2-22-18791/67 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-18791

Tsiviilasi

Katrina Everti hagi Worx OÜ vastu töötamise

registri kande muutmiseks ning töötasu ja viivise

väljamõistmiseks

Worx OÜ vastuhagi Katrina Everti vastu kahju

hüvitamiseks

Apellatsioonkaebuse hind

6592 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Worx OÜ apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Worx OÜ (registrikood 12850672),

lepinguline esindaja Õnneli Varend

Vastustaja (hageja): Katrina Evert (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksander

Laus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2024. a otsus muutmata.

2. Jätta Worx OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Worx OÜ kanda. Mõista Worx OÜ-lt Katrina

Everti kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks 750 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Katrina Evert (hageja) esitas 17. oktoobril 2022 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse

Worx OÜ (kostja) vastu töötasu, puhkusehüvitise, haigushüvitise ja viivise nõudes.

TVK tegi 24. novembril 2022 otsuse, millega rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja töötasu 1590 eurot 53 senti (neto), puhkusehüvitise 1087 eurot 67 senti

(neto), haigushüvitise 120 eurot 72 senti (neto) ning viivise töötasult ja haigushüvitiselt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja esitas 15. detsembril 2022 Tartu Maakohtule taotluse TVK-le esitatud avalduse

läbivaatamiseks hagina osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja töötasu 1590 eurot

53 senti (neto) ja töötasult viivis.

Hageja palus hagimenetluses lisaks TVK-s esitatud nõuetele mõista kostjalt hageja kasuks

välja töötasu ületundide eest 2072 eurot 60 senti ja viivise alates 1. oktoobrist 2022 kuni

nõude täitmiseni ning kohustada kostjat muutma töötamise registris töösuhte lõpetamise

kanne viisil, et töösuhe lõppes 1. oktoobril 2022 töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1

alusel. Hageja palus kohtul kohustada teda tagastama kostjale lauaarvuti või teha kohtu

otsustatud suurusega tasaarveldus hagejale väljamõistetavalt kahjuhüvitiselt.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 11. oktoobril 2021 sõlmitud töölepingu

alusel juhiabina. Hageja töötasu oli 10 eurot (bruto) tunnis. Hageja pidas oma tööaja arvestust

ise. Tööleping lõpetati 1. oktoobril 2022. Kostja jättis hagejale osaliselt maksmata töötasu,

ületundide tasu ja viivised.

Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et kostja seaduslik esindaja on 10. septembri

2022 e-kirjas kinnitanud, et tööleping lõpetatakse 1. oktoobril 2022 ja lõpetamise aluseks on

TLS § 88 lg 1 p 1. Kostja seaduslik esindaja oli teadlik hageja töövõime puudumisest alates

10. maist 2022, kuid jätkas sellest hoolimata töösuhet. Kostja oli hageja töövõime piirangute

põhjustest teadlik enne töölepingu vormistamist. Tööarvuti jäi tagastamata, kuna alguses pidi

hageja edasi töötama, hiljem oli hageja nõus arvuti välja ostma. Hageja tegi ületunde juba

esimest kalendrikuust. Ületundide eest maksis kostja jooksvalt töötasuna ja seega aktsepteeris

neid. Kõikide töötasude, kuludokumentide ja maksekorralduste sisestamine oli kooskõlastatud

kostja seadusliku esindajaga. Hageja ei saanud ühtegi makset ise teha. Hagejalt ei nõutud

sõidupäeviku pidamist.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja leiab, et tööleping lõppes hageja ülesütlemisega 9. septembril 2022 TLS § 91 lg 3

alusel. Hageja saatis 9. septembril 2022 kostja seaduslikule esindajale e-kirja, mille kohaselt

oli tervisest tulenevalt sunnitud tööturult eemalduma ning arvestades vaimset ja füüsilist

tervist viibib haiglas. Hageja e-kiri on töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus tulenevalt

2

hageja terviseseisundist. Tööandja sai ülesütlemisavalduse samal päeval kätte, ülesütlemine

muutus samast päevast kehtivaks ja tööleping lõppes TLS § 91 lg 3 alusel.

Hageja 2022. a septembri töötasu nõue ei ole põhjendatud. Hageja viibis 5. septembrist 2022

statsionaarsel haiglaravil ja hageja töövõimetuse kohta on välja antud töövõimetusleht. Kostja

ei ole hagejale haiglas oleku ajal ega töölepingu lõppemise järel tööülesandeid andnud ega töö

tegemist oodanud. Kostja ei ole hagejaga kokku leppinud töötasu maksmises haiglas oleku

ajal ega pärast töölepingu lõppemist. Pooled ei sõlminud uut lepingut. Töötaja küsis seoses

laste kooliminekuga alates 29. augustist 2022 vabad päevad ja sellest ajast alates enam tööl ei

olnud. Töövahendite, lõpetatud ja pooleliolevate tööde, asjaajamise, tööülesannete alase teabe

jms tööandjale üleandmine ja sellealane suhtlemine kuulub töölepingu lõppemisel

pooltevahelise tavapärase suhtlemise juurde, mille puhul tasu oodata ei saa.

Töölepingu sõlmimisel lepiti kokku osalises koormuses 0,75 ning selles, et kui töömaht

suureneb, siis tehakse lepingule lisa. Töölepingut muudeti lisaga 1, mille kohaselt töötas

hageja alates 6. juulist 2022 täistööajaga. Ületunnitööd pooled kokku ei leppinud ning

ületunnitöö ei olnud lubatud. Ületunnitöö tegemine ei ole eluliselt usutav, kuna hageja varem

ületunnitöö eest tasumata jätmise osas kostjale etteheiteid ei teinud.

Hageja varjas töölepingu sõlmimisel oma töövõime puudumist. Teave hageja osalise või

puuduva töövõime kohta jõudis kostjani 2022. a juulis, mil selgus, et hageja oli töövõimetu

15. veebruarist 2021 – 14. veebruarini 2023. Töövõime tuvastamine toimus 2021. a

veebruaris, so enne juhiabi kohale kandideerimist ja lepingu sõlmimist. Töövõime puudumise

teabe vastu oli kostjal lepingu eesmärki arvestades oluline huvi. Hageja sõlmis lepingu

pettusega. Puuduva töövõime varjamine põhjustas olukorra, kus kostja heas usus panustas

olulisel määral töötaja väljaõpetamisse, kuid töötaja vastusooritus jäi saamata.

Augustikuu töötasust pidas kostja TLS § 78 lg 3 alusel kinni hagejale tasutud ettemakse 866

eurot hageja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamiseks, mille hageja pidi

kostjale tagastama. Hagejal oli kohustus pidada tööalaste sõitude kohta arvestust. Hageja jättis

kohustuse täitmata. Seega on isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks tõendamata ning

ettemaksena tasutu tuleb tagastada.

Töölt lahkudes jättis hageja kostjale tagastamata lauaarvuti, mille eest tuleb hagejal tasuda

kahjuhüvitist 736 eurot 77 senti. Hageja sisestas enesele tehtavate väljamaksete suurused

lepingujärgsest töö mahust ja kokkulepitud töötasust suuremana 2021. a oktoobri, novembri ja

detsembri ning 2022. a jaanuari, veebruari, märtsi, mai, juuni ja juuli osas, millega põhjustas

kostjale varalise kahju 3320 eurot 31 senti.

3. Kostja esitas 10. augustil 2023 hageja vastu vastuhagi kahju hüvitamiseks. Kostja palus

hagejalt välja mõista kahjuhüvitis 9663 eurot 44 senti, millest tagastamata lauaarvuti väärtus

736 eurot 77 senti, pettusega põhjustatud varaline kahju 3320 eurot 31 senti, kahju kliendilt

laekumata arvetest 2805 eurot 60 senti, viivised laekumata ja hilinenud maksetest 948 eurot

26 senti ja hageja põhjustatud kahjude likvideerimiseks tehtud õigusabikulud 1852 eurot 50

senti.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 14. jaanuari 2024 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt. Maakohus

kohustas kostjat muutma töötamise registri kannet ja kandma registrisse, et poolte töösuhte

lõppemise kuupäev on 1. oktoober 2022 ja alus TLS § 88 lg 1 p 1. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja töötasu 1507 eurot 12 senti (neto) ja hagejalt kostja kasuks kahjuhüvitise

598 eurot. Maakohus tegi väljamõistetud nõuetega tasaarvestuse ja mõistis tasaarvestuse

tulemusena kostjalt hageja kasuks välja 909 eurot 12 senti, viivise 207 eurot 24 senti ja alates

otsuse tegemisest viivise VÕS § 113 lg 1 teises lausest ettenähtud suuruses.

3

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustus maakohus, et hageja 9. septembri 2022 e-kiri oli

hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus TLS § 91 lg 3 alusel. Kostja ei

vaidlustanud seda, et hagejal esines alus töölepingu ülesütlemiseks tema terviseseisundist

tulenevalt. Poolte vahel järgnenud suhtluses teatas hageja 10. septembril 2022, et pooled

leppisid hageja viimase tööpäevana kokku 1. oktoobri 2022 ning tööleping lõpetatakse TLS §

88 lg 1 p 1 alusel. Seega leppisid pooled kokku töölepingu lõppemise 1. oktoobril 2022 TLS §

88 lg 1 p 1 alusel.

Arvestades et TVK rahuldas hageja töötasu nõude 2022. a augustis töötatud aja eest osaliselt,

699 euro 9 sendi (neto) ulatuses, ja hageja TVK otsuse vaidlustamiseks kohtusse ei

pöördunud, on hageja töötasu nõue augustis töötatud aja eest 699 eurot 9 senti (neto). TVK

võttis arvesse, et hageja tegi 2022. a augustis tööd kokku 176 tundi ning teenis sellega välja

töötasu 1395 eurot 9 senti (neto); hageja koostatud 2022. a augusti palgatabelisse on hageja

märkinud enda 2022. a augusti töötasust maha arvatavaks 196 eurot (neto). 2022. a augusti

töötasust on kostja hagejale välja maksnud 500 eurot (neto).

Augusti töötasu kohta on kostja märkinud, et pidas TLS § 78 lg 3 alusel sellest kinni hagejale

tehtud ettemakse 866 eurot, mille hageja pidi kostjale tagastama. Kostja sõnul oli ta teinud

hagejale isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamiseks makseid 866 eurot. TVK

otsusest nähtuvalt on 196 eurot 2022. a augusti töötasust juba maha arvatud. Töölepingu p-s

2.5.4 oli ette nähtud, et töötajale hüvitatakse kütusekulu ja makstakse kompensatsiooni

isikliku sõiduauto kasutamise eest. Hageja selgitas, et ükski tööline sõidupäevikut ei pidanud,

kuna kostja seaduslik esindaja usaldas oma töölisi. Seega on hageja töötasu nõue 2022. a

augusti eest 699 eurot 9 senti (neto) põhjendatud.

2022. a septembris töötatud aja eest on hageja töötasu nõue 91 eurot 58 senti. Hageja viibis 5.

septembrist – 4. oktoobrini 2022 töövõimetuslehel ja haiglas. Hageja jätkas töö tegemist ka

töövõimetuslehel ja haiglas olles. Hageja tegi 2022. a septembris kokku tööd 9,5 tundi, seega

on hageja töötasu nõue 91 eurot 58 senti põhjendatud.

Hageja palus TVK-s välja mõista ületunnitöö tasu 716 eurot 45 senti. Hageja suurendas

kohtus vastavat nõuet 2072 euro 60 sendini. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja

TLS § 44 lg 7 kohaselt töötajale 1,5-kordset töötasu. Sellest töötaja kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe on TLS § 2 kohaselt tühine. Tööaja arvestuse pidamine on TLS § 28 lg 2 p 4 järgi

tööandja kohustus. Vaidlust ei ole selles, et kõik hageja ületunnitöö tabelis märgitud töötunnid

on hagejale ühekordses määras hüvitatud. Seega saab eeldada, et kostja aktsepteeris hageja

tehtud ületunnitööd. Konkreetset osalise tööaja määra kirjalikus lepingus kokku ei lepitud.

Koormus sõltus sellest, kui palju tööd oli vaja teha. Kuna puuduvad tõendid osalise

tööajamäära kohta, tuleb lähtuda eeldusest, et hageja töötas täistööajaga. Enne nõude

suurendamist esitatud arvestuses võttis hageja ületunnitöötasu nõude suuruse arvutamisel

aluseks üksnes tunnid, mis ületasid täistööaega. Hageja töötasu nõue ületunnitöö eest on

põhjendatud seetõttu 716 euro 45 sendi ulatuses.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega

maakohus kohustas kostjat muutma töötamise registri kannet, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja töötasu 1507 eurot 12 senti (neto) ja viivised ning jättis menetluskulud poolte endi

kanda. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hageja nõuded rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus selgitanud, millist tähendust on

kohus omistanud sellele, et tööandjal oli alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötaja

terviseseisundist tulenevalt. Kostja ei ole erakorralise ülesütlemise õigust kasutanud ning

4

tööandja erakorralise ülesütlemise õiguse olemasolu või puudumist ei ole otsuses käsitletud.

TLS § 88 lg 1 p 1 kohaldamiseks ei ole alust.

Pärast 9. septembri 2022 ülesütlemise teate esitamist hakkas hageja kostjat mõjutama, et

lepingu lõpetamise aluseks märgitaks TLS § 88 lg 1 p 1. Kuna hageja tööleping oli hageja

ühepoolse erakorralise ülesütlemisega 9. septembril 2022 TLS § 91 lg 3 alusel lõppenud,

kostja advokaat hageja 10. septembri 2022 teatele ei reageerinud. Kostja ei öelnud töölepingut

erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. E-kirjad, mille hageja on oma nõude

tõendamiseks esitanud, ei ole käsitletavad tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise teate

ega tõendina. Kostjal ei olnud töölepingu ülesütlemiseks hageja terviseseisundist tuleneval

põhjusel alust. Kostja kohustamine töötamise registri kande muutmiseks ei ole õiguspärane.

Hageja 699 euro 9 sendi suurune töötasu nõue 2022. a augusti eest ei ole põhjendatud.

Töötajale isikliku sõiduauto kompensatsiooni maksmise õigust reguleerib Vabariigi Valitsuse

14. juuli 2006. a määrus nr 16, mis kohustab pidama isikliku sõiduautoga töösõitude

hüvitamiseks sõidupäevikut. Hageja sõidupäeviku pidamise kohustust ei täitnud. Hageja töölt

lahkumisel pidas kostja hagejale tehtud isikliku sõiduauto kasutamise ettemaksed 866 euro

ulatuses TLS § 78 lg 3 alusel hageja lõpparvest kinni. Maakohus tugines sõidupäeviku

täitmise kohustuse olemasolu hindamisel vaid hageja seletusele.

Hageja 91 euro 58 sendi suurune töötasu nõue 2022. a septembri eest ei ole põhjendatud.

Maakohus tugines vaid hageja selgitustele ning jättis kostja vande all antud ütlused ja tõendid

tähelepanuta. Hageja viibis 5. septembrist 2022 – 4. oktoobrini 2022 statsionaarsel

haiglaravil. Enne seda tuvastati hagejal töövõime täielik puudumine. Tööleping lõppes 9.

septembril 2022. Hageja haiglas töötamist ei jätkanud, tööleping oli lõppenud ning volitus

töötasu arvestada puudus. Tööülesannete alase info ja töövahendite kostjale üleandmine ja

sellealane suhtlemine kuulub töölepingu lõppemisel poolte heauskse suhtlemise juurde,

millelt töötasu maksmine ei ole põhjendatud.

Töötasu nõue väidetavate ületundide eest ei ole põhjendatud. Poolte vahel ei olnud

ületunnitöö kokkulepet ning kostja oli ületunnitöö keelanud. Hageja oli täielikult töövõimetu.

Hageja töökoormuseks lepiti kokku 0,75. Hageja teadis lepingut sõlmides, et tööaja

konkreetne määr 0,75 täistööajanormist tuleb lepingus fikseerida, kuid jättis selle

fikseerimata. Kuni 6. juulil 2022 töölepingu lisas kokku leppimiseni kehtis hageja suhtes

osaline tööaeg ning alates lepingu lisast täistööaeg. Maakohus leidis ekslikult, et tõendid

osalise tööaja kohta puuduvad. Täistööaja hindamisel võttis maakohus arvesse vaid hageja

ütlusi. Hageja ei esitanud kostja raamatupidajale ega tegevjuhile oma tööajaarvestust.

Maakohus jättis tähelepanuta hageja töövõime täieliku puudumise ja selle varjamise. Samuti

jättis maakohus tähelepanuta, et hageja arvestas oma tööaega ise.

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning

menetluskulude kostja kanda jätmist.

Kostja käitumine hageja suhtes, mis seisnes tagantjärele töötamise registri kande muutmises,

on olnud vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja käitumise eesmärgiks oli hagejale ebasoodsa

olukorra loomine ja hageja kahjustamine põhjusel, et hageja esitas kostja vastu saamata

jäänud töötasu, puhkusehüvitise, haigushüvitise ja viiviste nõude.

Kostja ja hageja vahelisest lepingust ei tulene, et kostja kohustus hagejale hüvitama isikliku

sõiduki tööalase kasutamise kulutusi vaid maksuvabas ulatuses. Kostja on poolte kokkuleppe

alusel hagejale isikliku sõiduki kasutamise kompensatsiooni välja maksnud, seega luges

kostja väljamakse tegemise põhjendatuks. Kostjal puudus ühtne praktika ja nõue

sõidupäeviku esitamiseks ja sõidupäevikute pidamiseks.

5

Hageja tegi ka septembris 2022 kostja kasuks tööd, mis on tõendatud hageja TVK-le esitatud

e-kirjavahetuses. Kirjavahetuse kaudu andis hageja kostjale informatsiooni tööalaselt vajalike

asjaolude ja toimingute kohta, mis eeldas ka nende toimingute kohta informatsiooni otsimist,

töötlemist ja täpsustamist. Tegemist on hageja tööülesannete hulka kuulunud kohustustega,

mida hageja täitis kostja huvides ja kasuks.

Ületunnitöö tegemine on tõendatud poolte kirjavahetuse ning kostja ütluste vastuolulisusega.

Tööleping nägi ette töötasu arvestamise tunnitöö alusel ning tööaja algus ja lõpp on lepingus

märgitud „ vastavalt vajadusele”. Seega on põhjendatud hinnang, et kostja seaduslik esindaja

aktsepteeris hageja esitatud arvestust töötundide ja ületundide eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei

pea vajalikuks neid kõiki korrata.

8. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas osaliselt kostja vastuhagi.

Selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu

otsuse osas, millega maakohus rahuldas osaliselt hagi.

Kostja palub 21. veebruari 2025 lõppseisukohas tühistada maakohtu otsus ka rahuldamata

jäetud kostja vastuhagi osas ning uue otsusega vastuhagi nõuded rahuldada. TsMS § 634 lg 1

kohaselt võib apellant kaebust muuta ja täiendada, mh laiendada kaebust kohtuotsuse neile

osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud, kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Kostja ei saanud

pärast apellatsioonitähtaja lõppu oma kaebust laiendada, seega ringkonnakohus vastuhagi

nõuete lahendamise osas maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust ei kontrolli.

9. Pooled ei ole kohtule esitanud nõuet tuvastada, et töölepingu ülesütlemine on seadusest

tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine. Eeltoodust saab

järeldada, et pooled said ühiselt ülesütlemisest aru nii, et selle aluseks on TLS § 88 lg 1 p 1.

Pooltel ei ole vaidlust, et 2022. aasta sügisel tehti kostja taotlusel töötamise registrisse ka

kanne, mille järgi oli hagejaga sõlmitud tööleping lõppenud 1. oktoobrist 2022 tööandja

algatusel TLS § 88 lg 1 p 1 alusel.

Kostja taotlusel muudeti 2023. aasta mais registri kannet ja senine kanne asendati uue

kandega, mille järgi töösuhe lõppes 9. septembril 2022 hageja algatusel TLS § 91 lg 3 alusel.

Ringkonnakohus leiab, et kuna töösuhte ülesütlemine 1. oktoobrist 2022 on kehtiv, siis muutis

kostja ühepoolselt ja tagasiulatuvalt ilma aluseta töötamise registri kannet. Samuti ei ole

ülesütlemise kehtivus praeguse vaidluse esemeks. Maakohus rahuldas õigesti hageja nõude

muuta töötamise registris kanne.

10. Pooled vaidlevad, kas kostja on jätnud hagejale tasumata töötasu. Hageja nõuab kostjalt

tasumata töötasu 2022. a augusti eest 699 eurot 9 senti, 2022. a septembri eest 91 eurot 58

senti ning töötasu ületunnitöö eest 716 eurot 45 senti.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja 2022. a augusti töötasu nõude

kontrollimisel. Kostjal ei olnud õigust hageja 2022. a augusti töötasust maha arvata hageja

isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamise makset 670 eurot.

Kostja vastuväited seoses isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamisega ei ole

selged ega arusaadavad. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei pidanud sõidupäevikut.

Samuti on kostja väitel hüvitis makstud töötajale ette. Hageja TVK-le esitatud pangakonto

6

väljavõtte (dtl 35) kohaselt tasus kostja 6. juunil 2022 sõiduauto kompensatsiooni 2022. a mai

ja aprilli eest 670 eurot. Seega maksis kostja hagejale hüvitise tagantjärgi, mitte ette. Kostjal

oli kohustus ja võimalus kontrollida juba enne väljamakse tegemist, kas alus isikliku

sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamise maksmiseks oli olemas. Kuna kostja maksis

hüvitise hagejale tagantjärgi, saab eeldada, et kostja oli hüvitise väljamaksmise põhjendatuses

veendunud. Kostja ei tõendanud, et hagejale tasutud hüvitis oli põhjendamatu. Kostja kinnitas

apellatsioonkaebuses, et hageja tegi töösõite ning kostja hüvitas hagejale ka kütusekulu.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja 2022. a septembri töötasu

nõude kohta. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja tegi 2022. a septembrist kostjale tööd

9,5 tundi. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et tööleping lõppes 1. oktoobril 2022. Seega ei ole

põhjendatud kostja vastuväide, et hagejal puudub 2022. a septembri töötasu nõue lepingu

lõppemise tõttu.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja ei teinud tööd haiglas viibimise tõttu.

Hageja tegi 2022. septembris tööd vaid 9,5 tundi, mis ei ole selline töökoormus, mille haiglas

viibimine välistaks. Töötukassa otsus töövõime ulatuse kohta ei välista isiku võimet teha tööd.

Kostja esindaja on hagejalt nõudnud, et hageja paneks haiglas tehtud töötunnid kirja (dtl 375).

Õige on kostja väide, et maakohus ei nimetanud töötasu maksmise õigusliku alust.

Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusnormi rikkumise kõrvaldada. Töötajale töö eest tasu

maksmise kohustus on sätestatud TLS § 1 lg-s 1 ning § 28 lg 2 p-s 1, mille kohaselt peab

tööandja maksma töötajale töö eest kokkulepitud tingimustel ja ajal töötasu. Maakohus

tuvastas õigesti, et hageja tegi kostjale 2022. a septembris tööd, seega pidi kostja maksma

hagejale tehtud töö eest tasu.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ületunnitöö tasu nõude kohta. Kuna

puuduvad tõendid osalise tööajamäära kohta, on põhjendatud lähtuda TLS § 43 lg-s 1

sätestatud täistööaja eeldusest. Maakohus tugines põhjendatult enne nõude suurendamist

hageja esitatud ületunnitöötasu arvestusele , mis võttis arvesse täistööaega ületanud tunde.

Kostja esitas apellatsioonkaebuses ja maakohtus vastuväiteid seoses kostjal töövõime

puudumise, töövõime puudumise varjamise, kodukontori kasutamise ja järelevalve

puudumisega. Pooled sõlmisid töölepingu 11. oktoobril 2021 ning tööleping lõppes 1.

oktoobril 2022. Hageja läbis edukalt katseaja ning asjas ei ole esitatud tõendeid, et hageja ei

saanud tööga hakkama. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega põhjendatud kostja väited

selle kohta, et hageja ei teinud tööd ning ei olnud suuteline tööd tegema. Juhul kui kostja oli

hageja tööga rahulolematu, oleks kostja pidanud seda väljendama juba töölepingu kehtivuse

ajal. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks töölepingu kehtivuse ajal hagejale tööle

kulunud aja osas etteheiteid teinud.

Kostja esitas ka vastuväited, et ületunnitööd ei lepitud kokku, ületunnitöö oli keelatud ning

töötaja koormus oli 0,75. Tööaja arvestuse pidamine on TLS § 28 lg 2 p 4 järgi tööandja

kohustus. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et hageja esitas kostjale oma töötunnid ning

kostja tasus need hagejale ühekordselt. Kostjale esitatud ja ühekordselt väljamakstud

töötunnid ületasid TLS § 45 lg-s 1 sätestatud täistööaega. Kostja omas ülevaadet hageja

täistööaega ületavast tööajast, kuid ei suunanud hagejat töötunde vähendama ning tasus

hagejale tehtud töötundide eest. Seega aktsepteeris kostja, et hageja tegi ületunde. Kostja

väited hageja 0,75 koormuse kohta on vastuolulised, sest vähendatud töökoormus ei välista

ületunnitöö tegemist. Kui arvestada vastavalt kostja väidetele hageja töökoormuseks enne

töölepingu muutmist 0,75, tuleks maakohtus hageja kasuks väljamõistetud ületunnitöö tasu

suurendada.

7

Kostja väidab, et hageja koostas enda lepingu ise ning jättis seal pahatahtlikult andmed

töökoormuse kohta märkimata. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei sõlminud lepingut

iseenda, vaid kostjaga. Tulenevalt TLS §-st 5 on töötaja teavitamine töötingimustest tööandja

ülesanne, mitte töötaja oma. Kostjal ei olnud kohustust sõlmida hagejaga töölepingut hageja

pakutud viisil.

14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

menetluskuluks apellatsioonimenetluses esindajakulu 750 eurot. Esindaja tunnitasu määr on

100 eurot ilma käibemaksuta ning ajakulu 7 tundi 30 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on

nii esindaja ajakulu kui ka tunnitasu, arvestades vaidluse mahtu ja hageja tehtud

menetlustoiminguid TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Kostjalt tuleb seega

hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks hüvitis 750 eurot.

15. Kostja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 400 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1

p 1 kohaselt ei võeta riigilõivu töötasu või palga nõudmise ning teenistusest vabastamise aluse

formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. RLS § 59 lg 15 kohaselt

tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu

avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Apellatsioonimenetluses

vaidlesid pooled töötasu ning töölepingu lõpetamise formuleeringu üle, mis kuuluvad RLS §

22 lg 1 p kohaldamisalasse. Seega ei pidanud kostja kaebuse esitamisel lõivu tasuma. Kostjal

on õigus esitada avaldus riigilõivu tagastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

8