4-11-3537/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse kuupäev 25.10.2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär
Menetlusalune isik
M.V, isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht puudub
Väärtegu NPALS § 151 järgi Istungil osalenud isikud Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna esindaja Jelena Saveljeva
LÕPPOSA
Tunnistada süüdi M.V Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete
seaduse § 151 järgi ja määrata talle karistusena arest 15 päeva.
Aresti kandmisele tuleb asuda hiljemalt 15.11.2011.a.
Välja mõista M.V-lt ekspertiisitasu summas 105.- eurot. Ekspertiisitasu tuleb kanda
Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas 10220034796011 või Swedbankis 221023778606 viitenumbriga 2800049777.
Kohtuotsus on menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 25.10.2011.a. Harju Maakohtus.
Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.
Tuvastatud asjaolud Vastavalt väärteoprotokollidele nr. AB 1260557; nr AB 1260097; nr AB 1268270 tarvitas M.V 10.08.2011, 05.09.2011, 20.09.2011 narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta.
Oma tegevusega pani toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.
Väärteoasi nr.4-11-3537
2 2
Kohtu seisukoht
Menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, ta on kutse isiklikult kätte saanud,
kuid ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Seega on alust vastavalt V™S § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta.
Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud joobeseisundi tuvastamise saatekiri-
uuringuaktidega, mille kohaselt tuvastati isikul narkojoove fentanüüli tarvitamisest,
menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et ta tarvitas fentanüüli (t.l.4) ja teiste toimiku materjalidega.
Karistuse määramisel kohus arvestab, et M.V on varem korduvalt karistatud väärteo korras, sh samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, kuid ei teinud sellest vajalikke järeldusi, rahatrahvid on tasumata, töökohta ega sissetulekut isik ei oma. Tema karistust kergendavad ja
raskendavad asjaolud puuduvad. Seega kohus ei pea võimalikuks karistada teda rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga.
Kohus juhindub V™S § 107 lg 1 p 1, § 109-111.
Julia Vernikova Kohtunik