1-25-1223/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSüüdi tunnistada Artur Püüa KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 11 (üksteist) KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata,
Legislator headnote
AI generated1-25-1223/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Süüdi tunnistada Artur Püüa KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 11 (üksteist) KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-25-1223
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. märts 2025, Kuressaare
Kriminaalasja number
1-25-1223 (25274050029)
Kohtukoosseis
kohtunik Endla Ülviste
Sekretär
Aivi Meister
Kriminaalasi
Artur Püüa süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kiirmenetluses
kokkuleppemenetluse sätete järgi
Prokurör
Rainer Amur
Süüdistatav
Kaitsja
Artur Püüa, isikukood: 38704230016
Kersti Põld (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu
kohtuistungist)
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565, kohus
otsustas:
1. Süüdi tunnistada Artur Püüa KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 11 (üksteist)
kuud vangistust.
2. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata,
kui Artur Püüa ei pane 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuulisel katseajal toime uut tahtlikku
kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
Käitumiskontrolli ajal on Artur Püüa kohustatud:
1) elama oma alalises elukohas: xxxxx
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks;
1-25-1223
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
4. KarS § 75 lg 4 alusel on Artur Püüa kohustatud 1 (üks) kuu jooksul peale kohtuotsuse
jõustumist panema aja kirja vaimse tervise õe esmasele vastuvõtule alkoholitarvitamise
häire ravi teenuse raames, pöörduma kokkulepitud ajal vastuvõtule ja ravivajaduse
esinemisel alluma sõltuvusravile. Nimetatud uuringu läbimise ja ravil osalemise kohta
edastada kriminaalhooldajale vastav tõend.
5. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 06.03.2025.
Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuse kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse
jõustumist.
6. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Artur Püüalt riigituludesse
menetluskuludena ½ sundraha, s.o 664, 50 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning võimaldada
menetluskulude tasumine ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust
kaheteist kuu jooksul, igakuiselt kuulub tasumisele 55 eurot (viimasel kuul 59, 50 eurot).
Joobe tuvastamise kulud 57, 71 eurot ja kaitsjatasu summas 114, 68 eurot jätta riigi
kanda.
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:
EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE522200221013264447 Swedbank AS-is
või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV
Pank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700007208.
Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõue täitemenetluse
läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult
kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on
kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes
kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui
süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon
esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse
avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Artur Püüat süüdistatakse selles, et ta omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise
õigust, juhtis tahtlikult 31.01.2025 kella 17.00 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas P külas P-P
teel, kus sõitis teelt välja kraavi, mootorsõidukit P B registreerimismärgiga xxxxxx, olles
joobeseisundis (alkoholi veres 2,88 mg/g).
LS § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud alkoholi
piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine
tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.
KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu
joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud
või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides).
LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja
maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või
tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem).
1-25-1223
Artur Püüa pani tahtlikult toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise so KarS § 424 lg
1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör tegi ettepaneku Artur Püüa süüdi tunnistada ja karistada KarS § 424 lg 1 järgi
vangistusega 11 kuud. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele,
kui Artur Püüa ei pane KarS § 74 lg 3 määratud 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuulise katseaja jooksul
toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks
pandud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 4 kohustust, mille kohaselt Artur Püüa kohustub:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi
piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool
Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Artur Püüat 1 (ühe) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist
panema aja kirja vaimse tervise õe esmasele vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse
raames, pöörduma kokkulepitud ajal vastuvõtule ja ravivajaduse esinemisel alluma
sõltuvusravile. Nimetatud uuringu läbimise ja ravil osalemise kohta edastada
kriminaalhooldajale vastav tõend.
Kriminaalmenetluse kulud:
Joobe tuvastamise kulud 57,71 eurot jätta riigi kanda; Kaitsjatasu 114,68 eurot jätta riigi kanda;
Sundraha kiirmenetluses 664,5 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 256⁵ lg 2 ja § 180 lg 1 alusel välja
mõista Artur Püüalt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva
kohtuotsusega kaasnev sundraha 664,5 eurot, mis tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu
jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest so 11-l kuul 55 eurot ja 1-l kuul 59,50 eurot. KrMS §
180 lg 3 kohaselt jätta riigi kanda joobe tuvastamise kulud 57,71 eurot ja kaitsjatasu summas
114,68 eurot kuna Artur Püüa on töötu, peab maksma erinevaid laene ning ainus sissetulek on
Töötukassa toetus, mistõttu ei ole ta võimeline kõiki kriminaalmenetluse kulusid kandma.
MAAKOHTU SEISUKOHT
Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav
selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba
tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et
kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning
kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus.
Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise
kohta. Samuti mõistab kohus riigituludesse sundraha ja menetluskulud vastavalt sõlmitud
kokkuleppele.
(allkirjastatud digitaalselt)