamata vajaduse esitada

nõude terviklik arvestus juhuks, kui tuvastatakse vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumine.

13. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu rikkumine oluline ja tingib maakohtu otsuse

tühistamise. Kolleegium ei saa rikkumist ise kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2), sest TsMS § 657

lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks

esimese astme kohtule. TsMS § 651 lg 1 järgi on ringkonnakohus siiski ka siin

apellatsioonkaebuse piiridega seotud ja saab tagaseljaotsuse tühistada üksnes vaidlustatud

ulatuses.

14. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustatakse menetluskulude jaotus asja uuel

läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt