1-11-9582/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-11-9582

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-9582 (11230105137) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi R.G süüdistus KarS § 263 p 1, 4 järgi V.K süüdistus KarS § 263 p 1, 4 järgi. Lühimenetluses Prokurör Algis Sepp Süüdistatav R.G

Ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: dokker - mehhanisaator, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 19.04.2011, vahistatud 21.04.2011

Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 11.12.2009 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,

7; § 199 lg 2 p 5, 7 ja § 320 lg 1 järgi vangistus 3 aastat kaseajaga 3 aastat (katseaja lõpp 10.12.2012); 2. Harju Maakohtu 18.10.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud 10 päeva. 3. Harju Maakohtu 18.01.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8,

9 järgi vangistus 2 kuud 20 päeva, KarS § 65 lg 1 alusel vangistus 4 kuud 10 päeva.

Korduvalt väärteokorras karistatud, sh viimati 22.05.2010

ühistranspordiseaduse § 54’7 lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni. Kaitsja Advokaat Vladimir Sadekov Süüdistatav V.K

2

ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 19.04.2011, vahistatud 21.04.2011

Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 10.05.2002 otsusega Krk § 139

lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 1aasta 6 kuud tingimisi katseaeg 2 aastat;

2. Tallinna Linnakohtu 20.12.2002 otsusega KrK § 139

lg 2 p 2, 3 ja § 15 lg 2, § 176 lg 1 järgi vangistus 6 kuud, § 65 lg 1 järgi vangistus 2 aastat;

3. Tallinna Linnakohtu 17.09.2003 otsusega KrK § 139

lg 2 p 2, 3 järgi vangistus 8 kuud, § 65 lg 1 järgi vangistus 2 aastat;

4. Harju Maakohtu 13.01.2006 otsusega KarS § 200 lg 2

p 7, 8, 9 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud;

5. Harju Maakohtu 21.09.2009 otsusega KarS § 199 lg 2

p 9 alusel vangistus 6 kuud tingimisi katseajaga 2

aastat (katseaja lõpp 20.09.2011). Ärakandmata karistus 5 kuud ja 26 päeva. Korduvalt väärteokorras karistatud. Kaitsja Advokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON

1. R.G süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada R.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

3. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel, liites mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele

eelmise, so Harju Maakohtu 11.12.2009 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 3 aastat täies ulatuses, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, arvestades mõistetud

liitkaristuse 3 aastat ja 4 kuud ärakandmist alates R.G kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 19.04.2011.

5. R.G suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.

6. V.K süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

7. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada V.K-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

8. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel, liites mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele

eelmise, so Harju Maakohtu 21.09.2009 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 5 kuud ja 26 päeva täies ulatuses, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva.

9. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, arvestades mõistetud

liitkaristuse 9 kuud ja 26 päeva ärakandmist alates V.K kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 19.04.2011. 10. V.K suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. 11. R.G-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 150 (ükssada viiskümmend) eurot ja 21 (kakskümmend

üks) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr

221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Igor

3 R.G, 1-11-9582, kaitsjatasu“. 12. R.G-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2;

180 lg 1 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „R.G, 1-11-9582, sundraha“. 13. V.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1

alusel määratud kaitsjale makstud tasu 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 41

(nelikümmend üks) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr

221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.K, 1-11-9582, kaitsjatasu“. 14. V.K-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „V.K, 1-11-9582, sundraha“.

15. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

R.G süüdistatakse selles, et tema 19.04.2011 kella 20.25 paiku Tallinnas XXX maja

juures tungis koos V.K-ga kallale YRWK, paiskasid ta pikali ning kui

kannatanu püsti sai, haaras V.K kannatanul selja tagant kinni ning lõi ühe korra

rusikaga vastu pead samal ajal kui R.G kobas läbi kannatanu taskuid. Kannatanu hüüdis appi ning tal õnnestus lahti rabeleda ja eemale bussipeatuse juures seisvate inimeste juurde joosta. Kannatanu ja bussipeatuses seisnud isikud läksid selles suunas, kuhu kannatanu

nägi V.K ja R.G lahkumas, kuid nähes inimesi tulemas võtsid V.K ja R.G maast poolikud tellised ning hoidsid neid ähvardavalt ja viskevalmis, et keegi neile

läheneda ei saaks. Kuna keegi neid kinni pidada ei julgenud siis põgenesid V.K ja R.G üle piirdeaia Keskturu suunas.

Oma tegevusega R.G pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja grupi poolt, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 263 p 1 ja 4 alusel.

V.K süüdistatakse selles, et tema 19.04.2011 kella 20.25 paiku Tallinnas XXX

maja juures tungis koos R.G-ga kallale YRWK, paiskasid ta pikali ning kui kannatanu püsti sai, haaras tal seljatagant kinni ning lõi ühe korra rusikaga vastu pead samal ajal kui R.G kobas läbi kannatanu taskuid. Kannatanu hüüdis appi ning tal õnnestus

lahti rabeleda ja eemale bussipeatuse juures seisvate inimeste juurde joosta. Kannatanu ja

bussipeatuses seisnud isikud läksid selles suunas, kuhu kannatanu nägi V.K ja

4 R.G lahkumas kuid nähes inimesi tulemas võtsid V.K ja R.G maast poolikud tellised ning hoidsid neid ähvardavalt ja viskevalmis, et keegi neile läheneda ei saaks. Kuna

keegi neid kinni pidada ei julgenud siis põgenesid V.K ja R.G üle piirdeaia Keskturu suunas.

Oma tegevusega V.K pani toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga ja grupi poolt, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 263 p 1 ja 4 alusel.

Kohtuistungil süüdistatav R.G seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

R.G kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud.

Kohtuistungil süüdistatav V.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

V.K kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 19.04.2011 koostatud kannatanu YRWK´i ülekuulamise protokolli kohaselt 19.04.2011

kell 20:25 läks ta koju aadressile Tallinn, XXX. Maja Võistluse tänavale oleva välisukse

lähedal tulid seljatagant tema juurde kaks tundmatut meesterahvast ja paiskasid ta pikali. Kannatanu kukkus selja peale. Küsis nende käest inglise keeles „mida te teete". Üks nendest ütles, et nemad on politseitöötajad. Meesterahvad olid mõlemad pikka kasvu, umbes 180 cm, vanusega 30-39 vahemikul. Ühel oli sinist värvi teksajakk, teisel oli musta värvi nahk jakk ja selle all oli mingit kapuutsiga riietuse ese, kapuuts rippus selja peal. Ühel meesterahval olid musta värvi läikivad ülikonna kingad, suuremõõtmelised. Mõlematel olid lühikesed juuksed,

nad olid kõhna kehaehitusega ning kannatanu tundis alkoholi lõhna nendelt. Kannatanu hakkas hüüdma oma elukaaslast, kes oli kodus, korteris, mis asub antud maja teisel korrusel ja mille aknad väljuvad Võistluse tänavale. Elukaaslane avas akna ja kannatanu hüüdis talle, et ta kutsuks politsei. Tol momendil oli kannatanu juba püsti. Üks, kes oli teksajakis haaras teda kahe käega seljatagant ja teine seisis kannatanu ette. Meesterahvas, kes oli seljataga, lõi

kannatanut ühe korra rusikaga vastu pead, siis kannatanu vabanes nendest ja jooksis ära.

Meesterahvad jooksid järgi. Kannatanu jõudis maja teisele poole, kus asub bussipeatus

„Püssirohu". Bussipeatuses olid kolm meesterahvast, kes küsisid, mis juhtus ja kannatanu

seletas, et kaks meesterahvast ründasid teda. Need kolm meest läksid sinna poole, kuhu

jooksid kannatanud rünnanud meesterahvad. Kannatanu läks nendega, nad nägid küll teda rünnanud meesterahvaid, kuid nad mõlemad võtsid suured kivid ja nad ei saanud minna neile lähedale. Siis nad viskasid kivid ja läksid ära. Tol momendil kannatanu nägi politseiautot ja

jooksis juurde ning peatas auto. Politseitöötajale rääkis mis juhtus. Löögi tagajärjel tundis kannatanu valu, kuid arstiabi ei vajanud ja peas nähtavaid vigastusi ei olnud. (t/l 2-4)

• 20.04.2011 koostatud tunnistaja JK´i ülekuulamisprotokolli kohaselt elab ta majas

aadressil XXX, Tallinn. Tunnistaja korter asub I korrusel ja selle aknad avanevad hoovi poole. 19.04.2011 õhtul umbes kella 20.20 paiku vaatas aknast välja ja nägi, et hoovis asuva maja ukse ees ründavad kaks meesterahvast kolmandat. Üks meesterahvas hoidis rünnatavat

selja tagant ja hoidis rünnatava kaelast kinni ja väänas kaela tahapoole, samal ajal teine ründaja oli kannatanu ees ja tunnistaja arvates, otsis ta kannatanu taskuid. Kannatanul olid

peas valged kõrvaklapid, ta oli nagu tahapoole paindes ja ta rabeles kõvasti vastu. Vaatas seda aknast oma 3 sek ja jooksis siis välja kannatanule appi. Kui hoovi jõudis, siis kannatanu liikus ümber maja parempoolse nurga juures ja üks ründajatest läks talle järgi, teine ründaja

5 liikus samal ajal maja vasakult küljelt mööda kuni piirdeaiani. Kannatanu jooksis piirdeaia

avauseni tänavale, kus liikusid juba inimesed. Teda jälitanud ründaja sai maja taga teise ründajaga kokku, võtsid kumbki kummasegi kätte kivi ning nad ronisid üle piirdeaia. Edasi

jooksid nad üle Juhkentali tänava Hiina saatkonna eest läbi, ümber saatkonna ja pöörasid

Keskturu poole. Tunnistaja jälitas neid tükk aega, telefoni tal kaasas ei olnud. Hiljem

pöördus tagasi koju. Umbes 40 min pärast võttis kodust auto ning koos sõbra SL sõitsid

uuesti neid mehi otsima. Sõitis Keskturu juurde, sealt edasi Kreutzwaldi tänavat mööda

kasiino ja hotelli eest läbi. Politseipargis nägi kahte kahtlast tüüpi, ühel oli valge musta

triibuga kapuuts peas ja teisel oli teksatagi seljas, mõlemal olid jalas heledad teksad.

Tunnistaja ei olnud kindel, kas need ikka on need otsitavad. Et neid paremini näha, siis

pööras Gonsiori tänavale ja siis Liivalaia tänavale. Liivalaia tänaval pööras ühel lühemal

tänavaotsal ringi ja jäi neid jälgima. Samal ajal helistas politseisse ja teatas, mis toimub. Mehed jäid pidama politseipargis seal, kus on rulasõitmise rambid ja sel olid mitu umbes 13- aastast poissi. Poisid läksid minema ja natuke aega passinud, läksid mehed sealtsamast rambi juurest üle Liivalaia tänava Gonsiori tänavale. Tunnistaja sõitis autoga ringi, taas nägi mehi

Gonsiori tänaval asuva kebabi söögikoha ees. Söögikohast tuli välja keegi türklase

välimusega meesterahvas, kelle juurde ründajad läksid ja näitasid talle nagu mingit

dokumenti. See türklase moodi meesterahvas mõtles nagu hetke ja jooksis siis Kannikese poe poole. Üks ründajatest jooksis sellele türklasele järgi, teine jooksis ka järgi. Püüdis neid

jälitada, vahepeal kaotas nad jälle silmist, kuid nägi neid jälle olles Reimani tänaval. Tunnistaja läks autost välja ja nägi, et mööda sõitis liinibuss nr 34A ja bussis arvas nägevat

neid otsitavaid mehi. Jooksis Kannikese poe juures olnud politseibussi juurde ja

politseibussiga sõitsid liinibussile, mis sõitis mööda Narva mnt-d Kadrioru poole, järgi. Bussipeatuses, kus enne oli kohvik Must Luik, jäid ootama. Selles bussipeatuses otsitavad väljusid bussist ja nad peeti politsei poolt kinni. Kuna ta ei olnud 100% kindel, kas need on ikka samad mehed, siis sõitsid koos politseiga XXX juurde, kus kannatanu tundis neis kahes kinnipeetus ära teda rünnanud mehed. (t/l 5-7)

• 20.04.2011 koostatud tunnistaja KS ülekuulamisprotokolli kohaselt elab ta aadressil XXX,

Tallinn. 19.04.2011 mõni minut enne kella 20.30 oli kodus, mis asub II korrusel, köögis

kuulis õuest nagu mingit karjumist. Läks akna peale ja kuulis, kuidas tema elukaaslase YRWK´i hääl hüüdis inglise keeles, et K kutsu politsei. Tegi ruttu akna lahti ja vaatas aknast alla. Nägi, et otse akna all hoovi peal oli kaks meest Y kallale tunginud. Üks mees oli Y eespool ja teine tagapool. Haaras kaasa võtmed ja telefoni ning jooksis alla. Keeras ukse lahti ja nägi, et Y ei ole. Hoovis liikusid ringi mingid teised noormehed, kes olid ilmselt teisest,

tänavaäärsest majast. Arvas, et äkki liikus Y maja taha, sest noormehed teisest majast liikusid samuti maja taha. Samal ajal helistas oma mobiiltelefonilt politseisse. Jõudis maja nurga juurde, kuid Y ta ei näinud. Samuti jäid maja nurga juurde seisma noormehed teisest majast, sest nende maja taga rohelise piirdeaia ääres seisid kaks meesterahvast ja hoidsid üles tõstetud käes poolikuid telliskive poosis, mis näis ütlevat, et kui lähemale tulete, siis saate kiviga vastu pead. Üks neist oli tumedamas jopes ja teine oli teksajakis, jalas olid keskmise

tumedusega teksapüksid, juuksed olid lühikesed ja heledad. Tumeda jaki alt paistis välja valge kapuuts, millel oli hall triip. Tunnistaja karjus neile eesti keeles, et ta jätab nende näod meelde ja et ta kutsus välja politsei. Nad vahtisid otsa ja seejärel jooksid mehed minema, ronisid üle aia Juhkentali tänavale ning jooksid üle tänava. Teise maja üks noormees jooksis neile vist järgi ja teised jooksid neile järgi Püssirohu tänava poolt. Veel nägi, et need kaks jäid teisel pool Juhkentali tänavat seisma ja viskasid kive jälitajate poole. Siis nägi, et mööda Juhkentali tänavat sõitis politseiauto ning saatis Y politseiautole lehvitama, kuna arvas, et see võib olla sõitis kohale tema väljakutse peale. Ise läks tuppa tagasi. Umbes kella 22 ajal helistas naabripoiss Y, et pätid on kätte saadud. Läksid alla ja naabripoiss ütles, et pätid on

politseibussis. Läksid politseibussi juurde, kus neile näidati pätte, kelle nad Y kohe ära

tundsid. Tuli välja, et naabripoiss oli pätte jälitanud niikaua, kuni pätid kätte saadi. Y

traumapunkti ega muidu arsti poole ei pöördunud. Y oli pähe löödud, kuid mitte väga kõvasti, sest ta pea ei valutanud ning keha peal parema puusa kohal oli paar kriimustust. Y i sõnade kohaselt olid nad katsunud tema taskuid. (t/l 9-11)

6

• 20.04.2011 koostatud kahtlustatava R.G ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et sai hiljuti narkomaanilt peksa ja arvas, et tegemist oli

sama narkomaaniga. Oli alkoholijoobes. Märkasid teda Olümpia hotelli juures ja liikus Keskturu poole. See tüüp kõndis kõikudes nagu narkomaan. Keskturu juures keeras see isik kuhugi hoovi. Nad läksid talle järgi, püüdsid ta kinni, isik tõukas teda ning ta lükkas mehe pikali maha ja lõi rusikaga kehasse, oma paar korda kindlasti. Isik hakkas karjuma. Pärast seda hakkas grupp inimesi, umbes kaheksa inimest, neid taga ajama. Võtsid kätte poolikud telliskivid, et tagaajajaid ehmatada. Kedagi nad nende kividega ei visanud. Pärast seda

jooksid Viru keskuse suunas, algul Keskturu suunas, sealt edasi sinna, kus on hotell ja kasiino ja park ja edasi. Viru keskuse juures istusid liinibussile nr 34A, mis sõidab Muugale.

Neid peeti politsei poolt Kadrioru juures kinni. Seljas oli musta värvi jope, mille all oli

helehall kapuutsiga dressipluus. Politseiks ta ennast ei nimetanud. Eesmärki kannatanult midagi ära võtta neil ei olnud. (t/l 38-39)

• 20.04.2011 koostatud V.K ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et tungis koos R.G-ga ühele mehele kallale. Olid alkoholijoobes. Olid juba Maardus joonud ära 2 liitrit kanget õlut ning linnas jõid veel 2 liitrit kanget õlut ja džinni. Kallale läksid sellepärast, et arvasid, et tegemist on narkomaaniga. Sellepärast, et ta oli riides nagu narkomaan, tal oli seljas kapuutsiga jope, kapuuts oli vist peas ka. Igor oli

hiljuti kelleltki peksa saanud, arvatavasti narkomaanilt ning tema enda emalt püüdsid

narkomaanid umbes kuu aega tagasi käekotti käest ära tõmmata, sellepärast olidki

narkomaanide peale vihased. Seda narkomaani moodi isikut nägid ühel tänaval, mille

nimetust ta ei tea, aga see oli Keskturu piirkonnas. Läksid sellele isikule järgi. Kui see

narkomaani moodi isik jõudis ühe maja juurde, siis läks talle selja taha, võttis tal kätega

ümbert kinni ja heitis ta maha. Temal endal oli seljas teksajakk. R.G lõi sellele mehele paar korda rusikaga vastu pead. Enne sellele isikule kallaletungi näitas Igor talle oma töötõendit ja ütles, et ta on politseist. Igor töötab sadamas ja tal on fotoga töötõend. Võib-olla tahtis Igor sellega narkomaani moodi isikut ehmatada. Meesterahvas hakkas vastu rabelema

ja võõras keeles karjuma, mitte vene ega eesti keeles. Said aru, et tegemist ei ole narkomaaniga, vaid välismaalasega ning hakkasid ära minema. Neil ei olnud mõtteski sellelt isikult midagi ära võtta, raha oli neil endalgi. Neile hakkasid mingid eestlased järgi tulema ning nad võtsid kätte telliskivid, et neid ehmatada, et nad neile järgi ei tuleks. Kedagi nad

nende kividega ei loopinud, pärast viskasid kivid maha. Pärast sõitsid Igoriga juba

liinibussiga nr 34 koju, kui neid kohe bussis kinni võeti. Politsei sõidutas neid kannatanu juurde, kes neid ära tundis. (t/l 69-71)

• Väljatrükk 11.12.2009 Harju Maakohtu otsusest, millega R.G-le mõisteti KarS § 200 lg 2 p 4, 7; § 199 lg 2 p 5, 7 ja § 320 lg 1 alusel vangistus 3 aastat kaseajaga 3 aastat. (t/l 20-25)

• Väljatrükk 18.10.2010 Harju Maakohtu otsusest, millega mõisteti R.G-le KarS § 199 lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2 alusel vangistus 4 kuud 10 päeva. (t/l 26-30)

• Väljatrükk 18.01.2011 Harju Maakohtu otsusest, millega mõisteti R.G-le KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel vangistus 2 kuud 20 päeva, mis liideti KarS § 65 lg1 alusel eelmise kohtuotsusega ning mõisteti lõplikuks karistuseks 4 kuud 10 päeva vangistust. (t/l 31-32)

• Väljatrükk 13.01.2006 Harju Maakohtu otsusest, millega mõisteti V.K-le KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9, KrMS § 238 lg 2 järgi vangistus 2 aastat 6 kuud. (t/l 52-59)

• Väljatrükk 21.09.2009 Harju Maakohtu otsusest, millega mõisteti V.K-le KarS § 199 lg 2 p 9 alusel vangistus 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. (t/l 60-62)

• Tõendist isiku maksustatava tulu kohta, nähtub, et R.G 2009 ja 2010 aasta tulude kohta Maksu ja Tolliametil andmed puuduvad. (t/l 32A)

• Tõendist isiku maksustatava tulu kohta, nähtub, et V.K 2009 ja 2010 aasta tulude kohta Maksu ja Tolliametil andmed puuduvad. (t/l 63)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel R.G ja V.K süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu YRWK´i ütlusi, tunnistajate JK´i ja

7 KS ütlusi, kohtuotsuseid, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatavate R.G ja V.K käitumine

kvalifitseeritud KarS § 263 p 1, 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 19.04.2011

kella 20.25 paiku Tallinnas XXX maja juures tungisid R.G ja V.K kallale YRWK, paiskasid ta pikali ning kui kannatanu püsti sai haaras V.K tal seljatagant kinni ning R.G lõi ühe korra rusikaga vastu pead. Kannatanul õnnestus bussipeatuse juures seisvate inimeste juurde joosta. Kannatanu ja bussipeatuses seisnud isikud läksid V.K ja R.G suunas ja V.K ja R.G võtsid maast poolikud tellised

ning hoidsid neid ähvardavalt ja viskevalmis, et keegi neile läheneda ei saaks. Kuna keegi

neid kinni pidada ei julgenud siis põgenesid V.K ja R.G üle piirdeaia Keskturu

suunas. Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt arvasid nad, et kannatanu on välimuse järgi

narkomaan ning neil oli seoses varasemast kokkupuutest narkomaanidega tekkinud viha

narkomaani vastu ning leidsid, et narkomaanile tuleb peksa anda. Süüdistatavate ütlustest võib teha järelduse, et neil oli täiesti ükskõik kes see narkomaan on, nende jaoks oli tähtis see, et tegemist on isikuga, kes tarvitab narkootikume ja peab selle eest ka peksa saama. Üldjuhul suhtuks kohus taolisesse vägivalla tarvitamise põhjusesse kriitiliselt, kuid kohtu jaoks on selle

versiooni usutavuse üheks põhjuseks see, et R.G esitles kannatanut pikali paisates ja

kannatanu hüüde peale mida te teete, ennast politseiametnikuna. I.Tuptsin seda

kahtlustatavana ülekuulamisel ei kinnitanud, kuid V.K ütlustest nähtub samuti, et R.G esitles ennast kannatanule politseiametnikuna. Seega riimuvad nii kannatanu kui ka

V.K ütlused ning kohtul puudub alus selles kahelda. Eriti veel olukorras, kus

V.K nimetas ka põhjenduse, miks politseiametnikuna ennast esitleti, nimelt oli

R.G pildiga töötõend, mistõttu politseinikuna esitlemine oli kergem ja ei olnud

paljasõnaline. Seejuures kannab ennast narkomaanile politseiametnikuna esitlemine ka hirmutamise eesmärki, kuivõrd narkomaani jaoks võib kinnipidamine politsei poolt lõppeda

kas uue väärteoprotokolli ja karistuseks aresti määramisega või siis narkootilise aine

äravõtmisega. Seetõttu peab kohus süüdistatavate versiooni narkomaani suhtes vägivalla

kasutamise eesmärgist arvestatavaks. Välismaalasest kannatanu jaoks poleks politseiga

hirmutamine ilmselgelt oma eesmärki täitnud. Kui vägivalla kasutamise järgselt hakkas

kannatanu inglise keeles karjuma, lõpetasid süüdistatavad vägivalla ja taandusid, saades

samas aru, et neid on märgatud ja tahetakse kinni pidada. Samas leiab kohus, et vägivalla

tarvitamine võõra isiku suhtes, sõltumata isiku sõltuvusprobleemidest, on põhjusetu ja see

põhjus on otsitud. Kohus leiab, et taoline põhjusetu vägivalla kasutamine võõra inimese suhtes avalikus kohas, so tänaval, on hinnatav avaliku korra raske rikkumisena, mis on toime

pandud vägivallaga, kuivõrd taoline käitumine ei ole kooskõlas tsiviliseeritud ühiskonnas

tunnustatud ja inimestevahelises suhtlemises kinnistunud tavade ja kommetega ning rikub ühiskonnaliikmete põhiseaduslikku õigust vabalt viibida soovitud ajal soovitud kohas ja olla veendunud selles, et on tagatud tema avalik kindlustunne ja võimalus realiseerida oma õigusi ja vabadusi ning kohustusi. Rääkimata sellest, et põhjustatud vägivald riivas kannatanu rahu ja kindlustunnet, siis peale kannatanu häiris see ka KS rahu ja kindlustunnet sedavõrd, et ta kutsus politsei, samuti rikkus selline süüdistatavate käitumine ka JK rahu ja kindlustunnet, kuivõrd ta pidas nähtud kallaletungi järgselt vajalikuks väljuda tänavale, asuda süüdistatavaid

kinni pidama ja jälitama ning kutsus kaasa ka tuttavad, kellega koos jätkas süüdistatavate jälitamist kuni politsei poolt süüdistatavate kinnipidamiseni, kuigi ta kannatanut ei tundnud.

Kuivõrd kannatanule tekitati tervisekahjustused, mis ei olnud elule ohtlikud tekitamise

momendil, on tegemist tervisekahjustuse tekitamisega KarS § 121 tähendatud

tervisekahjustuse raskuse mõttes ning tegemist oli kehalise väärkohtlemisega, mis seisnes

löömises ja muus vägivallas. Seetõttu leiab kohus, et tegemist on vägivallaga, mis on hõlmatud KarS § 263 p 1 märgitud avaliku korra raske rikkumise süüteokoosseisuga. Kuivõrd kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tungis kallale kaks isikut üheaegselt ja ühise eesmärgiga, leiab kohus, et tegemist on avaliku korra raske rikkumisega grupi poolt,

kuivõrd mõlemad süüdistatavad tegutsesid kannatanu peksmisel kooskõlastatult ja ühise

tahtlusega, näidates oma käitumisega ilmselgelt oma üleolevat ja halvustavad suhtumist

8

teistesse ühiskonna liikmetesse ja avalikku korda. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavad tegutsesid avaliku korra raske rikkumise toimepanemisel kaastäideviijatena. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteona, so avaliku korra raske rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Arvestades kuriteo toimepanemise tehiolusid, konkreetsele isikule

suunatud vägivalda ja teo toimepanemise kohta, so tänaval elumaja ukse ees, asub kohus

seisukohale, et kuritegu on toime pandud kavatsetusega ja süüdistatavate eesmärk oli kannatanule näidata seda, et nad ei pea kannatanu õigusi millekski ja võivad teda peksta kus tahes ja millal tahes.

Karistuse mõistmisel R.G-le arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi

ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud tegu on toime pandud kavatsetusega

ning kohtu arvates ei saa avaldatud kahetsust arvestada karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd süüdistatavat on varem kolmel korral kohtu poolt karistatud ning kahel korral pärast seda kui teda vabastati mõistetud karistuse ärakandmisest tingimisi 3 aastase katseajaga.

Seega ka hilisemad karistused ning ärakantud vangistus ning senini kestev katseaeg ei sundinud süüdistatavat hoiduma uue tahtliku süüteo toimepanemisest. Seejuures oli viimase kohtuotsuse kuulutamine 3 kuud enne inkrimineeritud kuriteo toimepanemist. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus või vangistus kuni

5 aastat. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja asjaolu, et süüdistataval oli küll teo toimepanemise ajal väidetavalt sissetulek, ei takistanud ka see asjaolu teda käitumast viisil,

mis tingis tema kahtlustamise järjekordse kuriteo toimepanemises. Arvestades seda, et

süüdistatav on vahi all olnud juba viimased kuus kuud, siis on ka selge, et süüdistataval alaline sissetulek puudub. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole

võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset, so rahalist karistust, kuivõrd

süüdistataval puuduvad rahalised vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava

suhtes kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Karistuse määra valikul

arvestab kohus, et kannatanule tekitatud tervisekahjustus ei olnud oluline, varalist kahju ei

tekkinud ning õigusvastane käitumine kujunes suhteliselt lühiajaliseks. Ründe lühiajalisus

tulenes küll sellest, et kannatanul õnnestus lahti rabeleda ja tänavale joosta, kus sekkusid kõrvalised isikud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole niivõrd suur, et see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Kuivõrd aga süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteo toime Harju Maakohtu 11.12.2009 otsusega määratud katseajal ning järgnevad kohtuotsused on pööratud täitmisele iseseisvalt, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetavale karistusele tuleb KarS § 65 lg 2 ja

§ 73 lg 4 alusel täies ulatuses liita Harju Maakohtu 11.12.2009 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus.

Karistuse mõistmisel V.K-le arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ning karistust raskendavate

asjaolude puudumist. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 5 korda ning

inkrimineeritud kuriteo pani ta toime viimase otsusega määratud katseajal. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus või vangistus kuni

5 aastat. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja asjaolu, et süüdistataval puudus süüteo toimepanemise ajal alaline sissetulek ning alaline sissetulek puudub ka käesoleval ajal, siis

asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis

ettenähtud alternatiivset, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad rahalised

vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Karistuse määra valikul arvestab kohus, et kannatanule tekitatud tervisekahjustus ei olnud oluline, varalist kahju ei tekkinud ning õigusvastane käitumine kujunes suhteliselt lühiajaliseks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole niivõrd suur, et see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Sellest tulenevalt

leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni

9

keskmise määra. Kuivõrd aga süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteo toime Harju

Maakohtu 21.09.2009 otsusega määratud katseajal, leiab kohus, et käesoleva otsusega

mõistetavale karistusele tuleb KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 alusel liita eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus täies ulatuses.

Märt Toming kohtunik