1-09-16704/18 · 1-09-16704/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-16704

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26 oktoober 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 19 oktoobril 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-16704 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kaitsja advokaat Eve Laine Taotlus

N.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu N.E

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta N.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

N.E on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.08.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-7947 KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning karistuseks on KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks

Harju Maakohtu 10.11.2009.a määrusega kriminaalasjas nr 1-09-16704 moodustatud liitkaristusega ning N.E-le mõisteti karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 20.09.2007.a ja lõpeb 20.03.2014.a. Võimalus koos

elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 20.12.2010.a. N.E esitas 22.07.2011.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning

2 (4) andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla edastas 31.08.2011.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 19.10.2011.a seisuga on N.E kandmata karistusaeg 2 aastat 5 kuud 1 päev vangistust. N.E on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral:

1) 16.12.1996.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 6 kuud

vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga;

2) 22.05.1998.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 - § 15 lg 2 järgi 7 kuud

vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga. Karistus pööratud täitmisele Tartu Maakohtu 05.10.2000.a määrusega;

3) 19.02.2004.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 3, § 140 lg 2 p 1, 2, 3, 4, §

185 lg 2, § 143 lg 2 p 2, § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 4 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel 3 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust;

4) 12.09.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 4 aastat vangistust;

5) 10.11.2009.a Harju Maakohtu määrusega tunnistati KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel

lubatavaks N.E suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi Ringkonnakohtu

09.04.2009.a otsuse täitmine Eesti Vabariigis. N.E süütegu kvalifitseeriti KarS § 200 lg 2 p 6, 7, 8 järgi ning teda karistati 2 aasta 6 kuu vangistusega. Lõplikuks karistuseks KarS § 64 ja § 65 lg 1 alusel 6 aastat 6 kuud vangistust.

Prokurör on esitanud kirjaliku arvamuse, milles ei toeta N.E ennetähtaegset

vabastamist. ETV puhul on väga oluliseks nõudeks kindla elukoha olemasolu ning elektroonilise järelevalve kohaldamise puhul peab see vastama ka teatud tingimustele. N.E

andis esmalt oma elukohaks xxxxxxxxxxxxxxx, kuid kuna kinnistu kaasomanik xxxxxxxxxxx ei andnud elektroonilise järelevalve kohaldamiseks nõusolekut, siis ei vastanud

see elukoht ka formaalsetele alustele. Seejärel pakkus N.E oma elukohana välja

aadressi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus elab tema eksabikaasa xxxxxxxxxxxxx koos nende ühise lapsega. Kuigi nimetatud korteriomanik on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks, siis leiab prokurör, et nimetatud elukoht ei ole N.E-le sobilik. Seda põhjusel, et ta hakkaks koos elama xxxxxxxxxxxxxxxx, s.o isikuga, kes on samuti karistatud narkootilise aine suures koguses käitlemise eest ja viibib katseajal. See võib kaasa tuua

olukorra, kus mõlemad isikud jätkavad nii narkootilise aine tarvitamist kui ka muul viisil käitlemist ning suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Arvestades seda, et mõlemad

on olnud pikaajalised narkootilise aine tarvitajad ja on seda ka omandanud ning levitanud

suurtes kogustes pikema aja jooksul, siis oht samasuguse tegevuse jätkamiseks on kõrge.

Teatavasti on narkosõltlaste võõrutusprotsessi edukuse vältimatuks eelduseks just senise

elukeskkonna vahetus. Kuna N.E üheks peamiseks kuritegude toimepanemise põhjuseks oli narkootilise aine tarvitamine, siis oht sellises olukorras kuritegude jätkamiseks

on kõrge. Kindlasti on ohustatud sellisel juhul N.E alaealise lapse turvalisus ja sotsiaalne olukord. N.E on kriminaalkorras varasemalt karistatud 6-l korral ja ta on varasemalt kandnud ka

karistust reaalse vangistusena. Ta on süüdi mõistetud mitmete eriliigiliste kuritegude

toimepanemise eest erinevates riikides, mis näitab tema kuritegeliku käitumise ulatust. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja ühiskonnas kokkulepitud reeglitesse, mille rikkumine on tema puhul tavapäraseks käitumiseks. Kui isegi kõige rangem karistus ei

ole talle positiivset mõju avaldanud, siis ei ole ka käesoleval ajal erilist usku käitumise paranemisse, eriti olukorras, kus käesolevatest materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis oleks N.E

käitumises või hoiakutes kardinaalselt muutunud võrreldes varasema ajaga. Varasemalt vangistusest vabanenuna ei ole kinnipeetav tegelenud enda resotsialiseerimisega ühiskonda, vaid on suhteliselt lühikese aja jooksul sooritanud uusi eriliigilisi kuritegusid. Ka

3 (4) käesoleva vangistuse jooksul ei ole ta piisavalt tegelenud oma sõltuvusprobleemiga ja sellest

tulenevalt hoiakute ja käitumise muutmisega. Ka vangistuses on ta jätkanud mitteõiguskuulekat käitumist, kuna käesoleval ajal on tal 6 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Samuti leiab prokurör, et arvestades käideldud narkootilise aine suurt kogust ja selle käitlemise viisi (ei olnud mitte enda tarbeks, vaid eelkõige kriminaalse tulu saamise eesmärgil

levitamiseks), siis võib kuriteo toimepanemise asjaolusid pidada raskeks. Sellest tulenevalt

leiab prokurör õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt, et käesolevaks ajaks ärakantud karistuse pikkus ei ole vastavuses kuriteo raskusega ja N.E ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt avaliku õiglustunnet.

N.E ise palub ennast vabastada enne tähtaega ja leiab, et on teinud kõik endast oleneva muutumiseks. Kinnipeetav selgitab, et ta on ennast tõestanud sihipärase ja korraliku

õppijana, kes eesmärgi nimel hoidub kuritegudest ja on oma vigadest aru saanud. Tal on

olnud vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarrikkumisi ja teda on karistatud. N.E selgitab, et ta on kõik ettekanded vaidlustanud, kuid vanglas on ringkaitse ja õigust ei saa.

Vangistuse jooksul on ta lõpetanud põhikooli ja gümnaasiumi, käinud erinevates sotisaalprogrammides, organiseerinud üritusi, osalenud nukuteatris, käib kirikus laulmas, on

õppinud võõrkeeli. N.E nimetab enda võimaliku elukohana oma lapsepõlvekodu Aardla tänaval. Asjaolu, et sinna elama asumiseks ei ole ühe omaniku kirjalikku nõusolekut, ei ole N.E arvates nõutav ja oluline. Vabanedes saaks ta aidata ka oma elukaaslast, kellel on probleeme narkosõltuvusega, mistõttu vajaks enda kõrvale tugevat inimest, kes suudaks veenda teda ravile minema. N.E selgitab veel, et tema peamine eesmärk on

lõpetada ära ülikool, kuid vangla ei võimalda tal õppima minna. Peale ülikooli lõpetamist tahab ta tegeleda teadustööga energeetika vallas.

Kaitsja leiab, et N.E ennetähtaegseks vabastamiseks on kõik tingimused täidetud. Kinnipeetava käitumisest vangistuse ajal on näha olulist suhtumise muutust. Ta on edukalt läbinud haridustee põhiharidusest kuni gümnaasiumini ja on väljendanud soovi seda jätkata. Hariduse omandamine on oluline elukvaliteedi määraja ja seda tuleks arvestada. N.E on

osalenud sotsiaalprogrammides. N.E kinnitas kohtule, et ta on võimeline ja soovib lõõgastumiseks valida teised vahendid, kui olid tema varasemas elus.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. N.E on

temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise

valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks

vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri arvamusega ning kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse, on seisukohal, et käesoleval ajal oleks N.E vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kohus leiab,

et on tunnustamist väärt, et N.E on teinud vangistuse ajal märkimisväärseid pingutusi – õppinud, osalenud aktiivselt erinevates programmides. Samuti on väga positiivne asjaolu, et tal on konkreetne plaan enda edasise elukorralduse kohta, mis on seotud edasiselt kõrghariduse omandamisega, et teostada ennast seaduskuuleka inimesena. Samas ei saa jätta

4 (4) tähelepanuta asjaolu, mis on välja toonud ka prokurör, et N.E on karistatud kuuel

korral ja hetkel kannab talle kolme erineva kohtuotsusega mõistetud liitkaristust mitmete

eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest erinevates riikides. Eelnev näitab tema

kuritegeliku käitumise ulatust. Kohus leiab, et sellise kuritegeliku aktiivsusega isiku vabastamine enne tähtaega, s.o esimese võimaluse avanemisel, ei ole põhjendatud.

Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et vaatamata positiivsetele muutustele, on N.E vangistuse ajal toime pannud korduvaid rikkumisi ja teda on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, viimase aasta jooksul on määratud kaks karistust. Ise hindab ta rikkumisi tühisteks, kuid rikkumiste tõsidus nähtub määratud karistustest – viimasel

korral on teda karistatud kartseriga. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks

süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on

karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426, 432.

Kohtunik