14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10. 2011.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-11-4083 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas prokurör kaitsjad Sirje Merilo v-adv Veljo Viilol Kriminaalasi

Kohtuistungi aeg Süüdistatavad

S.H süüdistuses KarS § 121 ja § 200 lg1 järgi

lühimenetluses Avalik kohtuistung 21.09.2011.a.

S.H , isikukood xxx, elukoht xxxx; töökohta ei oma

Varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati 28.08.2009 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 1 aasta vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat 5 kuud.

RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § -dest 175 lg 1 p 2, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 233-238, 306, 311, 313, 315, 318, 319, 408

Kohus

Otsustas

Süüdi tunnistada S.H KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud

vangistust. Süüdi tunnistada S.H KarS § 200 lg 1järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat

vangistust KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

2 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 28.08.2009.a. kohtuotsusega mõistetud ja kandmata karistusega 1 (üks) aasta vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

Karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel, S.H karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema kinnipidamiskohta saabumise aeg. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 2, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel välja mõista S.H-lt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: -toimiku paljundamise kulu 3.47 eurot; -määratud kaitsjale v-adv Veljo Viilolile makstud tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses 190.01 eurot sh käibemaks 20%

-määratud kaitsjale v-adv Veljo Viilolile väljamaksmisele kuuluv tasu õigusabi eest

kohtumenetluses 208.64 eurot, sh käibemaks 20% -kannatanu sõidukulu 3.20 eurot -sundraha 695.05 eurot.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Veljo

Viilol kasuks 208.64 eurot, sh käibemaks, vandeadvokaat Veljo Viiloli poolt süüdistatav S.H kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Süüdimõistetutel S.H

tasuda väljamõistetud menetluskulud

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgitussenimi, nr

1-11-4083, menetluskulu. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest. Tähtaegselt tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista välja S.H-lt tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks V Li (a/a xxxx) kasuks 2,05 eurot. Mõista välja S.H-lt tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks V Hi (a/a xxxx) kasuks 128.00 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb

teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, so hiljemalt 11.10.2011. a.

Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis

25.10.2011.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, so hiljemalt 09.11.2011.a.

Süüdistus

S.H süüdistatakse selles, et tema 02.10.2009 kella 15.30 paiku xxxx alevikus

asuvate garaažide juures lõi V Hi ühe korra rusikaga näkku. Seega S.H lüües teist

inimest ja põhjustades talle füüsilist valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 S.H süüdistatakse veel selles, et tema 08.12.2010 kella 20.30 paiku tungis xxxx

maja juures kallale V Lile, lõi talle rusikaga näkku ja jalaga vastu jalga ning võttis ära

kaheliitrise pudeli õlut „President“ väärtusega 2, 05 eurot. Seega S.H võttes vägivallaga ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil selgus, et tegelikuks sündmuskohaks oli xxxx.

Tõendid ja kohtu põhjendus

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu S.H

tegevuses loeb kohus tõendatuks S.H enda ütluste, kannatanu V.Hi ütluste ja

kiirabikaardiga. Esitatud süüdistuses tunnistas S.H ennast kohtus süüdi, kohtueelsel menetlusel on ta tunnistanud, et tõukas kannatanut lahtise käega ühe korra näo piirkonda kuna

viimane süüdistas teda varguses ja ei tahtnud lahkuda. V.Hi kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et S.H lõi teda 02.10.2009 kella 15.30 paiku xxxx asuvate garaažide

juures ilma põhjuseta ühe korra rusikaga näkku, tahtis veel lüüa aga ei saanud pihta,

S.H oli purjus ja väga närviline. Ta käis Väike-Maarja kiirabis, kus tuvastati

vigastused, löögi tagajärjel valutasid tal esimesed hambad ja ninaalune, esitab tsiviilhagi hamba taastamise kulude hüvitamiseks 2000 krooni (128 eurot). AS Rakvere Haigla Väike-

Maarja kiirabi kiirabikaardilt nähtub, et V.Hil diagnoositi 02.10.2009 kl. 16.15 hammaste piirkonna põrutus. KarS § 121 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Lüües V.Hi rusikaga näkku,

põhjustades talle sellega hammaste piirkonna põrutuse ja valu esihammaste ja ninaaluse piirkonnas realiseeris S.H kehalise väärkohtlemise süüteokoosseisu. Kohtu arvates pani S.H kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Lüües teist inimest rusikaga näkku sai ta aru, et põhjustab sellega kannatanule valu ja sellist tagajärge ta sooviski. S.H tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Kohus loeb KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu

olemasolu S.H tegevuses tõendatuks kannatanu V.Li ütluste ja kiirabikaardiga.

Kannatanu kohtueelses menetluses 09.12.2010. antud ütlustest nähtub, et 08.12.2010 õhtul

käis ta xxxx Pille-Riini poes kus ostis naabri palvel õlut, poest tulles xxxx juures

(kohtuistungil tehtud paranduse kohaselt maja nr xxxx juures) lõi S.H talle rusikaga tugeva hoobi vastu nägu, mille tagajärjel ta kukkus, seejärel lõi S.H talle jalaga vastu jalga, küsis korterivõtit, võttis ära 2-liitrise Presidendi õlle, mille ta naabri jaoks oli ostnud.

Tema ütlustest nähtub, et löömisega tekitas S.H talle terviserikke ja füüsilist valu.

Tema ütlustest nähtub veel, et S.H elab xxxx ja käib temaga ühes majas elava T P juures alkoholi tarvitamas.

14.03.2011 ülekuulamisel on V.L täpsustanud, et nägi S.H juba kaupluses, kui õlut

ostis, S.H oli seal koos T P pojaga. Kui ta koju läks, siis postkontori juures haarati tagantpoolt tema kilekotist, kilekotti kätte ei saadud, kohe möödusid temast S.H ja T.P

poeg, ta sai aru, et kotist haarajaks oli onud üks neist, kui jõudis kodumaja juurde lõi S.H talle rusikaga näkku vastu vasakut silma, ta kukkus, püsti tõustes avastas, et üks

pudel õlut on puudu. Tema ütlustest nähtub, et lööjas tundis ära S.H kehaehituse ja hääle järgi, tunneb S.H alates 2000. aastast kui elas xxxx S.H-ga ühes majas,

hiljem nägi S.H tihti xxxx oma naabri T.P juures käimas. Ta väidab, et S.H

nägu ja kehaehitus on tal silme ees ja ta ei saa S.H kellegagi segi ajada. Ta esitab

4 tsiviilhagi 32 krooni (2.05 eurot) äravõetud õlle hüvitamiseks.

AS Rakvere Haigla Väike-Maarja kiirabi kiirabikaardilt nähtub, et V.Lil diagnoositi 09.12.2010 kl. 10.45 vasaku silm piirkonna hematoom ja peavalu. S.H kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et käis kaupluses T nimelise sõbra palvel õlut ostmas, kaasas oli ka Te poeg, kaupluses nägi ta õlut ostmas ühte vanameest keda tunneb nägupidi. Kui läksid tänaval koos Te pojaga tagasi Te elukoha poole nägi jälle seda vanameest, ta tegi sellele vanamehele lolli nalja tõmmates seljatagant vanamehe käes olevast kotist nagu hakkaks seda ära võtma, vanamees hakkas õiendama ja tema koos Te pojaga läks kohe edasi, läks Te juurde andis ostetud õlle Tele ja lahkus. Kinnitab, et ei tema ega Te poeg

vanameest ei löönud, õlut ära ei võtnud. Kohtuistungil antud ütlustes tunnistab S.H

koti sikutamist, eitab löömist ja õlle äravõtmist. Erinevalt kohtueelses menetluses räägitust kinnitab, et poest tulles ta enam T P juurde ei läinud, viimasele viis ostetud õlle ära poeg.

Kohus ei pea usaldusväärseiks S.H kohtueelsel menetlusel ja kohtus antud

ennastõigustavaid ütlusi kuna need on vastuolus kannatanu üksikasjalike ütlustega mida kinnitab kiirabikaart ja milles kohtul pole põhjust kahelda. Tunnistaja T P kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et 2010 mingil ajal enne jõule

oli tema juures S.H kellel ta palus poes käia ja ühe õlle osta, poodi läks S.H

koos tema poja J P, olid ära u 10 minutit tulid tagasi, ajasid S.H-ga veidi juttu, siis S.H lahkus, talle ei räägitud, et oleks juhtunud mingi intsident V.Liga. Tunnistaja J P kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et 2010 detsembri algul oli isa juures Lehar, kelle isa saatis poodi õlut ostma, tema läks koos Lehariga, ta ootas Leharit poe ees, nägi, et poes on ka L, kui nemad Lehariga lahkusid jäi L poodi, teel koju nad kedagi ei kohanud, nad läksid andsid kodus õlle isale, siis Lehar lahkus. Ta arvab, et lolli nalja tegemine ja kilekotist haaramine juhtusid mingil teisel korral. Ülaltoodust nähtub, et T P viibis kogu aeg

oma korteris ja ei saa anda tänaval toimunu kohta ütlusi. J P ütlused on vastuolus nii S.H kui kannatanu ütlustega ja pole seetõttu usaldusväärsed. KarS § 200 lg 1 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Kannatanu löömine S.H poolt eelnes vahetult õllepudeli äravõtmisele ja oli suunatud kannatanu vastupanu murdmisele ja vältimisele olles seega võõra vallasasja äravõtmise vahendiks.

Kohus leiab, et S.H pani kuriteo toime kavatsetult. S.H oli eesmärgiks

kannatanult õllepudeli äravõtmine ja omastamine. Kui see kilekoti tõmbamisega ei õnnestunud otsustas ta kasutada vägivalda oma kavatsuse realiseerimisel. S.H tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokooseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse

mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lühimenetluses tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KrMS § 238 sätetest.

Riigikohtu praktika ja karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel

keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada

süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

5

omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

S.H on kriminaalkorras karistatud neljal korral, arutatavad kuriteod on ta toime pannud eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal.

S.H karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ühes kuriteoepisoodis karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

Arvestades asjaolu, et kuritegudega ei kaasnenud raskeid tagajärgi, et kannatanud ei soovi S.H ranget karistamist, arvestades samuti S.H isikut, leiab kohus, et S.H

on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega sanktsioonide alammäära lähedase vangistusega.. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb karistust suurendada eelmise karistuse kandmata osa võrra.

Tsiviilhagi Võlaõigusseaduse § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Võlaõigusseadus § 1045 lg 1 p 2 alusel on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Käesoleva kohtuotsusega on tõendatud S.H süü V.Hile temale tervisekahjustuse tekitamisega kahju tekitamises ja ta peab selle hüvitama.

Võlaõigusseadus § 1045 lg 1 p 5 alusel on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati

kannatanu omandi rikkumisega. Käesoleva kohtuotsusega on tõendatud S.H süü V.Lilele tema omandi rikkumisega kahju tekitamises ja ta peab selle hüvitama. Kohtu seisukoht menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohtunik

(allkiri)

Tiit Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2011 RESOLUTSIOON

1. Maakohtu otsus tühistada osaliselt, täpsemalt S.H süüditunnistamises ja karistamises KarS § 200 lg 1 järgi, süüdistatavale KarS § 64 lg 1 ning KarS § 65 lg 2 alusel

liitkaristuse mõistmise osas, kannatanu V Li tsiviilhagi rahuldamise osas, samuti menetluskulude osas. Teha nimetatu osas uus otsus, millega:

1.1 Mõista S.H talle esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 1 järgi õigeks; 1.2 Süüdistatavale KarS § 121 järgi mõistetud karistus - 3 kuud vangistust - jätta muutmata.

Vähendada mõistetud karistust KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o kestuseni 2 kuud vangistust.

6

1.3 KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele 28.08.2009 kohtuotsusega mõistetud

ärakandmata karistus - 1 aasta vangistust - ja mõista S.H-le ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. 1.4 Kannatanu V Li tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras; 1.5 Kannatanu V Li sõidukulu summas 3.20 eurot jätta riigi kanda. 1.6 Mõista S.H-lt talle eeluurimisel ja esimese astme kohtus riigi õigusabi korras

õigusabi osutamise eest riigi tuludesse välja 200 (kakssada) eurot. Ülejäänud osas jätta eeluurimisel ja esimese astme kohtus kantud õigusabikulud riigi kanda.

1.7 Mõista S.H-lt välja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 senti.

2. Mõista Eesti Vabariigilt AB OÜ Veljo Viilol kasuks välja 230 (kakssada kolmkümmend)

eurot ja 8 senti apellatsioonimenetluses advokaat Veljo Viiloli poolt süüdistatav S.H-le osutatud õigusteenuse eest. Nimetatud õigusabitasu jätta riigi kanda.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioonid rahuldada.

Kohtuotsus jõustus

07. jaanuaril 2012. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

№oremreferent

Lea Herne