2-21-12796/74 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

07.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-12796

Tsiviilasi

National Heritage Foundation OÜ hagi Margaux OÜ

vastu domeeninime kasutamise lõpetamise ja

üleandmise nõudes ning Margaux OÜ vastuhagi

kaubamärgi ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.01.2025 määrus

Kaebuste esitajad ja liik

National Heritage Foundation OÜ määruskaebus ja

Margaux OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja National Heritage Foundation OÜ, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Paul Keres

Kostja: Margaux OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Teele Viilup

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 06.01.2025 määrus tühistada ja saata asi poolte menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise uuesti otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebused rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise ja jõustumise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks

tegemisel.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses lahendasid kohtud National Heritage Foundation OÜ (hageja) hagi

Margaux OÜ (kostja) vastu domeeninime kasutamise lõpetamise ja üleandmise nõudes ning

kostja vastuhagi kaubamärgi ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks. Põhimenetluses tehti kolm

menetlust lõpetavat lahendit, milles otsustati mh menetluskulude jaotust.

1.1.

Maakohtu 12.09.2023 otsusega (maakohtu otsus) hagi rahuldati ja vastuhagi jäi

rahuldamata ning kõik menetluskulud pandi kostja kanda. Maakohus määras kindlaks

hagejale hüvitatava menetluskulu summa 4298 €.

1.2.

Ringkonnakohtu 08.03.2024 määrusega (määrus I) tühistati maakohtu otsus ja jäeti

mõlemad hagid läbi vaatamata. Hagiga seotud maakohtu menetluskulud jäid hageja kanda ja

vastuhagiga seotud sama astme kulud kostja kanda. Ringkonnakohtu kulud jäid poolte endi

kanda.

1.3.

Ringkonnakohtu 11.04.2024 määrusega (määrus II) võttis kohus vastu hageja hagist

loobumise, tühistas selles osas varasemad lahendid ja lõpetas hageja hagi osas asja menetluse.

Ühtlasi muutis ringkonnakohus hagiga seotud menetluskulude jaotust nii, et need jäid

mõlemas kohtuastmes hageja kanda. Vastuhagiga seotud otsustusi, sh menetluskulude osas,

siinkohal refereeritud määrusega ei muudetud. Määruse II resolutsioonis on kirjavigu, mis ei

takista siiski määruse sisu mõistmist. Nii on p-des 4 ja 5 ekslikult viidatud ringkonnakohtu

25.03.2024 määrusele, kuigi tegelikult tehti määrus I varem, 08.03.2024 ja 25.03.2024 oli

hagist loobumise avalduse esitamise aeg (vt põhjenduste p-d 5, 7 ja 13). Lisaks on p-s 4 on

kirjaviga, kui viidatakse määruse I resolutsiooni p-le 6 – tegelikult sisaldub muudetud

otsustus maakohtu menetluskulude kohta p-s 5 (ka selle kohta leiab selgituse määruse II

põhjenduste p-st 15). Kõnealuses osas tuleb juhinduda määruse sisust, mitte ebatäpsest viitest.

Pooled ise ei ole ka pidanud vajalikuks taotleda määruses vigade parandamist.

1.4.

Määrus II jõustus tervikuna ja määrus I osas, milles seda määrusega II ei muudetud.

Kuigi kohtute infosüsteemi järgi on ka maakohtu otsus osaliselt jõustunud, siis määrustest I ja

II nende koostoimes tuleneb, et maakohtu otsus ei saanud mingis osas jõustuda. Nimelt

tühistati määrusega I see tervikuna ja määrusega II puudutatud osas (hageja hagi lahendamine

ja sellega seotud menetluskulude jaotus) tegi ringkonnakohus ise uued menetluslikud

otsustused.

2. Kokkuvõtvalt on menetluskulud asjas jaotatud nii:

-

kõik hagiga seotud kulud on hageja kanda (määruse II resolutsiooni p 4 ls 2);

-

vastuhagi kulud maakohtus kannab kostja (määruse I resolutsiooni p 6);

-

vastuhagi kulud ringkonnakohtus on poolte endi kanda (määruse I resolutsiooni p 7).

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus tegi 06.01.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega määras kindlaks

kostjale hüvitatavad kulud. Kohus lähtus määruse asjaolude kirjelduse teise lõigu ls 2 kohaselt

sellest, et vastuhagiga seotud kulud jäid poolte endi kanda. Seetõttu hindas maakohus ainult

hagiavaldusega seotud kostja menetluskulude suurust, aga ei hinnanud hageja kulude suurust.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas 21.01.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt

tühistada ja rahuldada tema kulude kindlaksmääramise taotlus tervikuna.

5. Hageja esitas 24.01.2025 samuti määruskaebuse, milles palub vähendada temalt kostja

kasuks välja mõistetud kulude hüvitist, lahendada hageja menetluskulude hüvitamise taotlus

ja tasaarvestada poolte vastastikused hüvitisnõuded.

6. Pooled vaidlesid teineteise kaebustele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja

saadab asja kulude rahalise kindlaksmääramise osas maakohtule uuesti lahendamiseks (TsMS

§ 667 lg 2 ls 2). Kaebused rahuldatakse osaliselt.

8. Kohtul tuleb menetluskulude rahalise kindlaksmääramise otsustamisel lähtuda asjas

tehtud kulujaotusest (TsMS § 174 lg 1 ls 1). Käesoleval juhul eksis maakohus, kui lähtus

sellest, et kõik vastuhagiga seotud kulud jäid poolte endi kanda. Ringkonnakohus selgitas

eespool p-s 2, et vastuhagiga seotud menetluskulud maakohtus jäid kostja kanda. Kulude

rahalisel kindlaksmääramisel valest kulujaotusest lähtumine on TsMS § 174 lg 1 ls 1 oluline

2 (3)

rikkumine ja toob kaasa lahendi tühistamise olenemata kaebuste väidetest. Maakohtul tuleb

kulud uuesti rahaliselt kindlaks määrata, lähtudes tegelikust jaotusest. Ringkonnakohus ei saa

maakohtu asemel esimesena asuda hindama neid kulusid, millega maakohus vaidlustatud

määruses ei arvestanud (TsMS § 9 lg 3).

9. Lisaks kohtles maakohus pooli praegu ebavõrdselt ja rikkus sellega TsMS § 7, kui mõistis

kuluhüvitise välja ainult hagejalt, jättes tema kulunimekirja vajalikus ulatuses hindamata. Kui

pooltel on vastastikku menetluskulude hüvitamise kohustus, siis peab kohus juhinduma mh

TsMS § 445 lg 1 ls-st 2. Viidatud säte näeb ette, et kui pooled esitavad menetluses teineteise

vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Jättes ühe poole kulud

hindamata ja kindlaks määramata loob kohus põhjendamatult olukorras, kus ühe poole

hüvitamiskohustus tekib varem ja sisuline tasaarvestus pole enam võimalik või efektiivne.

Seegi on menetlusõiguse normi oluline rikkumine.

10. Ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul,

kui see on seaduse järgi lubatud (TsMS § 696 lg 1 ls 1). Kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS 18. ptk 5. jaos

sätestatud erisusi (TsMS § 174 lg 8). Viidatud jao sätted ei näe ette erisust asja maakohtule

uueks läbivaatamiseks saatmise olukorras võrreldes hagita menetluse üldiste reeglitega. Kui

ringkonnakohus tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja uueks

läbivaatamiseks tagasi maakohtule, ei saa ringkonnakohtu määruse peale kaevata (RKTKm

28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11). Neil kaalustel ei saa käesolevat määrust vaidlustada ja see

jõustub teatavaks tegemisel (TsMS § 466 lg 3 ls 2). Pooltele on kaebeõigus tagatud, kui

maakohus määrab kulud uuesti kindlaks, lähtudes kohasest jaotusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)