2-24-12547/28 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2025. a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-12547

Tsiviilasi

K. F. M.-i hagi R. Y. F. M. K. F. M.-i vastu

abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Hageja: K. F. M. (isikukood XXX, elukoht XXX,

Tihemetsa, XXX, e-post: XXX)

Kostja: R. Y. F. M. K. F. M. (sünniaeg XXX, e-

post: XXX)

K. F. M.-i ärakuulamine XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada R. Y. F. M. K. F. M.-i (sünniaeg XXX) ja K. F. M.-i (isikukood XXX)

abielu, mis registreeriti XXX XXX perekonnaseisubüroos.

3. K. F. M.-i nimeks jääb pärast abielu lahutamist „L. “.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K. F. M. esitas kohtule hagi R. Y. F. M. K. F. M. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse

kohaselt on abielu sõlmitud XXX XXX. Hageja ja kostja abielu lõppes 27.02.2024,

25.07.2024 põgenes kostja Portugali. Hagejal ja kostjal on 2 ühist last D. L. F. M. (sünniaeg

XXX) ja M. F. M. (sünniaeg XXX). Lapsed elavad K. F. M.-iga . Pärast lahutust soovib

hageja perekonnanimena F. M.

Kohtus võttis esitatud hagi menetlusse 16.09.2024 määrusega, milles muuhulgas määras, et

poolte isiklik ärakuulamine toimub kohtuistungil XXX kell 11.00, Pärnu Maakohtu Pärnu

kohtumajas. Kohus selgitas, et kui kostjal ei ole võimalik Eestisse kohtuistungile ilmuda,

tuleb sellest kirjalikus vastuses teatada põhjustest mitteilmumiseks ja vastata kohtumääruses

toodud kohtu küsimustele kirjalikult.

07.10.2024 edastas kostja vastuse, mille kohaselt ei saa ta ärakuulamisele ilmuda, kuna tal ei

ole raha Eestisse sõitmiseks. Kostja ootab enda esindajalt juhiseid, mida tal teha tuleks, sh

lastega seotud hooldusõiguse küsimustes. Kostja ja hageja abielulised suhted lõppesid umbes

märtsis või aprillis (hageja läks T. L. i juurde, kuid oli temaga seksuaalsuhetes). Kostja ei

soovi olla hagejaga abielus ja on nõus lahutusega.

Kohus kuulas K. F. M.-i ära XXX kohtuistungil.

13.02.2025 edastas kohus pooltele kirja sooviga kooskõlastada istungi aega, sh selgitas kohus,

et kostja saab osaleda virtuaalselt.

Kohtu määratud tähtajaks ei vastatud.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab hagiavalduse lahendada sisuliselt ilma kostja vahetu

ärakuulamiseta kohtu poolt.

TsMS § 346 lg 2 järgi kohustab kohus abieluasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab

nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv

põhjus.

R. Y. F. M. ei ole kohtumenetlusest kõrvale hoidnud, kuid ta on vastuses selgitanud, et tal

puuduvad rahalised vahendid selleks, et Eestisse kohtuistungile tulla. Kuna R. Y. F. M.

elukoht on Portugalis, on tal mõjuv põhjus kohtusse mitte ilmumiseks. Kohtu kirjale, milles

on selgitatud võimalust osaleda kohtuistungil virtuaalselt, ei ole kostja reageerinud. Seega on

kohus püüdnud R. Y. F. M. vahetult ära kuulata, aga pika vahemaa ja rahaliste vahendite

puudumise tõttu ei ole see olnud võimalik. Samas on R. Y. F. M. edastanud vastused kohtu

küsimustele ja andnud omapoolse ülevaate ning selgitused. Seega on võimalik käesolevalt asi

lahendada sisuliselt, võttes arvesse R. Y. F. M. kirjalikke vastuseid

2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on

alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Abielusuhete lõppemist eeldatakse PKS § 67 lg 2 järgi, kui abikaasad on elanud vähemalt

kaks aastat eraldi.

Kohtule esitatud dokumentide kohaselt on K. L. (pärast abiellumist nimi F. M. ) ja R. Y. F.

M. abiellunud XXX, abielu on registreeritud XXX perekonnaseisubüroos (abielu tõend nr

XXX). Hagejal ja kostjal on 2 ühist alaealist last, XXX sündinud D. L. F. M. ja XXX

sündinud M. F. M. (dtl 6-9).

K. F. M. on esitanud kohtule hagi abielu lahutamiseks. Seega nõue on esitatud õigustatud

isiku poolt PKS § 65 lg 1 alusel.

Kohus leiab, et abielu lahutamise peamine eeldus on käesoleval juhul täidetud, s.o hageja ja

kostja abielulised suhted on lõppenud. Nii hageja kohtuistungil, kui ka kostja kirjalikult on

selgitusi andes kinnitanud, et umbes veebruari lõpust 2024 on poolte abielulised suhted

lõppenud. Kostja jäi pärast lahkuminekut Eestisse elama, kuid juulis 2024 kolis kostja

Portugali, kus ta elab tänaseni. Seega käesolevalt elavad hageja ja kostja erinevates riikides

(varasem ühine elukoht oli Eestis). Kuigi pooled on lahus olnud umbes aasta, ei ole kohtu

arvates esitatud asjaolude pinnalt alust olla veendunud, et hageja ja kostja abielulised suhted

taastavad. Nimelt järeldub kohtule esitatud tõenditest ja selgitustest, et perekonnas oli enne

kostja lahkumist suur tüli (toimunud on kostja ähvardamine, mida ta enda selgituste kohaselt

on tõsiselt võtnud ega julge Eestisse tulla). Hageja on selgitanud, et kostja ähvardab temalt

lapsi ära võtta, kuid suhtleb nendega videokõnede teel. Elatist ta ei tasu. Lisaks on hageja

kinnitanud, et käesoleval ajal ei pea ta võimalikuks leppimist (PKS § 67 lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et poolte abielulised suhted on lõppenud, mistõttu

lahutamine on õigustatud PKS § 67 lg 1 alusel.

3. Kohus selgitab, et abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus

jõustub (PKS § 66 p 2).

4. Hageja soovib lahutamise järgselt kanda perekonnanime L. . Seega PKTS § 48 lg 1 p 2 ja

NS § 11 lg 1 alusel tuleb määrata, et hageja nimeks saab pärast abielu lahutust L. .

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude

jaotusest (pooled kannavad ise oma menetluskulud) kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

Kohtunik