2-23-118962/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. märts 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-118962

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S. S.-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

390,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; aadress A. Weisenbergi tn 20, XXX-i )

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: S. S. (isikukood XXX, elukoht: XXX)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi S. S.-i vastu.

2. Välja mõista S. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja

kostja vahel 20.10.2022 sõlmitud Indivy „Maksa osade kaupa“ lepingutest nr XXX

ja nr XXX võlgnevus 211,45 eurot (millest 197,98 eurot põhivõlgnevus; 13,47 eurot

perioodi 23.02.2023 kuni 03.10.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista S. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 197,98 eurot) perioodi eest 04.10.2023 kuni

05.03.2025 k.a summas 34,16 eurot.

4. Välja mõista S. S.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses (s.o otsuse tegemise seisuga 11,15% aastas) arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 197,98 eurot) alates 06.03.2025 kuni põhinõude tasumiseni.

5. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi S. S.-i vastu sissenõutavaks

muutunud viivise 1,04 euro ja sissenõudmiskulude 60,00 euro väljamõistmiseks.

6. Menetluskulud jätta 81,35% ulatuses S. S.-i kanda ja 18,65% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

7. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 320 eurot (sh 100 eurot riigilõiv, 200 eurot hageja lepingulise esindaja tasu,

20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 260,32 eurot mõista S. S.-ilt

Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on S. S. kohustatud tasuma Aktiva Finance

Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

Tsiviilasi nr 2-23-118962

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava

otsuse osa. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat

otsust (TsMS § 448 lg 5).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult S. S. (kostja) 293,66 euro saamiseks. Kohus tegi

12.05.2023 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. kohus lõpetas 15.08.2023 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 03.10.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse

197,98 euro, sissenõudmiskulude 60,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 14,51 euro ja

täiendava viivise väljamõistmiseks alates 04.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni määraga 12%

aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja

kulud summas 507,00 eurot.

3. Kohtu nõudel hageja 02.05.2024 selgitas, et hageja krediidiandja poolt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist ning sissenõudmiskulude nõude alust.

4. Pärnu Maakohus võttis 09.05.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 313 lg 1 alusel kätte 10.07.2024.

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

5. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

5.1. Hagiavalduse kohaselt AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid

20.10.2022 Indivy „Maksa osade kaupa“ lepingud nr XXX, mille alusel sai kostja kaupa

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-118962

maksumusega 98,99 eurot osta kolme osamaksega ja nr XXX, mille alusel sai kostja kaupa

maksumusega 98,99 eurot osta kolme osamaksega.

5.2. AS Inbank Finance hindas kostja krediidivõimelisust taotluses esitatud andmete ja

maksehäireregistri väljavõtte alusel.

5.3. Kostjalt põhiosa katteks laekumisi toimunud ei ole. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 02.02.2023 kostjale lepingute

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

22.02.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja

ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas

8.05.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

5.4. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 197,98 eurot (Lepingu

nr XXX põhivõlgnevus 98,99 eurot + lepingu nr XXX põhivõlgnevus 98,99 eurot).

5.5. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132

lg 2 alusel lepingu nr XXX

sissenõudmiskulud 30,00 eurot: 17.03.202 esimese tasulise kirja saatmine 10 eurot; 06.04.2023

teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 25.04.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ning

muud makseviivitusega tekkinud kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede

kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud) 5 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 alusel lepingu nr XXX sissenõudmiskulud

30,00 eurot: 08.03.2023 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 27.03.2023 teise tasulise

kirja saatmine 5 eurot; 25.04.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud

makseviivitusega tekkinud kulud (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede

kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud) 5 eurot.

5.6. Lepingute alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt lepingute ülesütlemisele

järgnevast päevast alates s.o 23.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.10.2023

seaduses toodud aastase määraga võrdses määras s.o 12% kooskõlas VÕS § 113 lg 1

kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud

viivis summas 14,51 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase

tasumiseni alates 04.10.2023 määras 12% aastas.

5.7. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

6. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

6.1. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 24.07.2024 kell 24.00. Kostja

vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel

(vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20).

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-118962

Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi

peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata

(RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).

9. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud AS-ga Inbank Finance

20.10.2022 sõlmitud Indivy „Maksa osade kaupa“ lepingu nr XXX ja nr XXX tulenevaid

rahalisi kohustusi, mistõttu on AS Inbank Finance lepingud üles öelnud. Hagiavalduses

kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue osamaksete tasumisega

müügilepingutest võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. VÕS § 208 lg 1 järgi

müügilepingust tulenevaks ostja põhikohustuseks on tasuda müüjale ostuhind rahas. VÕS § 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded

omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude

võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule

(nõude loovutamine). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 197,98

eurot (98,99€+98,99€).

10. Hageja on esitanud nõude kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas

60,00 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on sissenõudmiskulude nõuete aluseks hageja märkinud

VÕS § 1132 lg 2. Hageja selgitas täiendavalt, et krediidiandja hinnakirjas on sätestatud, et

osamaksete tasumisega viivituses olemise eest saadetud meeldetuletus on 5.00 eurot. Hageja

on esitanud kostjale kahe erineva lepingu alusel 6 tasulist meeldetuletuskirja ja sooritanud

muud menetlustoimingud. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust

nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid

vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist

kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja

selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2016, lk 580, 581). Seega sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine VÕS § 1132

alusel saab toimuda üksnes tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Hagiavaldusest ega selle

täiendusest ei nähtu, et kostjaga oleks kokku lepitud sissenõudmiskulude hüvitamises.

Esialgse võlausaldaja hinnakiri, millele hageja on viidanud, on lepingu tingimus VÕS § 141 lg

1 p 5 kohaselt siis, kui tarbijale oli sellest eelnevalt arusaadaval viisil teatavaks tehtud.

Selliseid asjaolusid ei ole hageja esitanud. Hageja ei ole esitanud ka selliseid asjaolusid, mille

alusel saaks kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude rahuldada kahju hüvitamise

sätete alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded

summas 60,00 eurot.

11. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seaduses toodud aastase määraga võrdses määras s.o

12% aastas alates lepingute ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 23.02.2023

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-118962

kuni hagiavalduse esitamiseni 03.10.2023. Kohus selgitab, et VÕS § 113 lg 1 ls 2 kohaselt

viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Seega viivisemäär ei ole püsivalt 12% aastas, vaid perioodil 23.02.2023 kuni

30.06.2023 oli seaduses sätestatud viivisemäär 10,50%, perioodil 01.07.2023 kuni 31.12.2023

oli 12%, perioodil 01.01.2024 kuni 30.06.2024 oli 12,50%, perioodil 01.07.2024 kuni

31.12.2024 oli 12,25% ning alates 01.01.2025 on viivisemääraks 11,15%. Viivise arvutamisel

tuleb lähtuda viivisekalkulaatori abil arvutatud viivisest ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla (197,98 eurot) tasumisega viivitamise eest ajavahemikus 23.02.2023 kuni

03.10.2023 viivis 13,47 eurot.

12. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 04.10.2023 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 34,16 eurot ning alates 06.03.2025 protsendina

VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras (s.o otsuse tegemise seisuga 11,15%).

13. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100,00

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Samuti kohus loeb

põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses hageja

menetluskulud 20,00 eurot.

14. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 527,00

eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on

hageja maksnud esindajale tasu 527,00 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ

osutab teenust 169 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav

menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul

peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema

mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste

nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku

menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma

teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja

mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis ilma käibemaksuta on põhjendamatu.

Käesolev vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ning tegemist on trafaretse hagiga. Arvestades

asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja

lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 200 eurot (2h x 100€) ilma käibemaksuta.

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-23-118962

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 81,35% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

260,32 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

16. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

6 (6)